RIIGIKOGU MENETLUSES OLEVAD EELNÕUD

Septembris on kätte jõudnud ka Riigikogu uue istungiperioodi algus ja on viimane aeg üle vaadata, millised eelnõud menetlusjärge ootamas on. Kevadisest istungjärgust on üleval mitmeid eelnõusid, samuti on neid Riigikogu tööplaani lisandunud suve jooksul. Muudatusi arutatakse jahiseaduse, veeseaduse, jäätmeseaduse osas. Täiesti uues kuues soovitakse kehtestada kemikaaliseadus.

Jahiseaduse muutmise seadus (77 SE)

Vabariigi Valitsus algatas 18.augustil jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (77 SE), mille eesmärgiks oleks hõlbustada jahipidamist, et kiiresti vähendada metssigade arvukust ja tõkestada sigade Aafrika katku levikut.

Seaduseelnõu kohaselt lubataks metssigu küttida püünisaedadega, samuti seisva mootoriga maastikusõidukist ja muust mootorsõidukist ning tehisvalgusallika abil . Samuti võiks surmata jahiloata ilmsete seakatku tunnustega metssigu. Jahipiirkonna kasutaja oleks kohustatud maaomanikule või tema poolt määratud isikule oma kinnistul küttimiseks lisaks väikeulukiloale andma tasuta jahiloa ka metssea küttimiseks .

Eelnõu sisu kajastasime lähemalt 2015. a augustikuu uudiskirjas.

Jahiseaduse muutmise eelnõu esimene lugemine toimub 30. septembri Riigikogu täiskogu istungil.

Jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel

Veeseaduse muutmise seadus (76 SE)

Vabariigi Valitsus algatas 18.augustil veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (76 SE), mille väljatöötamise tingisid Euroopa Liidu tasandil toimunud muudatused veekeskkonna ohtlike ainete reeglites. 2013. a võttis EL vastu direktiivi 2013/39/EL, millega täiendati ja täpsustati veekeskkonnale ohtlike ainete nimekirja jm reegleid (vt ka 2013. a maikuu uudiskirja uudist).

Eelnõukohase seadusega täpsustataks ohtlikke aineid käsitlevaid norme, sh pinnaveekogumi keemilise seisundi definitsiooni. Kehtetuks muutuksid sätted, mis reguleerivad ohtlike ainete nimistute 1 ja 2 kehtestamist ning volitusnorm määrusele, mis käsitleb ohtliku aine lubatava heite piirkoguseid tooraine- või toodanguühiku kohta. Teisalt antaks eelnõuga pädevus kehtestada prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimistu, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonnakvaliteedi piirväärtused ja ainete jälgimisnimekiri, et keskkonnaministril oleks määrustega võimalik EL direktiiv 2013/39/EL lõplikult üle võtta.

Veeseaduse muutmise eelnõu esimene lugemine toimub 30. septembri täiskogu istungil.

Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel

Jäätmeseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seadus (75 SE)            

Vabariigi Valitsus algatas 18. augustil jäätmeseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõu (75 SE), millega muudetaks jäätmeseaduses ohtlikke jäätmeid ja jäätmete kahjulikku toimet käsitlevaid sätteid seoses muutunud Euroopa Liidu õigusega.

Jäätmete kahjuliku toime kirjeldused võetaks jäätmeseadusesse üle EL direktiivi 2008/98/EÜ III lisast. Antud direktiivi III lisa on ajakohastatud ja see kehtestati EL määrusena nr 1357/2014/EL, mis jõustus 1. juunil 2015. Nimetatud määruse põhjal valmistataks ette volitusnorm, mille alusel kehtestatava määrusega täpsustuksid jäätmete liigitamist käsitlevad sätted. Jäätmete kahjulikku toimet käsitlev paragrahv kehtivas jäätmeseaduses muutuks kehtetuks.

Riigikogu võttis eelnõu 18. augustil menetlusse.

Jäätmeseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel

Kemikaaliseadus (72 SE)            

Vabariigi Valitsus algatas 18. augustil kemikaaliseaduse eelnõu (72 SE). Tegemist oleks sisuliselt kehtiva kemikaaliseaduse muutmise seadusega, mis on koostatud uue terviktekstina.

