JAANUAR 2012

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.

Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin, loobumiseks palume saata teade aadressile k6k@k6k.ee

lühiuudised

Keskkonnaalased õigused

1. Jõustus uus halduskohtumenetluse seadustik
2. Uus hea õigusloome ja normitehnika eeskiri suurendab õigusloomesse kaasatust

Keskkonnamõjude hindamine

1. Jõustusid muudatused KMH algatamise kohustuse osas seoses CO2 maapõues säilitamisega

Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll

1. CO2 kogumine maapõues säilitamiseks on kompleksloa kohustusega tegevus
2. Euroopa Kohus: kompleksloa kohustusega sigade intensiivkasvatamiseks mõeldud käitis hõlmab ka nooremiseid

Keskkonnatasud

1. 1. jaanuarist tõusid keskkonnatasude määrad

Ruumiline planeerimine

1. Riigikohus selgitas tee eelprojekti ja planeeringute vahelisi seoseid

Kliimamuutus ja energeetika

1. Euroopa Kohus: lennundustegevuse lisamine EL kvoodikaubanduse süsteemi on rahvusvahelise õigusega kooskõlas
2. Euroopa Komisjon tutvustas energeetikapoliitika väljavaateid aastani 2050
3. Jõustus uus tasuta kasvuhoonegaaside saastekvootide jagamise kava

Välisõhu kaitse

1. Suurematesse tanklatesse tuleb hakata paigaldama bensiiniaurude regenereerimise süsteeme

Jäätmed

1. Riigikogu menetleb jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muudatusi kogumissüsteemi toimimise parandamiseks
2. Jäätmekäitluses kasutatakse uusi toimingukoode
3. Jäätmearuande ja jäätmeloa määrus viidi kooskõlla EL E-PRTR määrusega

Ohtlikud ained

1. Ohtlike ainete sisaldust probleemtoodetes piirava määruse kohaldamisala laieneb tulevikus järk-järgult

Kalandus

1. Euroopa Kontrollikoda: EL meetmed ei ole taganud jätkusuutlikku kalapüüki

KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Jõustus uus halduskohtumenetluse seadustik

1. jaanuarist jõustus uus halduskohtumenetluse seadustik, mis hakkab mõjutama ka keskkonnaalaseid kohtuvaidlusi.

Varem kehtinuga võrreldes on seadustik tunduvalt pikem ja detailsem, samas on vähenenud vajadus lähtuda tsiviilkohtumenetluse normidest. Olulisemateks muudatusteks on uute kohtumenetluse liikide – liht- ja lepitusmenetluse – lisandumine ning kirjaliku menetluse laialdasema kohaldamise võimalus. Varem oli haldusasju võimalik lahendada kirjalikus menetluses, st ilma kohtuistungit korraldamata, vaid kõigi osapoolte nõusolekul. Seadustiku uus redaktsioon võimaldab seda ka juhul, kui nõusolek puudub, ent menetlusosalistel ilmselgelt puudub põhjus istungi korraldamist nõuda.

Üheks oluliseks muudatuseks on ka võimalus nõuda kohtu kaudu esialgse õiguskaitse kohaldamist juba vaidemenetluse toimumise ajal, st enne kohtuvaidluse algatamist (varem selline võimalus puudus täielikult).

Pikemalt saab halduskohtumenetluse seadustiku muudatustest lugeda KÕKi 2011. a veebruari uudiskirjast.

Vt halduskohtumenetluse seadustiku uut teksti Riigi Teatajas

Uus hea õigusloome ja normitehnika eeskiri suurendab õigusloomesse kaasatust

1. jaanuarist jõustus uus hea õigusloome ja normitehnika eeskiri, mille valitsus kinnitas oma määrusega möödunud aasta 22. detsembril. Eeskiri sätestab seaduste ja määruste eelnõude koostamise korra, puudutades seega ka keskkonnaõigusaktide väljatöötamist.

