Uudised

Eestimaa Looduse Fond (ELF) palus mitmes teates ja kaebuses praegusel keskkonnaametil alustada süüteomenetlus põlengu asjaolude välja selgitamiseks, kuid keskkonnaamet jättis menetluse algatamata. Muu hulgas põhjendas amet, et põleng algas turbaraba kaevandamisalalt ning levis Natura alale edasi tuule, mitte edasise inimtegevuse tõttu. ELF vaidlustas keskkonnaameti määruse maakohtus, põhjendades, et kaitsealale levimise põhjus ei ole asjakohane kaalutlus menetluse alustamata jätmisel. Lisaks põhjendas ELF, et väärteomenetluse alustamata jätmise aluseks ei saa olla asjaolu, et põlengu põhjustajat ei ole veel täie kindlusega tuvastatud, sest asjaolude välja selgitamine ongi süüteomenetluse ülesanne.

Pärnu maakohus tühistas keskkonnaameti kaebuse lahendamise määruse 13. augustil 2021 ning kohustas keskkonnaametit alustama väärteomenetlust rabapõlengu asjaolude väljaselgitamiseks. Kohtulahend on lõplik ning jõustunud.

Lahend tõi selgust olukorda, kus keskkonnaamet püüdis suunata maastikupõlengute menetlemisel vastutust päästeametile, samal ajal kui päästeameti sõnutsi on asutustevahelise kokkuleppe järgi maastikupõlengute menetlemise kohustus keskkonnaametil. Pääteametiga samale järeldusele jõudis ka kohus. Lisaks selgitas kohus, et turbaala on keskkonnavastaste süütegude tähenduses loodus ka sel ajal, mil sealt kaevandamisloa alusel turvast kaevandatakse. Laiemas mõttes annab kohtulahend signaali, et keskkonnaamet ei või ulatuslikke kahjusündmusi niisama lihtsalt uurimata jätta.

Keskkonnaõiguse Keskuse hinnangul tuleb kohtulahendit tähenduslikuks pidada ka seepärast, et kliimamuutuse tõttu muutub kliimamõjude hindamine turbakaevandamislubade andmisel üha asjakohasemaks. Seetõttu on põlenguoht turba kaevandamise lubamise üle otsustamisel kaalutlus, mida ei või eirata. Käesoleval suvelgi on toimunud hulgaliselt rabapõlenguid. Juuli lõpu seisuga ei ole keskkonnaamet (endine keskkonnainspektsioon) viimase viie aasta jooksul alustanud turbatootmisaladelt alguse saanud põlengute uurimiseks ühelgi korral menetlust. Kui turba kaevandamiseks märgalasid kuivendada, muutuvad need eriti kuivade ja kuumade ilmadega äärmiselt tuleohtlikuks. Kui päästeamet peab igal suvel kustutama arvukalt ulatuslikke ja kiiresti levivaid rabapõlenguid, samal ajal kui keskkonnaamet saaks kaevandamislubasid väljastamata või kehtetuks tunnistades neid ära hoida, on see päästeametile lisakulu ja -koormus. Ka suurendavad nii märgalade kuivendamine kaevandamiseks (samuti ka metsa ja põllumajanduseks) kui ka nende põlengud märkimisväärselt Eesti kasvuhoonegaaside heidet, mille vähendamise kohustuse on Eesti riik võtnud.

Klienti nõustas ja esindas Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Tiina Georg.