k6k Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus

Keskkonnaõiguse  uudiskiri 

APRILL 2011

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.

Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin, loobumiseks palume saata teade aadressile k6k@k6k.ee

 

Head uudiskirja lugejad!

Seekordes uudiskirjas räägime Vabariigi Valitsus otsusest võtta vastu ehitusmaavarade arengukava, ökodisaini nõuetest ventilaatoritele, müra vähendamise eesmärgil koostatavatele planeeringutele esitatavatest nõuetest jpm.

Mõnusat lugemist!

 

 

lühiuudised

  1. Keskkonnaalased õigused
  2. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll
  3. Keskkonnatasud
  4. Kliimamuutus ja energeetika
  5. Välisõhu kaitse
  6. Merekaitse
  7. Maapõu
  8. Jäätmed

KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Euroopa Kohus: Aarhusi konventsiooni kaebeõiguse sätted ei ole Euroopa Liidu õiguses otsekohaldatavad

8. märtsil tegi Euroopa Kohus asjas C‑240/09 otsuse, milles leiti, et kaebeõigust puudutavad Aarhusi konventsiooni sätted ei ole Euroopa Liidu õiguse osas otsekohalduvad. Kohtuasi puudutas Slovakkia kohtu poolt esitatud eelotsuse taotlust; vastavas Slovakkia kohtus lahendamisel olnud asjas tugines siseriiklik keskkonnakaitseorganisatsioon väidetavalt loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) rikkuvate otsuste vaidlustamisel kaebeõiguse osas otse Aarhusi konventsiooni artiklile 9(3). Viimase sätte kohaselt eeldatakse keskkonnasjades keskkonnakaitseorganisatsioonide kaebeõiguse olemasolu. EL ei ole vastavaid sätteid oma õigusesse siiani üle võtnud.

Euroopa Kohus leidis oma otsuses, et kuigi Euroopa Liit on Aarhusi konventsiooni osapooleks vastavalt Nõukogu otsusele 2005/370/ EÜ, ei ole see ELis otsekohalduvaks, kuna ei ole kohtu hinnangul piisavalt selge ja üheselt mõistetav. Kohus toonitas samas, et liikmesriikide kohtud on kohustatud siseriiklikke menetlusreegleid tõlgendama sellisel viisil, mis tagaks Aarhusi konventsiooni artikkel 9(3) võimalikult suurel määral realiseerimise.

Vt kohtuotsuse teksti Euroopa Liidu Teatajas (pdf-formaadis)

SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL

Jõustusid seoses IPPC-direktiivi ülevõtmisega algatatud rikkumismenetlusest ajendatud muudatused

25. märtsil jõustusid saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse muudatused, mida kajastasime lähemalt oma eelmises uudiskirjas. Muudatused puudutavad „parima võimaliku tehnika“ legaaldefinitsiooni, läbiuuritud alternatiivide kirjelduse väljatoomist keskkonnakompleksloa taotlemisel ning isikute kohustusi käitise laiendamisel. Muudatused olid põhjustatud Euroopa Komisjoni poolt algatatud rikkumismenetlusest, mille raames esitas Euroopa Komisjon Eesti vastu ka kaebuse Euroopa Kohtule. Selle kohta on võimalik lähemalt lugeda meie 2010. detsembri uudiskirjast.

Vt muudatuste teksti Riigi Teatajas

KESKKONNATASUD

Jõustusid keskkonnatasudega seotud muudatused

1. aprillil jõustusid keskkonnatasude seaduse ja maksukorralduse seaduse muudatused, mis muudavad põhjalikult keskkonnatasude arvestamise ja maksmise korda ning millest rääkisime lähemalt ka oma eelmises uudiskirjas. Olulisemaks muutuseks on see, et keskkonnalubade alusel tegutsevad isikud on kohustatud tasuma keskkonnatasusid enda poolt esitatavate deklaratsioonide alusel nende esitamisega samaks kuupäevaks (iga kvartali esimese kuu 25. kuupäevaks eelmise kvartali eest). Varasemalt oli keskkonnatasude maksmise kohustuse aluseks Keskkonnaameti poolt väljastatav keskkonnatasude teatis.

