lühiuudised
- Keskkonnamõjude hindamine
- Ruumiline planeerimine
- Kliimamuutus ja energeetika
- Looduskaitse
- Vesi
- Maapõu
- Metsandus
- Jäätmed
- Ohtlikud ained
- Kalandus
- Jahindus
KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE
Riigikogu võttis menetlusse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise eelnõu
Eelnõuga täpsustatakse strateegilise planeerimisdokumendi mõistet ning tuuakse muuhulgas välja nõue, et kõikidel juhtudel peab dokumendi koostamise kohustus tulenema seadusest või selle alusel antud muust õigustloovast aktist. Oluliselt täpsustatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamisel asjaomaste asutustega konsulteerimise regulatsiooni; muudatuste eesmärgiks on aidata kaasa eeldatavalt olulise keskkonnamõju määratlemisele ning selle käsitlemisele KSH protsessis. Lisaks viiakse KSH ja strateegilise planeerimisdokumendi menetluste ühitamiseks sisse nõue, mille kohaselt KSH aruande avalik väljapanek peab kestma sama kaua kui strateegilise planeerimisdokumendi eelnõu avalik väljapanek, kuid mitte vähem kui 21 päeva.
Eelnõu eesmärgiks on viia seadus kooskõlla EL direktiiviga 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju strateegilise hindamise kohta (nn KSH direktiiv). Seaduse täpsustamise vajadusele on juhtinud tähelepanu Euroopa Komisjon.
Vt. eelnõu algteksti ja seletuskirja Riigikogu kodulehel
RUUMILINE PLANEERIMINE
Riigikohus: kui arendajat ei teavitata infrastruktuuri rahastamise tingimusest enne planeeringu algatamist, jäävad need KOVi kanda
Riigikohus on 19. mai 2010.a. haldusasjas nr 3-3-1-26-10 tehtud lahendis võtnud seisukoha ehitusseaduse §-st 13 tuleneva KOVi kohustuse osas tagada detailplaneeringus ettenähtud infrastruktuuri (sh. avalikud teed) väljaehitamise kuni arendatava kinnistuni. Seda KOVile kuuluvat kohustust on EhS § 13 kohaselt võimalik ka kokkuleppe alusel arendajale üle anda.
Antud asjas esitas Rae vald arendaja Agenor OÜ-le lepingu erinevate kohustuste kandmiseks pärast planeeringu avalikku väljapanekut. Seejuures nõustus arendaja küll EhS § 13 kohase infrastruktuuri rajamisega, kuid leping sisaldas muuhulgas ka mitmeid muid suuri rahalisi kohustusi, mida arendaja ei olnud nõus kanda võtma.
Vaidlusalune detailplaneering tühistati kohtu poolt eelkõige põhjustel, et:
1) KOV ei rääkinud arendajaga kohustuste ülevõtmise osas läbi juba planeeringu algatamisel ja need tulid arendajale üllatusena;
2) KOV jättis detailplaneeringu kehtestamata põhjusel, et arendaja ei nõustunud täitma lepingut, millest tulenesid EhS § 13 kohustused, kuid tegelikult olid lepingus seatud kohustused märksa ulatuslikumad.
Analoogses küsimuses on Riigikohus võtnud seisukohti ka varem, nt lahendis 3-3-1-66-08, mida oleme põhjalikumalt käsitlenud KÕKi 2009.a. veebruarikuu uudiskirjas, kus Riigikohus pidas õigustatuks detailplaneeringu kehtestamata jätmist, kui KOVil puuduvad rahalised vahendid infrastruktuuride väljaehitamiseks. Käesolevas asjas Riigikohus aga täpsustab, et kui KOV ei ole planeeringu algatamise taotlemise staadiumis arendajaga kulutuste kandmise osas jõudnud kokkuleppele ja arendajale ei ole saadetud KOV poolt selles osas kirjalikku seisukohta, tuleb eeldada, et EhS § 13 tagamiskohustus on KOV ülesanne.
