Keskkonnaõiguse uudiskirja toob teieni Keskkonnaõiguse Keskus

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Mai 2014
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Aleksandri 8, 51004 Tartu | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Keskkonnamõju hindamise direktiivi muudatused: ülevaade

Jõustunud on EL keskkonnamõju hindamise (KMH) direktiivi muudatused, mis võeti Euroopa Nõukogu poolt vastu 14. aprillil ja avaldati Euroopa Liidu Teatajas 25. aprillil. Sellega on lõppenud viis aastat kestnud protsess KMH süsteemi edasiarendamiseks ja täpsustamiseks, mille tausta ja põhjuste kohta saab lähemalt lugeda 2012. a novembrikuu uudiskirjast. Anname ülevaate olulisematest muudatustest, mis hakkavad puudutama ka Eesti keskkonnamõju hindamise norme, eelkõige keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (KeHJS).

Loe lähemalt


Riigikohus selgitas, millist kahju tuleb hüvitada planeeringu kehtetuks tunnistamisel (3-3-1-9-14)

Riigikohus tegi 8. mail otsuse kohtuasjas 3-3-1-9-14, milles võttis seisukoha Viru hotelli juurdeehitise ehk nn Viru Poja juhtumis kahjutasu maksmise osas. Kohus leidis, et Tallinna linnal tuleb hüvitada AS-le Viru Hotell kahju, mis tekkis Viru Poja ehitamist lubanud planeeringu kehtetuks tunnistamisest. Hüvitada ei tule samas kõiki kulutusi, mida AS Viru Hotell on aastate jooksul projekti realiseerimiseks teinud ega saamata jäänud tulu. Hüvitise kogusumma määramiseks saatis Riigikohus kohtuasja esimese astme kohtusse uuele arutamisele.

Loe lähemalt


Riigikohus: maardlatele ehitamise piirang ei ole absoluutne (3-3-1-15-14)

Riigikohus tegi 24. aprillil otsuse kohtuasjas 3-3-1-15-14, milles lahendas küsimust, mil määral on riigil õigust piirata ehitiste rajamist maardlate territooriumile. Vaidluse all oli Purtse tuulikupargi rajamine Aseri fosforiidimaardla alale, mille kooskõlastamisel oli Keskkonnaministeerium seadnud tingimuseks tuulikute ja rajatiste demonteerimise juhuks, kui maardlast hakataks kaevandama. Riigikohus leidis, et ministeeriumi tingimused olid liiga koormavad.

Loe lähemalt


ÜLDOLULIST

Riigikogu võttis menetlusse keskkonnaseadustiku üldosa rakendamise eelnõu

Riigikogu võttis 13. mail menetlusse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse rakendamise seaduse eelnõu, millega jõustataks 1. augustil 2011. aastal vastu võetud keskkonnaseadustiku üldosa seadus ning tehtaks seadusesse mõningad muudatused. Samuti tehtaks eelnõuga muudatusi teistes seadustes, sh geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses, keskkonnavastutuse seaduses, looduskaitseseaduses.

Seaduse vastuvõtmisel kehtestataks Eesti keskkonnaõiguses ühtne mõisteaparaat ja põhimõtted

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus käsitleb keskkonnakaitse üldpõhimõtteid, keskkonnaalaseid õigusi ja kohustusi ning keskkonnakaitselubade andmise ühtset menetlust. Tegemist on keskkonnaõiguse kodifitseerimisprotsessi tähtsaima tulemiga, kuna koostamisel olevad eriosad peavad lähtuma üldosa mõisteaparaadist ja põhimõtetest. Seetõttu muutub Eesti keskkonnaõigus eelnõu seletuskirja kohaselt seaduse jõustumisel selgemaks ja ühtlasemaks. Pikemalt tutvustasime rakendusseaduse eelnõud 2013. aasta juulikuu uudiskirjas. Võrreldes Eelnõude Infosüsteemis avalikustatud eelnõuga on Riigikogu menetlusse võetud eelnõust eraldatud keskkonnateabe kättesaadavust puudutav muudatus. Muudatus nägi ette, et keskkonnateabe puhul, mille väljastamisest asutus võiks seaduse alusel keelduda, tuleb igal juhtumil kaaluda, kas keeldumisega seotud huvi kaalub üles teabe väljastamisega seotud avaliku huvi. Seda sätet menetletakse eraldi eelnõuna, millest kirjutasime lähemalt märtsi uudiskirjas.

