Peateema
Riigikohus tegi olulise otsuse Natura 2000 alade kaitse alla võtmise menetluse osas
lühiuudised
- Keskkonnaalased õigused
- Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll
- Kliimamuutus ja energeetika
- Välisõhu kaitse
- Looduskaitse
- Vesi
- Merekaitse
- Maapõu
- Metsandus
- Jäätmed
- Kalandus
Riigikohus tegi olulise otsuse Natura 2000 alade kaitse alla võtmise menetluse osas
Riigikohus tegi 30.09.09 haldusasjas nr 3-3-1-57-09 otsuse, milles võttis olulisi seisukohti seoses Natura 2000 alade kaitse alla võtmisega. Tegemist oli Audru vallas kinnistuid omavate maaomanike kaebusega, milles paluti tühistada Vabariigi Valitsuse poolt Audru poldri hoiuala kaitse alla võtmise määrus, kuna kaitse alla võtmine oli põhjendamata ja selleks ei olnud kogutud piisavalt infot. Riigikohus tühistaski Audru poldri hoiuala kaitse alla võtmise määruse osas, millega arvati hoiualasse vaidlusalused kinnistud.
Loe lähemalt
KESKKONNAALASED ÕIGUSED
Euroopa Kohus tõlgendas laialt keskkonnaorganisatsioonide juurdepääsuõigust kohtumõistmisele
Euroopa Kohtu poolt kohtuasjas nr C-263/08 „Djurgården-Lilla Värtans Miljöskyddsförening“ tehtud vastses otsuses deklareeris Kohus, et liikmesriigi kohtutele peab olema juurdepääs kõigil planeerimismenetluses osalenud puudutatud isikutel. Vastav kohustus tuleneb EL direktiivi 85/337 (nn KMH direktiiv) artiklist 10a. Samas otsuses asus Euroopa Kohus seisukohale, et valitsusväliste organisatsioonide juurdepääs kohtutele nimetatud sätte alusel peab olema „lai“ ning tagama artikli efektiivse rakendumise. Kohus luges sellest tulenevalt ebakorrektseks Rootsis kehtiva tingimuse, et keskkonnaasjades on kohtusse pöördumise õigus vaid keskkonnaorganisatsioonidel 2000 või rohkema liikmega.
Tegemist on olulise pretsedendiga, kuna esmakordselt võttis Euroopa Kohus konkreetse seisukoha kaebeõiguse piirangute osas, mille paljud liikmesriigid on kehtestanud keskkonnakaitseorganisatsioonide õigusele keskkonnaasjades kohtusse pöörduda (piirangud on liikmesriigiti küll erinevad). Eestis ei ole kaebeõiguse kriteeriume seadusega reguleeritud, kaebeõiguse tingimused tulenevad peamiselt kohtupraktikast ja ei ole kindlasti diskrimineerivad (keskkonnaorganisatsioonidele on antud lai kaebeõigus).
SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL
Euroopa Komisjon algatab kohtuasjad liikmesriikide vastu, kus käitised tegutsevad ilma ajakohaste saastelubadeta
Euroopa Komisjon teatas, et esitab Euroopa Kohtule hagid Taani, Hollandi, Portugali, Kreeka, Sloveenia ja Hispaania vastu. Tegemist on riikidega, kes on rikkunud kohustust väljastada teatud tööstuslikele ja põllumajanduslikele käitistele uued või revideeritud saasteload, tulenevalt EL direktiivist 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta. Kokku on neis riikides 1500 nõueteta tegutsevat käitist. Load tulnuks väljastada 30. oktoobriks 2007.a.
Allikas: Euroopa Komisjon
Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet (ingl k)
Vt EL direktiivi nr 96/61 teksti (konsolideeritud versioon)
KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA
EL keskkonnanõukogu kinnitas seisukohad Kopenhaageni kliimakonverentsiks
21. oktoobril Luksemburgis toimunud EL keskkonnanõukogu istungil võtsid keskkonnaministrid ühiselt vastu Euroopa Liidu seisukohad Kopenhaageni kliimakonverentsiks, kus püütakse saavutada uut ülemaailmset kliimakokkulepet.
