lühiuudised
- Keskkonnaalased õigused
- Keskkonnamõju hindamine
- Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll
- Ruumiline planeerimine
- Kliimamuutus
- Välisõhu kaitse
- Looduskaitse
- Merekaitse
- Ohtlikud ained
- GMO
- Kiirgus
- Kalandus
1. Eesti säilitas suured kasvuhoonegaaside saastekvoodid ja lõi pretsedendi teistele
Euroopa Esimese Astme Kohus otsustas 23. septembril 2009.a. tühistada Euroopa Komisjoni poolt juulis 2007.a. tehtud otsused, mis vähendasid Eestis jaotatavat kasvuhoonegaaside saastekvooti Euroopa saastekvootidega kauplemise süsteemis 47.8 % võrra ning Poolas 26,7% võrra. Tegemist on olulise lahendiga, mis võib kujuneda pretsedendiks edasistes Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vahelistes vaidlustes.
Loe edasi
2. Hinnang keskkonnamõju hindamise mehhanismidele: süsteem on tööle hakanud,ent vajalikud on täiendused
Euroopa Komisjon on 2009.a. jooksul avaldanud raportid ja seisukohad nii keskkonnamõju hindamise (KMH) kui keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) direktiivide efektiivsuse osas, milles on välja toodud mitmeid soovitusi, kuidas neid mehhanisme paremini rakendada. Komisjon plaanib KMH direktiivi muutmist.
Loe edasi
3. Riigikohus: valitsuse õigus otsustada kaevandamislubade lubatavuse üle on põhiseadusega kooskõlas
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tegi 30. septembril 2009.a. otsuse kohtuasjas nr 3-4-1-9-09 seoses Koigi valla taotlusega tunnistada põhiseadusevastaseks maapõueseaduse (MaaPS) sätted, mis lubavad üldgeoloogilise uurimistöö ja uuringuloa või maavara kaevandamisloa andmist Vabariigi Valitsuse nõusolekul ka kohaliku omavalitsuse (KOV) vastuseisu korral. Riigikohus otsustas, et MaaPS vastavad sätted on põhiseadusega kooskõlas, ning jättis Koigi valla taotluse rahuldamata.
Loe edasi
KESKKONNAALASED ÕIGUSED
Eile jõustus Aarhusi konventsiooni saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokoll (PRTR protokoll)
2003. aastal kirjutati 36 riigi poolt Kiievis alla Aarhusi konventsiooni saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokoll (UN-ECE Protocol on Pollutant Release and Transfer Registers nn PRTR protokoll.
Protokolli eesmärgiks on edendada avalikkuse juurdepääsu informatsiooni luues sidusad üleriigilised saasteainete heite- ja ülekanderegistrid. Sellega hõlmatakse 86 saasteainet tööstus- ja muudest allikatest, mille osas ettevõtted peavad iga-aastaselt raporteerima kogused, mille nad on viinud keskkonda või kandnud üle teistesse käitistesse. Konventsioon jõustus 8. oktoobril pärast selle ratifitseerimist 16. riigina Prantsusmaa poolt. Oma heite- ja ülekanderegister (PRTR) on juba loodud ka Euroopa Liidu tasandil, selle esimene saasteainete loend ilmub sel sügisel ja kajastab 2007. aasta andmeid.
Vt infot PRTR protokolli kohta ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni koduleheküljelt
Euroopa Komisjon lükkas järjekordselt tagasi keskkonnaorganisatsioonide vaided Komisjoni otsustele
Euroopa Komisjon tunnistas mittelubatavaks kaks uut vaiet, mille keskkonnaorganisatsioonid olid esitanud Komisjoni otsuste peale. Võimaluse vaidlustada EL institutsioonide otsuseid annab Aarhusi konventsiooni alusel kehtestatud EL määrus 1367/2006 (nn Aarhusi määrus), mille kohaselt võivad valitsusvälised organisatsioonid vaidlustada EL institutsioonide ja haldusorganite poolt vastu võetud keskkonnaalaseid haldusakte.
Kõnealustest vaietest esimene puudutas Komisjoni seisukohti seoses riigiabi lubamisega teatud jõujaamadele – Komisjon leidis, et Komisjoni seisukohad on poliitilise iseloomuga ja neil ei ole õiguslikku iseloomu, seega ei ole need seisukohad vaidlustatavad ja vaie on mittelubatav. Teine vaie puudutas Komisjoni otsust, millega lubati Hollandil lükata edasi tähtaeg NO2 piirväärtuste saavutamiseks ning teha erand PM10 osakeste piirväärtuste osas. Komisjon leidis, et ka see vaie oli mittelubatav, kuna tegemist ei ole haldusaktiga.
