k6k Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus



APRILL 2012

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.

Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin, loobumiseks palume saata teade aadressile k6k@k6k.ee

Hea lugeja!

 

Aprillikuine keskkonnaõiguse uudiskiri ilmub tavapärasest hiljem, kuna oleme aprillis olnud ametis selle aasta esimeste oluliste tööde lõpetamisega.

Märtsis andsime Keskkonnaministeeriumile üle tööstusheite seaduse eelnõu kavandi, mille osas ministeerium on korraldamas tutvustamisüritusi ja konsultatsioone, samuti koostasime KKM tellimusel koos teiste Eesti keskkonnaõiguse spetsialistidega analüüsi keskkonnaseadustiku üldosa seaduse jõustamise võimaluste kohta. Aprilli alguseks valmisid Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel KÕKi soovitused kohalikele omavalitsustele avalikkuse kaasamiseks planeerimismenetluses – ehk täpsemalt soovitused, kuidas seadusest tulenevaid kaasamise nõudeid võimalikult tõhusalt täita ning mida teha enamgi kui seaduses ette nähtud. Kaasamise soovituste kohta saab lähemalt lugeda ja nendega tutvuda siin.

Seekordses uudiskirjas on olulisemateks uudisteks Riigikohtu värsked lahendid seoses kogukonna esindaja keskkonnaalase kaebeõigusega (millest räägibki uudiskirja peateema) ning hea ehitustavaga, mis hõlmab Riigikohtu hinnangul ka hoone sobivust ümbritsevasse keskkonda. Euroopa Komisjon on avanud konsultatsioonid seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi teemal ja ootab kaasarääkimist. Lisaks tavapärased lühiuudised arengutest keskkonnamõju hindamise, kliimamuutuse jm teemadel.

 

Head lugemist!


Peateema

Riigikohus: kogukonna nimel kohtussepöördumine eeldab kohalike elanike selgelt tõendatud ühistegevust

 

lühiuudised

Üldolulist

  1. Euroopa Komisjon ootab juunini arvamusi seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohta

Keskkonnamõjude hindamine

  1. Euroopa Kohus: ka strateegiliste kavade ja programmide kehtetuks tunnistamisel võib KSH olla vajalik

Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll

  1. EL Teatajas avalikustati esimesed parima võimaliku tehnika järeldused

Keskkonnatasud

  1. Riigikogu menetleb angerjapüügi tasude muutmist

Ruumiline planeerimine

  1. Riigikohus: hea ehitustava hõlmab nõuet, et ehitis sobiks ümbritseva keskkonnaga

Kliimamuutus ja energeetika

  1. Euroopa Kohus jättis jõusse Eestile soodsa otsuse kasvuhoonegaaside saastekvootide jaotuskava osas
  2. Euroopa Komisjon andis määruse hoonete energiatõhususe kuluoptimaalse taseme arvutamise kohta
  3. Jõustus energiamõjuga toodetele üldisi nõudeid sätestav määrus

Mullakaitse

  1. Euroopa Komisjon avaldas suunised mulla katmise piiramiseks

Jäätmed

  1. Jõustusid pakendijäätmete kogumissüsteemi parandavad seaduse muudatused
  2. Euroopa Komisjon tegi ettepaneku laevade ringlusse võtmise ohututes lammutuskohtades

Ohtlikud ained

  1. ELi Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid mitteametliku kokkuleppeni Seveso III direktiivi osas

Kiirgus

  1. Jõustusid Keskkonnaameti pakutavate kiirgusohutusalaste teenuste loetelu ja tasumäärad

Riigikohus: kogukonna nimel kohtussepöördumine eeldab kohalike elanike selgelt tõendatud ühistegevust

Riigikohtu halduskolleegium tegi 19. märtsil kohtumääruse asjas nr 3-3-1-87-11, milles selgitas taaskord kaebeõigust keskkonnaasjades. Kohtuvaidluse algataja esitas kaebuse kaevandamisloa vastu samaaegselt nii üksikisikuna (sh huvitatud üldsuse liikmena) kui ka kohalike elanike esindajana. Riigikohus leidis, et keskkonnaasjades tuleb ka üksikisikute kaebeõigust tõlgendada laiendavalt. Teisalt aga ei tekita kohalike elanike passiivne heakskiit ühe isiku tegevusele valitsusvälist organisatsiooni, mille õiguste rikkumist või põhjendatud huvi ja seega ka kaebeõigust keskkonnaasjades eeldatakse.

