lühiuudised
 KESKKONNA-VASTUTUS
Euroopa Kohtu järjekordsed otsused EL keskkonnavastutuse direktiivi üle võtmata jätmise osas
Euroopa Kohus langetas juunis järjekordsed otsused seoses EL keskkonnavastutuse direktiivi (2004/35) tähtaegse üle võtmata jätmisega, seekord Austria ja Ühendkuningriigi suhtes (kohtuasjad nr C-422/08 ning C-417/08), kes ei ole suutnud senini keskkonnavastutuse siseriiklikku regulatsiooni kehtestada. Direktiiv tuli üle võtta 30. aprilliks 2007.a., ent mitmed liikmesriigid ei ole sellega hakkama saanud.
Euroopa Kohus on praeguseks leidnud juba seitsme EL liikmesriigi (lisaks Austriale ja Ühendkuningriigile veel Soome, Prantsusmaa, Luksemburg, Sloveenia ja Kreeka) osas, et need riigid ei ole keskkonnavastutuse direktiivi tähtaegselt üle võtnud. Lisaks on Euroopa Komisjon esitanud Euroopa Kohtusse hagid Iirimaa, Hispaania ja Belgia vastu.
EL keskkonnavastutuse direktiivi keskne eesmärk on luua keskkonnakahjude vältimise ja heastamise süsteem rea oluliste EL keskkonnakaitseliste direktiivide (loodusdirektiiv) alusel kaitstavate loodusväärtuste kahjustamisel. Eestis on keskkonnavastutuse direktiiv üle võetud keskkonnavastutuse seadusega, mis kehtib alates 2007.a. detsembrist.
Vt keskkonnavastutuse direktiivi ülevõtmise kehva seisu kohta ka pikemat ülevaadet KÕKi veebruarikuu uudiskirjast:
http://www.k6k.ee/uudiskiri/2009-marts/keskkonnavastutuse-pohilugu
SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL
Keskkonnanõukogus saavutati kokkulepe tööstusemissioonide karmima reguleerimise osas
Juuni lõpus Luxembourgis toimunud EL keskkonnanõukogu istungil saavutasid EL liikmesriikide keskkonnaministrid poliitilise kokkuleppe saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi (IPPC direktiiv) uuestisõnastamise osas. IPPC direktiivi eesmärgiks on vältida ja kontrollida kompleksselt õhu, vee ja pinnase saastamist tööstusettevõtete poolt.
Keskkonnanõukogu arutas eelnõud, mille Euroopa Komisjon oli esitanud 2007.a. detsembris, et ühendada seitse direktiivi üheks õigusaktiks, mille eesmärgiks oli vähendada ettevõtete halduskoormust, ent ka negatiivseid keskkonnamõjusid. Eelnõuga vähendataks suurte põletusseadmete miinimumemissioonide piirmäärasid, seataks standardid keskkonnajärelevalve teostamiseks ning muudetaks lubade ülevaatamine efektiivsemaks. Komisjon loodab muudatustega vähendada iga-aastaseid tervisega seotud kulutusi ning hoida ära 13 000 enneaegset surma aastas.
Juunikuine keskkonnanõukogu arutas eelnõud eelkõige parima võimaliku tehnika (BAT) rakendamise tähtaegade osas, leppides kokku, et suurte põletusseadmete puhul tuleb parimat võimalikku tehnikat rakendada juba 2 aastat pärast direktiivi jõustumist, mitte aastaks 2016, nagu Komisjoni pakutud eelnõus. Olemasolevatele ettevõtetele kehtivad siiski pikemad ning üleminekutähtajad. Samuti vaatas keskkonnanõukogu läbi parima võimaliku tehnika kirjelduste (BREF) vastuvõtmise protseduuri, et tagada nende kättesaadavus kõigis EL keeltes.
Saavutatud kokkulepe eelnõu osas läheb nüüd Euroopa Parlamenti teisele lugemisele.