Vt muudatuste teksti Riigi Teatajas

KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA

Kaubikute CO2 heiteid piirav määrus sai ka Euroopa Liidu Nõukogu heakskiidu

31. märtsil kiitis Euroopa Liidu Nõukogu heaks määruse, mille alusel asutakse piirama Euroopas registreeritavate kaubikute poolt tekitatavaid CO2 heidete koguseid. Määruse eesmärk on täiendada analoogset määrust, mis käsitleb sõiduautode poolt tekitatavaid heitkoguseid (443/2009/EÜ). Peamiseks määruse rakendusmehhanismiks on trahvid, mida peavad alates 2014. aastast maksma autotootjad, kelle toodang ei vasta määruse nõuetele.

Lähemalt on määruse sisu kohta võimalik lugeda ka meie eelmise kuu uudiskirjast. Nõukogult saadud heakskiit on viimane vajalik otsus - määruse jõustumiseks on nüüd veel vaja vaid selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas.

Vt Euroopa Liidu Nõukogu pressiteadet määruse kohta

Vt ka määruse eelnõu teksti (inglise keeles, PDF-formaadis)

 

Komisjoni määrusega sätestatakse ökodisaini nõuded ka ventilaatoritele

6. aprillil avaldati Euroopa Liidu Teatajas Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 327/2011, millega sätestatakse ökodisaini nõuded ventilaatoritele, mille mootorite elektriline sisendvõimsus on 125 W kuni 500 kW. Määruse kohaselt on sellese vahemikku jäävate ventilaatorite koguelektritarve Euroopa Liidus aastas 344 TWh aastas, mis tõuseks aastaks 2020 praeguste trendide jätkudes 560 TWh-ni. Kuna ventilaatoreid kasutatakse ohtralt just erinevates seadmetes ühe komponendina, kohaldub määrus ka teistesse nn ökodisaini direktiivi (2009/125/EÜ) kohaldamisalas olevatesse toodetesse (nt elektrimootorid, külmkapid jms) paigutatud ventilaatoritele. Määrus näeb ette vaid mõned üksikud erandid, nt ei kohaldata seda ventilaatoritele, mis on osaks pesu- ja kuivatusmasinatest sisendvõimsusega kuni 3 kW.

Määruses sätestatud ökodisaini nõuete rakendamine toimub kahes etapis – esmalt rakenduvad ventilaatorite energiatõhususe miinimumnõuded vaid tuulutusventilaatoritele alates 1. jaanuarist 2013, teisel etapil alates 1. jaanuarist 2015 rakenduvad rangemad nõuded juba kõigile ventilaatoritele. Määruses sätestatud tootekirjeldusele esitatavad nõuded (nt energiatõhususe kategooria väljatoomine) kehtivad alates 2013. aastast.

Vt määruse teksti Euroopa Liidu Teatajas  (PDF-formaadis)

 

Euroopa Komisjon võttis vastu reeglid elektritootjatele alates 2013. aastast tasuta saastekvootide jagamise kohta

Euroopa Komisjon võttis 29. märtsil vastu otsuse, milles kehtestatakse eeskirjad teatud nõudeid täitvatele elektrijaamadele tasuta saastekvootide eraldamise kohta ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kolmandal perioodil (2013–2020). Üldiselt peaks sellel perioodil elektrisektor kõik oma saastekvoodid ostma, samas on 10-le liikmesriigile (nende hulgas ka Eestile) ette nähtud võimalus erandkorras piiratud koguses saastekvoote tasuta jagada. Otsusega koos anti välja ka teatis, milles on esitatud elemendid, mida komisjonil tuleb hinnata, kui liikmesriik esitab elektrisektorile tasuta saastekvootide jagamiseks taotluse.

Liikmesriikidel on taotluste esitamiseks aega 30. septembrini, mille järel teeb Komisjon kuue kuu jooksul otsuse taotluse tagasilükkamise või vastuvõtmise kohta. Tasuta eraldatavate heitkoguste arvelt vähendatakse riigile enampakkumisel müümiseks mõeldud saastekvootide hulka, st seeläbi vähenevad enampakkumisest saadavad tulud.