Loe lähemalt

ULDOLULIST

Euroopa Komisjon ootab juunini arvamusi seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohta

Euroopa Komisjon korraldab 1. juunini avaliku konsultatsiooni, et koguda avalikkuse arvamusi Euroopa Liidu (EL) seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi ning selle prioriteetide kohta. Tegevusprogrammis määratakse esmatähtsad eesmärgid ning näidatakse, kuidas keskkonnapoliitikaga saab toetada keskkonnasäästlikku majanduskasvu ja saavutada parem tervise kaitse ja heaolu. Programm peaks looma ühise tegevuskava kõikidele asjaosalistele (ELi institutsioonid, liikmesriigid, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, ettevõtjad ja erasektori sidusrühmad).

Keskkonnaalaseid tegevusprogramme on ELi keskkonnapoliitika kujundamisel järgitud alates 1970ndate algusest. Viimane – kuues keskkonnaalane tegevusprogramm – määratles ELi keskkonnastrateegia ja selle eesmärgid aastateks 2002-2012, keskendudes neljale esmatähtsale tegevusvaldkonnale: kliimamuutus, bioloogiline mitmekesisus, keskkond ja tervis, ning loodusvarade säästev kasutamine ja jäätmehooldus. Selle lõpphindamine näitas puudusi keskkonnapoliitika rakendamisel, mida kajastasime ka 2011. a septembri uudiskirjas.  Väljatoodud probleeme võetakse Euroopa Komisjoni sõnul arvesse seitsmenda tegevusprogrammi koostamisel.

Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet

Vt ka lähemalt ka keskkonnaalase tegevusprogrammi teemalist veebilehte Euroopa Komisjoni kodulehel (inglise keeles)

Vt küsitlusvormi Euroopa Komisjoni kodulehel (inglise keeles)

KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Euroopa Kohus: ka strateegiliste kavade ja programmide kehtetuks tunnistamisel võib KSH olla vajalik

Euroopa Kohus tegi 22. märtsil otsuse kohtuasjas C-567/10, milles selgitas EL direktiivi 2001/42/EÜ (KSH direktiiv) kohaldamisala laienemist planeeringute kehtetuks tunnistamisele. Kohtuasi puudutas Belgia valitsusvälise organisatsiooni kaebust Brüsseli ruumilise planeerimise seadustiku teatud sätete tühistamiseks, kuna need ei näinud ette keskkonnamõju hindamist maakasutuse detailse kava täieliku või osalise kehtetuks tunnistamise korral. Belgia konstitutsioonikohus pöördus Euroopa Kohtu poole eelotsuse taotlusega küsimuses, kas KSH direktiivi tuleb kohaldada ka maakasutuse detailsete kavade (planeeringute) kehtetuks tunnistamise korral,  mille kehtestamisel on haldusorganil kaalutlusõigus.

Euroopa Kohus tugines seisukohtade kujundamisel KSH direktiivi eesmärgile tagada keskkonnakaitse kõrge tase. Sellest tulenevalt selgitas kohus esmalt, et ka strateegilised kavad ja programmid (sh planeeringud), mille vastuvõtmine on haldusorgani kaalutlusotsuseks (st nende vastuvõtmine ei ole kohustuslik) kuuluvad KSH direktiivi kohaldamisalasse ning nende keskkonnamõjusid tuleb seega hinnata.

