KLIIMAMUUTUS
Algas kliimaseaduse koostamine
Juulis
tööd alustanud Kliimaministeerium on teatanud ametlikult kavatsusest alustada
kliimaseaduse eelnõu koostamist.
Augusti
lõpus kogunes esimest korda teadlastest ja valdkondlikest ekspertidest koosnev
kliimanõukogu, mis annab Kliimaministeeriumile sisendit kliimaseaduse
koostamiseks. Nõukogus on 17 liiget ning selle juhiks valiti Tartu
linnaarhitekt Tõnis Arjus. Järgmisena koguneb kliimanõukogu oktoobris, mil on
plaanis alustada ka seaduse eelnõu koostamisega.
20.
septembril korraldab Kliimaministeerium kliimaseaduse koostamise avaürituse,
kus ministeerium annab avalikkusele ülevaate seaduse koostamise senistest
sammudest ja edasistest plaanidest
Kevadel
alanud arutelu kliimaseaduse vajalikkuse ja sisu üle, mida kajastasime märtsikuu
uudiskirjas, on
jätkunud õigusekspertide mõttevahetusega õigusajakirjas Juridica. Kevadises
Juridica erinumbris ilmus KÕKi õiguseksperdi Kärt Vaarmari artikkeli „Millist kliimaseadust Eesti vajab?“, milles esitatud argumentidega
diskuteerib juba järgmises
ajakirjanumbris edasi õiguskantsleri ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja
Evelin Lopmani artikkel „Kas kliimat saab kaitsta üldnormi alusel?“. Kliimaalase regulatsiooni vajalikkust
on varem esile toonud nii õiguskantsler oma ettekandes Riigikogule kui KÕK oma
analüüsis kliimaseaduse perspektiivikusest Eestis, ent eriarvamusi on olnud seisukohtades,
kas selleks on vaja eraldiseisvat kliimaseadust, ning mis kliimaalastes
õigusnormides kirjas peaks olema.
Kliimaministeeriumi
plaanide kohaselt on kliimaseadus kavandatud jõustuma 2025. aasta alguses.
Kliimaministeeriumi uudis
Kärt Vaarmari artikkel “Millist kliimaseadust Eesti vajab?”
(Juridica 2023/3)
Evelin Lopmani artikkel “Kas kliimat saab kaitsta üldnormi
alusel?” (Juridica 2023/4-5)
Kliimaministeerium: automaks peab rohkem sõltuma sõiduki kliimamõjust
Juuli
keskel avalikustas Rahandusministeerium mootorsõidukimaksu eelnõu
väljatöötamiskavatsuse (VTK). Maksu eesmärk on vähendada Eesti maanteetranspordi
süsinikuheidet ning teenida riigikassasse tulu.
VTK-s
pakkus ministeerium välja kaks maksumudelit, mis mõlemad koosnevad
registreerimismaksust ja aastamaksust. Mudel A võtab maksu suuruse arvutamisel
arvesse nii sõiduki CO2 heidet, tühimassi, vanust kui ka mootori
võimsust. Mudeli B puhul sõltub registreerimismaks üksnes CO2 heitest,
aastamaksu puhul lisandub sellele ka vanuse komponent. Eesti Keskkonnauuringute
Keskuse esialgse analüüsi kohaselt Rahandusministeeriumi välja pakutud
automaksud küll vähendaksid Eesti sõidukite kliimamõju, kuid seda
marginaalselt.
Augustis
andis Kliimaministeerium teada oma seisukoha, et maksuga tuleks suunata Eesti
inimesi oluliselt jõulisemalt säästlikke sõidukeid kasutama, mistõttu peaks
registreerumismaksu suurus sõltuma üksnes sõiduki CO2 heitest ning
olema tugevalt progresseeruv, st suurema heitega sõidukite registreerimismaks
peaks olema oluliselt suurem väiksema heitega sõidukite omast. Õiguskindlust ja
õigustatud ootust silmas pidades soovitab Kliimaministeerium näha eelseisvatel
aastatel ette muutused, millega aja jooksul kaotatakse väikese heitega
sõidukite maksuvabastus või vähendatakse maksuvabastuse heitekünnist. Nõnda
oleks riik paremini valmis 2035. aastaks, mil Euroopa Liidus keelatakse uute
süsinikuheitega sõidukite turustamine, mis toob kaasa aktsiisi- ja muude tulude
vähenemise.
Lisaks
ei poolda Kliimaministeerium sõiduki vanuse arvestamist maksu vähendava
tegurina, kuna see soodustaks vanade sõidukite sissevedu Eestisse. Vanad
sõidukid on aga üldiselt suurema keskkonnamõjuga ega vasta kõrgeimatele
ohutusstandarditele.
Automaks
on kavandatud jõustuma 1. juulil 2024.
Mootorsõidukimaksu seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus (pdf)
Kliimaministeeriumi ettepanekud mootorsõidukimaksule
Rahandusministeeriumi infoleht mootorsõidukimaksu teemal
Uus ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus lubab põua ajal piirata veekasutust
1. juulist
jõustus uus ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus, mis võeti vastu juba
veebruaris. See annab vee-ettevõtjatele õiguse küsida põua ajal keskmist
joogivee tarbimist ületava veetarbimise eest kõrgemat tasu, et piirata joogivee
kasutamist kastmiseks. Samuti tekkis uue seadusega nendel inimestel, kes elavad
KOV määratud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga kaetud alas ning kelle lähedal
on välja ehitatud nõuetekohane liitumispunkt, kohustus lähiaastatel liituda
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Inimestel, kes elavad üle 2000 elanikuga
reoveekogumisaladel, kus pole välja ehitatud ühiskanalisatsiooni, langeb aga
purgimisteenuse hind.
Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus
Kliimaministeeriumi uudis
EL kavatseb lahkuda energiaharta lepingust
Euroopa
Komisjon tegi suvel ettepaneku, et Euroopa Liit võiks taganeda energiaharta lepingust.
Tegemist on 1990ndatel jõustunud energiaalase kaubandus- ja
investeerimislepinguga, mille olulisim omadus on kaitsta fossiilkütustesse
tehtud investeeringuid keskkonnahoidlike poliitikameetmete mõjude eest. Leping ei
ole aga enam kooskõlas ei Euroopa roheleppega kui ka Euroopa Liidu õigusega
laiemalt ning pingutused lepingu kaasajastamiseks pole tulemusi andnud.
Energiaharta
leping võimaldab algatada kulukaid vaidluseid riikide vastu rahvusvahelistes
vahekohtutes ja on võimaldanud nõuda edukalt riikide käest ka keskkonnameetmete
tõttu saamata jäänud kasumi hüvitamist. Nii pidi näiteks Itaalia maksma Ühendkuningriikide energiaettevõttele
Rockhopper ligi 250 miljonit eurot, kuna lõpetas rannikuäärsesse merre nafta
puurimise lubade väljastamise. Lepingus sisaldub veel nn loojanguklausel, mille
järgi kohalduvad juba tehtud investeeringutele lepingu sätted veel 20 aasta
jooksul pärast lepingust väljaastumist. Selle mõju on aga võimalik vältida, kui
kõik Euroopa Liidu liikmesriigid taganevad lepingust üheaegselt ning sõlmivad
sätte tõlgendamise kohta eraldi kokkuleppe.
Prantsusmaa,
Saksamaa, Poola, Holland, Hispaania ja Itaalia on juba varem teatanud leppest
taganemisest. Augusti lõpuni kogus Kliimaministeerium sisendit Vabariigi
Valitsuse seisukoha jaoks komisjoni ettepaneku suhtes. Eesti Keskkonnaühenduste
Koda (EKO) andis teada, et tervitab ettepanekut, kuna leping on selgelt
vastuolus ELi kliimaalaste kohustustega.
Euroopa komisjoni ettepanek
CAN Europe policy briefing on the Energy Charter Treaty
Eesti Keskkonnaühenduste Koja seisukoht komisjoni ettepaneku
suhtes
Energiaharta leping (Riigi Teataja)
LOODUSKAITSE
ELi looduse taastamise määruse eelnõu läbis napilt hääletuse Euroopa Parlamendis
Suve
keskel toimus järgmine vaatus Euroopa Liidu looduse taastamise määruse
menetluses: 12. juulil võttis Euroopa Parlament vastu enda seisukoha määruse
eelnõu suhtes. Eelmistest etappidest, täpsemalt komisjoni ettepanekust ja
nõukogu positsioonist kirjutasime eelmisel suvel ning selle aasta juunis. Määrus seab konkreetsed eesmärgid
looduse taastamiseks ehk loodusele tekitatud kahju heastamiseks kõikjal
Euroopas, alates põllumajandusmaadest ja meredest kuni metsade ja
linnakeskkonnani.
Enamasti
on Euroopa Parlament kolmest EL institutsioonist ambitsioonikaim, kuid mitte
selle määruse puhul. Hääletus parlamendis oli äärmiselt napp: vaid 12 häälega
pääses määrus täielikust tagasilükkamisest, mis oleks tõsiselt kahjustanud kogu
Euroopa rohelepet. Eesti saadikutest hääletasid eelnõu vastu Jaak Madison
(EKRE/ID) ja Riho Terras (Isamaa/EPP).
Parlament eemaldas määrusest kohustuse taastada põllumajanduslikke maid ning
jättis taastamise kohustuse alt välja maa, mis ei kuulu Natura 2000
võrgustikku.Kuigi
Euroopa parlament eelnõud täielikult tagasi ei lükanud, võeti vastu hulk
muudatusi, millest enamus lahjendas looduse taastamise kohustusi. Näiteks
eemaldas parlament määrusest kohustuse taastada põllumajanduslikke maid ning
jättis taastamise kohustuse alt välja maa, mis ei kuulu Natura 2000
võrgustikku. Samuti tõmbas parlament kriipsu peale surnud puidu arvestamisele
metsa looduslikkuse ühe näidikuna, kuigi surnud puit on oluline elupaik
paljudele liikidele ning aitab süsinikku siduda.
Parlamendis
vedas vastuseisu määrusele parempoolse Euroopa Rahvapartei (EPP) juht Manfred
Weber, kes väitis, et looduse taastamine komisjoni ettepaneku kohaselt seab
ohtu toidutootmise ning et komisjoni sotsiaalmajanduslik mõjuhinnang ei ole
piisav. Teadlased lükkasid aga toidujulgeolekut puudutavad väited ümber ning
kannustasid saadikuid määruse poolt hääletama. Erandlikult tegid avaliku
üleskutse määruse poolt hääletada isegi Euroopa Parlamendi praktikandid.
Enne
määruse jõustumist peavad veel komisjon, nõukogu ja parlament jõudma üksmeelele
määruse lõpliku teksti suhtes. Läbirääkimised selleks jätkuvad sügisel.
Ivo Krustoki kokkuvõte hääletusest parlamendis
Euractivi artikkel
Aleksei Lotmani analüüs Postimehes
Euroopa komisjoni ettepanek looduse taastamise määruse
kehtestamiseks
Euroopa Kohus: Iirimaa ei ole võtnud piisavalt Natura alasid kaitse alla ning kaitsemeetmed ei ole piisavad (C‑444/21)
Euroopa Kohus tegi 29. juunil otsuse rikkumismenetluses
Iirimaa vastu, milles käsitles loodusdirektiivi sätteid ja nendest tulenevaid
kohustusi seoses Natura 2000 erikaitsealade moodustamisega, kaitse-eesmärkide
kindlaksmääramisega ning kaitsemeetmete võtmisega.
Euroopa Komisjon esitas Euroopa Kohtusse
hagi Iirimaa vastu, väites, et Iirimaa on rikkunud elupaikade direktiivi
artikli 4 lõiget 4 ja direktiivi artikli 6 lõiget 1. Muuhulgas väitis Euroopa
Komisjon, et 217 asjaomast ühenduse tähtsusega ala ei ole määratud
erikaitsealaks ning et 140 asjaomase ühenduse tähtsusega ala suhtes ei ole
kehtestatud kaitse-eesmärke ja et ühegi asjaomase ühenduse tähtsusega ala
suhtes ei ole kehtestatud piisavaid kaitsemeetmeid.
Euroopa Kohus nõustus enamike Komisjoni etteheidetega ning
leidis, et Iirimaa on rikkunud loodusdirektiivist tulenevaid nõudeid.
Kohtuotsuses toodi esile, et loodusdirektiivi artikkel 6 seab liikmesriikidele
rea kohustusi ning näeb ette konkreetsed menetlused, mille eesmärk on liidu
tähtsusega looduslike elupaikade ning looduslike looma- ja taimeliikide soodsa
kaitsestaatuse säilitamine või vajaduse korral taastamine, et saavutada selle
direktiivi üldisem eesmärk tagada direktiivi alusel kaitstavate alade puhul
keskkonnakaitse kõrge tase. Kaitsemeetmeid tuleb rakendada tõhusalt ning
täielike, selgete ja täpsete meetmetega.
Euroopa Kohus: kaitse-eesmärkide
kindlaksmääramine on kohustuslik ja vajalik etapp erikaitsealade määramise ja
kaitsemeetmete rakendamise vahel.
Iirimaa rakendab kaitsemeetmeid kümne riikliku programmi
kaudu, mis on välja töötatud elupaigatüüpide ja liikide põhjal, ning
ülevõtmismäärusega, mis näeb ette loakohustuse tegevuseks, millel võivad olla
ühenduse tähtsusega alale olulised või kahjulikud tagajärjed. Euroopa Kohus
leidis esiteks, et selline ülevõtmismäärus ei ole piisav, sest kaitsemeetmed ei
saa põhimõtteliselt piirduda meetmetega, mille eesmärk on vältida inimese
põhjustatud välist kahjustamist ja häirimist, vaid kaitsemeetmed peaksid
vajaduse korral hõlmama positiivseid ennetavaid meetmeid ala kaitsestaatuse
säilitamiseks või taastamiseks. Teiseks ei võimalda need kümme riiklikku
programmi kohtu hinnangul tuvastada, et Iirimaa oleks kaitsemeetmed kehtestanud
vastavalt igal Natura alal esineva iga liigi ja iga elupaigatüübi
ökoloogilistele vajadustele nagu nõuab loodusdirektiiv. Eelkõige oli Iirimaa
Kohtu hinnangul jätnud olulises osas kehtestamata konkreetsed ja täpsed
kaitse-eesmärgid. Kohus toonitas oma varasemat seisukohta, et kaitse-eesmärkide
kindlaksmääramine on kohustuslik ja vajalik etapp erikaitsealade määramise ja
kaitsemeetmete rakendamise vahel.
Küll aga ei nõustunud Euroopa Kohus Komisjoni väitega, nagu
saanuks ainuüksi asjaolust, et Natura aladel võeti enne kaitse‑eesmärkide
kindlaksmääramist vastu kaitsemeetmed, järeldada, et kaitsemeetmed ei vasta
loodusdirektiivi nõuetele. Sellegipoolest rõhutas kohus, et oluline on tagada,
et meetmed vastaksid kaitse-eesmärkidele
ka juhul, kui need eesmärgid on määratletud pärast kaitsemeetmete võtmist.
Euroopa Kohtu otsus C‑444/21
Euroopa Kohus selgitas loodusdirektiivi isendikaitse reeglite (artiklite 12 ja 16) tõlgendamist (C‑166/22)
Euroopa Kohus tegi 6. juulil eelotsuse,
millega selgitas loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) isendikaitse nõudeid (artikkel
12) ning erandi tegemise korda (artikkel 16).
Eelotsus puudutas vaidlust Iirimaa
ruumilise planeerimise ameti poolt väljastatud ehitusloa üle. Ehitusloaga
lubati projekti, mille osaks oli kahe hoone rajamine Dublini krahvkonnas
Montpelier Hillis asuv külastuskeskuse jaoks, jalgrajast/jalakäijate sild üle
regionaalse tee, okasmetsa muutmine heitlehiseks metsamaaks ja olemasolevate
ehitiste konserveerimistööd. Iirimaa amet oli läbi viinud ka keskkonnamõju
hindamise, mille raames oli leidnud, et negatiivne mõju Natura aladele puudub.
Otsuse vaidlustas kohtus ühendus Hellfire Massy Residents Association, leides,
et loodusdirektiivi artiklis 12 ette nähtud range kaitse süsteem, nagu see on
Iiri õiguses rakendatud, on kehtetu, kuna esiteks ei hõlma see direktiivi
artiklis 16 ette nähtud erandimehhanismi projektidele loa andmise menetluse
kohta ja teiseks ei näe see ette üldsuse piisavat osalemist, olles seega
vastuolus Århusi konventsiooniga.
