Uudised

2018.a kevadest on KÕK nõustanud ja esindanud edukalt haldus- ning ringkonnakohtus SA-d Käsmu Meremuuseum, MTÜ-d Käsmu Lahe Kalur ja Haivo Laulikut vaidluses Haljala vallaga Käsmu sadama detailplaneeringu üle. 2021. aprilli lõpul jättis Tartu ringkonnakohus jõusse halduskohtu otsuse, mis tühistas Haljala vallavalitsuse 2018. aastal kehtestatud Käsmu Majaka sadama detailplaneeringu. Kohtuotsuse järgi oli detailplaneering vastuolus üldplaneeringuga, sisaldas olulisi menetlus- ja kaalutlusvigu, mh oli vald sadama suuruse valikul arvestanud vaid arendaja huvidega ning on kahtlused, et vald pole planeerimismenetlust läbi viinud erapooletult.

Menetluse käik  

2014. aastal algatas Vihula Vallavolikogu Vihula valla üldplaneeringut muutva Käsmu sadama detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Detailplaneeringuga kavandati Käsmu külla Merekooli tn kinnistule ca 50-60 paadikohaga sadama ning turistide teenindamiseks ettenähtud hoonete rajamine. 4 aastat kestnud planeerimismenetluse tulemusena kehtestas Haljala Vallavolikogu 2018. a märtsis Käsmu sadama detailplaneeringu.  

SA Käsmu Meremuuseum, MTÜ Käsmu Lahe Kalur ja Haivo Laulik esitasid aprillis 2018 kaebuse, milles palusid detailplaneeringu kehtestamise otsus tühistada, kuna see on mitmel põhjusel õigusvastane. Kaebuse kohaselt on detailplaneering vastuolus maakonnaplaneeringuga. Maakonnaplaneeringu kohaselt on Käsmu külla ette nähtud S3 tüüpi väikesadam, mis on ette nähtud harrastuskaluritele, kuid planeeritav sadam on S2 tüüpi ehk suurem ning mõeldud mereturismi arendamiseks. Samuti läheb detailplaneering vastuollu üldplaneeringuga, sest sadamat ei planeerita maale, mis on üldplaneeringu järgi sadamaks reserveeritud. Sadam takistaks vaateid ning on seega vastuolus muinsuskaitse eritingimustega. Detailplaneeringule tehtud keskkonnamõju strateegiline hindamine on puudulik ning detailplaneering vastuolus Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjaga. Samuti on rikutud menetlusnõudeid.

Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2020. a otsusega rahuldati kaebus ning tühistati detailplaneeringu kehtestamise otsus. Haljala vald ning kolmandad isikud esitasid kohtuotsusele apellatsioonikaebused, mille Tartu Ringkonnakohus jättis rahuldamata.  

Kohtu põhjendused  

Haldus- ja ringkonnakohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised:

• Detailplaneering on vastuolus üldplaneeringuga. Üldplaneeringu kohaselt oli sadama asukohana Käsmus kindlaks määratud Võrkneeme, kuid vaidlusalune detailplaneering näeb sadama ette Merkooli tn kinnistule. Ülplaneeringu seletuskirja tekstist koostoimes nähtub, et üldplaneeringuga määratakse kindlaks (reserveeritakse) sadamate asukohad, need on ette nähtud vanade sadamate asukohtadesse ning Käsmu külas on selliseks ajalooliseks sadamakohaks Võrkneeme. Selle kasuks, et üldplaneeringuga oli Käsmus sadama asukoht siduvalt kindlaks määratud, räägib ka asjaolu, et PlanS vr § 8 lg 3 p 8 sätestas üldplaneeringu ülesandena muuhulgas sadamate asukoha määramise.
• Ilmselgelt on üldplaneeringus ettenähtud sadama asukoha muutmine oluline üldplaneeringu muutmine ning seda on detailplaneeringu menetluses võimalik õiguspäraselt teha üksnes siis, kui see aspekt on planeerimismenetluses selgesõnaliselt välja toodud, on läbinud nõutavad menetlusetapid, sh avaliku väljapaneku ning kohalik omavalitsus on langetanud lõpuks selles küsimuses kaalutlusreeglitega kooskõlas oleva kaalutlusotsuse. Kui vald soovis üldplaneeringus paika pandud sadama asukohta muuta, siis sadama asukoha muutmine saanuks toimuda esmajoones läbi erinevate asukohaalternatiivide kaalumise. Eeskätt olnuks vajalik võrrelda ja kaaluda seni üldplaneeringus paika pandud sadama asukohta (Võrkneeme) ja vaidlusalust planeeringuala. Antud juhul ei ole sadama asukoha muutumise osas sellist menetlust toimunud ning detailplaneeringu kehtestamise otsus on seetõttu õigusvastane ning kuulub tühistamisele.
• Haljala vald on jätnud teostamata kaalutlusõiguse (eeskätt sadama asukoha ja suuruse osas) ning on sadama suuruse valikul arvestanud vaid arendaja huvidega. Vald on välja toonud üksnes arendaja, st MTÜ Käsmu Majaka Sadam ärihuvi suurema sadama vastu, kuid ei ole andnud hinnangut kaebajate planeerimismenetluses esitatud väidetele, et suurema sadama jaoks ei ole vaidlusalusel alal piisavalt ruumi, et sellega kaasneb suurem liikluskoormus ja suurem konkurents parkimiskohtade pärast. Kaalutlusõiguse teostamata jätmise korral on haldusakt sisuliselt õigusvastane ning selle tühistamata jätmiseks pole alust.
• Advokaat K. N. kui MTÜ Käsmu Majaka Selts kui planeerimismenetlusest huvitatud isiku (arendaja) juhatuse liikme osalemine valla esindajana planeerimismenetluses oli HMS § 10 lg-ga 1 vastuolus. See asjaolu tekitab kahtluse valla erapooletuses. HMS § 10 lg 1 p 1 sätestab, et haldusorgani nimel tegutsev isik ei või haldusmenetlusest osa võtta, kui ta on asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. Seda taandamise kohustust ei tuleks käsitleda kuidagi erinevalt, sõltuvalt sellest, kas isik tegutseb haldusorgani esindajana lepingulise suhte raames või mingil muul alusel. Samuti ei oma tähtsust see, et dokumendid allkirjastas siiski vastustaja ise. Taandamiskohustus tekib juba haldusmenetlusest osavõtmisel ning see ei eelda dokumentide allkirjastamist. HMS § 10 lg-s 1 sätestatud keeldu haldusmenetlusest osa võtta tuleb mõista keeluna ka haldusmenetluse üksikutest etappidest osavõtmiseks, mitte üksnes keeluna osaleda haldusmenetluse kõikides etappides otsast lõpuni. Vastasel juhul kaotaks säte oma mõtte.  
• Ainuüksi kolmandate isikute huvi võimalikult kiiresti ehitada ei ole Eesti õiguskorra järgi kaebuse rahuldamata jätmise aluseks, kui tuvastatud on detailplaneeringu õigusvastasus. Ka nende väidetav soov omandada kinnistu sadama lähedal, mitte meremuuseumi lähedal, ei anna alust detailplaneeringu õigusvastasust tingivatest asjaoludest möödavaatamiseks.

Ringkonnakohtu otsuse peale on pooltel võimalik esitada 27. maini kassatsioonikaebus Riigikohtule.