Kokku on määruse 1367/2006 alusel esitatud Komisjonile keskkonnaorganisatsioonide poolt alates 2007. aastast 9 vaiet, millest 8 on tunnistatud mittelubatavaks ning üks on jäetud rahuldamata. Euroopa keskkonnaõiguse organisatsioonide ühendus Justice & Environment (J&E) on koostanud 2009.a. analüüsi esitatud vaietest ja nende mittelubatavuse või rahuldamata jätmise põhjustest. J&E leiab oma analüüsis, et tegemist ei ole eriti efektiivse õiguskaitsevahendiga ning et Komisjon peaks olukorra parandamiseks vormistama oma otsused teisiti ning tegema kõik oma otsused vastava veebikeskkonna kaudu üldkättesaadavaks.
Vt kõiki EL määruse 1367/2006 alusel VVO-de poolt esitatud vaideid ja neile saadetud vastuseid Euroopa Komisjoni keskkonnapeadirektoraadi kodulehel (ingl k)
Vt Justice & Environment juriidilist analüüsi EL määrusest 1367/2006 tuleneva vaidemehhanismi toimimise kohta (ingl k)
KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
Hispaania ja Horvaatia ratifitseerisid Espoo Konventsiooni KSH protokolli
ÜRO piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (nn Espoo konventsiooni) KSH protokolli ratifitseerimine riikide poolt on intensiivistunud – vastavalt 24. septembril ja 6. oktoobril ratifitseerisid selle Hispaania ning Horvaatia. Espoo konventsiooni näol on tõenäoliselt tegemist kõige olulisema rahvusvahelise lepinguga, mis käsitleb keskkonnamõju hindamist. Selle 2003. aastal sõlmitud KSH protokoll peab tagama, et konventsiooni pooled viiks strateegilise keskkonnamõju hindamise läbi planeerimisprotsessi kõige varasemates staadiumites, samuti on selles hulgaliselt nõudeid avalikkuse kaasamise kohta otsustusprotsessis. Pärast ratifitseerimist Hispaania ning Horvaatia poolt on protokoll ratifitseeritud kaheteistkümnes riigis, protokolli jõustumiseks peavad selle ratifitseerima kuusteist riiki. Ka Eesti pole Espoo konventsiooni KSH protokolli seni ratifitseerinud.
Vt infot protokolli kohta ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni koduleheküljel
Vt Espoo konventsiooni KSH protokolli tervikteksti
SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL
Riigikontrolli hinnangul ei ole saastuse kompleksne vähendamine suurfarmides tulemust andnud
Riigikontroll hindab saastuse kompleksset vähendamist suurfarmides ebatulemuslikuks Riigikontroll leidis oma 21. septembril avalikustatud auditiaruandes saastuse kompleksse vähendamise kohta, et nii asjakohaste Eesti kui Euroopa Liidu tasandi nõuete täitmine on olnud puudulik ja väheefektiivne. Muuhulgas toodi auditis välja, et Eesti ei suutnud rakendada nõuet EL direktiivis 96/61 saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (nn saastedirektiiv), mille kohaselt kõik sea- ja linnufarmid pidid 2007. aasta lõpust alates tegutsema kompleksloa alusel. Eesti on siseriiklikul tasandil kehtestanud analoogse nõude veisefarmide kohta, millest enamikul puudub kompleksluba aga tänaseni. Selgus ka, et komplekslubasid väljastatakse massiliselt ettevõtjatele, kes ei täida nõuet kasutada parimat võimalikku tehnikat, ja et riik maksab põllumajandustoetusi ka isikutele, kes seaduse kohaselt ei tohiks kompleksloa puudumise tõttu tegutseda.
Vt täpsemat kokkuvõtet riigikontrolli auditi kohta
Vt riigikontrolli auditi täisteksti
Vt saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli seadust
Vt EL direktiivi nr 96/61 teksti (konsolideeritud versioon)
RUUMILINE PLANEERIMINE
Neli Lääne-Eesti maakonda algatasid tuuleenergeetika teemaplaneeringute mõju hindamise
Saaremaa, Läänemaa, Hiiumaa ja Pärnumaa on algatanud tuuleenergeetika teemaplaneeringud. Teemaplaneeringu ülesandena näevad maakonnad enamasti tuuleenergeetika arendamise põhimõtete ja suundumuste sätestamist, tuuleparkide rajamiseks sobilike maa-alade ning elektri põhi- ja jaotusvõrkude perspektiivsete trasside määratlemist. Viimase kuu jooksul on algatatud ka tuuleenergeetikate teemaplaneeringutele keskkonnamõjude strateegilised hindamised (KSH-d): Pärnumaal ning Saaremaal 28. septembril, Hiiumaal 2. oktoobril ning Läänemaal 7. novembril. KSH algatamise korraldustega on Lääne- ja Pärnumaal võimalik tutvuda maavalitsuste kodulehekülgedel, Hiiu- ja Saaremaal on korraldus kättesaadav ainult maavalitsuse kontoris.