Allikas: Euroopa Komisjon

Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet otsuse kohta

 

Euroopa Komisjon saatis Eestile viimase hoiatuse seoses lennunduse heitkoguste sätete ülevõtmisega

25. märtsil saatis Euroopa Komisjon Eestile ning veel kolmele EL liikmesriigile (Küpros, Saksamaa ja Poola) viimase hoiatuse, kiirustades riike oma siseriiklikkuse õigusesse üle võtma EL direktiivi 2008/101/EÜ sätted. Direktiivi alusel liidetakse aastast 2012. lennundussektor juba eksisteerivasse EL kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi, mis seni hõlmab teatud maapealseid tööstusrajatisi. Selle saavutamiseks oli liikmesriikidel kohustus võtta vastavad sätted oma siseriikliku õiguskorda 2. veebruariks 2011. Euroopa Komisjon saatis Eestile esimese märgukirja juba täpselt aasta varem – 25. märtsil 2010. Selle aasta märtsis saadetud viimasele hoiatusele reageerimata jätmise korral on Euroopa Komisjonil õigus pöörduda Euroopa Kohtusse.

Allikas: Euroopa Komisjon

Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet viimase hoiatuse kohta

Vt ka 2010. a detsembri uudiskirja artiklit rikkumismenetluse kohta

VÄLISÕHU KAITSE

Määrus kehtestab nõuded seoses müra vähendamisega planeeringute koostamisel

 12. märtsil jõustus Keskkonnaministri määrus „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded“. Määruse kohaselt tuleb planeeringute puhul, millega kaasneb oluline mürahäiring, koostada mürahinnang. Oluliseks mürahäiringuks on seejuures sotsiaalministri määruses väljatoodud müra normtasemete või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud rangemate normtasemete ületamine. Määruse seletuskirja kohaselt on selle eesmärk ennekõike müratundlikele hoonetele (elamud, hoolekandeasutused jne) mõjuva mürataseme kontrollimine. Seega ei kohaldu määrus mitte ainult oluliste müraallikate (nt erinevad tootmisrajatised) ehitamise aluseks olevatele planeeringutele vaid ka müra suhtes tundlike objektide omadele. Lisaks sellele nähakse ette, et juhul, kui planeeringuga kavandatakse tuulegeneraatorit, tuleb selles teha kas ettepanek rangemate müra normtasemete kohaldamiseks kohaliku omavalitsuse poolt või esitada põhjendatud hinnang, miks selline samm vajalik ei ole. Määrus sisaldab ka nõudeid mürahinnangu sisule.

KÕKi hinnangul on positiivne, et välisõhu kaitse seaduses leiduvat volitusnormi on viimaks kasutatud. Samas ei ole määruses üheselt mõistetavalt reguleeritud mitut küsimust, millest olulisimaks on, kes otsustab mürahinnangu koostamise vajaduse ning millele tuginedes selline otsus langetatakse.

Vt määruse teksti Riigi Teatajas

MEREKAITSE

Jõustusid merestrateegia raamdirektiivi ülevõtvad sätted

20. märtsil jõustusid veeseaduse ja teiste seaduste muudatused (Riigikogus menetletud eelnõu 905 SE-na), millega võeti peamise sammuna üle EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) sätted. Direktiivi eesmärgiks on saavutada EL merekeskkonna hea seisund aastaks 2020 ning selle sätted oleks liikmesriigid pidanud üle võtma juba 15. juuliks 2010. aastal. Ülevõtmisega hilinemisele oli tähelepanu juhtinud ka Euroopa Komisjon. Lisaks mereala kaitse kavandamise kohta käiva peatüki lisamisele veeseadusesse antakse muudatustega sadamate ehitamiseks vajalike vee erikasutuslubade andmise pädevus Keskkonnaministeeriumilt üle Keskkonnaametile. Samuti kaotatakse loodus- ja veekaitselised piirangud kaevandusaladele tekkinud veekogude suhtes kuni kaevandamise rikutud maa korrastamise lõpuleviimiseni.

Muudatuste sisu oleme detailsemalt käsitlenud mitmes varasemas uudiskirjas (2010. a augustis ja detsembris ning 2011. a veebruaris ja märtsis).