Allikas: Euroopa Komisjon, EL keskkonnanõukogu
Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet (ingl k)
Vt keskkonnanõukogu pressiteadet (ingl k)
 KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA
ÜRO kliimaläbirääkimiste Bonni vooru tulemused tagasihoidlikud
1.-12. juunil toimus Bonnis, Saksamaal ÜRO kliimaläbirääkimiste järjekordne voor, kus loodeti jõuda ühistele seisukohtadele uue kliimakokkuleppe osas. Kliimakokkuleppe sõlmimine peaks toimuma detsembris 2009 Kopenhaagenis. Läbirääkimisvoor tõi selgust paljudes juriidilistes küsimustes ning ettevalmistav läbirääkimiste tekst pikenes 30 leheküljelt 200-ni, kuid sisulistele kokkulepetele selles osas, et saavutada aastaks 2020 kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamine 25% kuni 40% võrreldes aastaga 1990, veel ei jõutud. Eelnimetatud langust kasvuhoonegaaside emissioonides on teadlaste hinnangul vaja selleks, et saavutada kaugem eesmärk takistada kliima soojenemist aastaks 2050 rohkem kui 2 kraadi. Läbirääkimised jätkuvad voorudega Bonnis (augustis) ja Bangkokis (septembris).
Vt ÜRO pressiteadet
Vt artiklit kliimaläbirääkimiste kohta KÕKi juuni uudiskirjas
Euroopa Nõukogu võttis vastu seisukohad kliimamuutusega kohanemise osas
Kliimamuutusega kohanemine on tänavu olnud EL institutsioonide jaoks üks kõige olulisemaid käsitletavaid keskkonnaküsimusi. Ka Euroopa Nõukogu arutas seda 28. mai istungil, kus kinnitati Nõukogu üldised seisukohad selles valdkonnas (vt seisukohtade teksti). Nõukogu rõhutas eelkõige kliimamuutusega kohanemise ja selleks valmisoleku olulisust kõigil elualadel, samuti seniste EL algatuste – nagu näiteks valge raamatu koostamine kliimamuutuste kohta ning kliimamuutusega kohanemise raamstrateegia kavandamine - jätkamise ja edasiarendamise vajadust. Konkreetsematest ettepanekutest võib välja tuua plaani asutada Euroopa Komisjoni juurde spetsiaalselt kliimamuutusega kohanemisega tegelev Mõjude ja kohanemise hindamisgrupp (Impact and Adaptation Steering Group - IASG).
Vt pressiteadet Euroopa Nõukogu 28. mai istungi kohta
Jõustusid Euroopa Liidu „kliimapaketti” kuuluvad õigusaktid
Euroopa Liidus jõustusid 25. juunil nn „kliimapaketti kuuluvad õigusaktid“ Vt pikemat artiklit kliimapaketi kohta KÕK-i mai uudiskirjas.
Vt ka vastuvõetud kliimapaketi õigusaktide ametlikke tekste:
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/29/EÜ, 23. aprill 2009, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/30/EÜ, 23. aprill 2009, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ seoses bensiini, diislikütuse ja gaasiõli spetsifikatsioonidega ja kehtestatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalve ja vähendamise mehhanism
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/31/EÜ, 23. aprill 2009, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 443/2009, 23. aprill 2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames
Uus Euroopa Liidu ehitiste energiatõhususe regulatsiooni tutvustav veebileht
Euroopa Komisjon avas uue veebiportaali Build Up, mille eesmärk on levitada informatsiooni ehitiste energiakasutusega seotud küsimustes. Veebiportaal pakub tutvusta ehitiste energiatõhususe edendamisega seotud praktikat, tehnoloogiaid ning õigusakte ning on suunatud nii ehitussektoris tegutsejatele, riigiametnikele, majaomanikele kui –üürilistele.
Allikas: European Environmental Law News Service
Eesti Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 kinnitatud
Riigikogu võttis 15. juunil vastu energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020, mis asendab 2004. aastal kinnitatud kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukava aastani 2015. Energiamajanduse valdkonnas on mitmeid spetsiifilisi arengukavasid, kuid antud kava annab energiamajanduse üldsuunad. Need jagunevad pideva energiavarustuse tagamise, säästliku energiavarustuse ja -tarbimise tagamise ja põhjendatud energiahinna tagamise meetmeteks. Arengukava elluviimise eest on vastutav majandus- ja kommunikatsiooniminister, kes peab järgneva kolme kuu jooksul esitama Riigikogule selle rakendusplaani.
