k6k Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus



JUULI 2012

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.

Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin, loobumiseks palume saata teade aadressile k6k@k6k.ee


Head lugejad!


Meil on hea meel teatada, et järgmise aasta jooksul jätkub keskkonnaõiguse uudiskirja väljaandmine Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel. Uuel perioodil on meil plaanis ellu viia mõned uudiskirja parendused ning see senisest veelgi lugejasõbralikumaks muuta.

Esimese muudatuse leiate juba sellekuisest uudiskirjast. Nimelt kajastame edaspidi spetsiifilisemaid, tehnilisemaid ning väiksema tähendusega muudatusi õigusaktides senisest oluliselt lühemalt, tuues välja vaid lingi õigusaktile ning ühelauselise selgituse muudatuste sisu kohta. Muutuse eesmärgiks on rohkem keskenduda oluliste arengute sisukale kajastamisele, samas jätmata täiesti tähelepanuta väiksemaid muudatusi.


Head uudistamist!



Peateema

RIO+20 konverentsil arutati, millist tulevikku me tahame

 

lühiuudised

Keskkonnaalased õigused

  1. Euroopa Kohus: keskkonnaorganisatsioonid saavad vaidlustada ka Euroopa Komisjoni määruseid

Keskkonnamõjude hindamine

  1. Euroopa Kohus võttis olulisi seisukohti seoses KSH kohustusega

Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll

  1. EL direktiivi 2010/75/EL parandused

Kliimamuutus ja energeetika

  1. Euroopa Parlament ja EL Nõukogu jõudsid energiatõhususe direktiivi osas kokkuleppele
  2. Riigikogu võttis vastu F-gaaside kasutamist täpsustava eelnõu
  3. EL rakendusmäärus nr 547/2012

Välisõhu kaitse

  1. Muudeti välisõhu saastamise aastaaruande vorme

Vesi

  1. Uus määrus seab nõuded põlevkiviõli, selle saaduste ja biokütuste mahutitele ja lisaseadmetele

Jäätmed

  1. Valitsus kiitis heaks „Riigi jäätmekava 2014-2020“ koostamise ettepaneku
  2. EL rakendusmäärus nr 493/2012
  3. Keskkonnaministri määruse „Probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistu” muutmine

Ohtlikud ained

  1. REACH määruse rakendamise raport tõi välja õiguslüngad ja kattuvuse teiste õigusaktidega
  2. Avaldati uus EL määrus biotsiidide kasutamise kohta
  3. Püsivate orgaaniliste saasteainete nimekirja täiendati nelja uue ainega

RIO+20 konverentsil arutati, millist tulevikku me tahame

20.-21. juunil toimus Brasiilias ÜRO säästva arengu maailmakonverents (Rio +20 konverents). Sellega tähistati 20 aasta möödumist esimesest sarnasest tippkohtumisest Rio de Janeiros, mille tulemusena loodi nii Agenda 21, bioloogilise mitmekesisuse konventsioon kui kliimamuutuste konventsioon. Seekordsel konverentsil püüti kujundada poliitika, mis toetaks vaesuse vähendamist, võimaldaks sotsiaalset võrdsust ja edendaks keskkonnakaitset. Konverentsil osales üle 300 riigipea, valitsusjuhi ja -esindaja, ÜRO ametniku ja ühiskondlike organisatsioonide esindaja. Konverentsi tulemusena jõudsid ÜRO liikmesriigid säästva arengu alase tegevuse osas kokkuleppele ning selle kinnituseks võeti vastu poliitikadokument „Tulevik, mida me tahame“.

Loe lähemalt


KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Euroopa Kohus: keskkonnaorganisatsioonid saavad vaidlustada ka Euroopa Komisjoni määruseid

Euroopa Kohus tegi juunis otsused kahes kohtuasjas, milles luges võimalikuks keskkonnaorganisatsioonide poolt Euroopa Komisjoni määruste vaidlustamise.