Eelnõu kohaselt jõustuksid rakendusseadus ning keskkonnaseadustiku üldosa seadus 1. augustil 2014. Erandina on keskkonnakaitselubade andmise menetlust reguleerivate sätete jõustumisajaks plaanitud 1. jaanuar 2015 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaalaste riskianalüüside avalikustamist nõudva sätte jõustumisajaks 1. august 2017.

Eelnõu materjalid Riigikogu veebilehel


Riigikantselei ootab tagasisidet avatud valitsemise partnerluse tegevuskavale

Riigikantselei on avalikustanud avatud valitsemise partnerluse kaheaastase tegevuskava eelnõu, millele on oodatud kõigi kaasamisest ja info kättesaadavusest huvitatute tagasiside. Tegevuskava fookuses on kaasamise parandamine poliitikakujundamise protsessis, eelarve läbipaistvuse suurendamine ja avalike teenuste (sh info kättesaadavuse) parandamine. Tegevuskavaga täidab Eesti oma eesmärke avatud valitsemise partnerluse (AVP) algatuses osalejana. AVP näol on tegemist 63 riiki hõlmava rahvusvahelise algatusega hea riigivalitsemise edendamiseks.

Avalikustatud tegevuskava sisaldab konkreetsemaid meetmeid, kuidas parandada avalikkuse kaasarääkimise võimalusi seaduseelnõude menetlemises ja muuta avaliku sektori käes olevad andmed avalikkusele paremini kättesaadavaks. Nt plaanitakse kasutajasõbralikumaks muuta Eelnõude Infosüsteemi (EIS), samuti teha juba poliitikakujundamise varases etapis kättesaadavaks info nii menetluse kui osalusvõimaluste kohta.

Tagasisidet tegevuskavasse seni kirjapandule ootab Riigikantselei 26. maini, seejärel pannakse tegevuskavast kokku lõppversioon, mille elluviimine algab juba 1. juulil.

Info tegevuskava kohta veebikeskkonnas osale.ee




ÖKOMÄRGIS

EL Komisjoni otsus, 2. mai 2014, millega kehtestatakse järeltöödeldud paberist toodetele ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud otsusega sätestatakse tingimused, millele peavad vastama töödeldud paberipõhised tooted (nt ümbrikud, paberkirjatarbed), et neile saaks omistada EL ökomärgise.




RUUMILINE PLANEERIMINE

Merealade planeerimise direktiiv Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud

Euroopa Parlament võttis 17. aprillil vastu EL merealade ruumilise planeerimise direktiivi,  mis hakkab tulevikus reguleerima mereruumi planeerimist liikmesriikide poolt. Seniajani ei ole merealade planeerimist EL tasandil reguleeritud ning ka Eestis on alles koostamisel esimesed merealade planeeringud.

Merealade planeerimine on vajalik selleks, et leida tasakaal erinevate huvide vahel. Merealade kasutamise pärast konkureerivad näiteks taastuvenergeetika (tuulikupargid), gaasi- ja naftajuhtmed, laevaliiklus, kalandus, maavarade kaevandamine ning merealade ökosüsteemide kaitse. Uue direktiivi põhituumaks on liikmesriikide kohustus koostada ja rakendada merealade planeerimise raamistik.

Võrreldes Komisjoni poolt väljapakutud eelnõuga on liikmesriikidele seatud oluliselt leebemad kohustused

Uue direktiivi eelnõu tausta ja sisu kajastasime põhjalikult 2013. a aprillikuu uudiskirjas, kui Komisjon eelnõu esmakordselt avalikustas. Pärast seda on toimunud läbirääkimised liikmesriikide ning EL institutsioonide vahel, selle aasta märtsis saavutati direktiivi osas Euroopa parlamendi ja EL nõukogu vahel mitteametlik kokkulepe. Parlamendi poolt aprillis vastu võetud tekstis on algtekstiga võrreldes tehtud omajagu muudatusi ning plaanitavad liikmesriikide kohustused on muutunud leebemaks. Eelnõust on välja jäetud rannikualade integreeritud majandamise strateegia koostamise kohustus. Samuti ei ole mereala planeeringu sisu miinimumnõuded enam kohustuslikuna ette kirjutatud, vaid eelnõu üksnes loetleb võimalikke aspekte, mida võib mereala planeeringutes kajastada.