Vt Riigikohtu otsust haldusasjas nr 3-3-1-26-10
Vt Riigikohtu varasemat otsust haldusasjas nr 3-3-1-66-08
Loe lahendi 3-3-1-66-08 kohta põhjalikumalt KÕKi 2009.a. veebruarikuu uudiskirjast
KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA
Välisõhu kaitse seadust täiendati rohelise investeerimisskeemi sätetega
Riigikogu võttis 13. mail 2010 vastu välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse. Muudatuste eesmärk on täiendada Kyoto protokolli artikli 17 kohaselt riigi lubatud heitkoguse ühikute müümise ning sellega kaasneva rohelise investeerimisskeemi rakendamise õiguslikku regulatsiooni. Täiendused on vajalikud selleks, et tagada lubatud heitkoguse ühikute müügi ja sellest saadavate tulude kasutamise suurem läbipaistvus. Seadust täiendatakse rohelise investeerimisskeemi mõiste ning rakendamise regulatsiooniga. Riigi lubatud heitkoguste müügitehingute tegemise õiguse võib keskkonnaminister muudatuste kohaselt halduslepinguga üle anda ning siin tehakse ka mitmeid erandeid halduskoostöö seadusest tulenevate nõuete osas. Praktikas hakkab heitkoguste kauplemisega halduslepingu alusel tegelema Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
Vt muudatuste teksti Riigi Teatajas
Muudeti kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise korda
Vabariigi Valitsus võttis 27. mail 2010.a. vastu määruse „Käitajate tegevusalade loetelu ja kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise kord” muudatused, mis puudutavad tähtaegu, milleks Keskkonnaministeerium peab käitisele teatavaks tegema talle selleks aastaks lubatud osa jaotuskava kehtivusperioodi summaarsest lubatud heitkogusest (28. veebruar), ning kustutama käitise kontolt aruandlusaasta tõendatud lubatud heitkoguse ühikud, kui käitaja aruanne on tunnistatud rahuldavaks (aruandlusaastale järgneva aasta 30. aprill).
Muudatuste kohaselt neid tähtaegu ajutiselt ei rakendata, kuna Eestil puudub Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud riiklik kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste jaotuskava (National Allocation Plan - NAP). Eesti esitas jaotuskava Komisjonile küll juba 2006.a. juunis, ent Komisjon ei kiitnud seda heaks ja soovitas emissioone 47,8% võrra vähendada. Järgnes kohtuvaidlus Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel, mille tulemusena tunnistati Komisjoni otsus Esimese Astme Kohtu poolt õigusvastaseks – oleme sellest kirjutanud pikemalt KÕKi 2009.a. oktoobrikuu uudiskirjas. Komisjon tegi seepeale uue otsuse Eesti jaotuskava tagasilükkamise kohta, tuues jätkuvalt välja, et käitlejatele lubatud saastekvootide kogumaht oli liiga suur (vt lähemalt KÕKi 2010.a. jaanuari uudiskirjast). Vaidlused jätkuvad, ent kuni Komisjoni poolt ei ole jaotuskava heaks kiidetud, ei saa Eesti riik käitistele heitkoguseid teatavaks teha.
Hoolimata KKM-le kohustuslike tähtaegade ajutisest mitterakendamisest, peavad käitised siiski tagama kauplemisperioodi 2008–2012 lõpus kasvuhoonegaaside tõendatud heitkogustega võrdse arvu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute tagastamise kauplemisregistris.
Vt Vabariigi Valitsuse 27.05.10.a. määrust Riigi Teatajas
Vt VV määruse „Käitajate tegevusalade loetelu ja kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise kord” kehtivat tervikteksti Riigi Teatajas
LOODUSKAITSE
Looduskaitseseaduse muutmise eelnõu täpsustab loodusobjekti kitsendustest teavitamise kohustust
Riigikogus läbis 9. juunil teise lugemise looduskaitseseaduse (LKS) § 24 muutmise seaduse eelnõu (752 SE), millega soovitakse täpsustada kaitstaval loodusobjektil kehtivat kitsendustest teavitamise korda. Eelnõu kohaselt on kinnisasja valdaja kohustatud teavitama kaitstaval loodusobjektil kehtivatest kitsendustest isikuid, kes teevad seal kinnisasja valdaja tellitud töid. Vajadus LKS täiendamise järele selgus Riigikohtusse jõudnud kohtuvaidluse käigus, kus teavitamissätte puudumise tõttu kahjustati raudteelõigu lammutustöödel metsise püsielupaika. Asjaosalisi selle eest karistada aga ei saanud, kuna LKS otsest teavitamiskohustust ei sätestanud.