Kohtuasjas nr T-338/08 olid sihtasutused Stichting Natuur en Milieu ning Pesticide Action Network Europe vaidlustanud Euroopa Komisjoni poolt 2008. a jaanuaris vastu võetud määruse, millega määrati toidus ja söödas esinevate pestitsiidide jääkide piirnormid. Kohtuasjas nr T-396/09 olid organisatsioonid Vereniging Milieudefensie ning sihtasutus Stichting Stop Luchtverontreiniging Utrecht vaidlustanud Euroopa Komisjoni poolt 2009. a aprillis vastu võetud otsuse, mis lubas pikendada Hollandi teatud piirkonna välisõhus lämmastikdioksiidi aasta piirtaseme saavutamiseks ette nähtud tähtaega ja lubas Hollandil kohaldada erandit välisõhus levivate väikeste tahkete osakeste piirmäärade osas. Mõlema juhtumi puhul olid organisatsioonid esitanud otsuste peale kõigepealt vaided Euroopa Komisjonile, ent Komisjon jättis need rahuldamata. Komisjon leidis, et vaide korras on võimalik vaidlustada üksnes haldusakte, vaidlusaluste aktide puhul oli aga tegemist üldmeetmetega.

Euroopa Kohus asus seisukohale, et keskkonnaorganisatsioonidel siiski oli õigus kõnealuseid otsuseid vaidlustada, tulenevalt keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjades üldsuse osalemise ja neis asjus õigusemõistmisele juurdepääsu konventsioonist (Aarhusi konventsioon). Nimelt näeb konventsiooni art 9 lg 3 ette õiguse tegevuste vaidlustamiseks, mis on vastuolus siseriiklike keskkonnaõiguse normidega. Euroopa Kohus leidis, et selles sätestatud määratlus „tegevus“ tähendab, et selle alusel saab lisaks üksikmeetmetele ehk haldusaktidele vaidlustada ka avaliku organi üldakte. Kohus leidis küll, et vaidlustada ei saa selliseid üldakte, mis on avaliku võimu organi poolt vastu võetud kohtu või seadusandjana tegutsedes – ent kõnealustes kohtuasjades luges kohus vaidlustatud otsused just sellisteks üldaktideks, mida selle välistuse alla ei kuulu, kuna vaidlustatud aktid oli Komisjon kohtu hinnangul andnud välja täidesaatva, mitte seadusandliku organina.

Euroopa Liidus reguleerib EL institutsioonide poolt vastu võetavate otsuste vaidlustamise võimalusi EL määrus nr 1367/2006, mis on kehtestatud Aarhusi konventsiooni alusel. Selle määruse art 10 lõike 1 kohaselt saavad keskkonnaorganisatsioonid vaidemenetluse korras vaidlustada üksnes EL institutsioonide haldusakte, mitte tegevust laiemalt. Euroopa Kohus leidis kõnealustes lahendites, et seetõttu on määrus vastuolus Aarhusi konventsiooniga.

Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas T-338/08

Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas T-396/09

Aarhusi konventsioon

EL määrus 1367/2006


KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Euroopa Kohus võttis olulisi seisukohti seoses KSH kohustusega

Euroopa Kohus tegi 21. juunil otsuse kohtuasjas nr C-177/11, milles võttis olulisi seisukohti seoses kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohustusega tulenevalt EL direktiivist 2001/42/EÜ (nn keskkonnamõju strateegilise hindamise ehk KSH direktiiv). Kohus lahendas kõnealuses asjas Kreeka eelotsusetaotlust seoses kohtuvaidlusega KSH direktiivi nõuetekohase ülevõtmise üle.

