Iga valikusse kuulunud seaduse puhul räägime nii lühidalt selle olulisemast sisust kui ka senisest menetluskäigust.

Teeseaduse muudatused

Erakonna Eestimaa Rohelised poolt algatatud seadusemuudatuse olulisim osa puudutab erateede kasutamist teiste kinnistuomanike poolt juhul, kui see on ainus viis oma kinnistule pääsemiseks. Praktikas esinev probleem on seotud olukorraga, kus varasem avalik tee on omandireformi käigus sattunud sellise isiku eramaale, kes ei soovi lasta teistel seda kasutada ning uue tee ehitamine teisele kinnistule ei ole võimalik või majanduslikult mõistlik. Muudatusettepaneku kohaselt ei tohi eratee omanik takistada juurdepääsu kinnistutele, millele eratee on ainsaks juurdepääsuks juhul, kui see tee oli enne erastamist avalikus kasutuses (eelnõu kohaselt § 33 lg 9). Sellisel puhul võib erateed teisele kinnistule saamiseks kasutada kinnisasja omaniku loata (§ 5² viimane lause).

Riigikogu võttis seadusemuudatuse menetlusse 16. juunil, st vahetult enne suvepuhkuse algust. Sellest hoolimata jõudis Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 18. juunil esitada oma arvamuse. Selle kohaselt ei peeta muudatusi vajalikuks, kuna antud probleem on tsiviilõigusliku loomuga ning eraõiguslike vahendite (servituudi seadmine) abil lahendatav.

KÕK leiab, et kuigi praktikas esineb olukordi, kus erateede kasutamiseks servituudi seadmine on keerukas ning aeganõudev protsess, mis võib viia kohtuvaidluseni, on sellel ka mitmeid eeliseid. Peamiseks nendest on õiguskindlus – eelnõus kasutatud mõiste „avalikus kasutuses olnud tee“ ei ole üheselt määratletav. Samuti annab servituut võimaluse reguleerida tee kasutuse tingimusi, mh kasutatava tee hooldamise kulude kandmist, mis aitab tagada kahe kinnisasja omanike õiguste tasakaalu.

Vt ka Teeseaduse muutmise seaduse eelnõuga seotud dokumente Riigikogu kodulehel

Planeerimisseaduse muudatused

Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni poolt 7. juunil 2010 algatatud planeerimisseaduse (PlanS) muudatused puudutavad üleriigilist planeeringut. Eelnõus nähakse ette planeeringu senisest laiem avalikustamine – lisaks ajalehtedele ka avalik-õigusliku ringhäälingu ja interneti vahendusel. Samuti nähakse ette üleriigilise planeeringu avaliku väljapaneku kestus ning ettepanekutele vastamise kord. Üleriigilise planeeringu kehtestajana nähakse eelnõu kohaselt Vabariigi Valitsuse asemel Riigikogu, Valitsusele jääb planeeringut kinnitav roll (§ 24 lg 1).

Valitsuse poolt eelnõule antud seisukohas leitakse, et antud muudatuste sisseviimine ei ole vajalik. Valitsus leiab, et on ise sobivaks planeeringu kehtestajaks, kuna üleriigilise planeeringu üks peamisi funktsioone on riigiasutustele suuniste andmine ning üleriigiline planeering on suunatud teistele riigiasutustele. Laiemaks avalikkuse kaasamiseks puudub siseministri allkirjastatud vastuse kohaselt vajadus, kuna lähtuvalt PlanS § 1 lõikest 2 tuleneb üldine kohustus tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide arvestamine planeeringu koostamisel ning seda ka uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ ettevalmistamisel ka järgitakse. Samuti on avalikkusel võimalik osaleda planeeringu käigus läbiviidava keskkonnamõjude strateegilise hindamise protsessis.

KÕKi hinnangul on üldsuse kaasamise sätted kehtivas planeerimisseaduses siiski puudulikud ning ei saa õigeks lugeda olukorda, kus üleriigilise planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlusse on üldsuse kaasamiseks ette nähtud konkreetsed nõuded, üleriigilise planeeringu koostamisse aga mitte.

