Uus eelnõu jõustaks
keskkonnaseadustiku üldosa
8. juulil avalikustas Keskkonnaministeerium Eelnõude Infosüsteemis
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) muutmise ja rakendamise seaduse.
Seaduse esmaseks eesmärgiks on jõustada Riigikogu poolt küll juba 2011. a alguses vastu
võetud, ent seni veel jõustumata üldosa seadus (v-a loamenetlust puudutavas
osas). KeÜSi on koondatud küsimused, mis on asjassepuutuvad kõigi üksikute
valdkondade (nt välisõhu või vee kaitse) puhul. Selles on defineeritud
tähtsaimad mõisted, sätestatud keskkonnakaitse põhimõtted, isikute keskkonnaalased
põhikohustused ja põhiõigused. Esialgse plaani kohaselt jõustuks KeÜS koos
vajalike muudatustega valdkondlikes seadustes 1. jaanuaril 2014.
Keskkonnaseadustiku üldosa
jõustamine
Keskkonnaseadustiku üldosa vastuvõtmisel 2011. a oli kavas
olemasolevaid keskkonnaalaseid õigustakte koondav ja ühtlustav
keskkonnaseadustik koostada kaheosalisena. Üldosa seadus reguleerib kõiki
valdkonnaüleseid küsimusi nagu keskkonnaalased mõisted, põhimõtted ning isikute
põhilised õigused ja kohustused, samuti loamenetlus. Erireeglid, mis puudutavad
konkreetseid tegevusvaldkondi ja keskkonnaelemente (nt looduskaitse, välisõhu
kaitse, jäätmekäitlus) oli plaanis kehtestada ühe seadusena –
keskkonnaseadustiku eriosa seadusena. Vastavalt vastuvõetud üldosa seaduse
tekstile oli KeÜS määratud jõustuma koos eriosa seadusega.
Uute kavatsuste kohaselt jõustatakse keskkonnaseadustiku eriosa seevastu
järk-järgult, eraldi seadustena (kas uute terviktekstidena või muudatustena
olemasolevates seadustes). Kuna eriosa ei võetaks vastu üheainsa seadusena,
mille jõustumisel saaks KeÜS samuti (automaatselt) jõustuda, on nüüd üldosa
jõustamiseks vaja eraldi seadust.
Kuna ka keskkonnalube (välisõhu saasteluba, jäätmeluba, vee erikasutusluba
jms) täpsemalt reguleerivad seadused jõustuvad erinevatel aegadel, kohaldataks
eelnõu järgi üldosas toodud loamenetluse reegleid vaid neile seadustele, milles
on tehtud vastav viide. Esialgu kehtivatesse seadustesse (nt veeseadus,
jäätmeseadus) sellist viidet ei tehta, vaid loamenetluse reeglid hakkavad
vastavates valdkondades kehtima alles siis, kui võetakse vastu vastavad
keskkonnaseadustiku eriosana koostatud seadused.
Keskkonnaseadustiku üldosa
muudatused
Üldosa seaduse jõustamise kõrval tehtaks eelnõu kohaselt sellesse ka
mõningaid muudatusi, mitmed neist on sõnastuslikku laadi. Olulisemad muudatused
puudutavad käitajate kohustusi, keskkonnateabe kättesaadavust, veekogu avalikku
kasutamist ning keskkonnalubade menetlust.
Käitajate üldkohustuste hulka lisataks kohustus teavitada loa andjat
muudatustest loa alusel elluviidavas tegevuses, kui sellega võib kaasneda
oluline keskkonnahäiring. Vastuvõetud, ent jõustumata KeÜS annab loa andjale
õiguse keskkonnaloa alusel toimuva tegevuse muutumise korral luba muuta. Samas ei
kohusta seadus loa alusel tegutsevaid käitajaid otsesõnu oma tegevuse
muutmisest loa andjat teavitama. Uue sättega soovitakse vältida olukorda, kus
käitaja muudab oma tegevust ning sellega kaasnevad olulised keskkonnahäiringud,
ent loa andja saab sellest alles hiljem (probleemide tekkides) teada.
