Koostöös Tervisekaitseametiga, Keskkonnaministeeriumiga ja teiste partneritega valmivad Keskkonnaõiguse Keskusel 2020. aasta lõpuks kaks juhist, mis aitavad praktikutel mürakaarte koostada.

  • Esimese juhise koostamise käigus töötame välja metoodika, mis sobib just Eesti kliima, geograafia ja müraallikatega. Juhis on mõeldud eelkõige ekspertidele, kes mürakaarte koostavad.
  • Teine juhis käsitleb kohalike omavalitsuste mürakaarte ning nende põhjal koostatavaid tegevuskavasid ning on mõeldud abistama kohalike omavalitsuste ametnikke ning nendega koos töötavaid eksperte.

Varem on Keskkonnaõiguse Keskus koostanud mitmeid mürateemalisi analüüse ja juhiseid. Kõige praktilisem neist on juhis “Kuidas tulla toime häiriva müraga?”. Juhis käsitleb erinevaid mürasituatsioone ning seda, kuidas neid lahendada. Häiriva müra korral tuleks esimese asjana püüda müra tekitajaga rääkida ja lahendusi leida. Teiseks on hea teada, millist laadi müraga on tegemist ning millised õigusaktid seda reguleerivad. See võib aga üsna keeruliseks osutuda, sest eristatakse mitut liiki müra ning neid reguleerivad erinevad õigusaktid. Eestis reguleerivad müra atmosfääriõhu kaitse seadus, korrakaitseseadus ja ehitusseadustik, aga ka asjaõigus- ning võlaõigusseadus.

Müraallikad tuleb kaardistada ning koostada tegevuskava müra vähendamiseks

Euroopa Liidu tasandil on seatud eesmärgiks, et mürareostust tuleb märkimisväärselt vähendada aastaks 2020 ning liikuda lähemale WHO soovituslikele müratasemetele. Praegune prognoos ei anna olulist lootust, et see eesmärk saavutatakse. Muu hulgas ka seetõttu, et elanikkonna liikumine maapiirkondadest linnadesse jätkub, nii nagu ka autoliikluse intensiivistumine.

ELis kehtiv nn keskkonnamüra direktiiv 2002/49/EÜ nõuab liikmesriikidelt strateegiliste mürakaartide koostamist. Direktiivi kohaselt on Eesti EL liikmesriigina kohustatud iga 5 aasta järel koostama välisõhu strateegilised mürakaardid üle 100 000 elanikuga linnastu ja riigi territooriumil asuvate põhimaanteede, -raudteede, -lennuväljade põhjustatud müra leviku kohta. Ka siseriiklik õigus (atmosfääriõhu kaitse seaduse § 63) nõuab kohalikelt omavalitsustelt müraprobleemide esinemise korral müraallikate kaardistamist ning tegevuskavade koostamist.

Müra on üks enim tervist ja heaolu häirivaid keskkonnaprobleeme

Keskkonnamüra on samasugune keskkonnavaldkond nagu metsandus, kliimamuutus, veekaitse vmt. Samas Eesti keskkonnateadlikkuse uuringule (2018) tuginedes selgub, et kõige vähem kättesaadavaks peetakse õhu kvaliteedi, veekogude puhtuse ja võimalike keskkonnareostuse allikate kõrval ka infot müra kohta.

Müral, eriti kui see ületab teatud norme, võivad olla väga tõsised tagajärjed inimese tervisele, põhjustades muu hulgas südame-veresoonkonnahaiguseid, unehäireid, tinnitust, ärritust, kognitiivseid häireid ning tuhandeid enneaegseid surmasid igal aastal. Maailma Terviseorganisatsiooni 2018. aastal koostatud mürajuhis toob välja, et müra on üks peamistest keskkonnaohtudest inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele ning heaolule. Mürast põhjustatud enneaegsete surmade arv Euroopas ulatub WHO hinnangul 10 000 juhtumini igal aastal. Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) andmetel on müral ka majanduslikult kõrge hind, mis on tingitud erinevatest müra põhjustatud mõjudest inimestele ja ökosüsteemile. 


Samal teemal:

Teisi KÕKi juhiseid:

 
Lisainfo käimasolevate mürajuhiste koostamisest: projektijuht Pille Priks, telefon 56 621 787, pille@k6k.ee