Vt ka Planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõuga seotud dokumente Riigikogu kodulehel

Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muudatusettepanekud

Vahetult enne suvepuhkust (16. juunil) läbis esimese lugemise geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse (GMOVS) muutmise seaduse eelnõu (768 SE). Tegu on juba teise eelnõuga selle Riigikogu koosseisus, esimese eelnõu (301 SE) algatas Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon juba kaks aastat tagasi, 2008. aasta juunis. Tookord leidis valitsus oma arvamuses, et kuna keskkonnaministeeriumis on juba välja töötamisel uus GMOVS redaktsioon, siis ei ole kahe eelnõu paralleelselt menetlemine otstarbekas. Uus, hetkel aktiivselt menetluses olev eelnõu ongi välja töötatud ning esitatud keskkonnaministeeriumi poolt.

Kahe eelnõu sisu on äärmiselt sarnane, ainus suurem muudatus puudutab vastutuse osa, mis on keskkonnaministeeriumi poolt välja töötatud eelnõus täpsemalt reguleeritud. Sarnasuse peamine põhjus peitub muudatuste olemuses – need on olulisel määral tingitud vajadusest viia kehtiv seadus vastavusse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta. Muudatustega reguleeritakse GM-põllukultuuride käitlemist (kehtestatakse nn kooseksisteerimise nõuded), täpsustatakse GMO-de keskkonda viimise lubade regulatsiooni ning tehakse ettepanekud geenitehnoloogiakomisjoni töö tõhustamiseks.

Vt ka geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõudega 768 SE II-1 ja 301 SE II-1 seotud dokumente Riigikogu kodulehel

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muudatused

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) muutmiseks on Riigikogus menetlemisel samuti kaks eelnõud: 2010.a. jaanuaris Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt ning mais Vabariigi Valitsuse poolt algatatud eelnõud. Mõlema muudatusettepaneku kohta oleme kirjutanud ka oma uudiskirjas, vastavalt veebruari ning mai-juuni numbris.

Sotsiaaldemokraatide poolt väljakäidud muudatustest olulisemaks oleks keskkonnamõjude hindamise algatamise otsustamise, läbiviimise ning ka tegevuslubade väljastamise õiguse üleandmine kohalikele omavalitsustele. KÕK leiab, et selline muudatus on läbi mõtlemata, kuna paljudel kohalikel omavalitsustel puudub sisuline pädevus otsustamaks keskkonnalubade ning nende tingimuste üle. Seaduseelnõule ei andnud heakskiitvat arvamust ka Vabariigi Valitsus; eelnõu saadeti küll 9. märtsil teisele lugemisele, ent sellest ajast saadik on menetlus seiskunud.

Valitsuse poolt algatatud eelnõu puhul on muudatuste vajadus tingitud praeguse seaduse ebakõlast EL direktiiviga 2001/42/EÜ (nn KSH-direktiiv), millele on pööranud tähelepanu ka Euroopa Komisjon. Sellest tulenevalt soovitakse teha muudatusi strateegilise planeerimisdokumendi mõistesse, oluliselt täpsustatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamisel asjaomaste asutustega konsulteerimise regulatsiooni. Muudatuste eesmärgiks on aidata kaasa eeldatavalt olulise keskkonnamõju määratlemisele ning selle käsitlemisele KSH protsessis. Lisaks viiakse KSH ja strateegilise planeerimisdokumendi menetluste ühitamiseks sisse nõue, mille kohaselt KSH aruande avalik väljapanek peab kestma sama kaua kui strateegilise planeerimisdokumendi eelnõu avalik väljapanek, kuid mitte vähem kui 21 päeva.

Vt ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõudega 750 SE II-1 ja 667 SE II-1 seotud dokumente Riigikogu kodulehel

Halduskohtumenetluse seadustiku uus redaktsioon

Riigikogu menetluses on ka halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) uue redaktsiooni eelnõu. Põhjalike muudatuste peamiseks eesmärgiks on kõrvaldada senine olukord, kus halduskohtumenetlusele kohaldatakse nii HKMS kui ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsKMS) sätteid osas, milles HKMS-s vastav regulatsioon puudub. Uues, kogu halduskohtumenetluse regulatsiooni hõlmavas seadustikus leidub ka oluline säte keskkonnaorganisatsioonide kaebeõiguse kohta.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on Euroopa Komisjon algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse seoses keskkonnamõju hindamise direktiiviga (85/337/EMÜ, mida on muudetud direktiividega 97/11/EÜ ja 2003/35/EÜ) ja saastuse komplekse vältimise ja kontrolli direktiiviga (2008/1/EÜ). Kuigi keskkonnaorganisatsioonide kaebeõiguse regulatsioon sisaldub ka väljatöötatavas keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, on selle kavandatava jõustumisaja tõttu kohtumenetluse algatamise vältimiseks vaja vastav regulatsioon vähemalt ajutiselt juba varem sätestada. Eelnõu § 277 reguleeribki olukorda selliselt, et annab keskkonnaasjades kaebeõiguse nii juriidilistele isikutele kui ka selleks mitteolevatele ühendustele, ent lisab seni Eesti kohtupraktikas tundmatu nõude, et vastav organisatsioon oleks tegutsenud vähemalt ühe aasta.