Kohus märkis teiseks, et ka strateegilise kava või programmi kehtetuks tunnistamine võib kuuluda KSH direktiivi kohaldamisalasse, kui sellega võib kaasneda keskkonnamõju. Ka maakasutuse detailse kava osalisel või täielikul kehtetuks tunnistamisel ei ole tõenäoliselt välistatud keskkonna oluline mõjutamine, sest see võib tingida tulevaste planeeringute muutmise puudutatud territooriumil. Seetõttu on KSH läbiviimine põhimõtteliselt vajalik. Teisalt leidis kohus, et KSH läbiviimine ei ole nõutud planeeringu kehtetuks tunnistamise korral, kui see kuulub ruumilise planeerimise aktide hierarhiasse ja neis aktides on sätestatud piisavalt täpselt maakasutuse eeskirjad, nende keskkonnamõju on hinnatud ning selles raamistikus on võetud arvesse KSH direktiivi alusel kaitstavaid huvisid.

KÕKi hinnangul ei ole Euroopa Kohtu seisukoht otsuses esitatud piisavalt selgelt, et oleks võimalik hinnata, kuivõrd see võib Eesti praktikat mõjutada. Arvestades Belgia ja Eesti planeerimissüsteemi erisusi, ei too kohtuotsus tõenäoliselt kaasa muudatusi Eesti praktikas (ehkki ei saa välistada, et teatud erandolukordades võib ka Eestis olla planeeringu kehtestuks tunnistamisel selline keskkonnamõju, mida tuleks iseseisvalt hinnata).

Vt Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-567/10

SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL

EL Teatajas avalikustati esimesed parima võimaliku tehnika järeldused

8. märtsil avalikustati EL Teatajas kaks Euroopa Komisjoni rakendusotsust (2012/134/EL ja 2012/135/EL), millega kehtestatakse parima võimaliku tehnika (PVT) järeldused klaasi- ning raua- ja terasetootmise jaoks. PVT-järelduste näol on tegemist uut tüüpi EL õigusaktiga, mille andmise aluseks on EL tööstusheite direktiiv (2010/75/EL). PVT järeldusi koostatakse Euroopa Komisjoni, liikmesriikide, tööstusettevõtete ja avalikkuse esindajate koostöös, tööd koordineerib Euroopa IPPC büroo.

Tööstusheite direktiiv, mis tuleb liikmesriikide poolt üle võtta 7. jaanuariks 2013. a, reguleerib suure keskkonnamõjuga tööstuskäitiste, nt metalle ja tsementi tootvate tehaste ja suurfarmide tegevust. Uus direktiiv asendab nn IPPC direktiivi (2008/1/EÜ), mille sätted on Eestis üle võetud saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadusega. Vastavates valdkondades tegutsemiseks peab käitaja omama keskkonnakompleksluba, mille tingimused määratakse kindlaks vastavas tegevusvaldkonnas kasutatava parima võimaliku tehnika alusel. Eestis on direktiivi ülevõtmiseks koostamisel tööstusheite seaduse eelnõu, mille esimese kavandi pani kokku Keskkonnaõiguse Keskus ja mille osas on lähikuudel oodata laiemaid konsultatsioone huvigruppidega. PVT järeldused on uue direktiivi kohaselt otse Euroopa Komisjoni poolt kehtestatavad ning nende osas siseriiklikku regulatsiooni ei sätestata.

PVT järeldustel on tööstusheite direktiivi kohaselt tulevikus keskne roll kompleksloa nõuete määramisel. Kompleksloa kohustusega käitised peavad kasutama kas järeldustest kirjeldatule vastavat või vähemalt sama keskkonnasõbralikku tehnoloogiat. Seejuures peavad käitise saasteainete heitetasemed vastama PVT järeldustes kirjeldatutele.