Nõukogu järeldused käsitlevad kõikide osapoolte panust vähese süsinikuheitega majandusele üleminekul, säästva metsanduse küsimusi, süsinikuturgu, kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks mõeldud tegevuste rahastamist ja juhtimist ning Kyoto protokolliga sätestatud lubatud heitkoguste ühikuid ning tehnoloogiasiiret. Nõukogu rõhutas ka vajadust Kyoto protkollile tugineva õiguslikult siduva kokkuleppe järele, kuna see on parim alus järjepidevaks tööks valdkonna eesmärkide saavutamisel.
Vt Euroopa Nõukogu järeldusi
Uus EL määrus karmistab osoonkihti kahandavate ainete regulatsiooni
Uus EL määrus nr 1005/2009 osoonkihti kahandavate ainete kohta täiendab läbivalt EL-s seni kehtinut osoonkihi kaitse regulatsiooni ning hakkab ühtlasi asendama selle valdkonna seni kehtinud keskset õigusakti – määrust nr 2037/2000. Endise määruse algne täiendamise vajadus tekkis seoses 2007.a ja 2008. aastal tehtud muudatustega Osoonkihi kaitsmise Viini konventsiooni Montreali protokolli, eelkõige seoses klorofluorosüsivesinike kiirendatud korras käibelt kõrvaldamisega. Lisaks otsustasid Euroopa Parlament ja nõukogu, et mitmes valdkonnas tuleks rakendada senisest regulatsioonist karmimaid meetmeid. Kuna määrust 2037/2000 on ka varem korduvalt täiendatud, otsustati see täielikult uue sõnastusega asendada.
Vt vastuvõetud määruse teksti
VÄLISÕHU KAITSE
Euroopa Komisjon esitas Eestile viimase hoiatuse seoses tahkete peenosakeste õhusaastega
Euroopa Komisjon teatas oktoobri lõpus, et saatis kolmele EL liikmesriigile viimase kirjaliku hoiatuse, milles nõudis 2005. aastal kehtestatud lenduvate saasteainete standardnormide täitmise tagamist. 2008. aasta andmete kohaselt pole need riigid suutnud endiselt tagada lendosakeste kontsentratsiooni vähendamist nõuetekohasele tasemele. Kolm hoiatuse saanud liikmesriiki on Eesti, Sloveenia ja Rootsi.
Antud küsimuses oleks võimalik olnud taotleda ka ajapikendust, määrates Komisjoni nõusolekul standardite täitmiseks uue tähtaja, kuid riigid pole seda taotlenud. Kui praegune hoiatus ei too kaasa vajalikke tagajärgi, on järgmiseks Komisjoni poolseks sammuks hagi esitamine Euroopa Kohtusse.
Allikas: Euroopa Komisjon
Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet
Vt ka Euroopa Liidu direktiivi 2008/50 välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta
LOODUSKAITSE
Puudulik linnualade määramine viib Rumeenia Euroopa Kohtusse
Euroopa Komisjon teatas, et kaebab Rumeenia Euroopa Kohtusse, kuna viimane on järjepidevalt jätnud rakendamata Euroopa Liidus nõutavad linnukaitsemeetmed. Tulenevalt EL direktiivist 79/409 loodusliku linnustiku kaitse kohta (nn linnudirektiiv) pidi Rumeenia Euroopa Liiduga ühinedes esitama nimekirja linnualadest (ehk linnudirektiivi terminoloogia järgi erikaitsealadest (special protection areas)), mis vajavad linnudirektiivi tingimustele vastavat kaitset. Kuigi tegemist on väga rikka linnustikuga riigiga, ei olnud Rumeenia 2007. oktoobriks veel ühtki ala esitanud ning sai Euroopa Komisjonilt esimese hoiatuse. Teist korda hoiatati Rumeeniat 2008. aastal, kui 30% Euroopa Komisjoni seisukohalt olulistest aladest oli veel kaitseta ning paljud alad olid kaitse alla võttes palju väiksemad, kui alguses plaanitud. Kuna ka praeguseks ei ole Rumeenia neid probleeme lahendanud ja linnualade kaitse alla võtmine on endiselt pooleli, otsustas Komisjon pöörduda Euroopa Kohtusse.