Vt eelnõu 752 SE teksti ja seletuskirja Riigikogu kodulehel
Vt ka uudist KÕKi 2010 a. jaanuari uudiskirjas
Vt Riigikohtu otsust asjas nr 3-1-1-104-09, millest selgus LKS puudulikkus
Kaitse alla võeti kaks III kaitsekategooria putukaliikide püsielupaika
Keskkonnaminister võttis 19. aprillil määrusega nr 11 kaitse alla kaks III kaitsekategooria putukaliigi püsielupaika ja kehtestas neile kaitse-eeskirja. Valga maakonnas asuvad püsielupaigad on mõeldud kiili-liigi rohe-vesihobu ning liblikaliikide suur-kuldtiiva, teelehe-mosaiikliblika ja suur-mosaiikliblika kaitseks väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid, et tagada liikide soodne seisund.
Vt. Keskkonnaministri 19.04.10 määrust nr 11
Vt. Keskkonnaministeeriumi pressiteadet
Kaitse alla võeti viisteist väike-konnakotka püsielupaika
Keskkonnaminister võttis 19. aprilli määrusega nr 12 kaitse alla ja kehtestas kaitse-eeskirja 15 väike-konnakotka püsielupaigale kokku üheksas maakonnas. Püsielupaigad on mõeldud väike-konnakotkaste isendite kaitseks väljaspool kaitsealasid. Väike-konnakotkas on hävimisohus olev I kategooria kaitsealune liik.
Vt. Keskkonnaministri 19.04.10 määrust nr 12
Vt. Keskkonnaministeeriumi pressiteadet
Avalikustamisel on looduskaitse arengukava eelnõu
Looduskaitse arengukava on strateegiline lähtedokument looduse kaitse ja kasutamisega seotud valdkondade arendamiseks järgneva kümne aasta jooksul, milles sätestatakse suunad ja põhimõtted eri valdkondade üksikküsimuste integreeritud lahendamiseks. Kava on avalikkusele ettepanekute esitamiseks välja pandud osalusveebi ning Keskkonnaministeeriumi kodulehele 21. maist 14. juunini 2010.a. Kommentaare oodatakse eelkõige taustakirjelduse ja probleemide ning eesmärkide, meetmete ja tegevuste osale.
Vabariigi Valitsus kiitis Looduskaitse arengukava 2035 (LAK) eelnõu heaks juba 2006.a. juunis ning see esitati Riigikogule heakskiitmiseks 2006.a. augustis, kuid kava menetlus Riigikogus ei jõudnud valitsuse vahetuse tõttu eelmise koosseisu ajal lõpuni. Viimased neli aastat (2006-2010) on kava olnud Keskkonnaministeeriumis täiendamisel.
Vt. arengukava dokumente Keskkonnaministeeriumi kodulehel
Vt. arengukava dokumente osalusveebis
VESI
Veeseaduse ja kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu saadeti Riigikogus kolmandale lugemisele
Riigikogus oli 8. juunil 2010.a. teisel lugemisel veeseaduse ja kemikaaliseaduse muutmise eelnõu (710 SE), millega plaanitakse sätestada senisest täpsemad veekaitse põhimõtted oluliste veeprobleemide lahendamiseks ning vee hea seisundi saavutamiseks. Seaduste muutmise vajadus tuleneb Euroopa Liidu õigusest ja on tingitud nn veepoliitika raamdirektiivi sätete täiendava ülevõtmise kohustusest.
Seaduse menetlemise käigus Riigikogus on esialgsele eelnõule (mille sisu kajastasime KÕKi aprillikuu uudiskirjas) tehtud ka hulk muudatusettepanekuid, millega juhtivkomisjon nõustus, muuhulgas on eelnõud täiendatud veemajanduskavade avalikustamise sätetega.
Vt ka samal teemal KÕKi aprillikuu uudiskirja
Vt eelnõu teksti, seletuskirja ja muudatusettepanekuid Riigikogu kodulehel
MAAPÕU
Riigikohus: Riigikogus veel vastu võtmata seaduseelnõu ei anna õigust haldusmenetluse peatamiseks
Riigikohus on teinud 27. mail 2010.a. lahendi haldusasjas nr 3-3-1-16-10, milles lahendas Kiviõli Keemiatööstuse OÜ taotlust Keskkonnaministeeriumi (KKM) tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Kaebaja hinnangul viivitas KKM õigusvastaselt Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri kaevandamisloa väljastamisega alates 1. novembrist 2005 kuni loa väljastamiseni 2008 a. novembris.