Vt klaasitootmise PVT järelduste teksti (pdf-formaadis)

Vt raua- ja terasetootmise PVT järelduste teksti (pdf-formaadis)

Vt ka Euroopa IPPC büroo kodulehekülge (inglise keeles)

Vt ka Keskkonnaministeeriumi IPPC teemalist veebilehte

KESKKONNATASUD

Riigikogu menetleb angerjapüügi tasude muutmist

21. märtsil läbisid Riigikogus esimese lugemise ning 18. aprillil teise lugemise keskkonnatasude seaduse muudatused (187 SE). Eelnõu kohaselt muudetakse kutselise angerjapüügi tasusid veekogudel, kuhu nimetatud kalaliigi varude suurendamiseks asustatakse angerjamaime. Eelnõu seletuskirja kohaselt väheneks kalurite püügiõiguse tasu 70 % nimetatud veekogudel.

Lisaks täpsustatakse veekogu nimetamisega eelnõus sätet, mis kehtestab püügiõiguse tasu piirmäärade vahemiku Peipsi järvel püügivahendina kasutatavale põhjanoodale ehk mutnikule. Seni kehtinud sättes puudus viide Peipsi järvele. Muudatuse tingis asjaolu, et põhjanootasid kasutatakse ka Läänemere rannapüügil lestapüügiks, kuid neile püügivahenditele kohaldub teistsugune püügiõiguse tasu piirmäärade vahemik. Muudatus ei too kaasa Peipsil kasutatava põhjanooda püügiõiguse tasude suuruse muutmist.

Vt Keskkonnaministeeriumi märtsikuist pressiteadet

Vt ka muudatuste teksti ja seletuskirja Riigikogu kodulehel

Vt kehtivat keskkonnatasude seadust Riigi Teatajas

RUUMILINE PLANEERIMINE

Riigikohus: hea ehitustava hõlmab nõuet, et ehitis sobiks ümbritseva keskkonnaga

Riigikohtu halduskolleegium tegi 28. märtsil otsuse kohtuasjas nr 3-3-1-4-12, milles lahendas küsimusi, millal on ehitusluba vastuolus detailplaneeringuga. Juhtum puudutas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) poolt 2010. aastal Tallinnas Mähe-Kaasiku tee 26 üksikelamu ja sauna ehitamiseks antud ehitusluba. Naaberkinnistute omanikud vaidlustasid ehitusloa argumendiga, et ehitusprojektiga kavandatud maapinna tõstmine 2,4 m võrra, hooneid ühendava 4-4,5 m kõrguse müüri rajamine ning ehitusaluse pindala ületamine on vastuolus detailplaneeringuga. Lühidalt leidsid naabrid, et detailplaneering ei näinud ette kinnistu sellist täisehitamist, ning ehitus rikuks oluliselt nende vaadet ja vähendaks nende kinnistute väärtust, mistõttu rikutaks ehitusloaga nende omandiõigust.

Riigikohus tühistaski ehitusloa, leides, et see oli tõepoolest vastuolus detailplaneeringuga. Seejuures võttis kohus mitmeid olulisi seisukohti, selgitades muuhulgas ka nende seost varasema kohtupraktikaga. Nii leidis Riigikohus, et nagu varasemas praktikas on korduvalt sedastatud, ei ole miljöö ja olemasoleva olukorra säilitamine iseenesest subjektiivsed õigused – pelgalt asjaolu, et naabrile uus elamu ei meeldi, ei ole ehitusloa vaidlustamisel põhjendatud aluseks. Antud asjas aga erines projekteeritud elamu detailplaneeringust sellisel määral, et on reaalne oht kaebajate omandiõiguse rikkumisele.