Vt arengukava teksti Riigi Teatajas
Riigikontroll: Eestil puudub tulemuslik energia kokkuhoiu kava
Riigikontroll avalikus juuni alguses auditiaruande “Riigi tegevus energiasäästu saavutamisel”, milles leiab, et riigil puudub selge kokkulepitud eesmärk energia säästmiseks ja tulemuslik energia kokkuhoiu kava. Ehkki Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kavandab investeerida aastatel 2007-2013 kokku 1,63 miljardit krooni energiasäästu meetmeteks, ei ole teada, kust ja kui palju selle tulemusena kokku hoitakse. 2007.a. ellu kutsutud energiasäästu sihtprogrammiga kavandatakse peamiselt uuringuid, õigusaktide koostamist, koolitusi ja teabelevi parandamist, aga konkreetsete säästumeetmete rakendamiseni jõutakse alles aastal 2011 või veelgi hiljem.
Euroopa Liit kohustas liikmesriike koostama energiatõhususe tegevuskava, mis viiks soovitusliku eesmärgini – säästa lõpptarbimises 9% energiat aastate 2001–2005 keskmisest tarbitud energiakogusest. Kokkuhoid peaks olema saavutatud perioodil 2008–2016 (st 1% aastas). Eesti tarbimisandmeid arvestades tuleks Eestil 2016. aasta lõpuks säästa 2678 GWh energiat.
Allikas: Riigikontroll
Vt Riigikontrolli pressiteadet ja auditiaruannet “Riigi tegevus energiasäästu saavutamisel”
 LOODUSKAITSE
Komisjon hoiatas Kreekat ja Hispaaniat loodusdirektiivi rikkumiste eest
Euroopa Komisjon on hiljuti saatnud seoses EL direktiivi 92/43 (nn loodusdirektiiv) rikkumisega hoiatused Kreekale ning Hispaaniale.
Kreeka on Euroopa Komisjoni väitel jätnud kohaselt kaitsmata Natura 2000 võrgustikku kuuluva Koroneia järve, mida saastab ümbritsev tööstus ning linnad ning mille vett kasutatakse ekstensiivselt niisutussüsteemides. Hoolimata järve kaitse alla võtmisest, pole kaitse olnud piisav kaitsestaatuse halvenemise vältimiseks.
Hispaania poolt on Komisjoni hinnangul toimunud kaks loodusdirektiivi rikkumist. Esiteks on jäetud ebaseaduslikult läbi viimata keskkonnamõjude hindamised mitmetele hetkel töötavatele avatud kaevandustele, mis asuvad Laciana oru Natura 2000-alal Castille-Leoni provintsis. Laciana org on elupaigaks mitmetele ohustatud liikidele, mh pruunkarule ja metsisele. Loodusdirektiivi art 6 alusel tuleks sellisel alal läbiviidavste projektide puhul viia läbi keskkonnamõjude hindamine, et vältida kaitstavate liikid. Teiseks teavitas Komisjon Hispaaniat tervelt 174 alast Kanaari saartel, mis tulnuks loodusdirektiivi alusel erikaitsealadena kaitse alla võtta, kuid seda pole seni tehtud.
Komisjon alustab liikmesriikide vastu rikkumismenetlus Euroopa Ühenduse Asutamislepingu artikkel 226 alusel ning kui liikmesriigiga ei saavutata lõpuks üksmeelt, võib järgneda Komisjoni poolt pöördumine Euroopa Kohtusse.
Allikas: Euroopa Komisjon
Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet rikkumismenetluse kohta Hispaania vastu
Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet rikkumismenetluse kohta Kreeka vastu
Vt loodusdirektiivi teksti
MULLAKAITSE
Mullakaitse direktiivi eelnõu on jätkuvalt vaidlusküsimuseks
Juunis Luxembourgis toimunud EL keskkonnanõukogu istungil esitas eesistuja EL riikide keskkonnaministritele ülevaate EL mullakaitse direktiivi eelnõu menetlemise seisust.
