Läänemeri. Foto: Katre Liiv

Vastavalt aruandele, mis põhineb aastatel 2000 kuni 2015 kogutud andmetel, on kolm viiendikku Euroopa pinnaveest ülemäära saastunud või ei vasta muul viisil minimaalsetele ökoloogilistele standarditele. Vaid 40% kontrollitud veekogudest saavutas veepoliitika raamdirektiivis miinimumina sätestatud „hea“ või „kõrge“ ökoloogilise seisundi taseme, mis on vaid marginaalne muutus paremuse poole alates eelmisest hindamisest 2012. aastal. Ainult 38% pinnaveekogusid hinnati "hea keemilise seisundiga" veekogudeks, kusjuures näiteks Rootsis, Belgias, Saksamaal ja Austrias raporteeriti veekogudes püsivate, bioakumuleeruvate ja mürgiste ainete sisaldus (nt raskemetallid) saja protsendi ulatuses „mitte heaks“.

Raporti tulemused näitavad, et kuigi liikmesriigid on võtnud märkimisväärseid samme vee kvaliteedi parandamiseks, paremaks reovee käitlemiseks ja põllumajandusmaalt saasteainete äravoolu vähendamiseks, ei ole need olnud piisavad, et saavutada direktiivi õiguslikult siduvaid eesmärke. Keskkonnakaitsjate hinnangul on selle põhjuseks puudused direktiivi rakendamises, mh liiga avarad võimalused erandite tegemiseks.

Euroopa Komisjonil tuleb selle raporti valguses liikmesriikidele seada karmimad nõuded. Komisjoni veekvaliteedi raporti avaldamist on oodata novembris.

Seoses EL veealaste õigusaktide ülevaatamisega toimus septembris Euroopa Komisjoni eestvedamisel viies EL veekonverents. Konverentsi põhiteemadeks olid EL veekogude seisund, põllumajanduse mõju veekogudele, jõgede loodusliku seisundi taastamine, üleujutustega toimetulek, kemikaalid vees ning vee-alaste tegevuste finantseerimine.

Konverentsil arutati muuhulgas veepoliitika raamdirektiivi muutmist. Muutmise poolt võtsid häälekalt sõna põllumajandustootjate ning mõnede liikmesriikide esindajad. Põllumajandustootjate hinnangul on direktiivi ambitsioonid nii kõrged, et neid pole võimalik saavutada. Direktiivi muutmist pooldavad liikmesriigid leiavad, et veekogude hea seisundi saavutamise kõige viimane tähtaeg (2027) pole realistlik, sest see on liiga lühike. Seevastu keskkonnaühendused, kes on koondunud Living Rivers Europe nimelisse koalitsiooni, väljendasid seisukohta, et direktiivi pole vaja mitte muuta, vaid seda paremini rakendada.

Vee raamdirektiivi teemal on just praegu kaasa rääkima kutsutud kõik huvitatud kodanikud ja organisatsioonid. EL veepoliitika raamdirektiivi aja- ja asjakohasuse kohta saab arvamust avaldada Komisjoni avaliku konsultatsiooni lehel kuni 4.märtsini 2019.

Euroopa Keskkonnaagentuuri raport

Lugu ilmus 2018 septembri keskkonnaõiguse uudiskirjas.


Samal teemal: