lühiuudised
- Keskkonnaalased õigused
- Ruumiline planeerimine
- Kliimamuutus ja energeetika
- Välisõhu kaitse
- Looduskaitse
- Vesi
- Maapõu
- Jäätmed
- Ohtlikud ained
- Kiirgus
- Kalandus
Euroopa Liit plaanib käimasoleval Kopenhaageni kliimakonverentsil laiaulatuslike siduvate kohustuste läbisurumist
7.-18 detsembrini leiab aset palju kõneainet pakkuv Kopenhaageni kliimakonverents. Sinna on kogunenud peaaegu kõigi maailma riikide esindajad, leppimaks kokku selles, kuidas peaks toimuma võitlus kliimamuutusega pärast aastat 2012. Siinses pressis on ehk vähe kajastust leidnud see, mis tüüpi kokkulepet praegu sõlmima hakatakse, samuti see, milliseid konkreetseid kohustusi EL, sealhulgas ju Eesti, tahaks tulevases leppes kindlasti näha. Et tulevikuperspektiive paremini mõista, kirjeldame ka veidi senist kliimaseadusandlust koos selle rakendamisega praktikas, milles kohati on edusammud veel väikesed (või toimub lausa paigalseis, nagu Eesti puhul võime näha hiljutisest Riigikontrolli auditiaruandest „Riigi tegevus kasvuhoonegaaside koguste vähendamisel“).
Loe lähemalt
KESKKONNAALASED ÕIGUSED
Euroopa Kohus: keskkonna- ja tervisekaitse ei saa olla välisriigi ettevõtte diskrimineerimise põhjenduseks
Euroopa Kohtu 27. oktoobril asjas nr 115/08 Land Oberösterreich v. CEZ tehtud eelotsuses lahendati Austrias kohtus kerkinud küsimust seoses Ülem-Austria liidumaa sooviga takistada talle kuuluvatele Tšehhi piiris asuvatele maadele tekkivaid negatiivseid keskkonnamõjusid Tšehhi Vabariigis asuvast Temelini tuumaelektrijaamast. Tuumaelektrijaamal olid olemas Tšehhis välja antuna kõik EL ja Tšehhi poolt nõutavad tegevus- ja keskkonnaload.
Kui analoogne käitis asunuks Austrias, saanuks naaber negatiivse häiringu puhul nõuda vaid hüvitist norme ületava tegevuse läbi tekkinud kahju eest, mitte aga häiringu lõpetamist. Ülem-Austria soovis siiski häiringu lõpetamist, arvestades seda, et häiringu lõpetamine oleks avalikes huvides (keskkond ja inimtervis) ning load pole välja antud Austrias, vaid Tšehhis.
Euroopa Kohus ei nõustunud eeltoodud argumentidega. Kohus leidis, et keskkonna- ja tervisekaitse ei saa õigustada diskrimineerivat käitumist Tšehhis välja antud keskkonnaloa suhtes. Selleks puudub põhjendus, sest kuna tegemist on EL õigusel põhineva loaga, on selle väljaandmisel juhindutud just nendestsamadest väärtustest, mille alusel Ülem-Austria seda ignoreerida sooviks.
Lahendiga saab tutvuda läbi Euroopa Kohtu lahendite otsingusüsteemi (otsides asja numbri järgi)
RUUMILINE PLANEERIMINE
Riigikohus: populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive
Riigikohus avaldas uudseid seisukohti planeerimisseaduse (PlanS) tõlgendamise osas oma 10. novembril 2009.a. haldusasjas nr 3-3-1-84-08 tehtud otsuses. Otsus puudutas Mihhail Gnidini kaebust Tallinna Linnavolikogu otsuse nr 208 peale, millega kehtestati Kakumäe tee 86/Ahvena tn 16 kinnistu ja lähiala osaline detailplaneering. Oma algses kaebuses oli Mihhail Gnidin leidnud, et tema kaebeõigus planeeringu vaidlustamisel tekkis planeeringu õigusvastasusest ja tema subjektiivsete õiguste rikkumisest (halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1). Vastaspoole arvates ei rikutud planeeringuga Mihhail Gnidini subjektiivseid õiguseid.