Euroopa Kohus leidis otsuses, et KSH direktiivi art 3 lõike 2 punkti b kohaselt on selle direktiivi kohane mõjude hindamine alati kohustuslik juhtudel, kui nõutav on Natura 2000 aladele avalduva mõju hindamine ehk nn Natura hindamine. Natura hindamise kohustus tuleneb EL direktiivi 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artiklist 6, ning see tuleb Euroopa Kohtu praktika (nn Waddenzee kaasus) kohaselt läbi viia kõigil juhtudel, mil ei ole välistatud kahtlus, et kavandataval tegevusel või kaval võib olla Natura 2000 alale oluline negatiivne mõju. Oluline on märkida, et ka kõnealuses kohtuasjas viitab kohus oma otsuses selgesõnaliselt varasemale Waddenzee kaasusele. Kohtuotsusest tuleb järeldada, et KSH läbiviimine on alati kohustuslik, kui objektiivsete asjaolude alusel ei ole võimalik välistada, et kaval on oluline mõju Natura 2000 alale. Eesti halduspraktika ei ole seda reeglit seni alati järginud.

Lisaks võib kohtuotsusest välja lugeda kohustuse viia KSH alati läbi selliste kavade puhul, mis on aluseks KMH kaalumise kohustusega tegevustele. Nimelt ütleb Euroopa Kohus otsuses selgelt, et KSH direktiivi art 3 lg 4, mis näeb ette liikmesriikide võimaluse otsustada, kas kaval on oluline keskkonnamõju või mitte, ei hõlma neid tegevusi, mis on KMH kohustusega tegevuste loetelus või KMH kaalumise kohustusega tegevuste loetelus. Hetkel on keeruline hinnata, kas kohtuotsus võiks tõesti tuua kaasa olulise muutuse praktikas – see vajab veel täiendavat põhjalikumat analüüsi.

Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas nr C-177/11


SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL

EL direktiivi 2010/75/EL parandused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)) parandused ( ELT L 334, 17.12.2010)

Laiaulatuslikud täpsustused direktiivi eestikeelse versiooni sõnastuses.


KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA

Euroopa Parlament ja EL Nõukogu jõudsid energiatõhususe direktiivi osas kokkuleppele

14. juunil jõudsid Euroopa Parlament ja EL Nõukogu kompromissile energiatõhususe direktiivi osas. Tegemist on uue õigusakti eelnõuga, mille ettepaneku avalikustas Euroopa Komisjon eelmise aasta juunis ning millele Euroopa Parlament andis esialgse heakskiidu käesoleva aasta veebruaris. Eelnõu menetluse eelnevaid etappe kajastasime ka oma 2011. a juulikuu ja käesoleva märtsi uudiskirjas.

Energiatõhususe direktiivi vastuvõtmise vajadus tuleneb  EL poolt 2007. a märtsis nn uue kliima- ja energeetikapaketi raames kokkulepitud eemärgist vähendada aastaks 2020 energiatõhususe tõusu kaudu primaarenergia tarbimist 20% võrra. Seni puuduvad selle eesmärgi saavutamiseks tõhusad siduvad EL tasandi nõuded, Komisjoni hinnangul oleks nendeta võimalik saavutada vaid 9% suurune sääst energiatarbimises.

Saavutatud kompromiss seab võrreldes nii Komisjoni algse ettepaneku kui ka Euroopa Parlamendi poolt heakskiidetud tekstiga vähem kohustusi ja rohkem erandeid liikmesriikidele ning ettevõtjatele. Kokkulepe kohustab liikmesriike siiski seadma endale energiatõhususe eesmärke ning renoveerima igal aastal vähemalt 3% keskvalitsuse omanduses olevatest ruumidest energiatõhusaks. Suured ettevõtted peavad hakkama koostama energiaauditeid, energia turustajad ja jaemüüjad peavad aga alates 2014. aastast erinevate energiatõhusust suurendavate meetmetega säästma igal aastal vähemalt 1,5% nende poolt toodetavast energiast. Direktiiv reguleerib ka tarbijaid puudutavat – viimased tuleb võimaluse korral varustada „tarkade“ individuaalsete soojus- ja elektrienergia, gaasi jmt tarbimise mõõturitega.