Merealade planeeringud tuleks parlamendis vastuvõetud teksti kohaselt kehtestada liikmesriikide poolt hiljemalt 2021. a aprilliks, direktiivi nõuete ülevõtmiseks antaks aega 24 kuud selle jõustumisest. Direktiivi jõustumiseks on järgmise sammuna vajalik veel selle vastuvõtmine EL Nõukogu poolt.

Parlamendi poolt vastu võetud tekstid

Euroopa Komisjoni pressiteade

Euroopa Nõukogu pressiteade mitteametliku kokkuleppe saavutamise kohta (pdf, ingl k)


Planeerimisseaduse menetlemine Riigikogus jätkub

5. mail toimus Riigikogus uue planeerimisseaduse arutamiseks mõeldud avalik istung. Uuele eelnõule, mida tutvustasime lähemalt jaanuari uudiskirjas, on esitatud hulgaliselt seisukohti. Teiste seas on oma arvamust avaldanud erinevad ministeeriumid, Riigikogu fraktsioonid, erialaliidud (Planeerijate Ühing, Maastikuarhitektide Liit) ja KÕK.

Tähelepanu on mitmetelt osapooltelt pälvinud nt keskkonnamõjude hindamise ning avalikkuse osalemise reeglid riigi eriplaneeringute puhul ja detailplaneeringutest loobumise juhud. Riigikogu majanduskomisjoni juhi Kaja Kallase sõnul on plaanis menetleda seaduseelnõud üheskoos ehitusseadustiku uue eelnõuga (ka selle kohta saate lähemalt lugeda jaanuari uudiskirjast). Kuna Riigikogu on nelja nädala pärast minemas suvepuhkusele, on oodata arutelude jätkumist sügisel.

Riigikogu pressiteade planeerimisseaduse eelnõu arutelu kohta




KLIIMAMUUTUS

Kliimateadlased: globaalse soojenemise vastasel võitlusel on maakasutusel tähtis roll

13. aprillil avalikustas ÜRO egiidi all tegutsev rahvusvaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) raporti, milles kirjeldab meetmeid, mida on vaja võtta selleks, et vältida üleilmse temperatuuri tõusu enam kui 2 kraadi võrra. Põhijäreldused on analoogsed eelmisel kuul avaldatud raporti omadega: kliimamuutuste vastane võitlus on edukas ja kulutõhus juhul, kui liikmesriigid teevad koostööd.

Uus raport keskendub enam konkreetsetele meetmetele, mida oleks kliimamuutuse peatamiseks vaja võtta. Üheks peamiseks muudatuseks on elektritootmise süsinikuheite nullilähedaks muutmine koos energiatõhususe tõstmisega. Teiseks oluliseks mõjuallikaks on maakasutus. Tõhusaks meetmeks oleks maa-alade taasmetsastamine, samuti biokütuste kasutamine koos põletamisel tekkiva süsiniku maa-aluse ladustamisega. Süsiniku ladustamise tehnoloogia on samas hetkel alles varajases arendusjärgus.

Uus raport on kolmas ja viimane IPCC raport, mille baasil koostatakse käesoleva aasta oktoobriks koondaruanne.

Raporti tekst (ingl k)

Raporti kokkuvõtte (pdf, ingl k)

IPPC pressiteade (ingl k)


Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 421/2014, 16. aprill 2014, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem, seoses sellise rahvusvahelise kokkuleppe rakendamisega 2020. aastaks, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelise lennunduse heitkoguste suhtes ühtset üleilmset turupõhist meedet

Euroopa Liidu Teatajas on avaldatud õigusakt, millega muudetakse EL heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamist lennundussektorile. Lähemalt kirjutasime vastavasisulisest kokkuleppest aprillikuu uudiskirjas.