Ringkonnakohus leidis samas asjas, et subjektiivseid õigusi tõesti ei rikutud, kuid kaebeõigus oli Gnidinil sellegipoolest olemas. Teatavasti erinevad planeeringud tavapärastest haldusaktidest, mille puhul on alati kohtusse pöördumise eelduseks kas subjektiivsete õiguste rikkumine või põhjendatud huvi. Planeeringute puhul kehtib lisaks ka nö populaarkaebeõigus, kuna PlanS § 26 lõike 1 kohaselt on planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga. Kui Ringkonnakohus tunnistas nimetatud sätte alusel, et Gnidinil oli kaebuse esitamiseks õigus, siis Riigikohus leidis, et see ei olnud siiski õige.
Esiteks arvas Riigikohus, et kaebaja peab populaarkaebeõiguse tekkimisele kaebuses kindlasti ise viitama. Teiseks leidis Riigikohus, et populaarkaebeõiguse eelduseks on avalike huvide riive, sest selle õiguse eesmärgiks ei ole anda isikutele võimalus kaitsta kolmandate isikute erahuvi. Riigikohus leiab, et isik, kes vaidlustab haldusakti PlanS § 26 lg 1 alusel, peab välja tooma vaidlustatava haldusakti väidetava õigusvastasuse alused, osutades kindlasti sealhulgas ka õigusvastaselt kahjustatud avalikule huvile. Tegemist on uudse lähenemisega planeerimisseaduse populaarkaebeõigusele, mis võib hakata võrreldes senisega kitsendama võimalust populaarkaebusega planeerimisasjades kohtusse pöörduda.
Vt ka Riigikohtu lahendi teksti
Vt ka planeerimisseaduse teksti
KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA
Riigikogus oli esimese lugemisel elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu
Riigikogu 25. novembri istungil toimus uue elektrituruseaduse eelnõu (605 SE) esimene lugemine. Eelnõud tutvustas ning küsimustele vastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu tuleneb vajadusest rakendada seadusandlike meetoditega osa juunis Riigikogu poolt heaks kiidetud energiamajanduse arengukavas paika pandust. Seadust muudetakse läbivalt, muuhulgas nähakse ette vajalikud sätted elektrituru avamiseks, suurendatakse toetuseid tuuleenergeetikale ja uute põlevkiviplokkide hankimiseks. Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks Riigikogus määrati 13. detsember.
Vt ka eelnõu 605 SE algteksti ja seletuskirja
Vt ka Riigikogu päevakorrapunkti stenogrammi
Valitsus kiitis heaks energeetika arengukavade rakendusplaanid
Valitsus kiitis oma 3. detsembri istungil heaks kaks arengukavade rakendusplaani: „„Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020” rakendusplaani 2009–2012 ja maksumuse prognoosi aastani 2020“ ning „Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018” rakendusplaani 2009–2012 ja maksumuse prognoosi aastani 2018“.
Energiamajanduse arengukava eesmärgiks on anda energiapoliitika üldsuunad kuni aastani 2020, sidudes omavahel elektrimajanduse arengukava, põlevkivi kasutamise riikliku arengukava, energiasäästu sihtprogrammi ja teised energeetika arengut suunavad dokumendid ning andes suunad soojamajanduse arengukava ning taastuvenergia tegevuskava loomiseks. „Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020” kinnitas Riigikogu tänavu 15. juunil. „Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018“ eesmärkideks on tagada Eesti elanikele pidev, säästlik ja taskukohase hinnaga elektrivarustus. Valitsus kiitis arengukava heaks tänavu 26. veebruaril.
Vastuvõetud rakendusplaanid näevad ette konkreetsed meetmete rühmad arengukavade rakendamiseks lähimatel aastatel.