Kompromissettepanek peab järgnevalt saama veel nii Euroopa Parlamendi kui EL Nõukogu formaalse heakskiidu, parlament peaks plaanide kohaselt arutama eelnõud septembris.

Euroopa  Nõukogu pressiteade kompromissi saavutamise kohta (ingl k)

Euroopa Parlamendi kokkuleppe sisu tutvustav uudis (ingl k)


Riigikogu võttis vastu F-gaaside kasutamist täpsustava eelnõu

4. juulil avaldati Riigi Teatajas Riigikogu poolt 14. juunil vastu võetud välisõhu kaitse seaduse jt seaduste muudatused. Muudatustega reguleeritakse senisest täpsemalt nii osoonikihti kahandavate ainete kui neid asendavate nn F-gaaside kasutamise korda. Muudatuste sisu kirjeldasime lähemalt oma maikuu uudiskirjas.

F-gaaside kasutamine on laiaulatuslikult reguleeritud EL määrustega, kuna tegemist on väga tugeva mõjuga kasvuhoonegaasidega. Eesti õigusaktide muutmine oli vajalik, et täpsustada vastavate EL määruste kohaldamise korda. Kuigi EL määruste nõuded (nt nõue pidada aruandlust F-gaaside kasutamise kohta) on otsekohaldatavad, on nende elluviimiseks sageli vajalik luua ka siseriiklik õigusraamistik. Antud juhul oli vaja reguleerida andmete registris pidamise, lubade taotlemise ja väljastamise korda jmt.

Riigikogus menetluse käigus viidi eelnõusse sisse mitmeid sõnastuslikke muudatusi. Sisulisematest muudatustest täpsustati nõuete rikkumise eest ette nähtud väärteokoosseise ning nõuete rakendamise tähtaegu. Suurem osa muudatustest jõustub 15. juulil. Seadmed, mis sisaldavad üle 3 kg osoonikihti kahandavaid aineid või F-gaase, tuleb muudatuse alusel loodavas registris (FOKA) registreerida 1. jaanuariks 2013. a, teatud F-gaasidega seotud toimingute jaoks vajalik käitlemisluba tuleb ettevõtetel taotleda käesoleva aasta 1. oktoobriks. Üleminekutähtajad on ette nähtud ka F-gaaside kasutamisega seotud aruandluse jaoks.

Välisõhu kaitse seaduse muudetud tekst Riigi Teatajas

Eelnõu menetlusega seotud materjalid Riigikogu kodulehel


EL rakendusmäärus nr 547/2012

Komisjoni määrus (EL) nr 547/2012, 25. juuni 2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses veepumpade ökodisaini nõuetega 

EL rakendusmäärus, mis täpsustab aprillikuu uudiskirjas kajastatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust.


VÄLISÕHU KAITSE

Muudeti välisõhu saastamise aastaaruande vorme

14. juunil võttis keskkonnaminister vastu määruse välisõhu saastamisega seotud tegevusest aruandmise korra ja vormi muudatuste kohta. Muudatused on vajalikud, et Eesti riik saaks esitada Euroopa Komisjonile vajalikud andmed välisõhu saastamise kohta vastavalt EL direktiivile 2010/75/EL (nn tööstusheite direktiiv).

Keskkonnaministeeriumile aastaaruannete esitamise kohustus on üksnes paiksete saasteallikate käitajatel, kes omavad välisõhu saasteluba või keskkonnakompleksluba või jäätmepõletamist käsitlevat jäätmeluba. Muudatustega täiendati välisõhu saastamise aastaaruande vorme.