Uus eeskiri sisaldab varasemaga võrreldes täiendavaid nõudeid, et seaduste ja määruste eelnõud oleksid tulevikus kvaliteetsemad. Oluliseks nõudeks on tulevikus seaduste väljatöötamiskavatsuste ja kontseptsioonide koostamine enne eelnõude koostamist, samuti on täpsustatud eelnõude mõjude hindamise sisu ning viiakse sisse seaduste mõjude järelhindamise süsteem. Seejuures nähakse ette senisest selgemad nõuded huvirühmade kaasamiseks eelnõude väljatöötamisse – huvirühmad tuleb nüüdsest kaasata nii seaduste väljatöötamiskavatsuste, kontseptsioonide kui eelnõude koostamisse. Täpsemad reeglid avalikkuse kaasamiseks tulenevad valitsuse poolt 29. detsembril kinnitatud kaasamise heast tavast, millele on normitehnika eeskirjas viidatud.

Kuna tegemist on oluliste muudatustega, toimub nende rakendamine järk-järgult – väljatöötamiskavatsuse, kontseptsiooni, mõjude analüüsi ja mõjude järelhindamise kohta sätestatud nõudeid rakendatakse uutele eelnõudele täies mahus alates 1. jaanuarist 2014; üleminekuperioodil rakendatakse nõudeid aastal 2012 vähemalt veerandi eelnõude puhul ning aastal 2013 vähemalt poolte eelnõude puhul.

Vt uut hea õigusloome ja normitehnika eeskirja Riigi Teatajas

Vt kaasamise head tava Vabariigi Valitsuse veebilehel

KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Jõustusid muudatused KMH algatamise kohustuse osas seoses CO2 maapõues säilitamisega

28. detsembril avaldati Riigi Teatajas Vabariigi Valitsuse määruse „Tegevusvaldkondade kohta, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ muudatused. Muudatuste ajendiks on Eesti õigusesse EL direktiivi 2009/31/EÜ (CO2 maapõues säilitamine) nõuete ülevõtmine. Kajastasime määruse muutmise eelnõu sisu ja tausta lähemalt detsembrikuises uudiskirjas.

Muudatuste kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajalikkust kaaluda lisaks muudele määruses nimetatud tegevustele ka siis, kui alustatakse tegevust maapõues säilitatava CO2 transportimiseks torustiku rajamiseks ja sellega seotud pumbajaamade ehitamiseks või kui kavandatakse uut tegevust ehitiste rajamisel CO2 kogumiseks maapõues säilitamiseks. KMH tuleb läbi viia ilma kaalumiseta, st kohustuslikult kõigil juhtudel, kui CO2 transportimiseks kasutatav torustik on enam kui 40 kilomeetrit pikk või torude läbimõõt enam kui 800 millimeetrit. Määruse muudatused jõustusid 31. detsembril 2011. a.

Vt ka KÕKi 2011. a detsembrikuu uudiskirja uudist CO2 maapõues säilitamise uute normide ja tausta kohta

Vt määruse muudatusi Riigi Teatajas

Vt ka EL direktiivi 2009/31/EÜ CO2 maapõues säilitamise kohta

SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL

CO2 kogumine maapõues säilitamiseks on kompleksloa kohustusega tegevus

28. detsembril avaldati Riigi Teatajas Vabariigi Valitsuse määruse muudatused keskkonnakompleksluba nõudvate alltegevusvaldkondade kohta. Muudatuste ajendiks on Eesti õigusesse EL direktiivi 2009/31/EÜ (CO2 maapõues säilitamine) nõuete ülevõtmine. Kajastasime määruse muutmise eelnõu sisu lähemalt detsembrikuises uudiskirjas. Määrusesse lisati kompleksloa kohustusega tegevusalade hulka CO2 kogumine maapõues säilitamiseks. Määruse muudatused jõustusid 31. detsembril 2011. a.

