ÜLDOLULIST

Uus koalitsioon lõpetab investeeringud fossiilkütustesse ning seab sihiks lõpetada põlevkivi kasutamine energeetikas hiljemalt aastaks 2040

25. jaanuari Riigikogu istungil astus ametivande andmisega ametisse uus valitsus – Reformi- ja Keskerakonna koalitsioon. Keskkonnaministrina nimetati ametisse Keskerakonna liige Tõnis Mölder. 24. jaanuaril avalikustatud koalitsioonilepe on küll väga üldsõnaline, kuid näib siiski toovat keskkonnavaldkonda veidi enam ambitsiooni.  

Koalitsioonileppe kliimaeesmärk: töötada välja tegevuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050 ja seada see riiklikuks eesmärgiks.

Kliimapoliitikas on koalitsioonileppe esimeseks eesmärgiks töötada välja tegevuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050 ja seada see riiklikuks eesmärgiks. Praeguste riiklike arengudokumentide kohaselt on Eesti sihiks vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid aastaks 2050 ligi 80% võrreldes 1990. aastaga. Õiglase ülemineku osas plaanib valitsus töötada koostöös Ida-Virumaa omavalitsuste, ettevõtlusorganisatsioonide ja teadlastega välja tegevuskava õiglaseks üleminekuks ja uute töökohtade loomiseks ning suunata sinna lisaks õiglase ülemineku fondi toetusele täiendavaid rahalisi vahendeid. Samuti kavatseb uus valitsus koostada jõulisema meetmete kava 2030. aastaks, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet transpordi- ja hoonete sektoris. Jäätmevaldkonnas lubab uus koalitsioon töötada välja tegevuskava kõigi jäätme- ja ringmajanduse eesmärkide saavutamiseks.

Uus valitsus lubab lõpetada täiendavate investeeringute tegemise fossiilkütustesse, kuid ei pööra tagasi valitsuse mullu kevadel tehtud otsust eraldada 125 miljonit eurot uue õlitehase rajamiseks.

. Energeetika valdkonnas paistab koalitsioonileppes olulisena silma valitsuse lubadus lõpetada uute investeeringute tegemine fossiilsetesse kütustesse. Siiski ei pöörata tagasi valitsuse mullu kevadel tehtud otsust eraldada 125 miljonit eurot uue õlitehase rajamiseks. Lisaks on koalitsioonileppes tähelepanuväärne eesmärk väljuda põlevkivielektri tootmisest hiljemalt aastaks 2035 ning põlevkivi kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt aastaks 2040. Uus valitsus plaanib lõpule viia ka Eesti merealade planeeringu, millega nähakse ette piisavad alad uute meretuuleparkide rajamiseks ning jätkata diskussiooniga tuumaenergeetika kasutusvõimalustest Eestis. Taastuvenergiale üleminekut tahab uus valitsus kiirendada nii tootmises kui tarbimises.

Metsandusse lubab uus koalitsioon tuua veidi rahu läbi raisurve vähendamise riigimetsale.

Looduskaitse osas seisavad uue valitsuse koalitsioonileppes eesmärgid koostada koostöös teadlastega elurikkuse arengukava ja inventeerida vääriselupaigad riigi- ja erametsas. Metsandusse lubab uus koalitsioon tuua veidi rahu läbi raisurve vähendamise riigimetsale ja RMK tegevusel silma peal hoidmise. Samuti on seatud eesmärgiks puidutööstuse tootlikkuse ja teadusmahukuse suurendamine, väärtustades metsade looduslikku ja majanduslikku funktsiooni.  

Riigikantseleil tuleb nüüd lähinädalatel teha valitsusele selle leppe põhjal täpsem tegevuskava.  

Keskkonnaorganisatsioonide ettepanekud koalitsioonileppesse on leitavad näiteks siin (kliima), siin (mets) ja siin (meri).

Koalitsioonilepe

KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Euroopa Kohus: kaebeõiguse keskkonnaasjades saab seada sõltuvusse varasemast menetluses osalemisest (C‑826/18)

Euroopa Kohus tegi 14. jaanuaril otsuse, kus selgitas üldsuse õigust pöörduda keskkonnaasjades kohtusse. Kohtuasi puudutas küsimust, kas liikmesriigi õigus on Aarhusi konventsioonga kooskõlas kohtusse pöördumise õiguse osas. Euroopa Kohus leidis, et teatud juhtudel saab kohtusse pöördumist piirata.

