VÄLISÕHU KAITSE
Euroopa Kontrollikoda: EL keskkonnapoliitika ja –õigus ei kaitse
piisavalt meie tervist
Euroopa Kontrollikoda avalikustas
septembris aruande õhusaaste ja selle mõju kohta inimeste tervisele. Tegemist on osaga sel aastal alanud välisõhu
kvaliteedi direktiivide ülevaatamise (nn „fitness check“) protsessist, millest
oleme kirjutanud ka meie juunikuu uudiskirjas (siin ja siin).
Õhusaaste põhjustab ELis umbes
400 000 enneaegset surma aastas, enamus neist tingitud sellistest
õhusaasteainetest nagu tahked osakesed, lämmastikdioksiid ja maapinnalähedane
osoon. Eriliselt haavatavad on linnas elavad inimesed. Seejuures on mõned EL
õhukvaliteedi standardid märksa leebemad kui Maailma Tervishoiuorganisatsiooni
suunised ja tasemed, mis põhinevad uusimatel teaduslikel tõenditel.
Euroopa Kontrollkoda juhtis tähelepanu, et EL õhukvaliteedi normid on
osalt aegunud ega arvesta uusimaid teaduslikke tõendeid
Auditis hinnati, kas ja millisel määral täidavad liikmesriigid välisõhu
kvaliteedi direktiivis (2008/50/EÜ) sätestatut, kuidas Euroopa
Komisjon kontrollis ja jõustas direktiivi rakendamist, samuti seda, kas üldsust
on õhukvaliteedi küsimustest teavitatud. Audiitorid leidsid, et saasteainete
heitkogused on küll vähenenud, kuid enamik liikmesriike ei järgi veel EL
õhukvaliteedi standardeid ega võta tõhusaid meetmeid õhukvaliteedi
parandamiseks. Seejuures on võimalik, et tegelikku õhusaastet on alahinnatud,
sest mõõtmisi ei pruugi olla tehtud õigetes kohtades. Lisaks ei ole
õhukvaliteedi parandamise kavad, mille koostamist direktiiv nõuab, sageli
andnud oodatud tulemusi. Ka komisjoni tööd ei hinnatud väga tõhusaks, kuna see
ei ole suutnud tagada direktiiviga kehtestatud õhukvaliteedi piirtasemete
järgimist. Audiitorid rõhutasid, et õhusaaste on pakiline rahvatervise
probleem, mistõttu on selle lahendamisel väga oluline üldsuse teadlikkus ja
teavitamine. Kodanikud on küll viimasel ajal järjest rohkem pöördunud
siseriiklikesse kohtutesse ja mitmetes riikides on tunnustatud inimeste õigust
puhtale õhule, kuid võrreldes teiste keskkonnadirektiividega ei ole kohtusse
pöördumise õigus välisõhu kvaliteedi direktiivis nii selge. Samuti on kohati
ebaselge õhukvaliteedi kohta pakutav teave.
Kokkuvõtvalt leidsid audiitorid, et ELi meetmetel inimeste tervise
kaitsmiseks õhusaaste eest ei ole olnud oodatud mõju ning inimeste tervis
pole siiani piisavalt kaitstud. Selleks et õhukvaliteeti parandada, pakkus
kontrollikoda välja järgmised meetmed: komisjoni tõhusam tegevus, direktiivi
põhjalik ajakohastamine, õhukvaliteedi poliitika prioriteediks seadmine
ja muudesse ELi poliitikavaldkondadesse sisse viimine ning õhusaaste
probleemist informeerituse ja sellekohase teabe kvaliteedi parandamine. Komisjon
on täpsemad soovitused üle vaadanud ja kõigiga neist kas osaliselt või
täielikult nõustunud. Järgmiseks on komisjonil plaanis võtta soovituste osas
järelmeetmeid (koos liikmesriikide või Euroopa Keskkonnaametiga).
Pressiteade
Aruanne
Keskkonnaminister muutis kahte määrust, mis reguleerivad
õhuheiteid
Septembris muutis keskkonnaminister suurtest
põletusseadmetest ja jäätmepõletus- ja
koospõletustehastest väljuvate saasteainete heite piirväärtuseid reguleerivaid
määruseid (28. juuni 2013. a määrused nr 48 ja 49).
Määruste muutmine on tingitud vajadusest
täpsustada mõningaid sätteid ja viia määrused kooskõlla EL tööstusheite
direktiivi 2010/75/EL
nõuetega. Muudatused on eelkõige tehnilist laadi täpsustused.
Keskkonnaministri 28. juuni 2013. a määrus nr 48
muudatused
Keskkonnaministri 28. juuni
2013. a määrus nr 49 muudatused
LOODUSKAITSE
Eesti ühineb bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Nagoya
protokolliga
Riigikogus on lugemisel bioloogilise mitmekesisuse
konventsiooni Nagoya protokolliga ühinemise seaduse eelnõu. Protokolliga
ühinemiseks on juba tehtud muudatused looduskaitseseadusesse, millest
kirjutasime 2017.a
juulikuu uudiskirjas.