KÕK on seisukohal, et selline piirang on käesoleva aja praktikat arvestades isikute keskkonnaalaseid õiguseid oluliselt kahjustava mõjuga. Paljudel juhtudel on hetkel keskkonnaasjades vaidlustajateks mingi kindla probleemi lahendamise eesmärgil loodud seltsingud ja MTÜ-d, kes seda kriteeriumit ei täidaks. Juhul kui ühelgi kohalikul elanikul ei ole võimalik näidata oma erahuvi või –õiguste rikkumist (nii see aga keskkonnaasjades tihti on), ei olegi kohalikul elanikkonnal mingit võimalust enda keskkonda omal jõul kaitsta.

Vt ka Halduskohtumenetluse uue redaktsiooni eelnõuga seotud dokumente Riigikogu kodulehel

Kalapüügiseaduse muudatused

Riigikogu võttis 6. aprillil 2010.a. menetlusse valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise eelnõu (724 SE), mille eesmärgiks on lahendada kalandussektoris kalavaru ülepüügi tõttu tekkinud probleemid. Olulise muudatusena võib Vabariigi Valitsus edaspidi määrata kindlaks rannakalurite aastase lubatud saagi suuruse, mille ammendumise korral rannapüük peatatakse. Praegu määratakse rannakalurite puhul kalapüügiloa andmisel kindlaks üksnes püügivahendite arv, mitte püütava kala kogus, samal ajal kui kalalaeva kalapüügiloa andmisel määratakse kindlaks ka püüda lubatud kala kogus.

Vt ka Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõuga seotud dokumente Riigikogu kodulehel

Plastkotiaktsiisi seadus

25. märtsil 2010.a. algatati koalitsioonierakondade Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna fraktsioonide ja Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni poolt plastkotiaktsiisi eelnõu menetlus. Antud seaduseelnõuga soovitakse maksustada plastkotte nende müügil lõppkasutajale aktsiisiga suuruses 3 krooni. Eelnõu eesmärgiks on nii tarbijate harjumuste muutmine kui ka riigieelarvesse laekuvate tulude suurendamine.

Vabariigi Valitsuse poolt eelnõule esitatud seisukohas põhimõtteliselt toetati aktsiisi kehtestamist, teatud mööndustega. Üheks olulisemaks neist on soovitus maksu rakendada mitte 1. jaanuarist 2011 (nagu eelnõu algtekstis ette nähtud), vaid alates 1. juulist. Põhjusena on välja toodud, et maksu rakendamine samaaegselt euro kasutuselevõtuga põhjustaks tõsiseid ressursiprobleeme Maksu- ja Tolliameti jaoks, kuna viimase tegevus on käesoleva aasta lõpuni juba planeeritud. 1. juunil toimunud istungil läbis eelnõu edukalt esimese lugemise ning menetlus peaks Riigikogu töö taaskäivitumisel kõigi eelduste kohaselt jätkuma.

Vt ka Plastkotiaktsiisi seaduse eelnõuga seotud dokumente Riigikogu kodulehel

Loomakaitseseaduse muudatused

Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatusel menetletakse Riigikogus ka loomakaitseseaduse ja mõningate sellega seotud õigusaktide muutmisettepanekut. Muudatused jagunevad peamiselt kaheks: muudatused kadunud ja leitud koduloomadest teavitamise korras ning loomade karusnaha saamise eesmärgil kasvatamise ja metsloomade tsirkustes jmt olukordades kasutamise keeld. Nii kadunud kui leitud koduloomadest tuleks eelnõu kohaselt vastavalt omanikul ja leidjal sellest teavitada kohalikku omavalitust, hõlbustades niiviisi kadunud koduloomade leidmist.