Allikas: Vabariigi Valitsus
Vt täpsemat infot Vabariigi Valitsuse 3. detsembri istungi kommenteeritud päevakorrast
Vt ka „Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020“
Vt ka „Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018“
VÄLISÕHU KAITSE
Euroopa Komisjon saatis veel kaheksale liikmesriigile viimase hoiatuse seoses õhusaastenormide rikkumisega
Euroopa Komisjon tegi 20. novembril 2009.a. kaheksale liikmesriigile viimase kirjaliku hoiatuse, milles nõudis 2005. aastal kehtestatud õhus levivate tahkete peenosakeste (PM10) standardnormide täitmise tagamist. Riikideks on Austria, Belgia, Taani, Kreeka, Prantsusmaa, Ungari, Slovakkia ja Rumeenia. 2008. aasta andmete kohaselt pole need riigid suutnud endiselt tagada PM10-osakeste kontsentratsiooni vähendamist nõuetekohasele tasemele. Antud küsimuses oleks võimalik olnud taotleda ka ajapikendust, määrates Komisjoni nõusolekul standardite täitmiseks uue tähtaja, kuid riigid pole seda taotlenud.
Lisaks nimetatud kaheksale riigile on kolm EL liikmesriiki, sealhulgas Eesti, saanud PM10-osakeste standardnormide täitmata jätmise eest viimase hoiatuse juba oktoobris.
Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteadet
Vt KÕK-i novembrikuu uudiskirjast uudist Eestile, Sloveeniale ja Rootsile tehtud viimase hoiatuse kohta
Vt ka Euroopa Liidu direktiivi 2008/50 välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta
LOODUSKAITSE
Euroopa Komisjon taotleb esialgset õiguskaitset Itaalia Lombardia regiooni vastu
Euroopa Komisjon on esitanud Euroopa Kohtule nõude peatada esialgse õiguskaitse korras Itaalias asuva Lombardia regiooni õigusakt, millega lubatakse direktiivi nr 79/409 (linnudirektiiv) alusel kaitstava nelja linnuliigi jahti 31. detsembrini 2009.a. Euroopa Komisjon viitab, et sarnaseid otsuseid tehakse ka mitmetes teistes Itaalia regioonides, kuid antud asjas on kahju ära hoidmise küsimus väga pakiline ja esialgset õiguskaitset peab rakendama. Varem on Komisjon nõudnud esialgset õiguskaitset vaid neljal juhul.
Allikas: Euroopa Komisjon
Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet Lombardia vastu taotletava esialgse õiguskaitse kohta
Vt EL linnudirektiivi (direktiiv nr 79/409) kehtivat teksti
Euroopa Komisjon viib Hispaania Euroopa Kohtu ette 174 Natura 2000 võrgustiku ala ebapiisava kaitsmise pärast
Euroopa Komisjon on esitanud hagi Hispaania vastu, kes hoolimata Komisjoni juunikuisest hoiatusest ei ole endiselt suutnud kehtestada piisavaid kaitsemeetmeid Kanaari saartel asuvat tervelt 174 Natura 2000 võrgustiku ala suhtes.
Allikas: Euroopa Komisjon
Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet Hispaania vastu esitatava hagi kohta
Vt EL loodusdirektiivi (direktiiv nr 92/43) kehtivat teksti
Valitsus muutis kaitstava loodusobjekti või muu linnu- ja imetajaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega tekitatud keskkonnakahju hüvitise määrasid
Valitsus otsustas oma 10. detsembri istungil muuta VV määrust nr 69 “Kaitstava loodusobjekti või muu linnu- ja imetajaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad”. Muudatusega kehtestatakse hüvitise määrad võõrliikide loodusesse laskmise eest. Suurim muudatus käsitleb ohustatud liikidega (CITES liigid) seotud rikkumiste eest määratavaid hüvitisi, kuna need olid Vabariigi Valitsuse arvates ebaproportsionaalselt suured võrreldes reaalse kahjuga. Lisatud on kahjumäärad taimeosi sisaldavate toodete kohta, sest viimasel ajal on sagenenud rikkumised ohustatud taimi sisaldavate kreemide, jookide, medikamentidega. Eelnõu kohaselt ei pea ka eraomanikud enam hüvitama riigikaitselise väljaõppe käigus tekkinud keskkonnakahju. Seni oli hüvitise maksmisest vabastatud ainult riigimetsamaa valdaja.