KKM põhjendas viivitamist asjaoluga, et kaevandamisloa menetluse ajal valminud Maapõueseaduse eelnõu § 75 lg 6 nägi ette enne sätte jõustumist KKM-le esitatud põlevkivi kaevandamise lubade taotluste menetlemise peatamise kuni põlevkivi kasutamise riikliku arengukava kinnitamiseni. KKM leidis, et nii olulise seadusemuudatuse ettevalmistamise ajal ei saanud Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le kaevandamisluba anda, kuna sel juhul poleks olnud võimalik arvestada piisavalt riigi ja avalikkuse huvidega. Riigikohtu hinnangul oli tegu õigusvastase viivitusega, kuna õigusliku takistusena ei saa käsitleda asjaolu, et seadusandja valmistab ette või menetleb eelnõu, mis võib jõustudes haldusmenetlust mõjutada.
Samas leidis Riigikohus, et kui seadus on vastu võetud, on tegu juba Riigikogu selgelt väljendatud seisukohaga, seadusandja tahtega, mistõttu võib Riigikogus seaduse vastuvõtmisest peale alata haldusorganil kaalutlusõigus veel jõustumata, kuid vastu võetud seadusega arvestada ning haldusmenetlus seadusest tulenevatel alustel peatada. KKM tegevusetust MaaPS § 75 lg 6 Riigikogus vastuvõtmisest alates pidas Riigikohus õiguspäraseks, kuna viidatud seadusesäte peatas kaevandusloa menetluse. Kahju hüvitamise nõuet otsus ei käsitlenud, kuna see eraldati Tallinna halduskohtu poolt õigusvastasuse tuvastamise nõudest eraldi menetlemiseks.
Vt Riigikohtu otsust haldusasjas nr 3-3-1-16-10
Valminud on maapõue kaitse ja kasutamise kontseptsioon
Keskkonnaministeerium (KKM) on avalikustanud maapõue kaitse ja kasutamise kontseptsiooni, mis saab aluseks uue maapõueseaduse eelnõule. KKM hinnangul ei vasta maapõuealased õigusaktid praeguseks väljakujunenud olukorrale ja vajadustele, ning vajavad tervikuna ülevaatamist.
Kontseptsioonis nähakse muuhulgas vajadust piiritleda täpsemalt maapõue ruumilist ulatuvust, et vältida keskkonnakaitselisi liialdusi (nt kaitseruumi laiendamine maapõuele), mille tõttu on keelatud allmaakaevandamine kaitsealade all mistahes sügavuses. Allmaakaevandamise huvidest lähtuvalt peetakse vajalikuks arvestada planeeringutes ka sügavuse mõõtmega ning sätestada seaduses maatoe mõiste. Maatugi on kontseptsiooni kohaselt maapõue looduslik osa, mis on vajalik ehitiste, kaitstavate loodusobjektide ja mälestiste hoidmiseks, samuti allmaaehitiste rajamiseks. Vajalikuks peetakse ka ehitusgeoloogiliste uuringute lisamist maapõue uuringute hulka.
Kuna senine jaotus üleriigilise ja kohaliku tähtsusega maardlateks on ebaselgelt põhjendatud, soovitatakse seada kriteeriumid, mille alusel kuuluvus ühte või teise kategooriasse seada. Senisest erinevana soovitatakse liigitada ka maavaravaru – majandustähtsuse ja keskkonnapiirangute alusel - kaevandatavaks, aktiivseks ja passiivseks (mis omakorda jaguneks kaht tüüpi varuks p1 ja p2, millest p2 jääb eeldatavasti passiivseks väga pika aja jooksul ning millele on lubatud rajada ka ehitisi, säilitades ligipääsu varule).
Keskkonnaloa saamise eeldusena nähakse keskkonnamõju hindamise soovituste alusel koostatud korrastamise kava olemasolu ning selle kohustuse täitmise tagamiseks soovitatakse kehtestada ka tagatisraha nõue. Samuti näeb kontseptsioon ette senise kaevandamisõiguse tasu asemel mäerendi kehtestamise.