Muudetud aruannetes tuleb nüüdsest esitada näiteks käitaja EMTAKi kood, täiendavad andmed äkkheidete kohta, andmed lahusteid sisaldavatest kemikaalidest eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste, saasteainete püüdeseadmete, saasteainete heitkoguste vähendamiseks rakendatud meetmete kohta. Täiendavalt tuleb saasteallika käitajal juhul, kui aruandeaasta jooksul keskkonnaluba muudetakse, esitada aruanne mõlema loa kohta eraldi. Lisaks puudutab oluline määruse muudatus täiendavaid tingimusi aastaaruannetele suurte põletusseadmete (nimisoojusvõimsus 50 MW või rohkem) kohta. Esiteks, tuleb suurte põletusseadmete käitajatel aastaaruandes esitada täiendavad andmed kütuse või jäätmete põletamisel või koospõletamisel välisõhku eraldunud saasteainete heitkoguste kohta. Teiseks tuleb neil edaspidi arvestada põlevkivi väävlisisalduse ja väävliärastuse kuu keskmist astet ning see aruandes esitada. Määruse muudatused jõustusid 23. juunil, va suuri põletusseadmeid puudutavad muudatused, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2016. a.  Viimase põhjuseks on asjaolu, et alles nimetatud tähtajaks jõustuvad olemasolevate suurte põletusseadmete õhuheitele uued, rangemad piirväärtused, mille järgimise kohta Keskkonnaministeerium hakkab Euroopa Komisjonile aru andma.

Määruse muudatused Riigi Teatajas

Määruse muudatuste eelnõu ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis (EIS)

Määrus välisõhu saastamisega seotud tegevusest aruandmise korra ja vormi kohta Riigi Teatajas

EL direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (pdf)


VESI

Uus määrus seab nõuded põlevkiviõli, selle saaduste ja biokütuste mahutitele ja lisaseadmetele

15. juunil võttis keskkonnaminister vastu määruse nr 23 „Põlevkiviõli, selle saaduste või biokütuste hoidmisehitiste veekaitsenõuded“. Määruse eesmärgiks on vältida vee reostumist või selle ohtu ning kaitsta inimese tervist. Hoidmisehitisteks on kõik vastavate kütuste mahutid suurusega üle 3 m3 koos nende juurde kuuluvate torustike, seadmete ning laadimis- ja tankimisplatsidega.

Tegemist on täiesti uue regulatsiooniga, varem ei olnud vastavatele objektidele ühegi õigusaktiga veekaitsenõudeid kehtestatud. Samas kehtivad naftasaaduste hoidmiseks mõeldud ehitistele veekaitsenõuded juba 2001. aastast. Kuna põlevkiviõli ja selle saadused ning ka biokütused on veele naftasaadustega analoogseks ohuallikaks ning nende ainete kasutamise ja tootmise maht Eestis on lähiaastatel oluliselt kasvamas, kõrvaldab määrus olulise lünga Eesti õiguses.

Määrus seab nõuded kõigi hoidmisehitise asukoha valikule, hoidmisehitise ehitusele ja märgistamisele, selle torustikule ja kasutamisele, samuti määrab selle kuja ehk vähima kauguse tsiviilhoonest, veehaardest ja suurõnnetuse ohuga käitisest. Erinõudeid kohaldatakse enam kui 10 m3 suurustele mahutitele – neil peab olema veekindel piire või reservmahuti, samuti on sätestatud nõuded nende laadimis- ja tankimisplatsidele. Määrus jõustub 1. septembril 2013. aastal.

Määruse tekst Riigi Teatajas

Määruse eelnõu ja sellega seotud materjalid Eelnõude Infosüsteemis


JÄÄTMED

Valitsus kiitis heaks „Riigi jäätmekava 2014-2020“ koostamise ettepaneku

21. juunil võttis Vabariigi Valitsus vastu korralduse, millega kiitis heaks „Riigi jäätmekava 2014–2020“ koostamise ettepaneku. Riigi jäätmekava on Eesti jäätmehooldust korraldav ja suunav strateegiline arengukava, mille koostamise kohustus tuleneb EL direktiivist 2008/98/EÜ (nn jäätmete raamdirektiiv). Jäätmekava ühtlustab jäätmete käitlemisega seotud eesmärgid riigi kui terviku jaoks ning seab sihid ja ülesanded kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele, tootjatele ja elanikkonnale.