Vt ka KÕK-i uudiskirja septembrikuu uudist tuuleenergeetikate teemaplaneeringute algatamise kohta
Vt ka tuuleenergeetika teemaplaneeringu kohta infot Pärnu MV koduleheküljelt
Vt tuuleenergeetika teemaplaneeringu kohta infot Lääne MV koduleheküljelt
KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA
Euroopa Nõukogu võttis vastu uue ökodisaini direktiivi
Euroopa Nõukogu kiitis heaks uue direktiivi toodete ökodisaini kohta, mis hakkab täiendama varasemat ökodisaini käsitlevat EL direktiivi 2005/32. Viimatinimetatu reguleerib vaid energiattarbivaid tooteid, nagu pesumasin või juukseföön, samas kui uus direktiiv laiendab ökodisaini nõuete kohaldamise kohustust märkimisväärselt, hõlmates paljusid eri tüüpi tooteid ja esemeid nagu aknad, soojustusmaterjalid või veekraanid. Ökodisaini nõuete laiendamine peaks suurendama üldist energiatõhusust, vähendades selle kaudu kasvuhoonegaaside emissiooni, loodusressursside kulutamist, aga ka lõpptarbijate energiakulusid.
Vt Euroopa Nõukogu pressiteadet uue direktiivi kohta (ingl k)
Vt uue direktiivi eelnõu teksti (ingl k)
Vt ka varasema ökodisaini direktiivi teksti (konsolideeritud versioon)
Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll jõudis ülemaailmse ratifitseerimiseni
Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll, mis võeti vastu Viini konventsiooni raames osoonkihi kaitsmise kohta, hõlmab endas erinevaid nõudeid rea selliste ainete piiramise ja keelustamise kohta, mille emissiooni üldiselt peetakse osoonkihi kahanemise põhjuseks. Nõuete rakendamise loodetav tulemus on osoonkihi normaalse seisundi taastumine 2050. aastaks. Protokoll on oluliselt kujundanud ja olnud osalt alusekski Eesti vastavale regulatsioonile välisõhu kaitse seaduses. Ajavahemikus 1987-2009 on selle ratifitseerinud kõik 196 ÜRO liikmesriiki, värskeimaks ja viimaseks ratifitseerijaks sai 16. septembril 2009.a. Timor-Leste.
Allikas: EEL News Service
Vt ka infot Montreali protokolli kohta ÜRO Osoonisekretariaadi koduleheküljelt (ingl k)
Vt ka Montreali protokolli tervikteksti
Koostama hakatakse Eesti taastuvenergia tegevuskava
Valitsus kiitis oma 24. septembri istungil heaks Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020 koostamise ettepaneku Selle aluseks on Euroopa Liidu direktiiv 2009/28/EÜ, mille kohaselt on Euroopa Liidu liikmesriigid kohustatud koostama rahvuslikud taastuvenergia tegevuskavad saavutamaks EL 20%-st taastuvenergia osakaalu aastaks 2020. Eesti peab saavutama aastaks 2020 taastuvenergia osakaalu 25%. Ministeerium kaasab tegevuskava koostamisse erinevaid osapooli.
Allikas: Vabariigi Valitsus
Vt ka EL direktiivi 2009/28 teksti
Volframhalogeenlambid pärast eksitust taas lubatud
EL määrus nr 244/2009 on üheks verstapostiks Euroopa Liidu üleminekul energiasäästlikumatele lampidele. 1. septembril 2009.a. jõustus ülemineku esimene etapp, mille raames kõige olulisemana keelustati 100 W või suurema võimsusega lambid, mille energiasäästu klass on nõrgem kui C. Tahtmatult keelustati aga määruse 244/2009 nõuete kaudu lambi ultraviolettkiirgusele aga 1. septembrist ka volframhalogeenlambid. Kuna volframhalogeenlampide keelustamine oli tegelikult plaanis väga pikaajalise protsessina ning nad ei ole reaalsuses tihti asendatavad, ei olnud see Komisjoni eesmärk. Komisjoni määrus 859/2009, mis jõustus 19. septembril 2009, muutis volframhalogeenlambi taas seaduslikuks tänu muudatustele, mis tehti määruse 244/2009 Lisa II tabelis 5.
