Avalikustati kliimaseaduse väljatöötamiskavatsus
Kliimaseaduse loomine jõudis esimese
käegakatsutava verstapostini, kui mõõtmisajaloo kõige soojema septembrikuu
lõpus avalikustas Kliimaministeerium seaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK).
Sellele eelnenud teekonnast ja aruteludest kirjutasime viimati augustikuu uudiskirjas. Iga huviline saab VTK-le
tagasisidet anda kuni 25. oktoobrini
Kliimaministeeriumi kodulehel asuva vormi kaudu. VTK kohaselt on seaduse eesmärk reguleerida nii
kliimamuutuste leevendamist kui ka nende tagajärgedega kohanemist. Seadus
mõjutab kõiki ühiskonnaliikmeid ja majandussektoreid, peamine tähelepanu on
suunatud just ettevõtetele ja nende konkurentsivõime parandamisele. VTK järgi
annab seadus „selguse millal, kes ja mida peab tegema, et tulevikus saaks
puhtamast keskkonnast meie konkurentsieelis”.
Selgus kliimaeesmärkidesse ja nendeni jõudmise sammud
Seaduses on kavas sätestada Eesti eesmärgiks
kliimaneutraalsuse saavutamine (tõenäoliselt 2050. aastaks) ja vahe-eesmärgid
kliimaneutraalsuseni jõudmiseks vähemalt iga 10 aasta tagant. Ühe võimalusena
eesmärkide seadmiseks on ministeerium nimetanud ka kasvuhoonegaaside eelarve
kehtestamist, lähtudes Pariisi leppes nimetatud eesmärgist hoida
kliimasoojenemist 1,5 kraadi piires. See tähendaks, et seaduses sätestataks
teatud ajaperioodi, näiteks viie aasta kohta kasvuhoonegaaside summaarne
heitkogus, mille piiresse peab Eesti heide jääma. Taolist lähenemist on oma
kliimaseadustes kasutanud näiteks Saksamaa, Iirimaa ja Prantsusmaa.
Kuna kliimaseadus ise on plaanitud andma valdkonna
reguleerimiseks küll raamistiku, kuid ei vasta kõigile küsimustele, on seaduse
väljatöötamise käigus plaanis teha ettepanekud erinevate seaduste ja
arengudokumentide muutmiseks.
Tõenäoliselt muudetakse maapõueseadust nii, et tekib suurem selgus
põlevkivi ja turba kaevandamise tulevikuväljavaadete kohta. Samuti on kavas
kohandada atmosfääriõhu kaitse seaduse peatükki, mis käsitleb kliimamuutuste
leevendamist ja osoonikihi kaitset ning reguleerib näiteks kasvuhoonegaaside
heitkogustega kauplemise süsteemi rakendamist Eestis.
KÕKi hinnangul on kliimaseaduse VTK vajalik samm
õiges suunas. Nagu märkis KÕKi õigusekspert Kärt Vaarmari ERR-is,
tuleb kliimaseadust koostades pidada lisaks ettevõtetele silmas ka inimese
heaolu ning vajadusi. Süsinikuheite vähendamise eesmärgid peaksid põhinema
parimal saadaoleval teaduslikul teadmisel. Arvestades valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) värskeimat raportit,
mille kohaselt peab inimkonna süsinikuheide hakkama kiiresti vähenema enne
2025. aastat, et kliimasoojenemine püsiks elamiskõlbulikes piirides, ei ole
2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamine ilmselt teaduslikult piisav.
Teiste riikide praktika on näidanud, et kindlamalt seatud eesmärkide poole
liikumiseks tuleks vahe-eesmärgid seada tihedamalt kui kümne aasta tagant.
Murepilved kaasamisprotsessi kohal
20 vabaühendust saatsid juba enne VTK
avalikustamist ministeeriumile murekirja kaasamisprotsessi pärast. Kliimaseaduse
koostamise ajaks on moodustatud kliimanõukogu ehk teadlastest ja valdkondade
esindajatest ekspertkogu, mis ei ole aga samastatav teistes riikides moodustatud
teadusnõukodadega. Kliimanõukogus on erinevad huvigrupid ebavõrdselt esindatud,
kusjuures kodanikuühiskonna ja keskkonnaühenduste esindajaks on kokku määratud
vaid üks inimene.
20. septembril toimus ka kliimaseaduse koostamise
avaüritus, kus tutvustati OECD riikide häid kliimaseaduste praktikaid.
Põhjalikumalt räägiti Soome kliimaseaduse õppetundidest. Kliimaseaduse
koostamise ja kaasamise protsessi selgitasid lähemalt kliimaminister ja
ministeeriumi kantsler. Avaürituse slaidid ja salvestus on leitavad Kliimaministeeriumi kodulehel.
Kliimaseaduse väljatöötamiskavatsus
Kliimaministeeriumi uudis
ERR-i uudis
20 organisatsiooni ühispöördumine kliimaseaduse kaasamise
teemal
|