Direktiivi kohaselt tekiks kohustus hinnata mulla seisundit mõjutada võivate tegevuste korral vastavat mõju, maakasutaja kohustus võtta ettevaatusabinõusid mõju vältimiseks või miinimumini viimiseks, samuti peaks liikmesriigid välja selgitama nö mullakaitse seisukohalt ohualtid alad (nt erosiooniohtlikud alad) ja töötama välja vastavate ohtude tõkestamise programmi, samuti koostama saastatud alade ülevaate ja need alad tervendama.
Seni on EL tasandil küll tunnistatud mullakaitse olulisust, ent seda ei ole eraldi teemana õiguslikult reguleeritud ega konkreetseid kaitsemeetmeid kehtestatud.
Ehkki eelnõu läbis Euroopa Parlamendis esimese lugemise juba 2007.a. novembris, ei ole Nõukogu seni suutnud eelnõu osas poliitilist kokkulepet saavutada. 2009. aastal on küll välja töötatud uus kompromisstekst, ent juba enne juunikohtumist sai ilmseks, et eelnõu ei saavuta ka seekord vajalikku häälteenamust.
Allikas: EL keskkonnanõukogu
Vt ülevaadet EL mulladirektiivi eelnõu menetlemise hetkeseisust (ingl k)
Vt ka pikemat uudist märtsikuises KÕKi uudiskirjas „Jätkuvad läbirääkimised mullakaitse direktiivi üle”
MAAPÕU
Riigikogu ei toetanud ettepanekut peatada maavarade kaevandamine kuni vastava arengukava kinnitamiseni
Riigikogus oli 9. juunil esimesel lugemisel Erakonna Eestimaa Rohelised (EER) algatatud otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele seoses looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava koostamisega” eelnõu (498 OE).
Otsuse eelnõu kohaselt teinuks Riigikogu Vabariigi Valitsusele ettepaneku peatada looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava valmimiseni lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi, liiva, kruusa ja savi uute kaevelubade menetlemine. EER hinnangul loob valmiv arengukava küll eeldused senisest süsteemsemaks lähenemiseks looduslike ehitusmaterjalide kaevandamisele, kuid praegu jätkuv võidujooks maavaradele töötab sellele eesmärgile vastu.
Otsuse eelnõud toetas Riigikogus 38 saadikut, ent ehkki eelnõule ei esitatud ühtki vastuhäält, langes eelnõu menetlusest välja, kuna selle vastuvõtmiseks oli vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälteenamus (ehk 51 häält).
Vt ka Riigikogu istungi stenogrammi
Vt otsuse eelnõu 498 OE teksti ja seletuskirja
 METSANDUS
Riigikogu arutas esimesel lugemisel metsaseaduse muudatusi seoses vääriselupaikade kaitsega
Riigikogus oli 11. juunil esimesel lugemisel Erakonna Eestimaa Rohelised algatatud metsaseaduse § 23 muutmise seaduse eelnõu (527 SE), millega muudetaks metsaseaduse üht paragrahvi selliselt, et vääriselupaiku oleks võimalik kindlaks määrata ka kaitsealadel. EER hinnangul ei ole kõik kaitse-eeskirjad piisavalt üksikasjalikud, et tagada vääriselupaikade kaitse – vajaduse tekkimisel ei ole kaitse-eeskirju võimalik ka piisavalt kiiresti muuta.
Vabariigi Valitsus otsustas 11. juunil eelnõud mitte toetada, kuna keskkonnaministeeriumi arvamuse kohaselt on vääriselupaiga mõte tekitada vabatahtlikkuse printsiibi alusel tulundusmetsadesse väikeseid majandamata metsaosi, kus paiknevad kaitset vajavad või ohustatud liigid – juhul, kui vääriselupaigale vastavad tunnused on kaitsealal, siis on keskkonnaministeeriumi hinnangul siiski otstarbekas korrigeerida kaitse-eeskirja, mis on õiguslikult siduvam instrument kui vääriselupaiga staatus.