Vt KÕK-i septembrikuu uudist määruse 244/2009 kohta
Vt ka direktiivi 2005/32 teksti
Vt ka määruse 244/2009 teksti
Vt määrust 859/2009
VÄLISÕHU KAITSE
Uus bensiiniaurude vastane tehnoloogia tanklates
24. septembril kiitis Euroopa Nõukogu heaks uue direktiivi bensiiniaurude vähendamise kohta. Direktiiv seab kohustuse paigaldada bensiinijaamades uus tehnoloogia, mis püüab efektiivselt bensiiniaure, vastav tehnoloogia peaks vähendama heitgaaside kontsentratsiooni jaamades ja seega ka ohtu inimtervisele. Suurimad bensiinijaamad, mille läbilase on rohkem kui rohkem kui 3000 m³, peavad uue tehnoloogia kasutusele võtma aastaks 2018.
Vt ka KÕK-i uudist eelnõu kohta juuni uudiskirjast
Vt Euroopa Nõukogu pressiteadet õigusakti kohta (ingl k)
Vt ka direktiivi eelnõu teksti (ingl k)
Autorehvide uus märgistus peaks vähendama liiklusmüra
Euroopa Nõukogu on otsustanud heaks kiita määruse eelnõu, mis seab uued nõuded autorehvide märgistusele. Aastaks 2012 peaks autorehvidega kaasnema märgis, mis sisaldab informatsiooni rehvide kütusetõhususe, märjal pinnal toimimise ning müraomaduste kohta. Eelnõu praeguses versioonis ei ole veel lõplikult paika pandud, kas informatsiooni tuleb spetsiaalselt igale rehviostjale esitleda enne ostu või piisab selle esitamisest näiteks ainult rehvile kantaval kleebisel.
Vt ka määruse eelnõu teksti (ingl k)
LOODUSKAITSE
Riigikogus arutati uut looduskaitseseaduse muudatust
Erakonna Eestimaa Rohelised eelnõu looduskaitse seaduse muutmise seadusest jõudis 22. septembril esimesele lugemisele Riigikogus. Kuna käesoleva aasta alguses jõustunud metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muudatused on teinud võimalikuks lageraie ka kaitsealade piiranguvööndites ja hoiualadel, võtab eelnõu ülesandeks bioloogilise mitmekesisuse kaitse lageraiet puudutavate sätete muutmise kaudu. Eelnõu kohaselt oleks uuendusraie hoiualal või piiranguvööndis võimalik vaid juhul, kui see ei kahjustaks hoiu- või kaitseala moodustamise aluseks olevate elupaikade ja liikide soodsat seisundit. Samuti määrataks eelnõus kaitstavatel aladel lubatava lageraielangi maksimumsuurus.
Vt ka eelnõud ja selle seletuskirja
Euroopa Kohus: rändlindude küttimine Maltal on linnudirektiiviga vastuolus
Euroopa Kohtu 10. septembri 2009.a. otsus nr C-76/08 lahendab Euroopa Komisjoni hagi Malta vastu. Komisjoni väitel rikkus Malta direktiivi 79/409 (linnudirektiivi) kohustusi, lubades kevadisel rändeperioodil põldvuttide (Coturnix coturnix) ning turteltuvide (Streptopelia turtur) küttimist. Euroopa Kohus leidis, et Komisjoni hagi oli õigustatud. Kuigi linnudirektiiv lubab liikmesriikidel teha otsuseid rändlindude küttimise kohta, siis kehtib sellele mitmeid piiranguid, muuhulgas nõue, et liikmesriik peab järgima linnuliigi mõistliku kasutamise ja selle arvukuse ökoloogiliselt tasakaalustatud piiramise põhimõtteid. Seda, et Malta on neid põhimõtteid rikkunud, näitas aga fakt, et kevadisel jahihooajal, mis langes kokku põldvuttide ja turteltuvide rändega, lasti keskmiselt kolm korda rohkem turteltuvisid ja kaheksa korda rohkem vutte, kui „tavapärasel“ sügisesel jahihooajal.
MEREKAITSE
Karmistuvad karistused laevadelt põhjustatud merereostuse eest
Euroopa Nõukogu kiitis heaks uue direktiivi eesmärgiga täiendada kehtivat direktiivi 2005/35, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest. Uute nõuete kohaselt tuleb igasugune merereostuse väljastamine laevalt lugeda kuriteoks, kui see on sooritatud tahtlikult või raskest hooletusest. Seda ka juhul, kui tegu on iseloomult ja mõjult väga väike. Kuriteod, sh juriidilise isiku kuriteod, tuleb uue akti kohaselt siduda asjakohaste karisustega, mis peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hukkamõistvad.