Vt ka KÕKi 2011.a detsembrikuu uudiskirja uudist CO2 maapõues säilitamise normide kohta

Vt määruse muudatusi Riigi Teatajas

Vt ka EL direktiivi 2009/31/EÜ CO2 maapõues säilitamise kohta

Euroopa Kohus: kompleksloa kohustusega sigade intensiivkasvatamiseks mõeldud käitis hõlmab ka nooremiseid

Euroopa Kohus tegi 15. detsembril kohtuasjas C‑585/10 otsuse, milles selgitas kompleksloa kohustuslikkust sigade intensiivkasvatuseks mõeldud käitisele. Kohtuasi puudutas Taani omavalitsuse korralduse vaidlustamist, mille alusel tuli kohalikul põllumajandusettevõtjal vähendada loomakasvatust kuni 750 emisekohani (seni kasvatati 875 alla üheaastast emist). Euroopa Kohus lahendas selles asjas Taani kohtu eelotsusetaotlust, mis puudutas EL direktiivi 96/61/EÜ (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) I lisa alajaotise 6.6 punkt c tõlgendamise osas küsimust, kas sigade intensiivkasvatuseks mõeldud käitise juures arvestatakse kompleksloa kohustuse tekkimise piiri määratlemisel ka nooremiseid (täiskasvanud emaseid sigu, kellel on olnud esimene innaaeg, kuid kes ei ole veel poeginud).

Euroopa Kohus leidis, et saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivis sätestatud 750 emisekoha piirmäär, millest alates tekib kompleksloa kohustus sigade intensiivkasvatuseks mõeldud käitisele, hõlmab ka nooremiseid. Seetõttu on ka sellisel hulgal nooremiseid kasvatavatele käitisele vaja kompleksluba. Kohus lähtus keskkonnakaalutlustest, mille kohaselt nooremiste poolt põhjustatud saaste on vähemalt samaväärne emiste poolt põhjustatuga.

Vt Euroopa Kohtu otsust asjas C‑585/10

Vt ka ELi direktiivi 96/61/EÜ (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)

KESKKONNATASUD

1. jaanuarist tõusid keskkonnatasude määrad

2012. aasta algusest hakkasid kehtima keskkonnatasude seaduses sätestatud uued keskkonnatasude määrad – suurenevad nii maavara kaevandamisõiguse tasu määrad (nt põlevkivi kaevandamisõiguse tasu suureneb keskkonnaministeeriumi teatel 20%, dolo- ja lubjakivi puhul 25% jne), jäätmete ladestamise saastetasu (tõus 20%), vee erikasutusõiguse tasumäärad (üldjuhul tõus 10%), välisõhu saastetasud kui ka veesaastetasu.

Tasumäärade tõus käesoleva aasta jaanuarist oli ette nähtud juba 2009. a kehtestatud keskkonnatasude seaduse muudatustes ning nende iga-aastane suurenemine on konkreetsete tasumääradena paika pandud kuni 2015. aasta lõpuni.

Vt ülevaadet keskkonnatasude tõusust keskkonnaministeeriumi kodulehel

Vt keskkonnatasude seadust Riigi Teatajas

RUUMILINE PLANEERIMINE

Riigikohus selgitas tee eelprojekti ja planeeringute vahelisi seoseid

Riigikohus tegi 20. detsembril otsuse kohtuasjas nr 3-3-1-59-11, milles selgitas tee eelprojekti tähendust tee asukoha määramisel. Vaidlus puudutas Maanteeameti poolt 2009. a tehtud otsust Rakvere-Haljala tugimaantee nr 23 trassivaliku kohta, mille vaidlustas AS Eesti Statoil. Kaebaja leidis, et teda ei kaasatud õigeaegselt trassivaliku tegemisse, samas kui otsus piirab oluliselt tema ettevõtlusvabadust.