Allikas: Euroopa Komisjon
Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet (ingl k)
Vt linnudirektiivi teksti (konsolideeritud versioon)
Euroopa Komisjon hoiatas Poolat seoses maantee ehitamisega läbi Natura alade
Euroopa Kohus saatis Poolale esimese hoiatuse seoses maantee ehitusega Szczecin-Gorzów lõigul, mis läbib mitmeid Natura alasid Loode-Poolas. Komisjon loeb ebapiisavaks keskkonnamõjude hinnangut, mille alusel ehituseks luba anti. Lõppjäreldus, et projektil puudub oluline negatiivne mõju Natura aladele, läheb vastuollu faktimaterjaliga, mille kohaselt toob ehitus paratamatult kaasa metsaelupaikade hävitamise mitmes asukohas. See tähendab, et tegelikkuses võiks sellist tegevust lubada vaid olulistes avalikes huvides, valitsuse otsuse ning Komisjoni heakskiidu alusel. Juhtum meenutab oma asjaoludelt nn Rospuda juhtumit, mis lõppes Poola loobumisega tee-ehitusplaanidest Põhja-Poolas.
Allikas: Euroopa Komisjon
Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet (ingl k)
Vt ka artiklit KÕK-i uudiskirjas Rospuda juhtumi kohta
Vt ka direktiivi nr 92/43 looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (loodusdirektiiv) (konsolideeritud versioon)
Vt ka direktiivi nr 85/337 teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (KMH direktiiv)
Euroopa Liidus keelustati hülgetoodetega kauplemine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009.a. määrus (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta sätestab kõige olulisemana, et nüüdsest on kõigi hülgetoodete turulelaskmine keelatud, välja arvatud kui need on saadud inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade traditsioonilisel jahil ja elatuse saamiseks kütitud hüljestest. Peamine motiiv hülgetoodete keelustamisel oli asjaolu, et hüljeste tapmine ja nülgimine toimub tihti asjatut valu, stressi, hirmu ja muid kannatusi põhjustaval viisil, kusjuures tapmisele ja nülgimisele on väga raske kehtestada efektiivselt kontrollitavaid tingimusi.
Vt EL määruse 1007/2009 teksti Euroopa Liidu Teatajas
Suurupi looduskaitseala loomine jõudis lõpule
Vabariigi Valitsus kinnitas oma 22. oktoobri istungil minevikus mitmeid vastuolusid tekitanud Suurupi looduskaitseala kaitse-eeskirja. Uue looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta Suurupi kambriumi liivakivipanka ja Eestis ainulaadseid kambriumi liivakivi paljandeid. Suurupi looduskaitseala pindala on 190,6 hektarit. Tegemist on ühe olulisima ja suurima loodusliku alaga Tallinna lähiümbruses.
Vt Suurupi looduskaitseala kaitse-eeskirja Riigi Teatajas
Looduskaitseseaduses tehti muudatusi
9. novembril jõustus riigivara seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadus. Jõustunud muudatused puudutavad peamiselt eri aspekte kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise menetluses.
Vt jõustunud seadusemuudatuse teksti Riigi Teatajas
21. novembril jõustuvad Riigikogus 27.10.09 vastu võetud looduskaitseseaduse (LKS) muudatused, millega täpsustati hoiualal raielankide maksimaalsete suuruste kohaldamise tingimusi – selleks, et lubada LKS § 32 lõikes 4¹ sätestatud lageraielangi ja turberaie langi maksimaalseid suurusi, peab kavandatav uuendusraie olema kõigepealt kooskõlas hoiualal raie tegemise tingimustega, mis tulenevad LKS muudest sätetest. Lisaks täiendati looduskaitseseadust EL liigikaitset käsitlevate nõuetega.