Keskkonnateabe kättesaadavuse sätteid muudetaks selliselt, et Eesti
õigus oleks kooskõlas valdkonda reguleeriva EL direktiiviga
2003/4/EÜ. Olulise
muudatusena sätestataks, et keskkonnateabe puhul, mille väljastamisest asutus
võiks seaduse alusel keelduda (nt kui mingi dokument on tunnistatud isikuandmete
kaitsmiseks asutusesiseseks kasutamiseks), tuleb igal juhtumil kaaluda, kas
keeldumisega seotud huvi kaalub üles teabe väljastamisega seotud avaliku huvi.
Senise seaduse sõnastuse järgi tuli vastavat huvi kaaluda vaid keskkonnaohu
ilmnemisel.
Veekogude avaliku kasutamise osas muudaks eelnõu vastuvõetud üldosa
seaduses sätestatud põhimõtet, mille kohaselt eeldatakse veekogude avalikku
kasutuses olemist. Muudatuste kohaselt oleks avalikuks kasutamiseks vaid need
veekogud, mis avalikuks kasutamiseks määratud (selline kord kehtib ka praegu).
Keskkonnaministeeriumi hinnangul oleks veekogude suure arvu tõttu nende
avalikust kasutusest väljaarvamine liiga töömahukas ja halduskoormust
põhjendamatult suurendav.
Keskkonnalubade menetluse sätetes soovitakse eelnõuga teha hulk muudatusi,
mille eesmärgiks on hõlbustada avalikkuse osalemist keskkonnalubade
menetlemises. Juhul, kui keskkonnaloa eelnõu koostamine võtab kauem aega ning
loataotluse esitamisest teavitamise ajaks ei ole teada, millal eelnõu valmib ja
millal seda avalikustatakse, tuleks avaldada kaks teadet. Esimene teade
teavitaks taotluse menetlusse võtmisest ja teine (loa andmise või sellest
keeldumise) otsuse eelnõu valmimisest ja avalikustamisest. Hetkel näeb üldosa
seadus ette vaid ühe teate avaldamist (pärast taotluse esitamist).
Lisaks sellele reguleeritaks seaduses täpsemalt keskkonnaloa taotluse ja
loa eelnõu avaliku väljapaneku ja arutelu korda. Sätted on sisult küll sarnased
haldusmenetluse seaduse avatud menetluse sätetega, ent leidub ka erisusi (nt
nõue protokollida keskkonnaloa avalikku arutelu). Reeglite koondamine ühte
seadusesse peaks andma nii ametnikele kui ka menetluses osalejatele neist
parema ülevaate.
Esimesed keskkonnaseadustiku
eriosa seadused
Eelnõuga plaanitakse teha põhjalikumaid muudatusi ka kolmes valdkondlikus
seaduses, mida saaks seejärel pidada osaks keskkonnaseadustikust. Esimesteks
eriosa seadusteks oleks geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise
seadus (GMOVS), keskkonnavastutuse seadus (KVS) ja looduskaitseseadus.
GMOVSi muudatuste kohaselt toimuks ka GMOde keskkonda viimise loa ja GMOde
turustusloa muutmine, kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine avatud
menetluses (st sellest teavitataks avalikkust ning korraldataks avalik väljapanek).
Hetkel vastavatele menetlustele avatud menetlust ei kohaldata, ent see ei ole
sisuliselt põhjendatud, kuna ka sellistel juhtudel võib olla avalikkusel huvi
menetluses osalemise vastu.
Samuti muudetaks geenitehnoloogiakomisjoni volitusi. Kehtivas õiguse
kohaselt peaks see teaduslik nõuandev organ tegelema ka GMOde keskkonda viimise
taotluse ja GMOde turustusloa nõuetele vastavuse kontrolliga. Kuna tegemist on
olemuslikult haldusorgani ülesandega, antakse vastav volitus eelnõu kohaselt
Keskkonnaministeeriumile.
Keskkonnavastutuse seaduse muudatustega seataks isikutele kohustus
taluda nende kinnisasjadel toimuvaid keskkonnakahju või kahju ohu tuvastamise
toiminguid ning vältimis- ja heastamismeetmete rakendamist. Vastav kohustus
tekib reeglina alles vastava haldusakti alusel, mille menetluses kinnisasja
omanik saab osaleda. Kui kinnisasjale tekitatakse meetmete rakendamisel kahju,
on kahju tekitaja kohustatud selle hüvitama.