Allikas: Vabariigi Valitsus
Vt täpsemat infot Vabariigi Valitsuse 10. detsembri istungi kommenteeritud päevakorrast
Kehtestati nõuded kaitsekorralduskava koostamise ja sisu kohta
Keskkonnaministri 20. oktoobri 2009.a. määrusega “Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”, mis jõustus 2. novembril, täiendatakse mitmeid reguleerimata küsimusi hoiualade kaitsekorralduskavade koostamise juures.
Looduskaitseseadus näeb ette, et kaitsekorralduskavadega reguleeritakse tegevused, mis on vajalikud kaitstava loodusobjekti poollooduslike koosluste esinemisaladel tagamaks nende ilme ja liigikoosseis - nagu näiteks niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine. Uue määrusega pannakse paika kaitsekorralduskava koostamise protseduur, koostamise prioriteetsus (ehk see, mis järjekorras erinevatele aladele kaitsekorralduskavad koostatakse) kava kohustuslikud sisuelemendid ning tulemuslikkuse hindamise reeglid. Kaitsekorralduskava kinnitab ning selle koostamist korraldab Keskkonnaamet.
Vt määruse teksti
Vt looduskaitseseaduse teksti
VESI
Euroopa Komisjon kaebas Prantsusmaa kohtusse 60 linnas heitvete nõuete rikkumise tõttu
Euroopa Komisjon esitas Euroopa Kohtusse hagi Prantsusmaa vastu, kes ei ole suutnud tagada vastavust EL heitvee standarditele, mis tulenevad omakorda direktiivist 91/271/EÜ linnade heitvee käitlemise kohta. Probleem paistab Prantsusmaa puhul olevat väga süsteemne, kuna Komisjon näeb vajakajäämisi tervelt 60 suuremas linnas ja asulas.
Lisaks saatis Euroopa Komisjon esimesed hoiatused Belgiale, Luxembourgile, Saksamaale, Portugalile ja Prantsusmaale mitteadekvaatse heitvete käitlemise tõttu väikelinnades.
Allikas: Euroopa Komisjon
Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet
Vt direktiivi 91/271 kehtivat teksti
Riigikogus läbis esimese lugemise vette ehitamist reguleeriv seaduseelnõu
Riigikogu 18. novembri istungil toimus veeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (581 SE) esimene lugemine. Eelnõud tutvustas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Eelkõige looks menetletav eelnõu õigusliku raamistiku avalikesse veekogudesse kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste rajamiseks. Praegu vastav regulatsioon puudub, kuid seoses kasvava huviga rajada Eesti rannikuvetesse tuuleelektrijaamu, on vajadus selle järele olemas. Eelnõu looks uue juriidilise instrumendi – “hoonestusloa” – mida kõnealustele projektidele hakkaks väljastama Vabariigi Valitsus. Muudatusettepanekute esitamiseks eelnõule Riigikogus määrati 2. detsember.