Vt eelnõu 527 SE esimese lugemise stenogrammi
Vt Vabariigi Valitsuse seisukohta valitsuse 11.06 istungi päevakorrapunktide ülevaatest (p 3 alapunkt 2))
 JÄÄTMED
Keskkonnanõukogu arutas biojäätmete käitlemise probleeme
Juunikuisel EL keskkonnanõukogu kohtumisel Luxembourgis arutati muuhulgas ka biojäätmete küsimust, nõukogu võttis vastu seisukohad biojäätmete käitlemist puudutava rohelise raamatu osas.
Nõukogu tervitas rohelise raamatu avalikustamist ning väljendas muret, et biojäätmetest saab prügilatesse ladestamisel oluline kasvuhoonegaaside ja muu saastuse allikas. Samuti märkis nõukogu, et biojäätmetest saadud komposti kasutamine aitaks taastada mullaviljakust, mis on ebasobivate põllumajandustehnikate kasutamise tõttu langemas.
Nõukogu juhtis oma seisukohtades tähelepanu ka sellele, et biojäätmete mõiste EL jäätmedirektiivis (2008/98/EÜ) ei hõlma kõiki biojäätmeid, mida saaks muuta kompostiks või biogaasiks, ning et sellele lüngale tuleks seadusloome kujundamisel tulevikus tähelepanu pöörata. Samuti leidis nõukogu, et Euroopa Komisjon peaks kaaluma vajadust EL õigusliku regulatsiooni järele seoses biojäätmete ümbertöötlemisega.
Allikas: EL keskkonnanõukogu
Vt ka EL keskkonnanõukogu pressiteadet (ingl k) ja seisukohti biojäätmete rohelise raamatu osas (ingl k)
 OHTLIKUD AINED
Euroopa Komisjon avalikustas lühendatud versioonid REACH-määruse juhendmaterjalidest
EL määrus 1907/2006 kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja klassifitseerimise kohta ehk nn REACH-määrus on kindlasti üks mahukamaid ning kohustusterikkamaid õigusakte Euroopa Liidu õiguses. Selle praktilisel kasutamisel on juhised paljudele hädavajalikud ning hiljuti on Euroopa Keemiaagentuur avaldanud lühendatud versioonid REACH-määruse juhenddokumentidest menetluste ja meetodite kohta kasutamiseks haldusorganitele ning ettevõtetele.
Neist esimene annab ülevaate kohustuslikest nõuetest ainetele, mida REACH-määrus reguleerib (vt teksti). Teine käsitleb ainete registreerimisandmeid ning ainete toimikute koostamist ja käsitlemist ( vt teksti). Tegemist on esimeste lühendatud juhendmaterjalidega, millele järgnevad teised, muid REACH-määrusega seotud küsimusi käsitlevad lühendatud juhendid.
Allikas: European Environmental Law News Service
Vt REACH määruse juhendmaterjale Euroopa Keemiaagentuuri kodulehel
vt REACH määruse teksti 2009. oktoobri seisuga
EL täiendas REACH-määruse ohtlike ainete piiranguid
15. juulil jõustub EL määrus nr 552/2009, mis täiendab ja täpsustab nn REACH-määrust. Uus määrus teeb palju muudatusi REACH-määruse lisasse XVII, mis käsitleb teatavate ohtlike ainete, segude ja toodete tootmise, turule viimise ja kasutamise piiranguid. Muuhulgas hõlmatakse REACH-määrusesse esmakordselt näiteks arseeniühendite turustamise ja kasutamise ning elavhõbedat sisaldavate mõõteseadmete kasutamise piirangud.
vt määruse 552/2009 teksti Euroopa Liidu Teatajas
Jõustus 6 uut EL erandit plii, kaadmiumi ja elavhõbeda kasutamise keelule elektri- ja elektroonikaseadmetes
Jõustunud on Euroopa Komisjoni otsus 2009/443, millega muudetakse EL direktiivi 2002/95/EÜ lisa plii, kaadmiumi ja elavhõbeda kasutusviiside erandite osas. Otsus täiendab erandite loetelu nn ROHS-direktiivis*, mis kehtestab üleüldise keelu kasutada teatud kogusest rohkem pliid, elavhõbedat, kaadmiumi, kuuevalentset kroomi, polübroomitud bifenüüle (PBB) ja polübroomitud difenüüleetreid (PBDE) elektri- ja elektroonikaseadmetes.