Vt seadusemuudatuse teksti Riigi Teatajas
Vt looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta uudist KÕKi oktoobrikuu uudiskirjas
VESI
Euroopa Kohus: reovee süvapuhastamine lämmastikust ei ole üldnõue, vaid kaalutlusotsus
Euroopa Kohus tegi 6. oktoobril kohtuasjas nr C-335/07 otsuse, milles leidis, et EL direktiiv 91/271 asulareovee puhastamise kohta ei sätesta üldist kohustust nõuda kõigist 10 000 ületava inimekvivalendiga linnastute asulareoveepuhastitest väljuva vee süvapuhastust lämmastikust, kui tegu on tundliku veekeskkonnaga. Euroopa Komisjon oli sellist üldnõuet eeldades vaidlustanud Soome Vabariigi reoveekäitlusalase praktika, kus lämmastikukoormuse vähendamise vajaduse üle otsustatakse igakordselt keskkonnalubade väljastamisel, arvestades kohapealseid olusid. Reoveepuhastuse nõuete eesmärgiks on vältida ja vähendada eutrofeerumist, mida põhiliselt tekitavad lämmastik ja fosfor. Eutrofeerumise piiramiseks aga ühtset lahendust ei ole, sest veekogud käituvad neile ainetele erinevalt. Seetõttu tuleb kohtu otsuse kohaselt süvapuhastuse vajadus igakordselt välja selgitada. Kohtu hinnangul ei olnud Soome lämmastikuheitmete ja alade reostumise vahelist põhjuslik seos Komisjoni poolt ka tõendatud.
Euroopa Kohus tegi 6. oktoobril 2009 kohtuasjas nr C-438/07 reoveedirektiivi rakendamist käsitleva otsuse ka Rootsi kohta, jäädes kaalutlusõiguse küsimuses samale seisukohale, kuid leides, et Rootsi on siiski direktiivi nõudeid rikkunud. Nimelt tunnistas Rootsi protsessi käigus, et ei olnud määratud tähtajaks viinud kõiki reoveepuhasteid vastavusse direktiivi Lisa I nõuetega – osadel puudus spetsiaalne lämmastikku eemaldav tehnoloogia täielikult ja osadel see küll oli, kuid lämmastikuheidete kogus neist puhastitest oli nii suur, et tehnoloogia ei võimaldanud eutrofeerumist vältida.
Otsi lahendite tekste Euroopa Kohtu andmebaasist
MEREKAITSE
Muudeti EL direktiivi kriminaalkaristuste kohta merereostuse tekitamise eest
21. oktoobril ilmus Euroopa Liidu Teatajas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/123/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest. Tegemist on tingimustega, mis peaksid tagama liikmesriikides kohaste karistuste, sealhulgas kriminaalkaristuste kohaldamine saasteainete merreheitmise eest vastutavate isikute suhtes. Karistusi endid direktiiv otseselt ette ei näe, pigem on nõuded suunatud EL liikmesriikidele, kes peavad tagama teatud olukordades karistuste kohaldamise ja nende asjakohasuse.
Vt EL direktiivi 2009/123 teksti
Eesti seisukohad Nord Stream’i gaasijuhtme rajamise osas
27. oktoobril võttis Riigikogu vastu avalduse "Läänemerre kavandatava gaasijuhtmega seotud keskkonnariskidest". Riigikogu märkis avalduses, et piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (Espoo konventsiooni) alusel algatatud rahvusvahelise keskkonnamõju hindamise käigus ei ole piisavalt arvestatud kõigi projektist tulenevate riskidega ning seetõttu ei saa rahvusvahelises keskkonnaõiguses üldtunnustatud ettevaatusprintsiibist lähtuvalt käesoleval ajal projekti teostamiseks vajalikke lubasid väljastada.
Selle avalduse taustal võib oluliseks pidada ka seda, et 2. novembril esitas Eestimaa Looduse Fond (ELF) Soome Vaasa halduskohtusse kaebuse, millega vaidlustas Nord Stream AG loa miinide õhkimiseks gaasijuhtme teel. ELF leidis, et miinide õhkimisega seotud gaasijuhtme ehitamise juures suurimad keskkonnariskid, mida pole aga adekvaatselt hinnatud. Riskid on seotud peamiselt õhkimisega kaasneva setete üleskeerutamisega, mis võivad endas sisaldada mürgiseid kemikaale. ELF nõuab Soomelt otsuse ümbervaatamist ning miinide õhkimiseks antud ennetava loa peatamist, kuni rahvusvahelised nõuded keskkonnariskide hindamisel ei ole täidetud.