Vt. Maapõue kasutamise ja kaitse kontseptsiooni KKM kodulehel
METSANDUS
Jõustusid metsandusalaseid toetusi reguleerivad määrused
4. juunil jõustus põllumajandusministri 20.mai 2010. a. määrus, mis sätestab üksikasjaliku otsustuskorra kahjustatud metsa taastamise ja metsatulekahju ennetamise investeeringutoetuse saamisele.
Vt. määruse teksti Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13316661
4. juunil jõustus põllumajandusministri 20. mai 2010. a. määrus, millega kehtestatakse üksikasjalik otsustuskord metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse saamisele.
Vt. määruse teksti Riigi Teatajas
11. juunil jõustus põllumajandusministri 27. mai 2010. a. määrus, millega kehtestatakse üksikasjalikud nõuded põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri investeeringutoetuste saamisele.
Vt määruse teksti Riigi Teatajas
11. juunil jõustusid muudatused keskkonnaministri 11. veebruari 2009 a. määrusele nr 11 „Erametsanduse toetuse andmise alused, toetuse taotlusele esitatavad nõuded, taotluse hindamise kord ja hindamiskriteeriumid, toetuse tagasinõudmise kord, kinnituskirja vorm ja nõuded sisule ning metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuste täpsustatud määrad”. Määruses reguleeritakse muuhulgas olukorda, kui metsa uuendamise ja erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuste saamiseks esitatud nõuetekohaste taotluste summa ületab taotlusvooru eelarvet. Sel juhul arvutatakse välja rahastamise määr, mille ulatuses saab kõiki esitatud taotlusi rahastada.
Vt. määruse teksti Riigi Teatajas
Valminud on metsanduse arengukava eelnõu
Arengukava põhieesmärk on metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine. Kavas on määratletud metsanduse eesmärgid aastateks 2011–2020, kirjeldatud nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid ning esitatud kava elluviimise meetodid. Kava koostajaks on keskkonnaministeeriumi metsaosakond. Riigielu tähtsa küsimusena kuulub kava kinnitamisele Riigikogu poolt.
Metsanduse arengukavale on nüüdseks algatatud ka keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), millest Keskkonnaministeerium teavitas avalikkust 25. mail 2010 a. Ametlikes Teadaannetes. Kava on avalikkusele osalusveebis kommenteerimiseks välja pandud 17. juunini 2010.
Vt. metsanduse arengukava dokumente KKM kodulehel
Vt. metsanduse arengukava osalusveebis
JÄÄTMED
Muudeti pakendiaktsiisi seadust ja pakendiseadust
19. juunil 2010.a. jõustub pakendiaktsiisi seaduse ja pakendiseaduse muutmise seadus. Seoses ekspordi tolliprotseduuri kohaldamise lõpetamisega vee- või õhusõiduki pardavarudele sätestatakse pakendiaktsiisi vabastus Eestist rahvusvahelisi reise tegeva vee- või õhusõiduki pardale toimetatava kauba pakendile. Rahvusvahelisi reise tegeva vee- või õhusõiduki pardale toimetatav pakend vabastatakse tagatisrahast. Sätestatakse ka aktsiisimaksja ja taaskasutusorganisatsiooni vahel sõlmitava lepingu kehtima hakkamise aeg ning keeld seadusega sätestatud kohustusi tagasiulatuvalt üle anda.
Vt muudatuste teksti Riigi Teatajas
Menetlemisel on plastkotiaktsiisi seaduse eelnõu
Riigikogus läbis 1. juunil 2010.a. esimese lugemise plastkotiaktsiisi seaduse eelnõu (722 SE). Eelnõu kohaselt maksustatakse aktsiisiga jaemüügivõrgust ostetud plastkott, eesmärgiga vähendada kilekottide kasutamist ja sellest tulenevat kahjulikku keskkonnamõju. Eelnõu kohaselt on aktsiisimääraks kolm krooni plastkoti kohta.