Riigikohus leidis, et tee eelprojektiga ei panda lõplikult paika tee asukohta, vaid selle näol on tegemist üksnes „omaniku ettekujutusega kavandatavast teest“. Eelprojekti funktsioon on Riigikohtu otsuse kohaselt üksnes kirjeldada kavandatava tee asukohta, ent trass määratakse kindlaks asjakohase planeeringu kehtestamisega, kusjuures planeerimismenetluse käigus võib tee asukoht võrreldes eelprojektis kavandatuga muutuda.

Riigikohtu otsuse ja selle tausta kohta loe lähemalt Kärt Vaarmari pikemast artiklist keskkonnaõiguse blogis.

Vt Riigikohtu otsust kohtuasjas nr 3-3-1-59-11

KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA

Euroopa Kohus: lennundustegevuse lisamine EL kvoodikaubanduse süsteemi on rahvusvahelise õigusega kooskõlas

Euroopa Kohus tegi 21. detsembril otsuse kohtuasjas nr C‑366/10, milles leidis, et EL direktiiv 2008/101/EÜ on kooskõlas rahvusvaheliste lepingutega ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetega. Vaidlusalune direktiiv lisas alates käesoleva aasta 1. jaanuarist lennutegevuse EL kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi. Kohtuvaidlus sai alguse Suurbritanniast, kus direktiivi ülevõtvate siseriiklike aktide peale esitasid kaebuse Ameerika Ühendriikide lennundusettevõtteid ühendav organisatsioon ATA ning kolm Ühendriikide suuremat lennuettevõtet. Kaebajad leidsid, et  direktiiv ja seda ülevõtvad õigusaktid rikuvad rahvusvahelise tavaõiguse põhimõtteid ning mitmeid rahvusvahelisi leppeid – Kyoto protokolli, rahvusvahelise tsiviillennunduse Chicago konventsiooni ja USA-EL avatud lennunduspiirkonna lepingut. Asja arutanud Suurbritannia kohus otsustas asja õigeks lahendamiseks pöörduda Euroopa Kohtu poole.

Euroopa Kohus leidis, et rahvusvahelise tsiviillennunduse Chicago konventsioon ning Kyoto konventsioon ei ole direktiivi 2008/101/EÜ õiguspärasuse hindamisel asjakohased ning direktiiv ei ole vastuolus ka avatud lennunduspiirkonna lepinguga. Rahvusvahelise tavaõiguse põhimõtted on Euroopa Kohtu hinnangul küll asjakohased ning neile saavad isikud EL õigusakti vaidlustamisel küll põhimõtteliselt tugineda, ent antud juhul rahvusvahelise tavaõiguse põhimõtteid (nt riikide suveräänsus õhuruumi üle, üle avamere vabalt lendamise õigus) ei rikutud.

EL otsus liita direktiiviga 2008/101/EÜ kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi kõik lennud, mis algavad või lõppevad EL lennujaamades, on saanud teravat vastukaja teistelt suurriikidelt, eelkõige USA-lt ning Hiinalt ning neis baseeruvatelt lennufirmadelt. Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi lisamine tähendab, et Euroopasse lendavad lennufirmad peavad igal aastal hankima enda poolt emiteeritud kasvuhoonegaasidega võrdväärse hulga saastekvoote. Teatud hulk saastekvoote jagatakse küll iga-aastaselt tasuta, nende ärakasutamisel tuleb aga ettevõtetel hankida täiendavaid kvoote oksjonite teel. Lennufirmade jaoks on seetõttu tegemist täiendava kuluartikliga.