Muuhulgas leidis  Riigikohus otsuses, et hea ehitustava hõlmab nõuet, et ehitis sobiks ümbritseva keskkonnaga. Piirkonda sobimatu hoone ehitamine halvendab vaadet naaberkinnistuilt ning võib seega vähendada naaberkinnistute väärtust. Antud juhul jättis ehitusprojektiga kavandatud arhitektuurne lahendus kohtute hinnangul tervikuna (hooned koos pinnase tõstmise ja tugimüüride-variseintega) massiivse mulje, nagu oleks krunt praktiliselt kogu ulatuses täis ehitatud. Riigikohus märkis, et kohus ise ei saa asuda hindama ehitise sobivust ümbruskonda – küll aga oleks TLPA-l tulnud ehitusloa andmisel analüüsida ja põhjendada kavandatava ehitustegevuse vastavust heale ehitustavale.

Loe lähemalt Riigikohtu otsusest kohtuasjas nr 3-3-1-4-12

KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA

Euroopa Kohus jättis jõusse Eestile soodsa otsuse kasvuhoonegaaside saastekvootide jaotuskava osas

Euroopa Kohus tegi 29. märtsil otsuse kohtuasjas C-505/09 P, millega lõpetas pea viis aastat kestnud kohtuvaidluse Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel Eesti kasvuhoonegaaside saastekvootide riikliku jaotuskava üle. Euroopa Esimese Astme Kohus otsustas 23. septembril 2009. a tühistada Euroopa Komisjoni poolt juulis 2007. a tehtud otsused, millega Komisjon vähendas Eestis tasuta jaotatavate saastekvootide kogust 47,8 % võrra ning Poolas jaotatavate oma 26,7% võrra. Euroopa Kohus jättis Esimese Astme Kohtu apellatsiooni lahendades jõusse Eestile soodsa varasema otsuse, lükates tagasi kõik Komisjoni argumendid.

Euroopa Kohtu hinnangul ei ole Euroopa Komisjonil pädevust kinnitada tasuta eraldavate saastekvootide üldkogust (sh ülempiiri). Eraldatavate kvootide üldkoguse määrab kindlaks liikmesriik ning Komisjon peab jätma liikmesriikidele andmete ja hindamismeetodite valikul tegutsemisruumi. Komisjonil on samas õigus jätta riiklik jaotuskava vastu võtmata, kui leiab, et see ei vasta EL õigusest tulenevatele nõuetele.

Loe Euroopa Komisjoni ning Eesti vahelise vaidluse kohta lähemalt ka KÕKi 2009. a oktoobri, 2010. a jaanuari, 2011. a veebruari, 2011. a mai, 2011.a septembri ja 2011. a detsembri uudiskirjadest

Vt Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-505/09 P

Euroopa Komisjon andis määruse hoonete energiatõhususe kuluoptimaalse taseme arvutamise kohta

21. märtsil avaldati Euroopa Liidu Teatajas Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 244/2012 võrdlusmeetodite raamistiku kohta hoonete ja ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme arvutamiseks. Määrus on vajalik EL direktiivi 2010/31/EL (hoonete energiatõhususe direktiiv) rakendamiseks.

EL hoonete energiatõhususe direktiiv nõuab, et liikmesriigid määratleksid energiatõhususe miinimumnõuded, saavutamaks hoonete kuluoptimaalne energiatõhususe tase. Määrus sätestab võrdlusmeetodid rakendatava kuluoptimaalse taseme arvutamiseks. Kuluoptimaalseid tasemeid on kaks: makromajanduslikust perspektiivist arvutatud tase (võttes arvesse energiatõhususe investeeringute kulusid ja tulusid ühiskonna kui terviku seisukohast) ning rangelt rahanduslikust vaatepunktist arvutatud tase (võttes arvesse ainult investeeringut ennast). Liikmesriikidel on õigus valida, millisest tasemest nad energiatõhususe nõuete  määramisel lähtuma hakkavad.

Määruse kohaselt peavad liikmesriigid ühe aasta jooksul esitama aruande kuluoptimaalsuse kohta vastavalt arvutustes kasutatavatele sisendandmetele, eeldustele ning saadud tulemustele. Aruanded võimaldavad Euroopa Komisjonil hinnata, mil määral vastavad liikmesriikide energiatõhususe miinimumnõuded kuluoptimaalsetele tasemetele ning koostada selle kohta aruandeid.