Vabariigi Valitsus ei toeta antud eelnõud. Seoses kadunud koduloomadest teavitamise korraga leidis valitsus, et see pole vajalik, kuna koduloomad peaksid loomatauditõrjeseaduse kohaselt olema identifitseeritavad, selle kohustuse täitmise korral ei kiirendaks muudatuse sisseviimine hulkuva looma omaniku leidmist. Leitud koduloomadest teavitamise kohustust reguleerib valitsuse arvamusel piisavalt asjaõigusseadus: kui loom on identifitseeritav, tuleb see tagastada omanikule, vastasel juhul on tegu peremehetu asjaga, mida võib teavitamata hõivata. Identifitseerimistunnuseta loomast teatamise kohustus on valitsuse hinnangul aga ebaproportsionaalne.

Mis puudutab metsloomade kasutamist tsirkuses, siis Vabariigi Valitsus praegusel kujul keeldu ei toeta, ühes varasemas kirjas toetasid nad sarnast keeldu jõustumiskuupäevaga 1. jaanuar 2015. Karusloomakasvatuse keelu osas leitakse, et selline keeld peab põhinema põhjalikul mõjude uuringul ning loomade kohtlemist on võimalik parandada ka teiste meetodite läbi. Antud eelnõu menetlus on hetkel seisma jäänud – kuigi eelnõu läbis esimese lugemise 15. detsembril 2009, pole siiani teise lugemiseni jõutud.

Vt ka loomakaitseseaduse, loomatauditõrje seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga seotud dokumente Riigikogu kodulehel

Metsaseaduse § 23 muutmine

Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon algatasid 11. juunil 2009.a. metsaseaduse vääriselupaikade regulatsiooni (MS § 23) muutva eelnõu menetluse. Probleem seisneb eelnõu seletuskirja kohaselt selles, et vääriselupaikadeks saab kuulutada vaid alasid väljaspool kaitstavaid loodusobjekti, samuti ei ole seitsme hektari suurune ülempiir vääriselupaiga territooriumile alati piisavaks.

Vabariigi Valitsus otsustas antud eelnõud mitte toetada, kuna kaitstava loodusobjekti sees on kaitse-eeskirja korrigeerimisega võimalik saavutada sama tulemus õiguslikult siduvamalt kui ala vääriselupaigaks kuulutamisega. Seitsme hektari suuruse piirangu mittepiisavuse korral on aga võimalik kaaluda kaitstava loodusobjekti moodustamist.

Antud eelnõu menetlus on peatunud: eelnõu läbis küll 11. juunil 2009, st algatamise päeval esimese lugemise ent teise lugemiseni pole pärast Valitsuse arvamuse andmist enam kui aasta jooksul jõutud.

Vt ka metsaseaduse § 23 muutmise eelnõuga seotud dokumente Riigikogu kodulehel

Jäätmeseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadus

Antud artiklitest loetletud eelnõudest kõige kauem Riigikogu menetluses olnud seaduseelnõu sisuks on kriminaliseerida enam kui 50 liitrise prügikoguse looduse viimine, nähes täiendava uuendusena ette võimaluse keskkonna saastamisega olulise kahju tekitamise eest määrata saastajale karistuseks üheaastane vanglakaristus. Prügi loodusesse viimise kriminaliseerimise üheks positiivseimaks mõjuks peeti eelnõu algatanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni arvates võimalust rakendada prügistajad nende nõusolekul ühiskondlikult kasulikule tööle – mh ka loodusesse viidud prügi koristama.

Valitsus asus eelnõu osas seisukohale, et selle järgi puudub tarvidus. Uue paragrahvi (eelnõus § 364¹) loomine dubleeriks olemasolevat § 364. Samuti ei ole siiani olnud probleemiks mitte süüteokoosseisu puudumine, vaid selle puudulik rakendamine. Eelnõu läbis küll 24. septembril 2008.a. esimese lugemise, ent edasisi menetlussamme (juba ligi kahe aasta jooksul) ette võetud ei ole.

Vt ka jäätmeseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga seotud dokumente Riigikogu kodulehel

Vt ka nimekirja kõigist Riigikogus menetletavatest seaduseelnõudest Riigikogu kodulehel

Tagasi uudiskirja juurde