Allikas: EEL uudiskiri

Vt kohtuotsuse teksti Euroopa Kohtu kodulehelt

Vt ka EEL uudiskirja vastavat uudist 22. detsembrist

Euroopa Komisjon tutvustas energeetikapoliitika väljavaateid aastani 2050

15. detsembril tutvustas Euroopa Komisjon avalikkusele oma energeetikapoliitika alast teatist „Energy Roadmap 2050“. Teatises tõdetakse, et energiasüsteemi CO2-heite oluline vähendamine 2050. aastaks on tehniliselt ja majanduslikult teostatav. Analüüs põhineb nelja heite vähendamise võimalikul stsenaariumil (energiatõhusus, taastuvenergiaallikad, tuumaenergia ning süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine). Neile stsenaariumidele toetudes kirjeldab teatis üldjoontes põhimõtteid, millest tuleb lähtuda, et saavutada aastaks 2050 ühelt poolt kasvuhoonegaaside vähendamine ning teiselt poolt varustuskindlus ning konkurentsivõime. Kuigi teatis ei ole vahetult aluseks uute õigusaktide andmisele, on selles sisalduvad põhimõtted olulised tulevaste üleeuroopaliste energeetikaalaste meetmete väljatöötamisel ja valikul.

Vt Euroopa Komisjoni teatist (inglise k, pdf-formaadis)

Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteadet

Jõustus uus tasuta kasvuhoonegaaside saastekvootide jagamise kava

7. jaanuaril jõustus Vabariigi Valitsuse määrus, mille alusel muudetakse aastatel 2011 ja 2012 EL kasvuhoonegaaside kvoodikaubanduse süsteemi kuuluvatele paiksetele käitistele (nt suurematele soojuselektrijaamadele ja katlamajadele) tasuta jagatavate saastekvootide hulka. Määrus asendab varasema Vabariigi Valitsuse määruse, millega olid kindlaks määratud paiksete käitistele jagatavad kvoodihulgad perioodiks 2008-2012 ning mille alusel toimus tasuta saastekvootide jagamine aastatel 2008-2010.

Määruse muutmise tingis Eesti kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse jaotuskava (National Allocation Plan - NAP) heakskiitmine Euroopa Komisjoni poolt 5. detsembril 2011. a (vt ka KÕKi detsembrikuu uudiskirja artiklit). See otsus lõpetas aastaid kestnud vaidluse Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel, ent kuna Eesti poolt esialgselt Euroopa Komisjonile esitatud jaotuskava oli muudetud, oli vajalik muuta ka tasuta kvootide jagamist reguleerivat siseriikliku õigusakti. Lisaks on uues määruses välja toodud kahele Eestis registreeritud lennundusettevõttele (Estonian Air ja ULS Cargo) aastal 2012 tasuta jagatavate saastekvootide hulk.

Vt Vabariigi Valitsuse määruse teksti Riigi Teatajas

VÄLISÕHU KAITSE

Suurematesse tanklatesse tuleb hakata paigaldama bensiiniaurude regenereerimise süsteeme

1. jaanuaril jõustusid keskkonnaministri bensiini vedu ja bensiini terminalides ja tanklates hoidmise nõudeid reguleeriva määruse muudatused. Muudatuste kohaselt tuleb hakata teatud suurusega uutes (st pärast 1. jaanuarit 2012. a ehitatud või selleks loa saanud) ning märkimisväärselt rekonstrueeritavates tanklatesse paigaldama bensiiniaurude regenereerimise süsteeme. Nimetatud süsteemide eesmärk on püüda kinni autode bensiinipaakidest tankimise käigus välisõhku paiskuvad bensiiniaurud, et õhk oleks puhtam. Vastavad seadmed tuleb paigaldada uutesse või märkimisväärselt rekonstrueeritavatesse tanklatesse juhul, kui nende tegelik või kavandatav läbilaskevõime on üle 500 m3 aastas (või 100 m3 aastas, kui tankla kohal asuvad alalised elu- või tööruumid). 31. detsembriks 2018. a tuleb vastavad seadmeid paigutada ka kõikidesse olemasolevatesse tanklatesse, mille läbilaskevõime on üle 3000 m3 aastas. Muudatuste aluseks on EL direktiiv 2009/126/EÜ.