Keskkonnakahju tekitaja vastutus mõnevõrra suureneks. Nii sätestatakse, et
nn kõrgendatud riskivastutuse korral (nt kui käitaja tegutseb jäätmeluba
nõudvas valdkonnas) eeldatakse käitaja vastutust. Samuti ei oleks eelnõu
kohaselt sellistel juhtudel kahju hüvitamine enam välistatud ka siis, kui
käitaja tegutses ohu- või hädakaitseseisundis (viimane on erand, mida EL direktiiv
2004/35/EÜ ehk nn
keskkonnavastutuse direktiiv ette ei näe). Samas oleks kahju tekitajatel
erinevalt kehtivast õigusest võimalik teavitada kahjust lisaks Keskkonnaametile
ka Keskkonnainspektsiooni. Samuti laiendataks võimalikke tagatisi, mida kahju
tekitaja saab kulude ajatamise korral kasutada.
Looduskaitseseaduse kavandatavatest muudatustest on põhimõttelisim
mineraalide kaitset puudutava regulatsiooni väljajätmine. Eelnõu seletuskirja
kohaselt ei ole vastavaid sätteid praktikas rakendatud ning kaitset vajavate
mineraalide kaitse on võimalik nende üksikobjektidena kaitse alla võtmise teel.
Lisaks sellele tehakse hulk väiksemaid täpsustusi ja muudatusi, nt lubataks
erandina ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse rajada sildu, paigaldada
maakaabliliine ning olemasoleva elamu juurde rajada kaevu või maaküttesüsteemi.
Samuti võimaldataks elupaiga tegevuskava koostamist analoogselt liikide
kaitsekavadega. Lisaks leevendataks otse seaduse alusel kaitstavate
püsielupaikade režiimi, kuna eelnõu seletuskirja kohaselt on see kohati rangem
kui keskkonnaministri määrusega kaitse alla võetud püsielupaikade puhul.
Muude seaduste muudatused
Eelnõu kohaselt muudetaks veel üksikuid sätteid asjaõigusseaduses,
halduskohtumenetluse seaduses, jäätmeseaduses, keskkonnajärelevalve seaduses,
keskkonnaregistri seaduses, maapõueseaduses, metsaseaduses, veeseaduses ja
välisõhu kaitse seaduses.
Keskkonnalube puudutavates seadustes kavandatud muudatused puudutavad
avalikkuse loamenetluses osalemise sätteid. Lisaks väljaandele Ametlikud
Teadaanded kohustataks loataotluse kohta käivat teadet avaldama ka ajalehtedes
(kohaliku või maakondlikus, regionaalse või üleriigilise häiringu puhul
üleriigilises ajalehes). Samas sätestataks võimalus avaldada üks teade nii
loataotluse kui keskkonnamõjude hindamise algatamise kohta. Sellisel juhul
tuleb täita mõlemale teatele esitatavad nõuded (eriti sisu osas). Sätted on vajalikud
selleks, et tagada üldosa seaduses sätestatud igaüheõigust osaleda olulise
keskkonnamõjuga otsuste tegemisel.
Edasised sammud
Eelnõu kohaselt jõustuks KeÜS koos kavandatavate muudatustega teistes
seadustes 1. jaanuaril 2014. Eriosade seadused peaksid Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammi kohaselt esitatama Valitsusele hiljemalt 2014. a I kvartalis
(erandiks on maapõueseadus, mille tähtajaks on 2014. a II kvartal).
KÕKi hinnangul on positiivne, et pikalt kestnud keskkonnaõiguse
kodifitseerimisprotsessis on taas astutud oluline samm lähemale selle lõpule.
Loodame, et ka eriosa seaduste koostamine laabub vastavalt hetkel plaanitud
ajakavale ja lisaks tähtaegade järgimisele saavad uued seadused ka sisult
kvaliteetsed.
Keskkonnaseadustiku
üldosa seaduse (KeÜS) muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu ja muud materjalid
Eelnõude Infosüsteemis
|