Vt. eelnõud ja seletuskirja Riigikogu kodulehel
OHTLIKUD AINED
Loodi Euroopa Liidu biotsiidiregister
Euroopa Liidu Teatajas on avaldatud EL otsus nr 2010/296/EL biotsiidiregistri loomise kohta. Biotsiidiregister aitab liikmesriikidel täita paremini direktiivi 98/8/EÜ (biotsiidide turuleviimise kohta) nõuet teabe esitamise kohta loa saanud või registreeritud biotsiidide osas. Andmete ühtsuse tagamiseks peaksid kõik liikmesriigid kandma registrisse direktiivi 98/8/EÜ artikli 18 lg 1 nõutud teabe, mh. loa andmise ja vajaduse korral selle muutmise või tühistamise tingimused. Otsust kohaldatakse alates 1. juulist 2010.
Vt. otsust nr 2010/296/EL Euroopa Liidu Teatajas
Vt. direktiivi 98/8/EÜ
1. detsembrist 2010.a. kehtivad Euroopa Liidus uued kemikaalide ohutuskaartide nõuded
Euroopa komisjoni 20. mai 2010 määrusega nr 453/2010 muudetakse nn. REACH määrust 1907/2006 kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise kohta. Määrusega asendatakse alates 1. detsembrist 2010 REACH määruse lisas II sätestatud ohutuskaartide nõuded uue määruse lisas I toodud ohutuskaartide nõuetega. Alates 1. juunist 2015 aga asendatakse ohutuskaartide nõuded uue määruse lisas II toodud nõuetega.
Vt. muudatuste teksti Euroopa Liidu Teatajas
Vt REACH määruse teksti Euroopa Liidu Teatajas
Riigikogus läbis teise lugemise biotsiidiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Biotsiidiseaduse muutmise eelnõu (748 SE) väljatöötamine on tingitud liikmesriigile pandud kohustusest üle võtta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 2009. a direktiiv, millega muudetakse omakorda 1998. aasta biotsiidide turuleviimise direktiivi. Direktiivi eesmärgiks on säilitada Euroopas biotsiidide turg, pikendades selleks biotsiidi direktiivis ettenähtud üleminekuperioodi 4 aasta võrra, et oleks võimalik täita toimeainete läbivaatamisprogrammi. Eelnõuga täpsustatakse ka kehtiva seaduse reguleerimisala, et see oleks kõigile rakendajatele üheselt arusaadav ning täiendatakse riikliku järelevalvet teostavate asutuste järelevalvepädevust.
Vt eelnõu teksti ja seletuskirja Riigikogu kodulehel
Moodustati Kemikaaliohutuse Komisjon
Vabariigi Valitsuse 20. mai 2010.a. korraldusega moodustati Kemikaaliohutuse Komisjon. Komisjoni ülesandeks kemikaaliseaduse kohaselt on aktuaalsete kemikaaliohutuse alaste probleemide analüüs, valdkondlike poliitikate, strateegiate ja õigusaktide jälgimine ja hindamine ning ettepanekute tegemine strateegiate väljatöötamiseks, uuringute läbiviimiseks jms. Komisjoni kuuluvad liikmed erinevatest ministeeriumidest, aga ka Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor, Maksu-ja tolliameti esindaja ning Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse esindaja.
Vt. komisjoni moodustamise otsust Riigi Teatajas
KALANDUS
Euroopa Komisjon kehtestas ebaseadusliku kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja
28. mai 2010.a. kehtestatud määrus nr 468/2010 tugineb 2008 a. välja antud määrusele nr 1005/2008, millega luuakse EL süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ja mis näeb ette selliste laevade EL nimekirja koostamise korra. Nimekirja kandmise tagajärjeks rida sanktsioone – näiteks ei esita lipuliikmesriigid komisjonile selliste laevade jaoks kalapüügilubade taotlusi; neile väljastatavad kehtivad kalapüügiload võetakse tagasi; selliseid laevu ei abista seaduslikud kalalaevad mingil moel, ei osale kalatöötlemistoimingutes ega ümberlaadimises ega ühistes püügioperatsioonides jpm.
Nimekirja koostamisele eelneb ka põhjalik andmete kogumise ja konsultatsiooniprotsess lipuriigiga, muuhulgas antakse võimalus ka kalalaeva omanike seisukohti esitada. Nimekirja uuendatakse iga kolme kuu järel. Euroopa liidu (sh. Eesti) lipuriigiga laevu nimekirja hetkel ei kuulu, lähimatest naabritest on lipuriikide nimekirjas Venemaa kalalaevaga Dophin (Ognevka).
