VEEBRUAR 2012

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.

Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin, loobumiseks palume saata teade aadressile k6k@k6k.ee

Hea lugeja!

Kuna Eesti keskkonnaalases õigusloomes on aasta alguses vaikne olnud, räägib seekordne uudiskiri peaasjalikult EL olulistest uudistest – Euroopa Parlament on heaks kiitnud uue e-jäätmete direktiivi eelnõu, uue biotsiite reguleeriva määruse, ning avanud uued konsultatsioonid säästva tarbimise ja laevade kasvuhoonegaaside heite vähendamise osas. Pikemalt kirjutame ka jaanuarikuisest Riigikohtu lahendist, mis puudutas Saaremaa kinnistuomanike taotlusi naaberkinnistu looduskaitse alla võtmiseks, et sinna elamuid ei saaks ehitada.

Suur tänu ka lugejaküsitlusele vastanutele! Usinad lugejad on uudiskirjaga üldiselt rahul nii sisu kui ilmumissageduse osas, ent ootavad rohkem KÕKi kommentaare, mis uudise tausta laiemalt lahti seletaksid. Püüame sellele soovile edaspidi jõudumööda vastu tulla!

Head lugemist!

Peateema

Riigikohus selgitas kaebeõigust objektide looduskaitse alla võtmata jätmise otsuse vaidlustamisel

lühiuudised

Üldolulist

Selle aasta algusest EL eesistumise üle võtnud Taani on lõpuks avalikustanud oma prioriteedid eesistumisperioodiks, mis kestab järgmised 6 kuud ehk esimese poolaasta.

Taani programmi kohaselt peavad roheline areng ja majanduskasv olema seotud; Euroopa Liit peab võtma tugeva positsiooni suvel toimuval ÜRO Rio +20 kohtumisel ning rahvusvahelistes kliimakõnelustes, võttes juhirolli rahvusvahelisel tasandil siduva kliimakokkuleppe sündimise protsessis. Majanduskasvuga koos peab toimima tõhus ressursikasutus, ning Taani eesistumisperioodi eesmärgiks on panna alus Euroopa Liidu seitsmenda keskkonnaalase tegevuskava raamistikule.

Konkreetsematest prioriteetidest Taani programmis võib välja tuua energiatõhususe – Taani soovib tagada, et energiatõhususega seotud tegevused saaksid toetust, ning uus energiatõhususe direktiiv on eesistumisperioodi üks võtmeprioriteete. Jätkub töö kasvuhoonegaaside emissiooni edasise vähendamise valdkonnas järgmiste ajaliste eesmärkide paikpanekuks, et saavutada aastaks 2050 kasvuhoonegaaside emissiooni vähenemine 85-90%. Oluliseks teemaks on Taani programmis ka hästitoimiv transpordisüsteem ja transpordist tuleneva õhusaaste vähendamine.

Loe Taani prioriteetidest lähemalt eesistumisperioodi programmist (ingl k)

Taani eesistumisperioodi tegemisi saab jälgida veebilehelt  eu2012.dk

Euroopa Komisjon algatas 19. jaanuaril avaliku konsultatsiooni Euroopa Liidu (EL) säästlikuma tootmise ja tarbimise kujundamise kohta. Konsultatsioon kestab 3. aprillini 2012 ja sellest on kõigil asjast huvitatutel võimalik osa võtta Komisjoni poolt selleks avatud veebilehel küsitlusankeeti täites. Avaliku konsultatsiooni ajendiks on Komisjon kavatsus vaadata läbi ELi tarbimis- ja tootmispoliitika. Nimelt kasvab Komisjoni hinnangul maailma elanikkond 2050. aastaks eeldatavasti 9 miljardi inimeseni ning üleilmne nõudlus toidu, sööda ja tekstiilkiu järele võib ennustuste kohaselt kasvada 70% võrra. Komisjon leiab, et seetõttu tuleb loodusvarasid kõigis majandusharudes palju tõhusamalt kasutada.

Tagasisidet oodatakse neljas valdkonnas:

•    tootearendus, ringlussevõtt ja jäätmekäitlus jne;

• keskkonnahoidlik riigihange (julgustada riigiasutusi eelistama keskkonnasäästlikke lahendusi);

•  toodete keskkonnatoime parandamise meetmed (toote ökoloogiline jalajälg);

• organisatsioonide keskkonnatoime parandamise meetmed (organisatsiooni ökoloogiline jalajälg).