Arvutusmeetodeid tuleb kohaldada alates 9. jaanuarist 2013 avaliku võimu kasutuses olevatele hoonetele ja alates 9. juulist 2013 ka muudele hoonetele.

Vt määruse teksti Euroopa Liidu Teatajas (pdf-formaadis)

Jõustus energiamõjuga toodetele üldisi nõudeid sätestav määrus

30. märtsil jõustus majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus „Energiamõjuga toote tähistamise, teabega varustamise ja vastavushindamise üldised nõuded“. Määruse eesmärgiks on üle võtta EL direktiiv 2009/125/EÜ (mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks). EL direktiiv sisaldab reegleid nii toodetele, mis tarbivad energiat (nt valgustid) kui  ka toodetele, mis energiat ei tarbi, ent mis mõjutavad selle tarbimist (nt aknad).

Täpsed nõuded energiamõjuga toodetele kehtestatakse Euroopa Komisjoni määrustega, mis on liikmesriikides otsekohaldatavad. EL direktiiv ning majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus, mis suures osas koosneb viidetest direktiivile, reguleerivad kõigile toodetele kehtivaid üldnõudeid. Nende hulka kuuluvad toodete vastavushindamise läbiviimine ja vastavusmärgise kinnitamine tootele, andmete avaldamine  ja tarbijate täiendav teavitamine. Seega on määruse ja EL direktiivi eesmärk ühelt poolt lihtsustada (riiklikku) järelevalve teostamist turule viidavate toodete üle ja teiselt poolt hõlbustada tarbijate jaoks teadlike ja keskkonnasäästlike valikute tegemist.

Vt majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse teksti Riigi Teatajas

Vt ka määruse eelnõud ja sellega seotud materjale Eelnõude Infosüsteemis

Vt ka EL direktiivi 2009/125/EÜ teksti (pdf-formaadis)

Vt ka Euroopa Komisjoni veebilehte ökodisaini puudutavate määruste nimekirjaga

MULLAKAITSE

Euroopa Komisjon avaldas suunised mulla katmise piiramiseks

12. aprillil avalikustas Komisjon uued suunised, mis sisaldavad liikmesriikide parimaid praktikaid mulla katmise piiramisel, selle mõju leevendamisel ning heastamisel. Sellesse on koondatud näiteid õigusaktidest, rahastamiskavadest, kohaliku planeerimise vahenditest, infokampaaniatest jms. Suunised on mõeldud eelkõike liikmesriikide haldusorganitele ning asjatundjatele (nt planeerijatele ja keskkonnamõju hindajatele), ent selles toodud näited võiksid huvi pakkuda ka laiemale avalikkusele ning seadusloojatele.

Mulla katmine läbilaskmatu materjaliga (nt asfaldi või betooniga) on EL-s tõsiseks probleemiks, kuna tegemist on põhimõtteliselt pöördumatu protsessiga, mille tagajärjel väheneb toidukasvatamiseks kasutatav maa-ala, suureneb üleujutuste oht ning killustatakse taime- ja loomaliikide asurkondi. Ühe eriti probleemse piirkonnana on Euroopa Komisjon välja toonud ka Põhja-Eesti. Mulla degradeerumisele kui probleemile, mille üheks põhjuseks on mulla katmine, juhtis Euroopa Komisjon tähelepanu ka kahes veebruaris avaldatud aruandes, mida tutvustasime eelmise kuu uudiskirjas. Mulla ja selle kaitse tähtsusest hoolimata on Euroopa Komisjoni poolt juba 2006. a välja töötatud nn mulla raamdirektiivi ettepaneku menetlemine takerdunud mõningate liikmesriikide (eelkõige Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hollandi ja Austria) vastuseisu tõttu.