Vt ka pikemat ülevaadet eelnõust KÕKi septembrikuu uudiskirjas
Vt Riigikogu päevakorrapunkti stenogrammi
Vt eelnõu 581 SE teksti ja seletuskirja
Vabariigi Valitsus kinnitas vee erikasutusõiguse tasumäärad
Vabariigi Valitsus kiitis oma 12. novembri istungil heaks määruse, millega kehtestatakse vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest pinnaveest või põhjaveekihist aastateks 2010-2015. Määrus põhineb keskkonnatasude seadusel ning nagu teistegi keskkonnatasude puhul, on ka vee-erikasutustasude lõppeesmärgiks keskkonna säästlik kasutamine. Keskkonnaõiguse kontekstis on tegemist ühe kõige olulisema meetodiga „saastaja maksab“ printsiibi rakendamisel praktikas. Kõnealune keskkonnatasu laieneb üldreeglina iga tüüpi pinna- ja põhjavee erikasutusele veeseaduse mõistes. Nagu ka eelnevatel aastatel, hakkavad veeerikasutusõiguse tasumäärad tõusma edaspidi 5-10% aastas. Määrust kommenteerinud keskkonnaminister Jaanus Tamkivi hinnangul on vee lõpptarbijatele määruse mõjud siiski väiksed, kuna näiteks 10%-line ressursitasude tõus mõjutab veehinda 0,5-0,7%.
Allikas: Keskkonnaministeerium
Vt määruse teksti Riigi Teatajas
Vt ka veeseaduse teksti
Vt ka keskkonnatasude seaduse teksti
Euroopa Kohus leidis, et Iirimaa on süüdi reovee käitlemisnõuete rikkumises
Euroopa Kohtu otsusega asjas nr C-188/08 rahuldati Euroopa Komisjoni hagi Iirimaa vastu, mille kohaselt ei ole Iirimaa täitnud EL direktiivi 75/442/EÜ artiklite 4 ja 8 nõudeid jäätmete käitlemise kohta. Iirimaa rikkumine seisnes Komisjoni hinnangul selles, et majapidamistes tekkiva reovee käitlusnõuded ei taganud piisavalt hästi ebameeldiva lõhnahäiringu ärahoidmist. Iirimaa vaidles hagile vastu, väites, et kohalik seadusandlus täidab kõiki eelnimetatud direktiivi nõudeid vajalikul määral. Euroopa Kohus nõustus Komisjoni seisukohaga ning otsustas, et EL direktiiv 75/442/EÜ on hagis määratletud osas üle võtmata.
Lahendiga saab tutvuda läbi Euroopa Kohtu lahendite otsingusüsteemi (otsides asja numbri järgi)
Vt ka direktiivi nr 75/442/EÜ kehtivat teksti
MAAPÕU
Vabariigi Valitsus kinnitas maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad
Vabariigi Valitsus kiitis 12. novembril heaks määruse nr 172, millega määratakse maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad aastateks 2010-2015. Määrus põhineb keskkonnatasude seadusel ning käsitleb erinevat tüüpi maavarasid nagu näiteks põlevkivi, turvas ja ehitusmaavarad. Senised maavarade kaevandamisõiguse tasumäärad kehtestati 2006. aastal ja kehtivad 2009. aasta lõpuni. Protsentuaalselt tõusevad tasumäärad erinevate maavarade puhul erinevalt, kuid enamasti umbes 20% aastas. Kõige märkimisväärsemaks saab olema turba kaevandamistasude proportsionaalne kasv, samas kogumahus kasvab kõige rohkem põlevkivi kaevandamise eest makstav tasu.
Allikas: Keskkonnaministeerium
Vt määruse teksti Riigi Teatajas
Vt ka keskkonnatasude seaduse teksti
JÄÄTMED
Euroopa Komisjon kehtestas liikmesriikide jaoks küsimustiku patareidirektiivi rakendamise aruannete esitamiseks
Euroopa Komisjon kehtestas oma 25. novembri 2009.a. otsusega nr 2009/851/EÜ küsimustiku, mille alusel liikmesriigid esitavad aruanded direktiivi 2006/66/EÜ (nn patareidirektiiv) rakendamise kohta. Liikmesriikide kohustus korrapäraseks aruandluseks tuleneb patareidirektiivi artiklist 22(1).
Vt Komisjoni otsuse teksti
Vt ka nn patareidirektiivi kehtivat teksti
Riigikohus oli esimesel lugemisel pakendiseaduse muutmise eelnõu
Riigikogu 12. novembri istungil oli esimesel lugemisel Erakonna Eestimaa Rohelised algatatud pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (594 SE), mille eesmärgiks on parandada turuolukorda taaskasutusturul. Selleks välistataks eelnõuga olukord, kus jäätmekäitleja saab taaskasutusorganisatsiooni enamushäältega kontrollida. Eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks Riigikogus määrati 25. november.