Aarhusi konventsioon on välisleping, mis käsitleb õigust keskkonnateabele, õigust keskkonnaasjades osaleda ja keskonnaasjades õigusmõistmisele juurde pääsemist. Konventsiooniga on liitunud nii Eesti kui ka Euroopa Liit tervikuna. Kohus selgitas, et liikmesriik saab piirata üldsuse õigust pöörduda keskkonnaasjades kohtusse, täpsemalt kaebuse lubatavust, sõltuvalt sellest, kas kaebaja osales kohtueelses menetluses. Piirangut on võimalik seada üksnes juhul, kui see arvestab põhiõiguse tõhusale kaitsele olemust ja on proportsionaalne. Eestis sellist piirangut keskkonnaasjades kohtusse pöördumisel ei ole.

Euroopa Kohus: kui liikmesriigi õigusega antakse üldsusele kohtusse pöördumiseks ulatuslikumad õigused kui konventsioonis sätestatud, siis ei saa liikmesriik kohtusse pöördumist piirata.

Kohus leidis samuti, et Aarhusi konventsiooniga ei ole vastuolus, kui liikmesriik ei võimalda kaebeõigust kõikidele üldsuse liikmetele, vaid piirab võimalust kohtusse pöörduda. Sarnane olukord on näiteks Eestis, kus füüsilised isikud ei saa esitada kaebust avalikes huvides, vaid peavad näitama, et nende õigusi on rikutud. Euroopa Kohus leidis samas, et kui liikmesriigi õigusega antakse üldsusele kohtusse pöördumiseks ulatuslikumad õigused kui konventsioonis sätestatud, siis ei saa liikmesriik kohtusse pöördumist piirata. Avalikes huvides saavad Eestis kohtusse pöörduda keskkonnaorganisatsioonid. 

Euroopa Kohtu otsus

Euroopa Liidu Nõukogu jõudis kokkuleppele keskkonnaasjades kohtu poole pöördumise võimaluste parandamise suhtes

Aarhusi määruse (määrus (EÜ) nr 1367/2006) muutmise ettepanek liikus vastuvõtmisele sammu võrra lähemale, kui detsembris jõudis ELi Nõukogu Euroopa Komisjoni 14. oktoobril 2020 esitatud seadusandliku ettepaneku suhtes ühisele kokkuleppele. Kirjutasime komisjoni seadusandlikust ettepanekust lähemalt oma oktoobrikuu uudiskirjas. Nõukogu nõustus komisjoni väljapakutuga ning selles olulisi muudatusi ette ei näe. Edasi tuleb nõukogu eesistujariigil alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga muudetud määruse vastuvõtmiseks.

Aarhusi määruse muutmise eesmärgiks on võimaldada paremat avalikku kontrolli keskkonda mõjutavate ELi õigusaktide üle. Ühe olulise muudatusena näeb komisjoni ettepanek ette määruse kohaldamisala laiendamist üldkohaldatavatele haldusaktidele. Kui praegu saab vaide esitada üksnes üksikaktide (aktid, mis on vahetult suunatud konkreetsele isikule või mille puhul on võimalik mõjutatud isikut individuaalselt eristada) suhtes, siis tulevikus saaksid valitsusvälised organisatsioonid (VVOd) taotleda ka halduse üldaktide või nende vahetult kohaldatavate sätete läbivaatamist. Vaidlustada saab üksnes selliseid halduse üldakte või nende sätteid, mis ei sisalda rakendusmeetmeid. Halduse üldaktid hõlmavad kõiki üldkohaldatavaid akte peale seadusandlike aktide.  

Aarhusi konventsiooni vastavuskomitee esialgne järeldus: ELi õigus peaks võimaldama keskkonnaorganisatsioonidel ka Euroopa Komisjoni riigiabiotsuseid vaidlustada.

Aarhusi määruse muutmise on tinginud varasemad Aarhusi konventsiooni vastavuskomitee järeldused ELi suhtes. Hiljuti käsitles vastavuskomitee taaskord ELi õigust puudutavat kaebust, milles jõudis esialgsele järeldusele, et ELi õigus peaks võimaldama keskkonnaorganisatsioonidel ka Euroopa Komisjoni riigiabiotsuseid vaidlustada. Praegune Aarhusi määruse muutmise ettepanek riigiabiotsuste vaidlustatavust ei puuduta, kuid võib arvata, et kui vastavuskomitee esialgne järeldus saab ametlikuks otsuseks, läheb ka Aarhusi määrus uuesti muutmisele.  