Vt muudatuste teksti Riigi Teatajas

MAAPÕU

Vabariigi Valitsus kiitis heaks ehitusmaavarade arengukava

15. märtsil kiitis Vabariigi Valitsus heaks maapõuealase strateegilise dokumendi „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“. Tegemist on arengukavaga, mille eesmärgina on Keskkonnaministeerium toonud välja riigi huvi määramise ja selle alusel ehitusmaavarade kaevandamise ning kasutamisega seotud vastuolude ja probleemide lahendamise, kindlustades järjepideva varustatuse lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi, liiva, kruusa ja saviga. Vastavalt arengukavale on ehitusmaavarade kasutamise põhieesmärk ehitusmaavaradega varustatuse tagamine, võttes arvesse nende maavarade nõuetekohast kvaliteeti, optimaalset hinda, minimaalset võimalikku veokaugust ning säästlikku ressursi- ja keskkonnakasutust. Eelmise keskkonnaministri Jaanus Tamkivi sõnul pööratakse arengukavas suurt tähelepanu ka keskkonnamõjudele – kaevandamine peab toimuma võimalikult lühikese ajaga, ümbrust võimalikult vähe häirivalt ja rikutud maa tuleb kiirelt taastada.

Arengukava menetlemine võttis ligi kolm aastat (koostamise ettepanek kiideti heaks 19. juunil 2008), muuhulgas saatis Riigikantselei selle eelmise aasta detsembris oluliste puuduste tõttu Keskkonnaministeeriumile tagasi. 12. aprillil teatas Eesti Maavarade Ühing, et esitas Tallinna halduskohtule Vabariigi Valitsuse otsuse vastu kaebuse. Ühingu hinnangul on arengukava on koostatud puudulikult, võttes aluseks valed lähtekohad ja eesmärgipüstitused. Nii on näiteks arengukavas pearõhk majanduslikel kaalutlustel, loodus- ja elukeskkonnaga seotud kaalutlused ei ole esitatud samaväärses mahus. Lisaks arengukavale on tehtud rida vigu ka keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande koostamisel ja menetluses ning avalikkuse kaasamisel.

Vt „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“ teksti (pdf-formaadis)

Vt ka Keskkonnaministeeriumi pressiteadet seoses arengukava vastuvõtmisega

Vt ka KÕKi 2010.a. maikuus koostatud juhtumianalüüsi seoses arengukava menetlemise probleemidega ning temaatilist analüüsi kaevanduste rajamisega seotud probleemidest~

 

JÄÄTMED

Euroopa Komisjon võttis vastu reeglid raua-, terase- ja alumiiniummurru jäätmeteks mittelugemise kriteeriumide kohta

Euroopa Komisjon võttis 31. märtsil vastu määruse, millega sätestatakse täpsed kriteeriumid raua-, terase- ja alumiiniummurru jäätmeteks mittelugemisele. Nimetatud metallide jäätmeid kasutatakse Euroopa Liidu tööstuses sageli toormaterjalina. Samas ei olnud varem liikmesriikides ühtselt reguleeritud, milliste kriteeriumite alusel piiritleda metallijäätmeid taaskasutusse võetavatest toormaterjalidest (st millisest puhtusastmest või taaskasutusstaadiumist alates saab seda lugeda tooraineks ja mitte enam jäätmeteks). Uue määruse eesmärk ongi panna paika üle-Euroopaline regulatsioon, mille eesmärk on vabastada teatud taaskasutustoimingud läbinud ning keskkonnale ja tervisele ohutud metallijäätmed jäätmetega seotud õiguslikest piirangutest.

Määrus on antud uue jäätmete raamdirektiivi (2008/98/EÜ) alusel ning aitab ellu viia selles sätestatud viieastmelist jäätmehierarhiat, mille kohaselt tuleks eelistada jäätmete tekke vältimist ja taaskasutust ning kasutada prügilasse ladestamist ainult viimase võimalusena. Määrus avaldati 8. aprillil Euroopa Liidu Teatajas ning seda kohaldatakse alates 9. oktoobrist 2011.

Vt määruse teksti Euroopa Liidu Teatajas (pdf-formaadis)

Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteadet määruse kohta