Bioloogilise mitmekesisuse
konventsiooni Nagoya protokoll reguleerib juurdepääsu geneetilistele
ressurssidele ja nende kasutamisest saadava tulu õiglast jaotamist. Teisisõnu
on Nagoya protokolli eesmärk tagada geneetiliste ressurssside kaitse ning
säästev kasutamine. Geneetilised ressursid on näiteks taimse või loomse
päritoluga geneetiline materjal. Protokolliga on loodud geneetiliste
ressursside kaitseks siduv rahvusvaheline õigusruum, kus nii geneetiliste
ressursside pakkujad (päritoluriigid) kui ka kasutajad saavad omavahel kokku
leppida ning mõlemaid rahuldavate lahendusteni jõuda. Protokolliga ühinedes
panustab Eesti eelkõige maailma elurikkuse kaitsesse ning selle kasutamisest
saadava tulu õiglasesse jaotamisse.
Ühinemise
seaduse vastuvõtmine on vajalik, sest protokoll täiendab Eesti poolt 1994. a ratifitseeritud
bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni. EL kiitis Nagoya protokolli heaks
2014. aastal ning võttis selle rakendamiseks vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL)
nr 511/2014. Määruse rakendamiseks vajalikud normid on Eestis juba
looduskaitseseadusega kehtestatud ja sellega on eeltingimus protokolliga
ühinemiseks täidetud.
Nagoya
protokolli osaliseks saamisega seotud kohustuslik kulutus Eesti jaoks on
osamakse konventsiooni põhieelarvesse ning osalemine protokolliosaliste
koosolekutel. Tänaseks on protokollil 105 osalist, EL riikidest on protokolli
ratifitseerinud 17 riiki.
Eelnõu
materjalid Riigikogu kodulehel
VESI
EL vaatab üle veepoliitika seoses kasvava survega merele ja siseveekogudele
Euroopa
Keskkonnaagentuur (EKA) avaldas juulis raporti Euroopa riikide vee seisukorra
kohta. Peale raporti ilmumist hoiatas Euroopa Komisjon, et võib liikmesriikide
suhtes võtta õiguslikke meetmeid ELi veekvaliteeti käsitlevate õigusaktide
täitmata jätmise eest. EKA aruande kohaselt on EL riikide järvede, jõgede ja
suudmealade keskkonnanõuete täitmine olnud puudulik. Vastavalt aruandele, mis põhineb aastatel 2000 kuni 2015
kogutud andmetel, on kolm viiendikku Euroopa pinnaveest ülemäära saastunud või ei
vasta muul viisil minimaalsetele ökoloogilistele standarditele. Vaid 40%
kontrollitud veekogudest saavutas veepoliitika raamdirektiivis miinimumina sätestatud
„hea“ või „kõrge“ ökoloogilise seisundi taseme, mis on vaid marginaalne muutus
paremuse poole alates eelmisest hindamisest 2012. aastal. Ainult 38% pinnaveekogusid
hinnati "hea keemilise seisundiga" veekogudeks, kusjuures näiteks Rootsis,
Belgias, Saksamaal ja Austrias raporteeriti veekogudes püsivate,
bioakumuleeruvate ja mürgiste ainete sisaldus (nt raskemetallid) saja protsendi
ulatuses „mitte heaks“.
Raporti kohaselt on liikmesriigid teinud olulisi samme
vee kvaliteedi parandamiseks, kuid need pole piisavad direktiivi eesmärkide
saavutamiseks
Raporti tulemused näitavad, et kuigi liikmesriigid on võtnud
märkimisväärseid samme vee kvaliteedi parandamiseks, paremaks reovee käitlemiseks
ja põllumajandusmaalt saasteainete äravoolu vähendamiseks, ei ole need olnud
piisavad, et saavutada direktiivi õiguslikult siduvaid eesmärke.
Keskkonnakaitsjate hinnangul on selle põhjuseks puudused direktiivi rakendamises,
mh liiga avarad võimalused erandite tegemiseks.
Euroopa Komisjonil tuleb selle raporti valguses
liikmesriikidele seada karmimad nõuded. Komisjoni veekvaliteedi raporti
avaldamist on oodata novembris.
Seoses EL veealaste õigusaktide ülevaatamisega toimus
septembris Euroopa Komisjoni eestvedamisel viies EL veekonverents. Konverentsi
põhiteemadeks olid EL veekogude seisund, põllumajanduse mõju veekogudele,
jõgede loodusliku seisundi taastamine, üleujutustega toimetulek, kemikaalid
vees ning vee-alaste tegevuste finantseerimine.
Konverentsil arutati muuhulgas veepoliitika
raamdirektiivi muutmist. Muutmise poolt võtsid häälekalt sõna
põllumajandustootjate ning mõnede liikmesriikide esindajad.
Põllumajandustootjate hinnangul on direktiivi ambitsioonid nii kõrged, et neid
pole võimalik saavutada. Direktiivi muutmist pooldavad liikmesriigid leiavad,
et veekogude hea seisundi saavutamise kõige viimane tähtaeg (2027) pole
realistlik, sest see on liiga lühike. Seevastu keskkonnaühendused, kes on
koondunud Living Rivers Europe
nimelisse koalitsiooni, väljendasid seisukohta, et direktiivi pole vaja mitte
muuta, vaid seda paremini rakendada.