EL nõukogu pressiteade

KLIIMAMUUTUS

Kavandatava ELi kliimaseadusega sätestatakse ELi eesmärk vähendada heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55%

ELi Nõukogu jõudis kokkuleppele üldises lähenemisviisis Euroopa kliimaseaduse ettepaneku, sealhulgas uue ELi eesmärgi suhtes vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Uus kliimaeesmärk sai suunisena paika pandud Euroopa Ülemkogu 10.–11. detsembri 2020. aasta kohtumisel. Euroopa kliimaseaduse peamine eesmärk on sätestada õigusaktides eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne Euroopa Liit. Kliimaseaduse väljatöötamise varasematest etappidest saab lugeda näiteks meie uudiskirja oktoobri- ja veebruarikuu väljaannetest.

Keskkonnaühenduste sõnul tuleks aastaks 2030 vähendada heitmeid vähemalt 65% võrreldes 1990. aasta tasemega, selleks et globaalne soojenemine jääks alla 1.5 kraadi.

Euroopa keskkonnaorganisatsioonid nagu WWF on Euroopa Komisjoni pakutud 55% eesmärki järjepidevalt kritiseerinud, leides, et see ei ole uusimatele teaduslikele andmetele tuginedes piisav, et hoida globaalne soojenemine alla 1,5 kraadi, mis suudaks vältida kliimakatastroofi. Keskkonnaühenduste sõnul tuleks aastaks 2030 vähendada heitmeid vähemalt 65% võrreldes 1990. aasta tasemega. Ka Euroopa Parlament ei nõustu 55% vähendamise eesmärgiga ning nõuab kasvuhoonegaaside heidete vähendamist vähemalt 60%  võrra aastaks 2030. Samuti on kritiseeritud, et uus 55% arvestab sisse süsiniku sidumise nt metsade ja mulla poolt, mida aga ELi varasem eesmärk ei arvestanud. Kliimateadlase Bert Metzi sõnul tähendab see, et vana arvestuse järgi oleks väljapakutud kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise eesmärk aastaks 2030 hoopis alla 50%. Lisaks muudab süsiniku sidujate arvesse võtmine heitkoguste vähendamise kalkulatsioonid palju keerukamaks ning tugineks meetoditel, mida pole veel välja arendatud. Kriitikud juhivad ka tähelepanu, et väljapakutud eesmärk ei hõlma olulisi majandussektoreid nagu laevandus ja lennundus, ega väljaspool ELi toodetud kaupu, mida siin tarbitakse.  

Enne Euroopa kliimaseadust käsitleva määruse lõplikku vastuvõtmist peavad nõukogu, keda esindab eesistujariik, ja Euroopa Parlament jõudma ettepaneku suhtes poliitilisele kokkuleppele. Lisaks tuleb komisjonil 30. juuniks 2021 hinnata, kuidas oleks vaja muuta asjakohaseid liidu õigusakte, millega rakendatakse 2030. aasta kliimaeesmärki, et saavutada selline heitkoguste netovähenemine.

Euractive artikkel

Pariisi kokkulepe: Euroopa Liidu Nõukogu edastas liidu ja liikmesriikide nimel riiklikult kindlaks määratud panuse ettepaneku

Euroopa Liidu Nõukogu esitas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile  uue ELi ja selle liikmesriikide Pariisi kliimaleppe kohase riiklikult kindlaksmääratud panuse, mis hõlmab  ELi uut 2030. aasta eesmärki. ELi uus eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aastaga. Pariisi kokkuleppe järgi pidid ELi liikmesriigid ja ka kõik teised Pariisi kokkuleppe osalisriigid 2020. aasta jooksul 2030. aasta kliimaeesmärki uuendama ning sellest ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaati teavitama.

Pariisi lepe: osalisriigi iga järjestikune riiklikult kindlaks määratud panus peab kujutama endast edasiminekut osalisriigi eelmisest riiklikult kindlaks määratud panusest ja näitama osalise kõrgeimat võimalikku edasipüüdlikkuse taset. 

