- SOOVITUS 1 - METS. Puud peavad kasvama?
Arutlevad: Martin Arula, Meelis Seedre, Mihkel Kangur, Toomas Kiho, Urmas Vaino
Vaata täpsemalt Facebookist.
Mis KÕK sellest teemast arvab?
Metsamaa moodustab laias laastus poole Eesti maismaa pindalast. Metsa mitmekesine roll tuluallikana, elupaigana loomadele-taimedele, ajaveetmiskohana inimestele, kliimasoojenemise pidurdajana on viinud metsateemalise debati viimastel aastatel kulminatsiooni. Juba KÕKi 2013. aasta analüüs ütles, et seadusandjad käsitlevad metsa eelkõige puiduressursi allikana, mistõttu võib ohtu sattuda metsade elustik, eriti just vanades metsades. Toonane analüüs uuris lähemalt metsa majandamise piiranguid aastatel 1998-2013, sh lubatud raieliike, raiete tegemise tingimusi ja erinevaid metsaomanikele seatud kohustusi. Analüüsi tulemusena selgus, et metsade majandamine oli järjest intensiivistunud ning piirangud nõrgemaks muutunud. Metsa kui ökosüsteemi kaitse oli nihkunud aga tagaplaanile. Metsade majandamine peab olema jätkusuutlik, elurikkust hoidev ning kohalike kogukondadega arvestama.
- SOOVITUS 2 - MEGATARISTUD. Suured taristuinvesteeringud Eestisse on mõttetud
Arutlevad: Tanel Talve, Alo Kirsimäe, Sulev Valner, Janar Taal, Indrek Sarapuu
Vaata täpsemalt Facebookist.
Mis KÕK sellest teemast arvab?
Suurobjektid ehk olulise ruumilise mõjuga objektid (ORMO) on üks meie fookusteemadest. Suurobjektide planeerimine peab toimuma läbipaistvalt ja avatult, olema senisest paremini läbi mõeldud. Objektide planeerimise käigus peab arvestama nende kogumõju, keskkonnakaalutlused peavad olema arutlusel planeeringu algusjärgus ning kaaluda tuleb erinevaid lahendusi.
KÕKi 2010. aastal tehtud praktilistest juhtumitest inspireeritud analüüs Olulise ruumilise mõjuga objektide rajamise korraldusest Eestis tõi välja mitmeid puudujääke õiguses ja selle rakenduspraktikas Otepää radari ja Paldiski LNG terminali juhtumite näitel. Olukorra muutmiseks rääkisime kaasa ka planeerimisseaduse koostamisel, mis jõustus 1.07.2015. a. Lähemalt saad KÕKi suurobjektidega seotud töödest lugeda meie ORMOde fookuslehelt.
- SOOVITUS 3 - KLIIMA. Ilm on hukas: kas nii jääbki?
Arutlevad: Ain Kallis, Andres Tarand, Kaie Kriiska, Piia Post
Vaata täpsemalt Facebookist.
Mis KÕK sellest teemast arvab?
Eesti
kliimapoliitika peab olema ambitsioonikam, et seatud eesmärke täita. Eesti
suurimaks lahendamist vajavaks ülesandeks kliimateemal on põlevkivilt muudele
energiatootmise viisidele üleminek. Tuleb arvestada, et sellel on ka oluline
sotsiaalne mõju. Taastuvenergia tootmine peab samuti olema keskkonnasõbralik,
eriti biomassi kasutuse osas.
2017.
aasta aprillis võttis Eesti Parlament vastu riikliku kliimapoliitika põhialused,
mille üks eesmärkidest on vähendada kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 80% võrra
aastaks 2050 võrreldes 1990. aastaga ning asendada nö must energia tootmine
taastuvenergia allikatest toodetud energiaga. OECD on siiski juhtinud
tähelepanu, et Eestil oleks tarvis ambitsioonikamaid meetmeid ja tegevusplaane,
et seatud eesmärke täita.
Euroopa
Liidu ja Eesti poliitikadokumentides kirja pandud kliimaeesmärkide
saavutamiseks ei piisa riigist üksi, vaid oluline on sisuline dialoog kõikide
huvirühmade vahel. KÕK koos partneritega seisab selle eest, et riik looks
plaani kiireks ja sujuvaks üleminekuks mustalt energialt puhtale. See toetaks riigi
kliimapoliitika põhialustes seatud eesmärkide täitmist ning panustaks ka riikliku energia- ja
kliimakavasse, mille koostamise kohustus tuleneb EL energialiidu
juhtimist käsitlevast määrusest. Kava esimene versioon peaks juba 2019. a
jaanuariks valmima.