Vt keskkonnaministri määruse muudatuste teksti Riigi Teatajas

JÄÄTMED

Riigikogu menetleb jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muudatusi kogumissüsteemi toimimise parandamiseks

10. jaanuaril võttis Riigikogu menetlusse jäätmeseaduse (JäätS) ja pakendiseaduse (PakS) muudatused. Eelnõu seletuskirja kohaselt on muudatuste eesmärk parandada pakendijäätmete kogumissüsteemi toimimist ja kõrvaldada praktikas esile kerkinud probleemid. Eelnõu JäätSi puudutava osaga lisatakse pakenditootjate hulka põllumajandusplasti tootja ja defineeritakse põllumajandusplasti mõiste. Samuti tõhustatakse kontrolli Eestis kehtestatud tagatisrahaga pakendi riikidevahelise veo üle. Teiseks hõlmab eelnõu PakS täiendusi, mis on seotud tagatisrahaga pakendite (nn  pandipakendite) tagasivõtmisega.

Eelnõu kohaselt muudetaks põllumajanduses kasutatava plasti (põhiliselt silopallidel kasutatava kilejäätmete) kogumine, taaskasutamine ja kõrvaldamine pakenditootja vastutuseks. Muudatuse kohaselt peaks põllumajandusplasti tootja enda poolt turule lastud toodete üle arvestust pidama, esitama need andmed probleemtooteregistrile ja täitma taaskasutuse sihtarvu (mis eeldab kogumissüsteemi loomist). Põllumajandusplasti jäätmete kogumissüsteemi loomine vähendaks nende jäätmete põletamist, maasse kaevamist jm keskkonda saastavat tegevust, mida on seni korduvalt esinenud.

Tagatisrahaga pakendite osas  kehtestataks eelnõuga tarbijatele pakendi tagatisraha eest tagastamiseks kaheaastane periood. Praegu võib tarbija ka 10 aastat pärast tagatisrahaga pakendi ostmist nõuda sellelt tagatisraha tagastamist vastavalt tagastamise hetkel kehtivatele tagatisraha määradele. Eelnõu seletuskirja kohaselt kaasneb sellega oluline äririsk tagatisrahaga pakendiettevõtjale, mistõttu on ajalise piirangu seadmine vajalik. Lisaks peab eelnõu muudatuste kohaselt Eestisse sisseveetavatel tagatisrahaga pakendijäätmetel, mille kaal ületab neli kilogrammi, saadetisega kaasas olema asjakohane info ja Eesti jäätmekäitlejaga sõlmitud leping. Hetkel kehtib see nõue alates 20 kg saadetisest.

Vt jäätmeseaduse (JäätS) ja pakendiseaduse (PakS) muutmise seaduse eelnõu teksti ja seletuskirja Riigikogu kodulehelt

Jäätmekäitluses kasutatakse uusi toimingukoode

17. detsembril jõustus Vabariigi Valitsuse määrus jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistute kohta. Muudatused põhinevad ELi direktiivi 2008/98/EÜ (jäätmedirektiiv) I ja II lisa ülevõtmisel Eesti õigusesse. Uus määrus asendab varem kehtinud Vabariigi Valitsuse määruse „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“, kuna see ei sisaldanud mitmeid jäätmedirektiivi I ja II lisas loetletud taaskasutamis- ja kõrvaldamistoiminguid. Lisaks on täiendatud terminoloogiat.

Määruses loetletakse jäätmete taaskasutamis- (R) ja kõrvaldamistoiminguid (D) jäätmete töötlemist iseloomustavate koodidega, mis koosnevad tähisest R või D ja järjekorranumbrist. Määruses on direktiivi poolt nõutavale lisaks osa jäätmekäitlustoiminguid jaotatud alamtoiminguteks, mida märgitakse toimingukoodile lisatud väiketähega (näiteks kood R3o tähistab bioloogilist ringlussevõttu, R5c tähistab keemilist ringlusse võttu). Alamtoimingute tähistamine annab määruse seletuskirja kohaselt parema ülevaate jäätmete töötlemise tegelikust sisust. Vastavalt jäätmeseaduses sätestatule tuleb muuta need jäätmeload, milles kasutatakse muutunud koodidega toimingud.