Euroopa Kohus selgitas, et
loodusdirektiiviga ei ole vastuolus see, kui liikmesriik ei ole kehtestanud
loamenetlust, mis hõlmaks pädeva asutuse otsust, mille eesmärk on kindlaks
määrata, kas pärast projektile tegevusloa andmist kindlaks tehtud asjaolude
tõttu tuleb taotleda erandit selle direktiivi artikli 16 alusel ja/või kas
selleks on vaja läbi viia uuringud. Teiseks ei ole EL õigusega vastuolus ka
see, kui liikmesriigi õigusnormid ei näe ette üldsuse osalemist kõnealuses
erandimenetluses.
Euroopa Kohus juhtis aga tähelepanul, et
projektide puhul, mille suhtes EL õigusest tulenevalt on tegevusloakohustus
ning keskkonnamõjude hindamise (KMH) kohustus, peab keskkonnamõju hindamise
tulemus võimaldama kindlaks teha, kas asjaomasel projektil võib hindamise
kuupäeval olla mõju, mis on loodusdirektiivi artikliga 12 keelatud. Sellise
mõju olemasolul peab arendaja taotlema
ja saama erandi isendikaitse kaitsemeetmetest enne projektile tegevusloa
andmist. Vastasel juhul otsustatakse tegevusloa üle puudulikul alusel ja see
luba ei vasta seega kohaldatavatele nõuetele.
Euroopa Kohtu otsus C‑166/22
Keskkonnaagentuur analüüsis rohevõrgustike planeerimist ja andis välja juhendi nende paremaks kavandamiseks
Juhendis antakse soovitusi, kuidas kavandada
rohevõrgustiku alale uusi hooneid nii, et need ei lõikaks läbi rohevõrgustiku
toimimist
Keskkonnaagentuur
analüüsis KOV planeeringutega kehtestatud rohevõrgustikke ning koostas juhendi
võrgustike paremaks planeerimiseks. Analüüsis tuvastatud kitsaskohtade
lahendamiseks on antud juhendis praktilisi näpunäiteid. Näiteks soovitatakse
mitte planeerida rohevõrgustikke põllumajandusmaale, kuna seal on väga väike
looduslik mitmekesisus, ega ka maardlatele, kus tekib konflikt rohevõrgustiku
toimimise ja kaevandamise vahel. Samuti antakse soovitusi, kuidas kavandada
rohevõrgustiku alale uusi hooneid nii, et need ei lõikaks läbi rohevõrgustiku
toimimist. Keskkonnaagentuuri teatel on juhend mõeldud nii planeerijatele,
KOV-dele kui ka ministeeriumitele ja nende allasutustele.
Õigusnormid ei toeta hetkel
rohevõrgustiku käsitlust piisavalt, mistõttu ei peeta seatud
kasutustingimustest piisaval määral kinni. Kogu
rohevõrgustiku planeerimise praegune loogika tuleks üle vaadata.
KÕKi
hinnangul väärib KAURi analüüs rohevõrgustiku alade kajastusest planeeringutes
tunnustust, kuna see aitab rohevõrgustiku planeerimise killustunud praktikat
paremini mõista ja kavandada rohevõrgustiku kaitseks tõhusamaid meetmeid. KAURi
juhendis antud näpunäited ei pruugi KÕKi hinnangul rohevõrgustiku alade kaitset
siiski piisavalt tagada. Näiteks on metsamaa järjepidevuse puhul
juhendis viidatud, et selle peab tagama kohalik omavalitsus, samas on praktikas
selleks hoovad olemas pigem Keskkonnaametil, kes annab raielube, ning ka
Riigimetsa Majandamise Keskusel, kes haldab pea poolt Eesti metsamaast. Igati
saab nõustuda aga analüüsi järeldusega, et õigusnormid ei toeta hetkel
rohevõrgustiku käsitlust piisavalt, mistõttu ei peeta seatud
kasutustingimustest piisaval määral kinni, ning ettepanekuga kogu
rohevõrgustiku planeerimise praegune loogika üle vaadata.
Rohevõrgustike analüüs ja planeerimise juhend Keskkonnaportaalis
VESI
Ütle sõna sekka veekogumite tervise parandamise kohta!