Suunised on jätkuks Euroopa Komisjoni eelmise aasta mais koostatud aruandele, mida kajastasime ka oma 2011. a juunikuu uudiskirjas. Sarnaselt aruandes toodule lähtuvad soovitused sellest, et parimaks võimalikuks lahenduseks on mulla katmise vältimine. See on eelkõige võimalik varasemast parema ruumilise abil, võttes nt uuesti kasutusele mahajäetud tootmisalad, kus muld on juba kaetud.

Vt Euroopa Komisjoni suuniste teksti (pdf-formaadis, inglise keeles)

Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteadet

Vt ka Euroopa Komisjoni mullateemalist veebilehte

JÄÄTMED

Jõustusid pakendijäätmete kogumissüsteemi parandavad seaduse muudatused

4. aprillil avaldati Riigi Teatajas jäätmeseaduse (JäätS) ja pakendiseaduse (PakS) muudatused. Muudatuste eelnõu sisu ja tausta selgitasime lähemalt jaanuarikuises uudiskirjas. Riigikogus menetlemise perioodil eelnõusse sisulisi muudatusi ei tehtud.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on muudatuste eesmärk parandada pakendijäätmete kogumissüsteemi toimimist ja kõrvaldada praktikas esile kerkinud probleemid. JäätS muudatuste kohaselt lisati pakenditootjate hulka põllumajandusplasti tootja ja defineeriti põllumajandusplasti mõiste (peamiselt silopallidel kasutatavad kilejäätmed). Täiendavalt tõhustati kontrolli Eestis kehtestatud tagatisrahaga pakendi riikidevahelise veo üle. PakS muudatused hõlmavad täiendusi, mis on seotud tagatisrahaga pakendite (nn  pandipakendite) tagasivõtmisega. Muudatused jõustusid 14. aprillil.

Vt  ka KÕKi 2012. a jaanuarikuu uudiskirja uudist seaduste muudatuste sisu kohta

Vt JäätS ja PakS muudatuste teksti Riigi Teatajas

Vt JäätS ja PakS muudatuste eelnõu teksti ja seletuskirja Riigikogu kodulehelt

Euroopa Komisjon tegi ettepaneku laevade ringlusse võtmise ohututes lammutuskohtades

23. märtsil avalikustas Euroopa Komisjon EL määruse eelnõu, millega tagataks Euroopa laevade ringlusse võtmine üksnes töötajatele ohututes ja keskkonnahoidlikes lammutuskohtades. Eelnõu koostamise ajendiks on asjaolu, et paljud Euroopa laevad viiakse lammutamisele Lõuna-Aasias asuvatesse nõuetele mittevastavatesse lammutuskohtadesse, kus leiavad aset sagedased õnnetused töötajatega, on oht nende tervisele ja tekib suur keskkonnasaastatus. Enamikus sellistest lammutuskohtadest puuduvad ohtlike materjalide (asbest, polüklooritud bifenüülid (PCBd), tribüültina ja õlisete) käitlemiseks vajalikud keskkonnakaitse- ja ohutusmeetmed.

Uue määruse eelnõus nähakse ette ELi liikmesriigi lipu all sõitvate suurte merelaevade ülevaatuse ja sertifitseerimise ning neile lubade andmise süsteem, mis hõlmab kogu olelusringi (ehitamisest kuni käitamise ja ringlussevõtuni). Määruse eelnõu kohaselt tuleks Euroopa laevadele koostada laeva pardal olevate ohtlike materjalide loend, taotleda ohtlike materjalide sertifikaati ning vähendada pardal olevate ohtlike jäätmete kogust enne laeva lammutuskohta saatmist. Euroopa laevu lubataks ringlusse võtta üksnes nõuetele vastavate lammutuskohtade loetellu kantud paikades. Süsteemi loomisel on lähtutud 2009. a Hongkongi konventsioonist laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta, kuid eelnõus väljapakutud nõuded on sellest veel rangemad.