Vee raamdirektiivi teemal on just praegu kaasa rääkima
kutsutud kõik huvitatud kodanikud ja organisatsioonid. EL veepoliitika
raamdirektiivi aja- ja asjakohasuse kohta saab arvamust avaldada Komisjoni avaliku
konsultatsiooni lehel kuni 4.märtsini 2019.
Euroopa
Keskkonnaagentuuri raport
METSANDUS
Uue metsanduse arengukava koostamise esimene etapp on jõudmas lõpusirgele
Keskkonnaministeerium on jõudmas lõpusirgele metsanduse
arengukava (MAK2030) koostamise esimese etapiga, mille eesmärk oli välja
selgitada metsanduses lahendamist vajavad probleemid ning koostada uue arengukava
lähteülesanne. Arengukava koostamisega aastateks 2021-2030 alustati selle aasta
kevadel, kui kokku kutsuti kõikide huvirühmade esindajatest koosnev arengukava
algatamise juhtrühm. Nüüd on jõutud arengukava algatamise ettepaneku viimase
versioonini, mille Keskkonnaministeerium plaanib veel sellel aastal Vabariigi
Valitsusele esitada. Arengukava koostamise protsessist kirjutasime ka märtsikuu
uudiskirjas.
Eelmisel aastal tekitas metsanduse teema elava ühiskondliku
debati, milles osalesid erinevad huvirühmad. Uue arengukava (MAK2030)
koostamisele on pandud seega kõrged ootused. Sisulise poole pealt loodetakse,
et uue arengukavaga tagatakse metsaga seotud huvide ja elustiku kaitse ning huvide
parem tasakaal metsamajanduse valdkonnas. Vähem tähtis ei ole aga ka arengukava
koostamise protsess ise, milles erinevate osapoolte kaasamise ja ärakuulamise
läbi püüeldakse nn ühiskondliku kokkuleppe poole.
Dokumendi valmimisse on panustanud arengukava algatamise
töörühma, ökoloogia-, kultuuri-, majandus- ja sotsiaalvaldkonna alamtöörühmad,
kes on kaardistanud valdkonna 101 probleemi ja teinud ettepanekuid
lahendusteks. Lisaks plaanib KeM arengukava algatamise ettepanekut tutvustada
ka peagi laiemale avalikkusele korraldataval infopäeval.
Nüüdseks valminud MAK algatamise lähteülesanne peaks mh
kirjeldama, kuidas arengukavani jõutakse ja kuidas arengukavale seatud eesmärke
täidetakse. MAK koostamise protsessis osaleva Eestimaa
Looduse Fondi (ELF) sõnul on aga esitatud dokumendi näol tegemist
erinevatest teemaga seotud allikatest võetud ja kiiruga kokku kopeeritud
tekstiga, milles puudub selgus MAKile seatud eesmärkide ja nendeni jõudmise
viisides. ELF leiab ka, et nii toores dokument ei võimalda põhjalikku sisulist
analüüsimist ja arutelu ei töörühmades ega teiste huviliste poolt.
Plaanide kohaselt teeb ministeerium novembris valitsusele arengukava koostamise
ettepaneku ning taotleb selle kinnitamist. Kui valitsus on selle
kinnitatud, saab järgmisel aastal alustada teise etapiga ehk MAK 2021–2030
sisulise koostamisega. Ka selles etapis on KeM lubanud jätkuvat huvigruppide
kaasamist.
Keskkonnaministeeriumi
pressiteade
Eestimaa
Looduse Fondi arvamus
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
KÕKi praktikant Heliise Harriet: kümnest sõrmest jääb
väheks, et loetleda üles valdkonnad, mis vajavad tähelepanu ja kaitset
Septembri keskpaigast oktoobri lõpuni praktiseerib Keskkonnaõiguse Keskuses Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistrant Heliise Harriet Harusoo. Heliise mõtiskles veidi ja pani kirja enda mõtted sellest, miks ta otsustas KÕKi praktikandiks kandideerida ja millised on tema ootused praktika kuuele nädalale. Loe edasi »
Keskkonnaõiguse Keskus kutsub kohalike omavalitsuste
ametnikke looduskaitsealastes küsimustes tasuta nõu saama
Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) kutsub omavalitsuste ametnikke pöörduma looduskaitsealaste küsimuste ja probleemidega tasuta nõuandlasse. Nõuandla kaudu saab juristidelt abi näiteks looduskaitselistest piirangutest mõjutatud ehitus- ja planeerimisküsimustes. Loe edasi »
KÕKis asus
juristina tööle Kaarel Relve
Septembrist töötab KÕKis juristina Kaarel Relve. Kaarel tegeleb keskkonnaõiguse uudiskirja koostamisega, õigusabi pakkumisega, sh looduskaitse nõuandla kaudu, ning osaleb Justice and Environment võrgustiku töös. Loe edasi »
|