Vt ka asjakohast Euroopa Nõukogu pressiteadet (ingl k)
Vt uue direktiivi eelnõu tervikteksti (ingl k)
Vt ka direktiivi nr 2005/35 teksti (konsolideeritud versioon)
OHTLIKUD AINED
Jõustumas on kaks uut pestitsiididirektiivi
Septembris 2009 on Euroopa Nõukogu kiitnud heaks kaks olulist direktiivi seoses pestitsiidide kasutamise ja turustamisega. Esimene nimetatud aktidest puudutab pestitsiidide säästlikku kasutamist. Akt sätestab ühest küljest konkreetseid piiranguid pestitsiidide kasutamisele (nagu keeld vilja õhust pritsida ja keeld või range piirang kasutada pestitsiide avalikkuse poolt kasutatud kohtades nagu park). Samas sisalduvad selles ka regulatsioonid, kus tegevuste üle saab otsustada eelkõige liikmesriik. Nii peavad liikmesriikide valitsused koostama näiteks tegevuskavad, kus nad esitavad kvantitatiivsed sihtarvud pestitsiidide kasutamise vähendamiseks, kuid kuidagi ei ole reguleeritud vastavate sihtarvude suurus. Teiseks vastuvõetud aktiks on pestitsiidide turustamislubasid reguleeriv uus direktiiv.
Allikas: ENDS
Vt ka pestitsiidide säästlikku kasutamist puudutava direktiivi eelnõu teksti (ingl k)
Vt pestitsiidide turule lubamist puudutava direktiivi eelnõu teksti (ingl k)
GMO
Euroopa Komisjon soovib lubada turule kaht uut GM-maisi sorti
Avalikustatud on kaks uut Euroopa Komisjoni määruse eelnõud, mille kohaselt antaks luba MON 88017 and 59122xNK603 maisisortide müügiks Euroopa Liidus. Tegemist on tuntud GMO-de tootja Monsanto omanduses olevate GMO-sortidega. Euroopa Toiduohutuse Amet (EFSA) on oma teaduslikus arvamuses leidnud, et MON 88017 keskkonnariske ei tekita. Järgmise etapina peaks liikmesriigid esitama oma individuaalsed seisukohad, ning kui uute GM-sortide vastased saavutavad kvalifitseeritud häälteenamuse, siis maisisorte Euroopasse ei lubata.
Allikas: ENDS
Vt Komisjoni eelnõud sordi MON 88017 kohta (ingl k)
Vt Komisjoni eelnõud sordi 59122xNK603 kohta (ingl k)
Vt EFSA teaduslikku arvamust MON 88017 kohta (ingl k)
KIIRGUS
Kiirgusseaduse muudatus paneb aluse tuumkütuse veo regulatsioonile
Riigikogu poolt on septembris vastu võetud ning 14. oktoobrist jõustuvad muudatused kiirgusseaduses. Eeskätt täpsustatakse nõudeid kasutatud tuumkütuse vedudele, mis on Eesti õiguses uus mõiste. Enamik sätteid eelnõus tuleneb vajadusest üle võtta EL direktiiv 2006/117 Euratom. Muuhulgas laienevad seadusemuudatuse alusel tuumkütuse veole reeglina samad nõuded nagu radioaktiivsetele jäätmetele.
Vt kiirgusseaduse muutmise seadust Riigi Teatajas
Vt ka kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja
Vt ka direktiivi 2006/117/Euratom täisteksti
KALANDUS
Norras kinnitati Loode-Atlandi piirkonna 2010. a kalapüügikvoodid
21.-25. septembrini toimus Norras Bergenis Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) 31. aastakoosolek, kus võeti vastu selle piirkonna järgmise aasta kalapüügikvoodid ning analüüsiti kontrolli- ja järelevalve meetmeid. Tegemist on ka Eesti jaoks ühe oluliseima kalapüügipiirkonnaga. Olulisena avatakse järgmisel aastal tursa ja meriahvena püük piirkondades, mis on üle 10 aasta püügikeelu all olnud - see on märk kalavarude taastumisest. Ka muudes piirkondades meriahvena ja tursa kvoot pigem tõudeb. Samas kreveti- ja rai püügikvoodid aastakoosoleku tagajärjel ei muutunud.
Allikas: Keskkonnaministeerium
Vt ka NAFO kodulehekülge
|