Nagu öeldud, laiendab otsus erandite ringi sellest keelust, näiteks lubatakse 2010. aasta juulini plasma-televisooniekraanides kasutada elavhõbedat kuni 30 milligrammi.
Allikas: ENDS Daily
*Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/95/EÜ teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes – vt teksti
Vt Euroopa Komisjoni otsuse teksti Euroopa Liidu Teatajas
Muutus ohtlike kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise kord
6. juunil jõustus Sotsiaalministri määrus nr 44 „Sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määruse nr 122 «Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord» muutmine“. Määruse muudatused on seotud eelkõige uute ohtlike kemikaalide liigitamise reeglitega nn REACH-määruses ning uute klassifitseerimis- ja märgistamisreeglitega EL määruses 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (nn CLP määrus). Nimetatud määrused on asendanud Eesti siseriikliku regulatsiooni paljudes ohtlike kemikaalidega seotud küsimustes.
Vt Sotsiaalministri määruse nr 44 teksti
Vt CLP-määruse teksti
KIIRGUS
EL kehtestas siduva tuumaohutuse raamistiku
25. juunil võttis Euroopa Nõukogu vastu tuumaohutuse direktiivi (2009/71/EURATOM), mis on esimene õigusakt, millega antakse siduvus rahvusvahelistele tuumaohutuse standarditele.
Euroopa Komisjoni teatel on EL täna tuumajaamade arvu poolest maailmas esikohal ning paljud EL liikmesriigid plaanivad olemasolevate tuumajaamade tööea pikendamist, et rahuldada kasvavat energiavajadust. Seetõttu on vajalik tuumaohutuse tagamine kõrgeimal tasemel. Euroopa Komisjoni hinnangul täidab vastuvõetud tuumaohutuse direktiiv seda vajadust adekvaatselt.
Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid sisse seadma ning pidevalt täiustama siseriiklikke tuumaohutuse võrgustikke. Direktiiviga suurendatakse siseriiklike haldusorganite rolli ja sõltumatust. Liikmesriikidelt nõutakse muuhulgas regulaarsete sõltumatute ohutushinnangute läbiviimist.
Allikas: Euroopa Komisjon
Vt direktiivi 2009/71/EURATOM teksti Euroopa Liidu Teatajas
Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet (ingl k)
 KALANDUS
EL põllumajandus- ja kalandusnõukogu arutas kalanduspoliitika kontrollisüsteemi
EL põllumajandus- ja kalandusnõukogu juunikuisel kohtumisel Luxembourgis arutati muuhulgas EL ühtse kalanduspoliitika kontrollisüsteemi. Toimus poliitiline debatt seoses Tšehhi kui EL eesistujariigi ettepanekuga kontrollisüsteemi oluliseks reformimiseks, mille kohaselt tuleks karistusi ühtlustada, rakendada karistuspunktisüsteemi ning laiendada Euroopa Komisjoni, EL inspektorite ja Kontrolliagentuuri pädevust.
Kuna mitmed liikmesriigid tundsid selliste arengute pärast muret, andis Rootsi järgmise EL eesistujariigina lubaduse püüda koostöös liikmesriikide ja Komisjoniga aasta lõpuks lahendus leida.
Allikas: EL põllumajandus- ja keskkonnanõukogu
Vt põllumajandus- ja kalandusnõukogu pressiteadet (ingl k)
JAHINDUS
Jõustusid jahiseaduse muudatused
Riigi Teatajas on avaldatud jahiseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus, millega on muudetud tervet rida jahiseaduse sätteid, kõige olulisemana eemaldatakse jahiseadusest riigi kasutada jäetava jahimaa minimaalse suuruse nõue, täpsustatakse jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemise tingimusi ning sätestatakse keskkonnaministri õigus delegeerida jahindustegevuse korralduslikke ja täidesaatvaid funktsioone kolmandale sektorile.
Seadusemuudatused jõustusid 22. juunil 2009.a.
Vt seaduse teksti Riigi Teatajas
|