Praegune riiklik jäätmekava 2008-2013 kehtib kuni järgmise aasta lõpuni. Jäätmeseaduse kohaselt tuleb riigi jäätmekava ajakohastada iga viie aasta järel. Keskkonnaministri sõnul keskendub uus kava enam jäätmetekke vähendamisele – võrreldes varasemate aastatega, mil põhirõhk on olnud jäätmete ladestamise vähendamisel ja nende taaskasutamisel. Uues jäätmekavas tuleb arvesse võtta eseme kogu eluring – tuleb kavandada, projekteerida, valmistada ja importida eeskätt selliseid tooteid, mis on korduskasutatavad või võimalikult pika kasutusajaga. Samuti tuleb vähendada ohtlike ainete sisaldust materjalides ja toodetes.

Hetkel ei ole jäätmekava täpne sisu veel paika pandud, Keskkonnaministeerium asub selle eelnõu koostama. Jäätmekava eelnõu valmimisel pannakse see avalikule väljapanekule ja korraldatakse vähemalt üks avalik arutelu. Avalikul väljapanekul ja arutelul on kõigil võimalik jäätmekava eelnõuga tutvuda ja selle osas arvamust avaldada.

„Riigi jäätmekava 2014–2020“ koostamise ettepaneku heakskiit Riigi Teatajas

Kehtiv Riigi jäätmekava 2008-2013 Keskkonnaministeeriumi kodulehel (pdf)

EL direktiiv 2008/98/EÜ (jäätmedirektiiv) (pdf)

Keskkonnaministeeriumi pressiteade


EL rakendusmäärus nr 493/2012

Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 493/2012, 11. juuni 2012, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/66/EÜ patarei- ja akujäätmete ringlussevõtu protsessi ringlussevõtu määrade arvutamise üksikasjalikud eeskirjad.

Detailsed juhised jäätmekäitlejatele patarei- ja akujäätmete ringlussevõtu määrade arvutamiseks.


Keskkonnaministri määruse „Probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistu” muutmine

Keskkonnaministri 15.06.2012. a määrus nr 22 „Keskkonnaministri 2. juuli 2007. a määruse nr 49 „Probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistu” muutmine“

Purustatud ja tükeldatud rehvid lisati nimistusse uue alaliigina, hõlbustamaks järelevalvet ja aruandlust.


OHTLIKUD AINED

REACH määruse rakendamise raport tõi välja õiguslüngad ja kattuvuse teiste õigusaktidega

Maikuus avaldas Euroopa Komisjon raporti EL määruse (EL) nr 1907/2006 ehk REACH määruse rakendamise kohta. REACH määrus on ELi õigusakt, mis reguleerib kemikaalide (eriti ohtlike kemikaalide) kasutamist Euroopa Liidus. Euroopa Komisjonile tulenes REACH määrusest kohustus vaadata määrus 1. juuniks 2012. a läbi ning hinnata, kas muuta määruse kohaldamisala, vältimaks regulatsiooni kattumist muude ELi õiguse sätetega. Selle tulemusena võib komisjon esitada eelnõu määruse muutmiseks. Raport on REACH määruse rakendamise 2012. a ülevaate üheks osaks.

Raportis tuuakse välja mitmed õiguslikud lüngad ja kattuvused teiste õigusaktidega, samuti esitatakse lahendusettepanekuid olukorra parandamiseks. Viieteistkümnes valdkonnas (näiteks polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide kõrvaldamine, mänguasjad, pakendamis- ja tööstusheited, samuti pestitsiidide ja osoonikihti kahandavate ainete töötlemine) tuvastati vastuolud muude õigusaktidega. Selle lahendamiseks tehakse raportis ettepanek luua ainete otsingumootoriga andmebaas, milles loetleda kõik olemasolevad piirangud ainetele. Samuti soovitatakse vaadata läbi REACH määruse XVII lisa, mis sätestab ohtlike keemiliste ainete ja osakeste tootmise, turuleviimise ja kasutamise piirangute nimekirja.