Määruse eelnõuga plaanitakse kehtestada F-gaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide lekke piirväärtused

Keskkonnaministeerium saatis 29. aprillil Eelnõude Infosüsteemis kooskõlastusringile uue määruse eelnõu, millega kehtestatakse fluoritud kasvuhoonegaase (nn F-gaase) sisaldavate paiksete jahutus- ja kliimaseadmete, soojuspumpade ning tuletõrjesüsteemide lubatud lekke piirväärtused. F-gaase sisaldavate seadmete käitlemiseks on kehtestatud väga palju nõudeid, nt hooldustöid tegevate töötajate ja ettevõtjate sertifitseerimisele, lekkekontrolli tihedusele jms. Üheski Euroopa Liidu ega Eesti õigusaktis ei ole aga seni kindlaks määratud, kui suur on kõnealuste seadmete aktsepteeritav leke. Üksikasjalikud käitlemisnõuded ei välista seega olukorda, kus seadmed võivad oluliselt lekkida, kuid puudub õiguslik alus kutsuda hooletuid ettevõtteid korrale. F-gaasid on osoonikihti kahandavate ainete asendajad – need ei kahanda osoonikihti, ent samas on nad tugeva mõjuga kasvuhoonegaasid.

Eelnõu kohaselt on enam kui 5 aastat vanadel seadmetel lubatud suuremad lekked kui uutel seadmetel

Lekkekindluse nõude tõhusa rakendamise tagamiseks määratletakse eelnõuga lubatud lekke piirväärtused. Eeldades, et vanemad seadmed on rohkem amortiseerunud ning seadmete keskmine arvatav kasutusaeg on ligikaudu 15 aastat, eristatakse lekke piirväärtusi seadmete vanuse alusel. Eelnõus nähakse ette suuremad lubatud lekke piirväärtused seadmetele, mis on paigaldatud enam kui viis aastat tagasi. Eelnõu kohaselt ei rakendata määrust hermeetiliselt suletud ja nõuetekohaselt  märgistatud paiksete jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade suhtes, mis sisaldavad kuni 6 kilogrammi F-gaase.

Keskkonnaministeeriumi hinnangul motiveerib määruse rakendamine eelnõu reguleerimisalas olevate seadmete omanikke, valdajaid ja hooldajaid seadmete tehnilisele töökorrale ja lekete ennetamisele suuremat tähelepanu pöörama. Välisõhu kaitse seaduse § 1412 kohaselt võib  lekke piirväärtuse ületamise eest määrata kuni 6400 euro suuruse trahvi.

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis




VÄLISÕHU KAITSE

Euroopa Parlament kiitis heaks lennujaamade müra reguleeriva eelnõu

16. aprillil kiitis Euroopa Parlament heaks eelnõu, millega täpsustataks reegleid seoses lennujaamaade tekitava müra vastaste meetmete võtmisega. Lähemalt saate eelnõu kohta lugeda märtsikuu uudiskirjast.


Määruse eelnõuga seataks laevakütusele senisest rangemad väävlinormid

12. mail avaldati Eelnõude Infosüsteemis keskkonnaministri määruse eelnõu, mille kohaselt nõutaks Eesti vetes sõitvatelt laevadelt madalama väävlisisaldusega kütuste kasutamist. Laevades kasutatava kütuse väävlisisaldus tohiks eelnõu kohaselt olla kuni 1 % kütuse massist. Eelnõu piiraks ka Eestis müüdavate laevakütuste väävlisisaldust. Kuni 1. jaanuarini 2015. a oleks lubatud kuni 1% väävlisisaldusega kütuste müük, edaspidi oleks lubatud müüa vaid kuni 0,1% väävlit sisaldavat kütust.

Alternatiivina väävlivaesema kütuse kasutamisele võivad laevade käitajad kasutada biokütuseid[P1] , veeldatud maagaasi või heitgaaside puhastussüsteemi, millest viimased kaks nõuavad investeeringuid tehnikasse. Samas on ka väävlivaesemate kütuste hind eelnõu seletuskirja kohaselt 70-80% olemasolevast kütusest kallim.