Vt ka Riigikogu avaldust Nord Streami gaasijuhtme rajamise kohta Riigi Teatajas
Vt Riigikogu istungi stenogrammi
Vt Eestimaa Looduse Fondi pressiteadet kaebuse esitamise kohta
MAAPÕU
Riigikohus saatis kaevanduskahju hüvitise juhtumi tagasi Viru maakohtusse
Riigikohus tegi 7.oktoobril 2009 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-90-09, mis käsitles Olev Elmi hagi 152 203 krooni suuruse kahjuhüvitise saamiseks AS-lt Eesti Energia Kaevandused. Hageja väitis, et tema metsale tekkis kahju aastatel 1997-1999 Kohtla kaevanduses teostatud allmaa mäetööde tulemusena. Riigikohus tühistas oma otsusega eelnevalt langetatud Viru maakohtu ja Tartu ringkonnakohtu otsused ning saatis asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtud olid tähelepanuta jätnud kahju tekkimise ajal kehtinud majandusministri määruse, milles oli reguleeritud kahju tekkimise fakti tuvastamise korda ning millest sõltus antud asjas ka kahjuhüvitise nõude aegumise küsimus.
Ehkki Riigikohus ei teinud asjas lõplikku lahendust, on tegemist olulise kohtuvaidlusega kaevandamisega tekitatud kahju väljamõistmise seisukohalt, seega tasub asja arengul edaspidi silma peal hoida.
Vt Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-90-09
METSANDUS
Muudeti Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse põhimäärust
12. oktoobril kinnitas keskkonnaminister Jaanus Tamkivimääruse nr 59 „Keskkonnaministri 19. jaanuari 2009. a määruse nr 4 «Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse põhimäärus» muutmine“. Määrus muudab Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse (MMK) struktuuri, peamiselt korraldatakse ümber peamiselt keskuse jahinduslikud funktsioonid.
Allikas: Keskkonnaministeerium
Vt ka määruse teksti Riigi Teatajas
JÄÄTMED
Euroopa Komisjon täpsustas taaskasutatavate jäätmete väljavedamise tingimusi mõnedesse OECD-välistesse riikidesse
15. oktoobril võttis Euroopa Komisjon vastu määruse nr 967/2009, millega muudetakse määrust nr 1418/2007 seoses teatavate jäätmete väljaveoga taaskasutamise eesmärgil teatavatesse OECD-välistesse riikidesse. Vastava regulatsiooni aluseks on EL määrus nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta, mille artikli 37 kohaselt peab selliste jäätmete puhul, mille väljavedu sama määrus täielikult ei keela, Komisjon pöörduma OECD-välise liikmesriigi poole ning uurima, kas too lubab taaskasutatavate jäätmete sissevedu ning milliseid kontrollimeetmeid tuleb rakendada. Uus määrus nr 967/2009 kirjeldabki selliseid kontrollimeetmeid, millest on värskena Euroopa Komisjonile teada andnud Hongkong, Indoneesia, Singapur, Serbia, Ukraina, Montenegro ja Nepal.
Vt EL määruse nr 967/2009 teksti
Vt EL määruse nr 1013/2006 teksti
Jõustus jäätmepõletustehase ja koospõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuete muudatus
12. oktoobril jõustus keskkonnaministri 2. oktoobri 2009. a määrus nr 56, millega muudeti jäätmepõletustehase ja koospõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõudeid. Muudatused on eelkõige vormilised ja nende eesmärgiks on viia nõuded kooskõlla EL direktiiviga 2000/76/EÜ, mis reguleerib jäätmete põletamist.