Komisjoni ettepanekuid asutakse järgmise sammuna arutama EL Nõukogus ja Euroopa Parlamendis.

Allikas: Euroopa Komisjon

Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet

OHTLIKUD AINED

EL Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid mitteametliku kokkuleppeni Seveso III direktiivi osas

28. märtsil kiitis alaliste esindajate komitee heaks ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise direktiivi eelnõu (nn Seveso III) kompromissettepaneku. Tegemist on EL Nõukogu ja Euroopa Parlamendi mitteametliku kokkuleppega direktiivi eelnõu osas.

Nn Seveso-direktiivid on peamisteks EL õigusaktideks, mis kohustavad ettevõtjaid võtma ettevaatusabinõusid suurõnnestuste vältimiseks, nt koostama ohutusaruande, teavitama pädevaid asutusi ja kohalikke elanikke ohutusmeetmetest ning õnnetuse korral käitumise juhistest jms. Meetmeid on kohustatud võtma tööstuskäitised, kus kasutatakse suuremates kogustes ohtlikke kemikaale (nn suurõnnetuse ohuga ettevõtted); EL-s on selliseid käitisi ligikaudu 10 000. Eestis on hetkel kehtiv nn Seveso II direktiiv (96/82/EÜ) üle võetud kemikaaliseadusesse.

Märtsi lõpus saavutatud kokkuleppe aluseks on Euroopa Komisjoni poolt 2010.a esitatud uue direktiivi eelnõu ettepanek, mille eesmärk oli kehtiv direktiiv asendada 1. juunist 2015. a. Uue direktiiviga täpsustatakse lisas I (ohtlikud ained, mille kasutamine toob käitajatele kaasa kohustused) loetletud ainete tähistust vastavalt EL klassifikatsioonile (määrus (EL) 1272/2008) ning muudetakse loetelu vastavalt muutunud riskihinnangutele (lisatakse/kustutatakse aineid loetelust). Samuti laiendatakse avalikkuse juurdepääsu ohutusteabele ja õigusmõistmisele ning osalusvõimalusi suurõnnetuse ohuga ettevõtteid puudutavate otsuste tegemisel ning sätestatakse rangemad standardid käitiste kontrollimiseks järelevalveorganite poolt. Seveso III direktiiv jõustub pärast selle ametlikku vastuvõtmist Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu poolt (eeldatavalt 2012. a teises pooles).

 

Vt Euroopa Liidu Nõukogu pressiteadet (inglise keeles)

Vt Euroopa Komisjoni esitatud eelnõu ettepanekut (pdf-formaat, inglise keeles)

Vt ka Euroopa Komisjoni suurõnnetuste ohu ohjeldamise teemalist veebilehte (inglise keeles).

KIIRGUS

Jõustusid Keskkonnaameti pakutavate kiirgusohutusalaste teenuste loetelu ja tasumäärad

15. märtsil avaldati Riigi Teatajas keskkonnaministri määrus Keskkonnaameti põhitegevusega seotud kiirgusohutust tagavate tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärade kohta. Muudatuste ajendiks on 2011. a ette valmistatud kiirgusseaduse muudatused, millega anti Keskkonnaametile õiguse osutada oma põhitegevusega seotud kiirgusohutust tagavaid tasulisi teenuseid ning keskkonnaministrile volitus kehtestada määrusega nimetatud teenuste loetelu ja tasu määrad.

Määruse kohaselt hõlmavad tasulised teenused kiirgustaseme mõõtmist, kiirgusohutushinnangu koostamist ja kiirgusvarjestuse arvutamist, termoluminestsentsdosimeetri mõõtmist, aine radioaktiivsuse laboratoorset analüüsi ning radooni sisalduse määramist ruumide õhus. Määrus jõustus 18. märtsil.

Vt määruse teksti Riigi Teatajas

Vt eelnõu teksti ja seletuskirja Eelnõude Infosüsteemis (EIS)