Koostatud eelnõu võtab üle EL direktiivi 2012/33/EL, mida kajastasime lähemalt jaanuari uudiskirjas ja mille ülevõtmise tähtajaks on 18. juuni.

KKM määruse „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika“ muutmise eelnõu materjalid Eelnõude infosüsteemis

 

Määruse eelnõuga korrastataks saasteloa kohustuse kindlaksmääramisel arvestatavaid künniskoguseid ja künnisvõimsusi

Keskkonnaministeerium saatis 29. aprillil Eelnõude Infosüsteemis kooskõlastusringile uue määruse eelnõu, mille põhieesmärk on kõrvaldada keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määruses nr 101 “Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba” (edaspidi KKM määrus nr 101) esinenud puudused. Määruse eelnõu koostamisel on arvesse võetud uue määrusega asendatava KKM määruse nr 101 rakendamise kogemused.

Eelnõuga korrastatataks eri saasteainete künniskogused, millest alates on saasteluba nõutav. Eelnõuga ei kehtestataks enam süsinikdioksiidi (CO2) ja metaani (CH4) künniskoguseid, kuna need kasvuhoonegaaside hulka kuuluvad saasteained ei tekita seletuskirja kohaselt vahetut ohtu inimtervisele, keskkonnale või varale. Eelnõuga suurendataks lämmastikoksiidide (NOx) ja lämmastiku gaasiliste anorgaaniliste ühendite künniskogust. Ammoniaagile (NH3) sätestataks eraldiseisev ja suurendatud künniskogus (varem arvestati selle aine heiteid lämmastikoksiidide ja lämmastiku gaasiliste anorgaaniliste ühendite grupi alla). Eelnõu kohaselt vähendataks raskemetallide ning püsivate orgaaniliste saasteainete (POS) künniskogust. POSide heite arvestamist plaanitakse samas nõuda vaid suure põletusseadme, jäätme- või koospõletustehase käitlemise korral. Võrreldes KKM määrusega nr 101 arvestataks eelnõu kohaselt tanklate puhul saasteloa omamise kohustust naftasaaduste asemel üksnes bensiini laadimise käibe põhjal. Põhjusena on eelnõu seletuskirjas välja toodud, et selle saaduse laadimisel on välisõhku eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogus kõige suurem.

Eelnõu kohaselt lähtutaks looma- ja linnukasvatuses loakohustuse määratlemisel edaspidi peetavate loomade arvust, mitte tekitatavatest heitkogustest

Uudsena sätestab eelnõu, et sea-, veise- või linnukasvatusel lähtutakse saasteloa kohustuse määratlemisel looma- või linnukohtade arvust, mitte saasteainete heitkogustest. Selle tulemusena  ei ole saasteload enam kõigi praeguste loakohuslaste jaoks nõutavad. Eelnõu kohaselt ei ole tanklate ning sea-, veise- või linnukasvatuse käitajad saasteloa kohuslased, kui käitaja on Keskkonnainspektsiooni või Keskkonnaameti nõudmisel kirjalikult tõestanud, et ühegi saasteaine arvutuslik heitkogus ei põhjusta välisõhu kaitse seaduse §-de 26 ja 27 alusel kehtestatud välisõhu saastatuse taseme piir- või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi.

Määruse planeeritud jõustumisaeg on 1. juuli 2014.

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis




LOODUSKAITSE

Õiguskantsler: Natura 2000 toetused tähendavad maaomanike ebavõrdset kohtlemist

Õiguskantsler on saatnud põllumajandusministrile 8. mail märgukirja seoses Natura 2000 toetustega. Neid toetusi makstakse Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustikku kuuluvale alale jääval põllu- ja metsamaal eraomanikele alates 2006. aastast ning üksnes põhjusel, et nende maa asub Natura alal.