Vt Riigikogu 12.11.09 stenogrammi
Vt eelnõu 594 SE teksti ja seletuskirja
Riigikohtu otsus seoses jäätmeseaduse rakendamisega (jäätmeveo konkurss)
Riigikohus lahendas oma 18. novembri 2009.a. otsusega asjas nr 3-3-1-44-09 Ragn-Sells AS kaebust Elva Linnavalitsuse korralduse nr 260 tühistamiseks. Vaidlusküsimuseks oli jäätmeveo konkurss Elva linnas, kus üks pakkujatest oli esitanud ebatavaliselt madala hinna, mis tähendas jäätmeveo rahastamisel nn “ristsubsideerimise” kasutamist. Teine konkursil osaleja, Ragn Sells AS leidis, et sellise hinnapakkumise välistab jäätmeseaduse § 66 lg 5, mille kohaselt jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud.
Riigikohus selle seisukohaga ei nõustunud, vaid leidis, et ristsubsideerimise välistamine on ettevõtete konkurentsi küsimus ning see ei ole olnud jäätmeseaduse sätte eesmärk. Pigem on eesmärgiks olnud “saastaja maksab” printsiibi tagamine ning sellisena on säte suunatud mitte ettevõtjale, vaid kohalikule omavalitsusele. Ristsubsideerimine ehk ettevõtte poolne odavhinna pakkumine tehtava töö eest ei ole “saastaja maksab” printsiibiga üldiselt vastuolus ning nii on see ka käesoleval juhul.
Vt Riigikohtu otsust asjas nr 3-3-1-44-09
OHTLIKUD AINED
Uus direktiiv kehtestab tegevusraamistiku pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks
Euroopa Liidu Teatajas on avaldatud uus EL direktiiv 2009/128/EÜ, mille eesmärgiks on kaitsta nii inimeste tervist kui keskkonda pestitsiidide kasutusega seonduvate võimalike riskide eest. Uus direktiiv kehtestab kohustuse koostada riiklikud tegevuskavad, mis hindavad pestitsiididest tekkivat ohtu ja näevad ette meetmed mõjude vähendamiseks. Samuti sätestab direktiiv nõuded pestitsiidide müümisel, töötlemisel ja käitlemisel, riikide aruandluskohustuse ning nõude, et direktiivist tulenevate nõuete täitmata jätmisele peab sätestama adekvaatsed sanktsioonid.
Vt EL direktiivi 2009/128/EÜ teksti Euroopa Liidu Teatajas
KIIRGUS
Valitsus muutis radioaktiivsete jäätmete veo dokumentide menetlemise korda
Vabariigi Valitsus otsustas 10. detsembri istungil muuta VV määrust nr 243 “Radioaktiivsete jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo dokumentide menetlemise korra erisused lähtuvalt päritolu- ja sihtriigist“. Muudatuse peamine eesmärk on viia riigisisene õigus kooskõlla direktiivis 2006/117/Euratom sätestatud nõuetega. Määrust täiendatakse kättesaamistõendi regulatsiooniga direktiivi reguleerimisalasse jäävate veolubade taotluste menetlemisel. Veoloa taotluse menetlemise korda kohaldatakse radioaktiivsete jäätmete veol Eestisse töötlemise eesmärgil ning dokumentide menetlemisel radioaktiivsete jäätmete EL liikmesriikide vahelise veo korral läbi Eesti.