Allikas: Euroopa Komisjon

Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet 

Vt ka Euroopa Komisjoni konsultatsiooni veebilehte

Vt ka Euroopa Komisjoni säästva tarbimise ja tootmise poliitika teemalist veebilehte

28. jaanuaril ilmus Euroopa Liidu Teatajas keskkonnamõju hindamise (KMH) direktiivi kodifitseeritud versioon. Sisuliselt on tegemist senise EL direktiivi 85/337/EMÜ tekstiga koos sellesse aastate jooksul viidud muudatustega, mistõttu tegemist on vaid vormilise kodifitseerimisega. Kuna kodifitseeritud versioon on aga kehtestatud uue direktiivina 2011/92/EL, siis tuleks seda KMH direktiivile viitamisel edaspidi arvestada.

Vt EL direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta  Euroopa Liidu Teatajas (pdf)

Euroopa Komisjon algatas 19. jaanuaril avaliku konsultatsiooni võimalike laevade kasvuhoonegaaside heidet vähendavate EL meetmete kohta. Konsultatsioon kestab 12. aprillini 2012 ja sellest on kõigil võimalik osa võtta Komisjoni poolt selleks avatud veebilehel.

Laevaliikluse poolt põhjustatav üleilmne kasvuhoonegaaside heite kogus (hetkel tekitab laevaliiklus 3% ülemaailmsest  CO2 heitest) suureneb ennustuste kohaselt ilma täiendavate meetmete võtmiseta aastaks 2050 kaks korda. Samas puudub hetkel rahvusvaheline laevade kasvuhoonegaaside vähendamise regulatsioon. Euroopa Parlament ja liikmesriigid on korduvalt tõdenud, et kui rahvusvaheliste lepetega ei võeta meetmeid rahvusvaheliste merelaevade heite vähendamiseks, peaks Komisjon tegema ettepaneku meetmete võtmiseks ELi tasemel. Lisaks on EL võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaase koguheidet 2020. aastaks vähemalt 20% võrra võrreldes 1990. aastaga.

 Allikas: Euroopa Komisjon

Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet 

Vt ka Euroopa Komisjoni konsultatsiooni veebilehte

Vt ka Euroopa Komisjoni laevade heidete vähendamise teemalist veebilehte

19. jaanuaril kiitis Euroopa Parlament heaks uue elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiivi (nn e-jäätmete direktiivi) eelnõu, mille peab jõustumiseks veel heaks kiitma Euroopa Nõukogu. Kuna Nõukogu on oma põhimõttelise heakskiidu eelnõule juba andnud, on tegemist formaalse sammuga. Euroopa Parlamendi esindajate hinnangul on tegemist olulise arenguga EL majanduse ressursitõhususe tõstmisel.

Kehtiva EL elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiivi (mille sätted võtab Eestis üle jäätmeseadus) kohaselt on liikmesriikidel kohustus koguda eraldi vähemalt 4 kg e-jäätmeid elaniku kohta aastas, mis moodustab umbes 20% tekitatud jäätmetest. Uue direktiivi kohaselt peavad aastaks 2016 kõik liikmesriigid koguma muudest jäätmetest eraldi vähemalt 45 % turule viidud elektroonikajäätmete kogusest, aastaks 2019 peavad liikmesriigid koguma eraldi kas 65% turule viidud elektroonikaseadmete kogusest või 85% tekitatud e-jäätmetest. Kümme liikmesriiki, millel on vaja täiustada oma kogumissüsteeme, said õiguse täita oma viimasena nimetatud kohustust alles aastaks 2021, Eesti nende riikide hulka ei kuulu.

Tarbijate seisukohalt on oluliseks muudatuseks, et neil on tulevikus õigus tasuta ja ilma igasuguste lisakohustusteta tagastada väikeseadmeid (kõik välismõõdud on alla 25 cm) tehnikakauplustesse, mille pindala on suurem kui 400 m2. Üheks praktikas ilmnenud probleemiks praeguse seadusandlusega on e-jäätmete ebaseaduslik eksport kolmandatesse riikidesse kasutatud toodete nime all. Uus direktiiv kohustab liikmesriike võtma ka meetmeid kahtlaste kaubasaadetiste kontrolliks, täpsemad nõuded sisalduvad direktiivi eelnõu lisas VI.