Õiguskantslerile teeb muret Natura toetuste kooskõla PS §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtetega, kuna muudel looduskaitse alla võetud aladel ja objektidel, mis ei ole Natura 2000 võrgustikus, maaomanikele sellist toetust ei maksta. Eestil ei ole ka otsest kohustust Natura toetust maksta, vaid ta on võtnud selle endale vabatahtlikult. Natura toetusi otsustati riigi poolt maksta, kuna seda sai teha EL, mitte Eesti siseriiklikust eelarvest.

Õiguskantsler asus seisukohale, et piirangud Natura aladel ning teistel kaitsealadel on üldjoontes ühesugused, mistõttu ei ole vaid Natura aladel toetuste maksmine põhjendatud

Õiguskantsler leiab, et ehkki maaomanike kohustused Natura 2000 võrgustiku aladel ning võrgustikku mitte kuuluvatel kaitstavatel aladel on mingil määral erinevad (näiteks tuleb Natura aladel enamatel juhtudel hinnata kavandatavate arendustegevuste keskkonnamõju), on piirangud üldjoontes siiski ühesugused. Seetõttu tähendab Natura toetuse maksmine sarnases olukorras olevate maaomanike erinevat kohtlemist ning kujutab endast võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist.

Märgukirjas palutakse põllumajandusministril järele mõelda, kas on asjaolusid, mis tingiksid maaomanike erineva kohtlemise vajaduse. Kui selliseid asjaolusid ei ole, siis on põllumajandusministril vaja kujundada edasised sammud võrdse kohtlemise põhimõtte tagamiseks.

Õiguskantsleri märgukiri (pdf)




VESI

Veeseaduse muutmise seadus

Riigikogu võttis vastu seadusemuudatused, mis lihtsustavad supelranna juures olevasse avalikku veekogusse spordi- ja puhkerajatiste ehitamist. Eelnõu kohaselt võib vastava hoonestusloa menetluse algatada majandus- ja kommunikatsiooniminister, teistel juhtudel on selline õigus vaid Vabariigi Valitsusel. Pikemalt saab muudatustest lugeda märtsikuu uudiskirjast.




MEREKAITSE

Keskkonnaministri moodustatud töörühm vaatab üle laevade punkerdamise reeglid 

Keskkonnaminister kutsus aprilli keskel kokku töörühma laevade punkerdamist puudutava õigusliku regulatsiooni üle vaatamiseks. Punkerdamine on laevade varustamine vedelkütuse, õli ja määrdeainetega. Töörühma ülesandeks on kahe kuu jooksul vaadata läbi hetkel kehtiv punkerdamist puudutav reeglistik ja analüüsida seda keskkonnaohutuse seisukohast. Praegu reguleerib seda küsimust valitsuse määrusega kinnitatud kord, mida täiendati 2011. aastal.

Laevade punkerdamisest rannalähedases avameres, mille käigus pumbatakse ühelt laevalt teisele vedelaid naftasaadusi, on kujunemas märkimisväärne oht mere- ja maismaakeskkonnale. Ainuüksi käesoleval aastal on Eestis laevade punkerdamise käigus toimunud juba kolm merereostust. Jaanuarikuus Naissaare lähedal punkerdanud laeval tekkis kütuseleke, mille tulemusena veebruaris tuvastati masuudireostus Suurupi poolsaarel ja Muraste rannas. Viimane reostusjuhtum leidis aset 12. aprillil, kui Eesti looderannikul lekkis punkerdamise käigus merre raskekütteõli, millest osa jõudis ka rannikule.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade




JÄÄTMED

Riigikogu menetleb jäätmeseaduse muudatusi, mis peaks hõlbustama elektri- ja elektroonikaseadmete käitlemist

Riigikogu menetlusse on jõudnud eelnõu, millega mh kohustataks suuremaid elektri- ja elektroonikaseadmete müüjaid võtma müügikohas tasuta tagasi väikesi elektriromusid. Lähemalt kajastasime eelnõu 2013. a septembrikuu uudiskirjas.


EL Nõukogu kiitis heaks uued reeglid jäätmesaadetistele

6. mail kiitis EL Nõukogu heaks määruse muudatused, mille eesmärgiks on tõhustada jäätmesaadetiste kontrolli; eelnõu kohta saate lähemalt lugeda märtsi uudiskirjast. Järgmise sammuna tuleb eelnõu avalikustada Euroopa Liidu Teatajas, määrust kohaldataks alates 1. jaanuarist 2016. a.