Regulatsiooni lünki tuvastati REACH registreerimise nõude alla mitte kuuluvate ainete (ained, mida kasutatakse taimekaitsevahendites, ravimites ja biotsiidides, pestitsiidides ja kosmeetikas) tootmise riskianalüüsi, valmistamise ja jäätmekäitluse osas. Nende ainete kasutamine on reguleeritud teiste õigusaktidega, mis tihti ei näe ette samasugust ainespetsiifilist riskihindamist nagu REACH määruses. Aruandes soovitatakse muuta REACH määrust selliselt, et see võtaks nimetatud ained määruse reguleerimisalasse täielikult üle, et riskianalüüs üksnes REACH määruse kohaselt viia läbi.

Allikas: Asseri Instituut

REACH raport Euroopa Komisjoni kodulehel (ingl k)

REACH määruse 2012. a ülevaade Euroopa Komisjoni REACH teemalisel veebilehel (ingl k)

EL määrus (EL) nr 1907/2006 ehk REACH määrus (pdf)

Asseri Instituudi uudiskiri (ingl k)


Avaldati uus EL määrus biotsiidide kasutamise kohta

27. juunil avaldati Euroopa Liidu Teatajas uus biotsiide reguleeriv määrus. See hõlmab putukamürke ja tõrjevahendeid, kuid mitte meditsiinilisi või põllumajanduslikke taimekaitsevahendeid. Uue määruse eesmärk on harmoniseerida biotsiide sisaldavate toodete regulatsiooni ja lihtsustada toodete turule toomist; eelnõu sisu ja selle tausta kajastasime lähemalt juba 2012.a veebruarikuu uudiskirjas. Määrus võeti vastu 10. mail.

Uus EL määrus biotsiidide kasutamise kohta (pdf)

KÕKi 2012. a veebruarikuu uudiskiri eelnõu kohta


Püsivate orgaaniliste saasteainete nimekirja täiendati nelja uue ainega

20. juunil avaldati Euroopa Liidu Teatajas EL määrus nr 519/2012, millega täiendati EL määrust nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete (POS) kohta nelja uue ainega. Nendeks aineteks on endosulfaan, heksaklorobutadieen, polüklooritud naftaleenid ja lühiahelalised klooritud parafiinid, SCCPd. Täiendatud ELi määrus sätestab kohustused (peamiselt keelab või piirab POSide kasutamist), mis tulenevad rahvusvahelisest püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioonis. Varasemat nimekirja täiendamist kajastasime 2010. a septembrikuu uudiskirjas.

Stockholmi konventsioon on 2001. aastal sõlmitud rahvusvaheline lepe, mis keelustab või piirab teatud keskkonnale ning inimese tervisele ohtlike, püsivate orgaaniliste saasteainete (POS) kasutamist. POS-id on keemilised ühendid, mis jäävad keskkonda väga pikaks ajaks muutumatul kujul, akumuleeruvad peamiselt elusorganismide rasvkudedes, muldades ja veekogudes ning on mürgised inimesele ja loodusele. Oma püsiva loomuse tõttu on nad võimelised liikuma mööda pikki toiduahelaid, olles eriti ohtlikud nende tipus olevatele organismidele, sh inimestele. Eesti on Stockholmi konventsiooni liige alates 31. juulist 2008.

ELi määrus (EL) nr 519/2012, millega muudetakse ELi määrust (EL) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete (POS) kohta (pdf)

Stockholmi konventsiooni tekst konventsiooni veebilehel (ingl k)

KÕKi 2010. a septembrikuu uudiskiri