Vt määruse nr 56 teksti Riigi Teatajas
Valitsus kehtestas probleemtoodetes keelatud ohtlike ainete loetelu muudatused
22. oktoobril võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse nr 162, millega muudetakse probleemtoodetes keelatud ohtlike aine täpsustavat loetelu. Probleemtoode on jäätmeseaduse kohaselt toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad näiteks patareid ja akud, mootorsõidukid, elektri- ja elektroonikaseadmed.
Uus määrus teeb palju muudatusi kemikaalide lubatud sisalduse kohta probleemtoodetes: näiteks sätestatakse, et ei ole lubatud selliste elektri- ja elektroonikaseadmete ja nende osade turule laskmine, mis sisaldavad üle 0,1 massiprotsendi elavhõbedat, pliid või nende ühendeid, kuuevalentse kroomi ühendeid, polübroomitud bifenüüle (PBB) ja polübroomitud difenüüleetreid (PBDE) ning üle 0,01 massiprotsendi kaadmiumi või selle ühendeid.
Vt ka määruse nr 162 teksti Riigi Teatajas
KALANDUS
Euroopa Liidu Põllumajandusnõukogu istungil saavutati poliitiline kokkulepe seoses Läänemere kalavarude püügivõimalustega 2010. aastal
EL Põllumajandusnõukogu kiitis 19.-20. oktoobril toimunud istungil heaks eelnõu teatavate Läänemere kalavarude lubatud kogupüügi ja kvootide määramise osas 2010. aastaks. Kokkulepe hõlmas räime-, kilu-, lõhe-, tursa-, lesta- ja hariliku kammelja varusid ning eelkõige Läänemere piirkonna ühenduse vetes liikmesriikide lubatud kogupüügi kogumahtu ja püügikvoote.
Allikas: Euroopa Nõukogu
Vt ka Euroopa Nõukogu pressiteadet (ingl k)
Vt eelnõu teksti (ingl k)
Euroopa Komisjon keelustas Eesti laevadel heeringapüügi ICES-i alarajoonis 28.1
Euroopa Komisjoni 5. oktoobri 2009.a. määrusega nr 931/2009 keelati Eesti laevadel Rahvusvahelise mereuurimise nõukogu ICES’ alarajoonis 28.1 heeringapüük kuni 2009.a. lõpuni. Selle põhjuseks oli asjaolu, et Eesti on juba ületanud 2009.aastaks ettenähtud heeringapüügi kvooti.
Vt ka EL määruse nr 931/2009 teksti Euroopa Liidu Teatajas
Euroopa Komisjon kehtestas ebaseadusliku kalapüügi piiramise üksikasjalikud rakenduseeskirjad
22. oktoobril võeti vastu uus EL määrus nr 1010/2009, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad varasemale EL määrusele nr 1005/2008, millega loodi ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Määrus nr 1010/2009 käsitleb muuhulgas kalalaevade kontrolli sadamast, püügi sertifitseerimise menetlust, sertifikaatide kontrolli, vastastikust abi kolmandate riikidega jne.
Vt EL määruse nr 1010/2009 teksti Euroopa Liidu Teatajas
Kehtestati ajutised püügikitsendused Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel 2009. aasta II poolaastal
Riigi Teatajas on ilmunud keskkonnaministri määrus, millega kehtestati ajutised püügikitsendused Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel 2009. aasta II poolaastal. Määrus põhineb Eesti ja Venemaa valitsuste vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikomisjoni 27. ja 28. istungi soovitustele ning Keskkonnainspektsiooni ja TÜ Eesti Mereinstituudi ettepanekule. Peamiselt käsitletakse selles teatud tüüpi püügiviiside keelustamist kuni 2009. aasta lõpuni.
Vt määruse teksti Riigi Teatajas
Valitsus kehtestas kutselise kalapüügi võimalused 2010. aastaks
Valitsuse määruse kohaselt jäävad rannapüügi võimalused võrreldes 2009. aastaga üldjoones samaks, samuti suurematel siseveekogudel – Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel. Võrreldes 2009. aastaga muutuvad püügivõimalused väikejärvedel, kus mitut tüüpi püügi võimalusi vähendatakse.
Vt ka määruse teksti Riigi Teatajas
|