Riiklikult kindlaks määratud panustes sätestatakse iga riigi jõupingutused riiklike heitkoguste vähendamiseks ja kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks. Need on oluline osa kohustustest, mida osalised peavad Pariisi kokkuleppe raames täitma. Pariisi kokkuleppes nõutakse, et iga riik teataks oma 2020. aasta järgsetest kliimameetmetest riiklikult kindlaks määratud panustes 2020. aastal ja pärast seda iga viie aasta järel. Seejuures seisab leppes, et osalisriigi iga järjestikune riiklikult kindlaks määratud panus peab kujutama endast edasiminekut osalisriigi eelmisest riiklikult kindlaks määratud panusest ja näitama osalise kõrgeimat võimalikku edasipüüdlikkuse taset (art 4 lg 3).

Eesti pole eraldi Pariisi kliimaleppe kohast riiklikult kindlaks määratud panust ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile esitanud. Praegune Eesti eesmärk on vastavalt 2017. aastal vastu võetud Kliimapoliitika põhialustele 2050 (KPP 2050) vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heitkogust 70% võrreldes 1990. aasta tasemega. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse 2018. a lõpus avaldatud aruandes jõutakse järeldusele, et Eesti seni kavandatud meetmed ei võimalda täita kehtivates riiklikes arengudokumentides ja ELi õigusaktides aastaks 2030 seatud kliimaeesmärke. Keskkonnaministeerium on küll maininud, et plaanib Eesti püstitatud eesmärkide saavutamiseks rakendada täiendavaid kasvuhoonegaaside heite vähendamise meetmeid, kuid pole neid veel konkretiseerinud.

Eesti praegune pikaajaline kliimastrateegia KPP 2050 seab Eestile sihiks vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid aastaks 2050 ligi 80% võrreldes 1990. aastaga, mis aga ei ühti ELi uute eesmärkide ja Pariisi kliimaleppe kohustustega

Märtsis 2020 esitas EL ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile ka uue pikaajalise kliimastrateegia, mille oluliseks verstapostiks on 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk. Pikaajalise kliimastrateegia esitamise kohustus tuleneb Pariisi leppe artikli 4 lõikest 19. 

Riigipõhiste aruannete põhjal koostab ÜRO kliimamuutuse raamkonventsiooni sekretariaat koondaruande ülemaailmsel kliimakonverentsil esitamiseks, et anda ülevaade kokkuleppe rakendamise edenemisest globaalsel tasandil.

EL riiklikult kindlaks määratud panus

EL nõukogu pressiteade

Õiglase ülemineku fond: Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas poliitilise kokkuleppe Euroopa Parlamendiga

Euroopa Liidu suursaadikud kinnitasid 16. detsembril 2020 esialgse poliitilise kokkuleppe Euroopa Parlamendiga uue 17,5 miljardi euro suuruse õiglase ülemineku fondi suhtes.

Fond on eelkõige suunatud nendele piirkondadele, kus tuleb söe, pruunsöe, turba ja põlevkiviõli tootmine ja kasutamine järk-järgult lõpetada või oma CO₂-mahukad tööstusharud ümber kujundada. Eesti saab toetust ka põlevkivi kasutamisest loobumiseks. Liikmesriigid, sh Eesti, koostavad järgmise sammuna õiglase ülemineku kavad, mis peavad olema kooskõlas riikliku kliima- ja energiakavaga. Toetust saavad EList riigid, mitte üksikisikud, kes siis peavad vastavalt fondi reeglitele toetust suunama. KÕKi 2020. a mai uudiskirjas oli juttu, et riigid said taotleda toetust ka õiglase ülemineku kavade koostamiseks, kuid Eesti seda võimalust ei kasutanud.

Õiglase ülemineku fondist toetatakse näiteks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetesse investeerimist, sh mikroettevõtteid ja idufirmasid, uute ettevõtete loomist, teadusuuringuid ja innovatsiooni, taskukohast puhast energiat, töötajate ja tööotsijate ümberõpet.