Allikas: Vabariigi Valitsus
Vt täpsemat infot Vabariigi Valitsuse 10. detsembri istungi kommenteeritud päevakorrast
KALANDUS
Saabumas Ühise Kalanduspoliitika uus kontrollisüsteem
Euroopa kalandus- ja põllumajandusnõukogu 20. novembri koosolekul jõuti poliitilisele kokkuleppele võtta vastu Nõukogu määruse eelnõu, mis looks Ühise Kalanduspoliitika järelevalve, seire ja jõustamise uuendatud süsteemi, põhimõttel, et kontrollitaks kõiki protsesse „võrgust taldrikuni“. Muuhulgas nähakse eelnõus ette standardiseeritud inspekteerimisreeglid kalapüügiahela igas punktis (merel, sadamas, turustamisel jne); moodsa järelevalvetehnoloogia kasutamine ning harmoniseeritud sanktsioonid.
Allikas: Euroopa Nõukogu
Vt Euroopa Nõukogu pressiteadet
Vt eelnõu teksti
Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust eelnõu kohta
Eesti ja Venemaa leppisid kokku 2010. a Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügivõimalustes
23.-27. novembrini Tartus toimunud Eesti-Vene valitsuste vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase kalapüügikomisjoni istungil kooskõlastati erinevate kalaliikide püügimahtude riikidevaheline jaotus 2010. aastal. Kalapüügikomisjon kinnitas ka järgmise aasta esimese poole püügikorralduse, mille kohaselt jääb järgmisel aastal Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kehtima võrgupüügi keeld 20. aprillist kuni 1. septembrini.
Allikas: Vabariigi Valitsus
Vt täpsemalt Eesti kalapüügikvootide kohta: Eesti kalapüügikvoodid 2009. ja 2010. aastal
Kehtestati harrastusliku kalapüügi tingimused 2010. aastaks
Keskkonnaministri 12. novembri 2009. a määrusega nr 62 kehtestatakse lubatud püügivahendite piirarv ja harrastusliku kalapüügiõiguse tasu 2010.aastal, samuti kohatised püügikitsendused. Eri kalastuskaartide piirarvud ja püügikitsendused on sätestatud nii Läänemeres kui konkreetsetes iseveekogudes. Eraldi on reguleeritud kaitsealadele jäävate veekogude püügikitsendused ja kalastuskaartide piirarvud. Samuti on eriregulatsioon (eri püügikitsendused ja kalapüügitasud) kehtestatud mõnede püügivahenditega püügi puhul (liiv, kuurits, harpuun ja harpuunpüss) ning konkreetsete veeloomade püügi puhul (lõhelised ja vähilised).
Vt ka keskkonnaministri määruse teksti Riigi Teatajas
Valitsus kinnitas kutselise kalapüügiõiguse tasumäärad 2010. aastaks
Valitsus võttis oma 10. detsembri 2009.a. istungil vastu määruse kalapüügiõiguse tasumäärade kohta 2010. aastal. Püügiõigustasud arvestatakse kalaliikide esmamüügihindade alusel ning ei või ületada 4% tasu kehtestamise aastale eelnenud aastal püügivahendiga või püügipäeval püügipiirkonnas keskmiselt püütud kalakoguse või püütud isendite keskmisest väärtusest. Tasude määramisel arvestatakse ka seda, et nendest laekuvad summad kataksid riigi kulutusi, mis tehakse kalavarude uuringuteks, kalavarude taastootmiseks ja kalapüügi järelevalveks. Peaaegu kõigis Eesti maakondades on oodata püügivahendite hindade jäämist enam-vähem samale tasemele eelmise aastaga võrreldes. Suureneb räime ja kilu püügiõiguse tasu Läänemerel kalalaeva püügiloa alusel ning kastmõrra ja nakkevõrgu tasu kaluri kalapüügiloa alusel Harju, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas. Pärnu maakonnas suurenevad kastmõrra ja ääre- ning avaveemõrra püügiõiguse tasu. Siseveekogudes jäävad püügiõiguse tasud järgmisel aastal praktiliselt selle aasta tasemele.
Allikas: Vabariigi Valitsus
Vt täpsemat infot Vabariigi Valitsuse 10. detsembri istungi kommenteeritud päevakorrast
|