Vabariigi Valitsus kiitis heaks Riigi jäätmekava 2014-2020 eelnõu

Vabariigi Valitsuse poolt 17. aprillil heakskiidetud Riigi jäätmekava 2014-2020 eelnõu esitati Riigikogule arutamiseks. Uue perioodi jäätmekava strateegilisteks eesmärkideks on eelnõus seatud jäätmetekke vältimine ja vähendamine, suurem ringlussevõtt ja taaskasutus ning jäätmetest tuleneva keskkonnariski vähendamine. Jäätmekava eelnõud tutvustasime lähemalt jaanuarikuu uudiskirjas.

Strateegiliste eesmärkide saavutamiseks näeb jäätmekava eelnõu meetmetena ette teadlikkuse tõstmise, investeeringud ressursitõhusasse tehnoloogiasse ja erinevad toetused, nt ressursijuhtimissüsteemidele ja toetavatele IT-rakendustele, jäätmete korduskasutust edendada soovivate ettevõtetele ja KOVidele. Lisaks kavandatakse analüüsida täiendavate majandusmeetmete (maksude) kehtestamise võimalusi jäätmetekke vältimise ning korduskasutuse stimuleerimiseks ning tõhustada järelevalvet jäätmekäitluse keskkonnanõuete täitmise üle.

Konkreetsemate tegevustena on kavas liigiti kogutud jäätmete kogumis- ja käitlusvõrgustiku optimeerimine, üleriigilise biolagunevate jäätmete kogumis- ja käitlusvõrgustiku loomine, jäätmearuandluse infosüsteemi arendamine ja hooldus, keskkonnanõuetele mittevastavate prügilate korrastamine, riiklike ohtlike jäätmete käitluskeskuste toimimise tagamine ning vanade A-kategooria jäätmehoidlate korrastamine.

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis


Õiguskantsler: isikute jäätmeveoga liitumisest vabastamine on võimalik ainult jäätmeseadusest tulenevatel konkreetsetel tingimustel

Õiguskantsler on 6. mail andnud järjekordse seisukoha Maardu linna jäätmehoolduseeskirja punkti osas, mis võimaldab isikuid kuni 6 kuuks korraldatud jäätmeveost vabastada. Õiguskantsleri esimesest märgukirjast sel teemal kirjutasime 2013. a novembrikuises uudiskirjas. Õiguskantsler leidis tollal, et Maardu linna poolt oli vale kehtestada vabastamise tähtajaks kõigile isikutele maksimaalselt 6 kuud, sest teatud juhtudel võis isik soovida põhjendatult vabastust pikemaks ajaks kui 6 kuuks. Seega piiras linn vastava punktiga liigselt oma otsustusõigust.

Vastuseks märgukirjale on Maardu linn leidnud, et jäätmehoolduseeskirja vastava punkti mõte oli anda suvilaomanikele võimalus leppida jäätmevedajaga kokku vedude peatumises kuni 6 kuuks ilma linnavalitsuse poole pöördumata, et vähendada halduskoormust. Seega ei reguleerinud vastav säte Maardu linna arvates üldse isikute vabastamist jäätmeveost ega piiranud linna otsustusruumi isikute vabastamisel, vaid tähendas ainult jäätmeveoteenuse peatamise võimalust teatud perioodiks. Maardu linna vastuses oli esitatud ka teine tõlgendus – et vastav eeskirja punkt tähendab kuni 6 kuuks jäätmeveo sageduse vähendamist nullini. Tegemist oleks niisiis pelgalt erandiga üldisest mahutite tühjendamise sagedusest.

Õiguskantsler leiab omakorda Maardu linnale vastates, et jäätmeseaduse kohaselt on isiku vabastamine jäätmeveoteenuse kasutamise kohustusest võimalik üksnes kohaliku omavalitsuse poolt. Lepinguliste teenuste peatamise võimalust seadus ette ei näe. Ka jäätmeveosageduse miinimum on seaduses paika pandud ning selleks on üks kord nelja nädala jooksul. Kohalikul omavalitsusel ei ole tiheasustusalal võimalik väiksemat sagedust kehtestada. Seetõttu oleks Maardu linna jäätmehoolduseeskiri ka täiendavate tõlgenduste korral vastuolus seadusega.