Kehtiv kemikaaliseadus on rohkete muudatuste tõttu muutunud raskesti loetavaks, mistõttu seaduse kvaliteedi parandamiseks on muudatused esitatud terviktekstina. Sisulised muudatused mõjutaks eelkõige suurõnnetuse ohuga ettevõtteid ja lõhkeainete lähteaineid sisaldavaid tooteid käitlevaid ettevõtjaid. Eelnõu ei mõjutaks otseselt tavaisikuid. Enamik eelnõus olevaid nõudeid kehtivad ka praegu ning sisuliselt uusi nõudeid käesoleva eelnõuga ei kaasneks. Kemikaaliseaduse muudatused tulenevad mh vajadusest üle võtta EL direktiiv 2012/18/EL (nn Seveso III) ja viia ainete ohutuskategooriad vastavusse EL määrusega nr 1272/2008/EÜ (nn CLP-määrus).

Eelnõu täpsemat sisu kajastasime 2015. a augustikuu uudiskirjas.

Kemikaaliseaduse eelnõu esimene lugemine toimub 23. septembri täiskogu istungil.

Kemikaaliseaduse eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel

"Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Islandi vahelise lepingu, milles käsitletakse Islandi osalemist Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühises täitmises Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil“ ratifitseerimise seadus (60 SE)        

Vabariigi Valitsus algatas 16. juulil EL ja Islandi vahelise lepingu,  mis puudutab Islandi kohustusi ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli teisel kohustusteperioodil, ratifitseerimise Riigikogu poolt.

Eesti Vabariik allkirjastas antud lepingu 25. veebruaril Brüsselis. Lepingus on sätestatud, milliseid Euroopa Liidu kliimamuutust puudutavaid õigusakte Island kohaldab, et täita ühiselt aruandluse ja seire kohustusi. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ei võta lepinguga endale täiendavaid kohustusi.

Riigikogu võttis seaduse 16. juulil menetlusse.

Eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel

Jahiseaduse §-ga 10¹ täiendamise ja püsiasustusega väikesaarte seaduse § 5 lõike 1 täiendamise seadus (56 SE)      

Riigikogu liikmed Mark Soosaar, Kalle Laanet, Maire Aunaste, Rein Ratas, Toomas Kivimägi, Urve Tiidus ja Jevgeni Ossinovski algatasid 11. juunil Jahiseaduse §-ga 10¹ täiendamise ja püsiasustusega väikesaarte seaduse § 5 lõike 1 täiendamise seaduse eelnõu (56 SE), mille eesmärk oleks anda väikesaarte kogukondadele võimalus kaasa rääkida jahipidamise korraldamisel ning viia regulatsioon kooskõlla ajalooliste traditsioonide ja loodusressursside säästliku kasutamise põhimõtetega. Eelnõu kohaselt soovitakse täiendada jahiseadust §10¹-ga, mis annaks püsiasustusega väikesaare kogukonnale võimaluse avaldada arvamust jahiulukite küttimismahu ja struktuuri osas. Sellest tulenevalt tuleks muuta püsiasustusega väikesaarte seaduse § 5 lõiget 1, lisades üldkogu pädevusse arvamuse avaldamine seoses jahikorraldusega.

Vabariigi Valitsus oma arvamust eelnõule ei andnud, kuid edastas Keskkonna- ja Siseministeeriumi märkused eelnõu kohta. Keskkonnaministeerium leidis, et tulenevalt Eesti riigi väiksusest tuleks ulukiressurssi majandada tervikuna. Väikesaartel on juba praegu võimalik sekkuda jahipidamise korraldamisse nii läbi maaomanike kui ka kohaliku omavalitsuse organite. Väikesaarte elanike huve kaitsevad näiteks jahiseaduse § 3 lõige 2 punkt 1, mille kohaselt saab kohalik omavalitsus planeeringuga jahipidamist keelata, § 9, kus määratakse jahindusnõukogu moodustamine ja selle pädevus ning § 25 lõige 1, mille kohaselt tuleb kinnisasja omanikega jahipidamiseks sõlmida leping. Siseministeerium leidis, et kavandatav regulatsioon ei oleks kooskõlas jahiseaduse põhimõtetega ega selle alusel antud õigusaktidega, milles on sätestatud jahiulukite seiret teostav ning küttimismahu ja -struktuuri kehtestavad asutused.

Riigikogu on 11.juuni seisuga võtnud seaduse eelnõu menetlusse.

Jahiseaduse §-ga 10¹ täiendamise ja püsiasustusega väikesaarte seaduse § 5 lõike 1 täiendamise seaduse eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel

Uudiskirja väljaandmist toetas
Keskkonnainvesteeringute keskus.


Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin
Loobumiseks palume saata teade aadressile k6k@k6k.ee