Keskkonnaamet
ootab 15. septembrini ettepanekuid Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikonna
veemajanduskavade ja meetmeprogrammide kohta. Nende eesmärk on parandada kehvas
seisus olevate veekogumite tervist. Igaüks võib saata oma tähelepanekuid ja
soovitusi, millistele veekogumitele tuleks eriti kiiresti tähelepanu pöörata,
aadressile info@keskkonnaamet.ee.
Rohkem
infot selle kohta on Keskkonnaameti kodulehel.
MULLAKAITSE
Euroopa roheline kokkulepe: taimede ja mulla säästvam kasutamine
5. juulil võttis Euroopa Komisjon vastu
peamiste loodusvarade säästvat kasutamist käsitleva meetmepaketi, mis keskendub
loodusvarade säästvale kasutamisele ja põllumajanduse vastupanuvõime
tugevdamisele.
Meetmepakett puudutab mitut erinevat
teemat ja sisaldab:
-
teatist loodusvarade säästva kasutamise kohta
-
Komisjoni ettepanekut uute genoomitehnoloogiate kohta
-
Komisjoni ettepanekut taimsete ja metsapaljundusmaterjalide
kohta
-
Komisjoni
ettepanekuid toidujäätmete ja tekstiilijäätmete kohta (jäätmete raamdirektiivi
muudatusena)
-
Komisjoni ettepanekut mullaseiredirektiivi kehtestamiseks.
Komisjoni hinnangul täiendab see
meetmepakett juba varem roheleppe raames vastu võetud akte nagu kliimaseadus ja
muudetud metsa- ja maakasutussektori (LULUCF) määrus, samuti veel menetluses
olevaid akte nagu looduse taastamise määrus.
Esimese muldasid käsitleva ELi õigusakti
ettepanekuga nähakse ette mulla seisundi ühtlustatud määratlus, kehtestatakse
terviklik ja sidus seireraamistik ning edendatakse mulla säästvat majandamist
ja saastatud alade tervendamist.
Esimese muldasid käsitleva ELi õigusakti
ettepanekuga nähakse ette mulla seisundi ühtlustatud määratlus, kehtestatakse
terviklik ja sidus seireraamistik ning edendatakse mulla säästvat majandamist
ja saastatud alade tervendamist. Ettepaneku kohaselt peaksid liikmesriigid
leevendama mulla saastumisest tulenevaid riske inimeste tervisele ja
keskkonnale, juhindudes põhimõttest, et saastaja maksab.
2021. a võeti vastu EL mullastrateegia, milles nenditakse, et EL ei ole seni
suutnud luua piisavat õigusraamistikku, mis tagaks mullale sama kaitsetaseme
nagu veele, merekeskkonnale ja õhule.
Mullakaitset on EL püüdnud reguleerida
juba aastaid, ent seni suurema eduta. Juba 2006. a töötati välja mullastiku
raamdirektiivi eelnõu, ent ei suudetud liikmesriikidelt selle kehtestamiseks
piisavalt toetust leida, ning 2014. a loobus Euroopa Komisjon ametlikult
sellest eelnõust (vt KÕKi uudiskirja 2014. a juunikuist uudist, milles on kajastatud ka varasemaid
arenguid). 2021. a võeti vastu EL mullastrateegia, milles nenditakse, et EL ei ole seni
suutnud luua piisavat õigusraamistikku, mis tagaks mullale sama kaitsetaseme
nagu veele, merekeskkonnale ja õhule. Uue mullaseire direktiiviga püütakse anda
mullakaitsele õiguslikud tagatised.
Euroopa Komisjoni meetmepaketi järgmiseks
sammuks on ettepanekute arutamine ja heakskiitmine Euroopa Parlamendis ja
nõukogus.
Euroopa Komisjoni pressiteade
Mullaseire direktiivi ettepanek (ENG)
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
Kliimakohtuvaidlustes on veel palju avastamata võimalusi
13. juunil korraldas Austria
keskkonnaühendus Ökobüro veebiseminari “Kliimaõigused kehtivas seadusandluses:
kliimapoliitika ja -õiguste edendamisvõimalused Kesk- ja Ida-Euroopas
strateegiliste kohtuvaidluste kaudu.” Seminaril anti ülevaade Austria, Tšehhi ja
Eesti kliimakaebustest ning arutati kliimamuutuse peatamise võimaluste üle
kohtu kaudu.
Loe lähemalt
|