Vt. kalalaevade nimekirja Euroopa Liidu Teatajas
Vt. määruse nr 1005/2008/EÜ teksti
Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu läbis esimese lugemise
Riigikogus oli 19.05.10 esimesel lugemisel kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (724 SE). Kalapüügiseaduse muutmine on ajendatud vajadusest täpsemalt reguleerida püügivõimaluste kasutamist ning operatiivsemalt reageerida püügivõimaluste ammendumisel, seda nii püügil kalurite kalapüügiloa alusel kui ka kalalaevade kalapüügiloa alusel.
Vt. eelnõu teksti ja seletuskirja Riigikogu kodulehel
Kalapüügieeskirja muudatustega seati püügipiirangud lestale ja täpsustati kaaspüügi tingimusi
25. aprillil 2010.a. jõustusid kalapüügieeskirja muudatused, mille kohaselt keelatakse lesta püük kõikide püügivahenditega 15. veebruarist 31. maini Läänemerel Soome lahe piirkonnas. Püügikeelu eesmärk just lesta kudeajal on tagada piisavat järelkasvu. Muudatuste kohaselt sätestatakse, et lesta kaaspüük on lubatud vastavalt nõukogu asjakohasele määrusele, millega kehtestatakse Läänemere püügivõimalused ning lisatingimused. Lisaks lestale lubatakse kaaspüüki seni kalapüügieeskirjas nimetamata liikidel ahvenal, räimel ja meritindil.
Vt. muudatuste teksti Riigi Teatajas
JAHINDUS
Valminud on uus jahiseaduse kontseptsioon
Keskkonnaministeerium esitas 7. mail 2010 Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks uue jahiseaduse eelnõu kontseptsiooni, millega kavandatakse senisesse jahipidamise süsteemi tuua mitmeid põhimõttelise muudatusi.
Kehtiva seaduse kohaselt planeeritakse jahiulukite küttimismahtusid kümne aasta tagant igale jahipiirkonnale koostatud jahimaakorralduskava alusel. Uue kontseptsiooni kohaselt jahimaakorralduskavasid ei koostata, ja edaspidi jääb riigi ülesandeks koostöös jahimeestega iga-aastase jahiulukite seire korraldamine. Küttimismahu kohta annavad hinnangu jahimehed ise, arvestades muuhulgas riikliku seire tulemusi. Seireandmete põhjal on riigil õiguse vajadusel jahipidamine peatada, kui ulukiasurkonna soodne seisund on ohtu sattumas.
Teise lahendamist vajava probleemina nähakse seda, et täna on maaomanikul õigus oma kinnistul vaid jahipidamist keelata, mitte aga rääkida kaasa jahipiirkonna loomises. Uue kontseptsiooni kohaselt moodustab jahipiirkonnad ka edaspidi riik, kuid jahirentniku otsustavad riigi asemel maaomanikud. Nii saavad maaomanikud asuda jahindusorganisatsiooniga dialoogi ja otsustada ise, millist jahirentnikku oma maadele valida. Vastastikuses lepingus saab ära määrata ka jahiulukite tekitatud kahjustuste hüvitamise või vältimise kohustused.
Olulist muudatust kavandatakse ka jahimaa maksustamise osas. Kui praegu maksustab riik jahimaa kasutamist jahiulukite elupaikade ulatuse ja kvaliteedi alusel, siis sellist jahipiirkonna kasutustasu jahindusorganisatsioonid enam maksma ei hakka. Jahimaa kasutamise eest tuleb edaspidi maksta maaomanikule, kui viimane seda nõuab. Riigimaa valdajal (nt RMK) aga on õigus küsida jahirenti. Senine jahipiirkonna kasutusõiguse tasu asendataks jahimehe aastamaksuga, mis toimiks sarnaselt harrastuskalapüügi riikliku maksustamisega.
Lisaks soovitakse muuta regulatsiooni jahiulukikahjustuste hüvitamise, välismaalase jahipidamisõiguse, jahimeeste koolituste ja ka jahipidamisvahendite loetelu osas.
Vt. jahiseaduse kontseptsiooni teksti e-õiguses
|