Õiglase ülemineku fondist toetatakse näiteks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetesse investeerimist, sh mikroettevõtteid ja idufirmasid, uute ettevõtete loomist, teadusuuringuid ja innovatsiooni, taskukohast puhast energiat, töötajate ja tööotsijate ümberõpet. Fondist ei toetata fossilkütuseid, sh maagaasi, ega tuumajaamasid. Eesti Rohelise Liikumise (ERLi) hinnangul aitab fondist saadav rahastus Eestis ületada takistused, mis on seni pärssinud Ida-Virumaal põlevkivi kasutamisest vabanemist. ERL toob näitena teisi ELi riike, kus on edu saabunud siis, kui tehakse koostööd kohalike osapooltega ning loobutakse suur-reostajate otsesest ja kaudsest toetamisest. KÕKi 2020. a detsembrikuu uudiskirjas kritiseeriti valitsuse plaani, mille kohaselt läheks osa õiglase ülemineku toetusest Ida-Virumaast väljapoole.

2021. aasta esimestel kuudel peaks valmima fondi määruse terviktekst. Eelduslikult pärast määruse jõustumist ja pärast riiklike õiglase ülemineku kavade esitamist peaksid liikmesriigid kavade elluviimiseks fondist toetust saama. 

Euroopa Liidu Nõukogu pressiteade

Euroopa Liit eraldab 37% taastusfondist rohelisele üleminekule

Kogu summat tuleb kasutada üksnes tegevusteks, mis ei tekita keskkonnale olulist kahju, mis välistab suurema osa fossiilkütuseid.

18. detsembril 2020 jõudis Euroopa Parlament liikmesriikidega kokkuleppele, et EL eraldab COVID19 pandeemia järgseks ühiskonna ülesehitamise laenude ja toetustena 672,5 miljardit eurot. Kogu summat tuleb kasutada üksnes tegevusteks, mis ei tekita keskkonnale olulist kahju, mis välistab suurema osa fossiilkütuseid. Eraldatavast rahast 37%, st u 250 miljardit, läheb roheliseks üleminekuks. Määrus ootab veel lõplikku sõnastust, pärast mida peavad selle kinnitama Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu. Kui määrus on jõustunud, saavad liikmesriigid esitada ELile taastamiskavasid koos reformide ja investeeringute plaaniga, et fondist laene ja toetusi saada. 

Euractive’i artikkel (ingl k)

LOODUSKAITSE

Alutaguse rahvuspark sai ühtse kaitse-eeskirja ning rahvusparki plaanitakse laiendada

1. jaanuaril jõustus Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri. Rahvuspargis kaitstakse peamiselt soid, metsi ja niitusid, aga ka Peipsi järve ranniku kooslusi. Keskkonnaministeerium soovis kaitsekorda ühtlustada ning maaomanikele ja teistele huvigruppidele võimalikult vähe piiranguid kehtestada. 

ELF: kaitse-eeskirja koostamisel on vaja hinnata raiete mõjusid Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele.

Keskkonnaorganisatsioonid Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja Eesti Metsa Abiks (EMA) esitasid kaitse-eeskirja menetluses seisukohad, et kavandatavate raietingimustega ei ole loodusväärtused kaitstud, sh soovitati nimetada ala kaitse-eesmärkidesse kõik kaitstavad liigid ja elupaigatüübid. ELF tõi välja, et raiete mõjusid Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele on vaja hinnata. Keskkonnaamet seletas vastuses ELF-ile ja vastuses EMA-le, et kõiki kaitseväärtusi kaitse-eesmärkidesse ei ole vaja lisada, sh on välja jäetud loodusdirektiivi liike ja elupaiku nagu üks II kaitsekategooria nahkhiireliik ja taastumisvõimelised rabad. Samuti ei laiendatud tõhusama kaitsega sihtkaitsevööndit ega viidud läbi Natura hindamist raiete mõjude väljaselgitamiseks. 

Küll aga käsitles Keskkonnaamet osa ELF-i ettepanekutest rahvuspargi laiendamise ettepanekutena ja on alustanud eraldi kaitse alla võtmise menetlust. Laiendamisettepaneku menetlemise ajaks on Keskkonnaamet ettepanekuga hõlmatud alal looduskaitseseadusele vastavalt metsateatiste menetlusi peatanud. See tähendab, et kuni kaitse alla võtmise menetluse lõpuni ei saa alal metsa raiuda. Keskkonnaameti hinnangul võetakse otsus rahvuspargi laiendamise kohta vastu käesoleva aasta esimese poolaasta lõpuks. 