Õiguskantsleri seisukoht


Keskkonnaministri 9. veebruari 2005. a määruse nr 9 „Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded” muutmine

Riigi Teatajas avaldatud muudatustega lisati määrusesse ohtlike ainete “eemaldamise” mõiste definitsioon, muudatused olid vajalikud EL direktiivi 2012/19/EL (nn uue elektroonikaromude direktiivi) täielikuks ülevõtmiseks.


Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2011. a määruse nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“ muutmine

Riigi Teatajas avaldatud muudatused täpsustavad, et taaskasutamisele ja kõrvaldamisele eelnevaks toiminguks (näiteks jäätmete segamine, purustamine, bioloogiline töötlus) võib jäätmekäitlustegevuse liigitada üksnes siis, kui selleks ei ole ühtegi teist sisult sobivamat ja lõplikku toimingut.




KALANDUS

Riigikohus: kalapüügi kohta andmete esitamise kohustus on kalapüügiloa omanikul (3-1-1-19-14)

Riigikohus tegi 12. märtsil otsuse kohtuasjas 3-1-1-19-14, milles analüüsis kalapüügiga seonduvate andmete esitamise nõudeid.

Vaidlusaluses kohtuasjas oli kutselist kalurit E. Kella karistatud väärteo korras selle eest, et ta käis koos J.K-ga 2012. a novembris Võrtsjärvel kalapüügivahendeid nõudmas. Välja püüti haugi, latikat, lutsu ja ahvenat, ent rannapüügipäeviku täitis kalur üksnes ahvena osas. Kalapüügiga seotud andmete esitamise nõuded näevad aga ette, et enne maaletoomist tuleb märkida rannapüügipäevikusse kõik püütud kalakogused liikide kaupa.

Riigikohus asus seisukohale, et kalapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumise eest ei vastuta sugugi mitte kõik kalapüügiloa alusel kala püüdvad isikud, vaid üksnes need, kes on nõuetes kohustatud isikutena määratletud. Nendeks isikuteks saavad olla kalapüügiloa omanik, laeva kapten või kala esmakokkuostja. Antud juhtumil püüti kala loa alusel, mis ei kuulunud E. Kellale, vaid temaga püügil kaasas olnud J. K-le. Seega ei saanud E. Kella andmete esitamise nõuete rikkumise eest üldse vastutusele võtta ning Riigikohus lõpetas väärteomenetluse.

Riigikohtu otsus asjas 3-1-1-19-14




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

KÕKi meeskond täienes uue juristiga

12. mail liitus KÕKi meeskonnaga uus jurist Mirjam Reinthal. Mirjam tunneb hästi haldusmenetlust ning omab õigusnõustamise ja kohtus esindamise kogemust. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 2003. aastal ning töötanud juristina Advokaadibüroos Lillo & Lõhmus ning Tartu Linnavalitsuses. Aastatel 2007-2012 töötas Mirjam Finantsinspektsioonis järelevalvespetsialistina ning alates 2012. aastast Tartu Ülikoolis siseauditi juhi ning õppekorralduse juristina. 

Tere tulemast KÕKi meeskonda!

Loe edasi »


Keskkonnaõiguse Keskuselt saab kaevandamise küsimustes tasuta õigusabi

Alates maikuust saavad kodanikud ja kodanikuühendused, kellel on küsimusi või probleeme seoses maavarade kaevandamisega, tasuta õigusabi Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) juristidelt.

KÕKi jurist ja juhatuse liige Kärt Vaarmari selgitab: „Maavara kaevandamisega seotud juhtumites on tavaliselt esikohal ettevõtja huvid. Tahame anda Eesti inimestele võimaluse osaleda kaevandamisega seotud otsuste tegemises ettevõtjale ja riigiasutustele võrdväärse partnerina, kelle huve arvestatakse.“

Loe edasi »