Teise olulise täiendusena kehtestati toimingukoodi määramisele nn „50% reegel“. See tähendab, kui eeltöötluse tulemusena osa jäätmetest taaskasutatakse ja osa kõrvaldatakse, siis tähistatakse ettevalmistavat toimingut koodiga R või D sõltuvalt sellest, kuhu suunatakse suurem osa jäätmete massist. Lisaks kehtestab määrus energiatõhususe künnise olmejäätmeid töötlevatele jäätmepõletus- ja jäätmete koospõletustehastele. Künnise ületamisel loetakse jäätmete töötlemist taaskasutamiseks, selle mittesaavutamisel aga kõrvaldamiseks.

Vt määruse eelnõu seletuskirja Eelnõude Infosüsteemist

Vt määruse teksti Riigi Teatajas

Jäätmearuande ja jäätmeloa määrus viidi kooskõlla EL E-PRTR määrusega

25. detsembril jõustusid keskkonnaministri jäätmearuande määruse ja jäätmeloa määruse muudatused. Määruste muutmise aluseks oli ELi määruse 166/2006/EÜ (nn E-PRTR määrus) rakendamine. E-PRTR määruse kohaselt on riigil kohustus kanda teatud andmeid Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrisse (edaspidi E-PRTR). Tegemist on elektroonilise andmebaasiga, mis peab olema avalikkusele kergesti ligipääsetav ja koondab keskkonnaandmeid saasteainete heidete ning tegevuskohast väljapoole ülekantavate saasteainete ja jäätmete kohta. Seni kehtinud jäätmeloa taotluse ja jäätmeloa ning jäätmearuande vormid ei hõlmanud kõiki E-PRTR määrusega nõutavaid andmeid.

Kuna E-PRTR andmete kogumiseks tuleb esmalt määratleda selle kohaldamisalasse kuuluvad ettevõtjad, oli vaja täiendada jäätmelubade taotluse ja jäätmelubade vorme. Jäätmeloa taotlusesse lisatavate andmete alusel teeb loa andja juba enne keskkonnaloa väljastamist kindlaks, kas loa omanik on E-PRTR aruandekohuslane. Täiendavad andmed puudutavad jäätmeloaga hõlmatud tegevuse tegevuskohta.

Ühtlasi täiendati ka jäätmearuandega esitatavaid andmeid selliselt, et need hõlmaks E-PRTR-i esitatavaid andmeid. Määruse eelnõu seletuskirja kohaselt puudus seni jäätmearuandes info selle kohta, kui suur osa käitisest väljaveetavatest jäätmetest suunati taaskasutusse või kõrvaldamisele, kes oli ohtlike jäätmete ekspordi puhul vastuvõtja ja kus oli tegelik käitluskoht ning jäätmekoguste määramise meetod koos kirjeldusega. Puuduolevate andmete kogumiseks pidi Keskkonnateabe Keskus ettevõtjatelt andmeid täiendavalt juurde küsima. Viimastel puudus vastavate andmete esitamiseks siiani otsene kohustus. Jäätmearuande määruse muudatuste kohaselt pikendati ka 2012. aastast jäätmearuande Keskkonnaametile esitamise tähtaega 31. jaanuarini. Varem oli selleks tähtajaks 20. jaanuar.