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Keskkonnaministri 17.12.2020 määrus nr 97 „Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri“

Moodustati Tõhela-Ermistu looduskaitseala

29. jaanuaril jõustus keskkonnaministri määrus, millega moodustati Tõhela-Ermistu looduskaitseala. Uus kaitseala moodustati Tõhela-Ermistu hoiualast, Seliste ja Ermistu merikotka püsielupaikadest, Tõhela-Ermistu kaljukotka püsielupaigast ning Seliste kassikaku püsielupaigast, uue ala pindala on 3234 ha, millega kaitstavat ala lisandub 127 ha. Suurem osa uuest kaitsealast on kaitstud sihtkaitsevööndina. Uue kaitsealaga kaitstakse järve-, raba- ja metsaelupaiku ning neid asustavaid liike, nt musträhn ja 2020. aasta linnuks valitud tuttpütt. 

Keskkonnaministri määrus Tõhela-Ermistu looduskaitseala kohta

Keskkonnaministeeriumi pressiteade kaitse-eeskirja menetluse kohta

METSANDUS

Õiguskantsler soovitab RMK-l raieotsustesse inimesi paremini kaasata

22. detsembril 2020 esitas õiguskantsler Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK-le) soovituse parandada kogukondade kaasamist riigimetsade raiumise otsustesse. RMK on Keskkonnaministeeriumile alluv riigitulundusasutus, mille ülesanne on jätkusuutlikult ja tasakaalustatult riigimetsa majandada ja kaitsta. 

Oluline, et RMK teataks kohalikele selgelt, et enne nende ettepanekute kaalumist metsateatist Keskkonnaametile ei esitata

Mitu mittetulundusühingut on õiguskantslerilt küsinud, kas kohalike elanike ja kogukondade kaasamine asustusüksuse lähedal asuvate riigimetsade raietööde kavandamisesse on olnud õiguspärane. Õiguskantsler nentis, et lõpliku hinnangu seniste raiete õiguspärasusele saab anda kohus, kuid soovitas RMK-l avaldada oma veebilehel ja kohalikes meediakanalites selge juhise, millal, millises vormis ja mis küsimustes saavad kohalikud elanikud metsatööde kohta seisukohti esitada. Olukordades, kus inimeste seisukohti ja vastuväiteid pole võimalik arvesse võtta, peaks RMK põhjendama, millistest kaalutlustest esitatud seisukohtade asemel lähtutud on. Oluline, et RMK teataks kohalikele selgelt, et enne nende ettepanekute kaalumist metsateatist Keskkonnaametile ei esitata.

RMK-le võib esitada näiteks selliseid seisukohti, mis puudutavad igaühe õigust tervise- ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale, looduskaitselisi väärtusi või piirkonnas kavandatavate või juba toimunud raiete mahtu.

RMK-le võib esitada näiteks selliseid seisukohti, mis puudutavad igaühe õigust tervise- ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale (nt kodupiirkonna metsade säilimist ja puhkemetsas vaba aja veetmist), looduskaitselisi väärtusi või piirkonnas kavandatavate või juba toimunud raiete mahtu. 2020. aasta lõpus lubas RMK meedia vahendusel, et hakkab õiguskantsleri seisukohti järgima. Siiski on pärast seda kogukondade ja keskkonnaorganisatsioonidega lahkhelisid tekkinud.

Õiguskantsleri seisukohale on võimalik abistava viitena tugineda ka kohtuvaidlustes riigimetsa raiumise üle. Varemgi on riigimetsa raiete üle vaieldud, sh mitte ainult kogukonnametsade asjus, vaid ka ohustatud liikide kaitsmise aspektist. KÕKi 2020. a detsembrikuu uudiskirjas käsitleti Riigikohtu lahendit esialgse õiguskaitse andmise kohta, kus halduskolleegium leidis, et metsise elupaigaks oleva riigimetsa raiehuvist seisab kõrgemal loodusväärtuste säilimise huvi.

 Õiguskantsleri soovitus

Keskkonnaministeerium hakkab toetama uuendusraieid kaitsealadel

22. jaanuaril jõustus erametsatoetuste määruse muudatus. Muu hulgas hakkab Keskkonnaministeerium toetusi maksma uuendusraiete tegemiseks kaitstavatel aladel. Suur osa kaitstavate ealade metsadest on eraomandis - omanikeks on nii üksikisikud, aga üha enam ka metsafirmad. Muudatus puudutab kaitsealadel raiet teha soovivaid isikuid. Samuti mõjutab muudatus keskkonnaorganisatsioone ja seda üldsuse osa, kes soovib, et kaitsealasid tõhusamalt kaitstaks.

Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie. Turberaie liikidest omakorda võib pidada kõige murettekitavamaks aegjärkset raiet, mille puhul mets raiutakse kahe raiejärguna näiteks 5-aastase vahega, kuid lõpptulemus sarnaneb lageraiega. Määruse muudatus käsitleb turberaie toetamist ning puudutab ka Natura 2000 võrgustiku alasid, kuna suurem osa kaitsealadest kuuluvad Natura võrgustikku.

Keskkonnaorganisatsioonide hinnangul ei aita määruse muudatus kaasa loodusväärtuste säilimisele kaitsealadel, kuna soodustab seal metsa raiumist

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) kritiseeris määruse muutmisse keskkonnaorganisatsioonide kaasamata jätmist, lühikest (5-päevast) tähtaega eelnõu seisukohtade esitamiseks ja EKO seisukohtade eiramist. Organisatsiooni hinnangul ei aita määruse muudatus kaasa loodusväärtuste säilimisele kaitsealadel, kuna soodustab seal metsa raiumist. 

Erametsatoetuste määrus

EKO uudis

Keskkonnaministeeriumi vastus (pdf)

KALANDUS

Kalapüügieeskirja muudatustega seatakse uued päevalimiidid harrastuspüügile

Kalapüügieeskirja muudatus jõustus 1. jaanuaril. Mõnda püügitingimust lõdvendati, teisi karmistati. Keskkonnaministeeriumi kohaselt lähtuti selles teadlaste ja huvirühmade seisukohtadest kalade kaitsmisel. Muudatus puudutab eelkõige kalastajaid, näiteks väheneb jõevähi päevane püügilimiit 100-lt 75-le isendile. Samuti muudetakse püügikeelde jõgede suudmealadel ja merealadel: mõnelt poolt eemaldatakse püügikeeld ja teisale keeld lisatakse. 

Vabariigi Valitsuse 16.06 2016. a määrus nr 65 „Kalapüügieeskiri“

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Tuula motokrossirada: KÕK sai vahevõidu, esindades kohalikke elanikke edukalt halduskohtus

Keskkonnaõiguse Keskus nõustas edukalt maaomanikke, kelle kodude naabrusesse rajatud ajutisele motokrossirajale püüti ebaseaduslikult anda tähtajatut kasutusluba. Kohus rahuldas mullu detsembris maaomanike kaebuse leides, et kohalik omavalitsus on andnud tähtajatu kasutusloa välja vastuolus kehtiva õigusega, kuna ajutisele ehitisele ei saa väljastada tähtajatut kasutusluba ilma eelnevalt planeerimis- ja ehitusloamenetlust läbimata. 

Loe lähemalt

Kliima- ja energeetika valdkonna ettepanekud valitsusleppesse

Eestimaa Looduse Fond (ELF), Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) ja Eesti Roheline Liikumine (ERL) saatsid täna valitsuskõneluste lauale kliima- ja energeetikavaldkonna seitse ettepanekut. 

Loe lähemalt

EKO: Keskkonnateoks valiti ohustatud kalaliikide müügist loobumine, kirve sai loodust kahjustav kuivendamine

EKO valis 2020. aasta keskkonnateoks Rimi kaupluseketi otsuse lõpetada kõigi ohustatud kalaliikide ja neist valmistatud toodete müük. Keskkonnakirve sai Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Prählamäe kuivendustööde eest Hiiumaal, mis on keskkonda kahjustava kuivendustegevuse ilmekas näide. 

Loe lähemalt

Jaanuari National Geographic Eesti kirjutab loodusele õiguste andmisest

Jaanuari National Geographic Eesti kirjutab loodusele õiguste andmisest. Huvitav teada, et loodusele õiguste andmise juhtumeid seadustes või kohtuasjades on olnud maailmas üle saja ja neid tuleb järjest juurde. KÕKi jurist Kaarel Relve avab õiguslikku tausta, öeldes, et Eesti praegune õigusruum ei võimalda loodusobjektile õigusliku staatuse andmist.

Ajakirjas on ka pikem lugu Uus-Meremaa jõele õiguste andmisest.