Vt ka keskkonnaministri määruste muudatusi Riigi Teatajas

Vt ka ELi määrust 166/2006/EÜ (E-PRTR määrust) (pdf-formaadis)

vt ka E-PRTR registrit veebis

OHTLIKUD AINED

Ohtlike ainete sisaldust probleemtoodetes piirava määruse kohaldamisala laieneb tulevikus järk-järgult

25. detsembril jõustusid keskkonnaministri määruse „Probleemtoodete kohta kehtestatud keeldude ja piirangute rakendamise tähtajad ning probleemtoodetes ohtlike ainete sisalduse piirnormid” muudatused. Määruse muutmise peamiseks aluseks oli ELi direktiivi 2011/65/EL (uus RoHS direktiiv) Eesti õigusesse ülevõtmine. Probleemtoodete määrusega reguleeritakse teatud probleemtoodetes (elektri- ja elektroonikaseadmetes, patareides ja akudes ning mootorsõidukites) ohtlike ainete sisalduse piirnorme, millest suurema sisalduse korral ei või neid tooteid turule viia, määratakse erandid nendest piirnormidest ning turule viimise keelu rakendamise tähtajad.

Probleemtoodete määruse olulisimaks täienduseks on uute elektri- ja elektroonikaseadmete gruppide järk-järguline kohaldamisalasse lisamine tulevikus (vastavalt RoHS direktiivis sätestatule). Alates 22. juulist 2014 lisanduvad määruse kohaldamisalasse meditsiiniseadmed ning seire- ja kontrollseadmed, kuid turule laskmise keeldu ei kohaldata in vitro diagnostikameditsiiniseadmetele ja tööstuslikele seire- ja kontrollseadmetele. Alates 22. juulist 2016 lisatakse kohaldamisalasse In vitro diagnostikameditsiiniseadmed ning alates 22. juulist 2017 tööstuslikud seire- ja kontrollseadmed.

Vt määruse muudatusi Riigi Teatajas

Vt eelnõu seletuskirja Eelnõude Infosüsteemis

Vt ka ELi direktiivi 2011/65/EL (uus RoHS direktiiv) (pdf-formaadis)

KALANDUS

Euroopa Kontrollikoda: EL meetmed ei ole taganud jätkusuutlikku kalapüüki

Euroopa Kontrollikoda avalikustas 12. detsembril eriaruande nr 12/2011 auditi tulemuste kohta, mille eesmärgiks oli uurida, kas ELi meetmed aitasid tõhusalt kaasa laevastike püügivõimsuse kohandamisele olemasolevate püügivõimalustega. Kontrollikoda uuris peamiselt kaht küsimust: kas laevastiku püügivõimsuse vähendamise raamistik on selge ning kas erimeetmed on hoolikalt määratletud ja rakendatud. Audit viidi läbi Euroopa Komisjonis ja seitsmes liikmesriigis (Taani, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Poola, Portugal ja Ühendkuningriik).

Auditist selgus, et ühine kalanduspoliitika ei suuda tagada kalapüügi jätkusuutlikkust, kuna kalalaevastike püügivõimsus on liiga suur, kusjuures senised EL meetmed ei ole ülepüügi probleemi osas (millele kontrollikoda on juhtinud tähelepanu ka varasemates aruannetes aastatest 1993 ning 2007) tulemusi andnud. Meetmete raamistik ei ole kontrollikoja arvates piisav, kalapüügi ülemmäärad ei piira kalalaevastike tegelikku püügivõimsust; määratletud ei ole liigset püügivõimsust ning ka uuritud liikmesriigid ei ole eesmärkide seadmisel ja meetmete rakendamisel piisavalt pingutanud, et ülepüüki vältida.

Vt Euroopa Kontrollikoja pressiteadet eriaruande nr 12/2011 kohta (eesti k, pdf)

Vt Eriaruannet nr 12/2011 (eesti k, pdf)

Fotode autorid:

Serek_1, MJaqueline, omar franc, timsmith, miracle, Aldaron, pprobins, MLON, talajbeg, tomdef, desdivine, almuallem, jnk2

Uudiskirja väljaandmist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.