Vt eelnõu teksti Euroopa Parlamendi kodulehel

Vt ka Euroopa Parlamendi pressiteadet

19. jaanuaril kiitis Euroopa Parlament heaks uue biotsiide reguleeriva määruse. Uue määruse kohaselt keelatakse kahjuritõrjevahendites kõige ohtlikumate kemikaalide ja nanomaterjalide kasutamine, mis on potentsiaalse ohuga inimese tervisele ja keskkonnale. Euroopa Parlamendi hinnangul hakatakse uue määruse tulemusena biotsiide rangemalt kontrollima. Ajakohastatud regulatsiooni eesmärk on ühelt poolt paremini kaitsta inimeste tervist ja keskkonda ning samas tõhustada turustamisloa andmise menetlust. 

Hetkel toimub biotsiidide turustamise lubamine kahes etapis. Esmalt katsetatakse ja kiidetakse heaks biotsiidides kasutatava aktiivsed ained ning lisatakse need üle-euroopalisse nimekirja. Teises etapis taotlevad aktiivseid aineid sisaldavat toodet turule soovivad isikud toote turustamise luba vastavalt EL liikmesriigilt. Selleks, et hõlbustada toodete turule toomist mitmes liikmesriigis, on ette nähtud ühes liikmesriigis antud loa teistes riikides tunnustamise mehhanism (nn vastastikune tunnustamine).

Uue määrusega jääb kaheetapiline turustamise lubamine põhimõtteliselt alles, samas määratakse kindlaks turustamisloa taotluste hindamise tähtajad. Biotsiidide turustamise lubade liikmesriikide vahel vastastikuse tunnustamise süsteemi parandatakse ning olulise uuendusena hakatakse alates 2013. aastast järk-järgult võimaldama taotleda luba ELi tasandil. Alates 2020. aastast võib liidu loa anda kõigile biotsiidikategooriatele.

Uue määruse jõustumisega asendatakse ELi direktiiv 98/8/EÜ (nn biotsiidide direktiiv). Selleks, et õigusakt saaks jõustuda, tuleb see ametlikult heaks kiita Euroopa Nõukogu poolt, kes on määrusele juba esialgse nõusoleku andnud.

Vt Euroopa Parlamendi pressiteadet

Vt ka Euroopa keskkonnavoliniku Janez Potočnik seisukohta Euroopa Parlamendi kodulehelt

Vt ka biotsiidide uue määruse esialgset teksti ja Euroopa Parlamendi heakskiidu otsust

Vt ka Euroopa Komisjoni biotsiidide teemalist veebilehte

Põllumajandusminister kehtestas 26. jaanuaril kaks määrust, mis hakkavad reguleerima geneetiliselt muundatud (GM) põllukultuuride käitlemist – määrus nr 9 reguleerib nõudeid GM põllukultuuride käitlemiseks vajaliku koolituse programmi jaoks ja tunnistuse saamiseks, määrus nr 10 aga GM põllukultuuride asukohtade ja käitlejate andmekogusse kandmiseks esitatava taotluse menetlemise korda.

GM põllukultuuride käitlemise nõuded tulenevad geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadusest (GMOVS), mida täiendati vastava peatükiga juba 2010. aastal – vt selle kohta lähemalt keskkonnaõiguse uudiskirja tollasest uudisest. GM-põllukultuuride käitlemiseks on vaja läbida koolitus, käitlejate kohta peetakse arvestust vastavas registris ning GM-kultuuride põllul kasvatamisel tuleb jätta vahemaa nende ning tava- ja mahekultuuride vahele, et vältida viimaste saastumist geneetiliselt muundatud organismidega. Seadusest tulenevaid nõuete rakendamiseks on vaja aga ka rakendusakte, mis seni puudusid.

Uued määrused täidavad lünka vaid osaliselt, kuna endiselt ei ole sätestatud põllumajandusministri määrust üldisi GM-kultuuride käitlemise nõuete osas, sh ei ole paika pandud, kui suured vahemaad tuleks jätta GM-kultuuride põldude ning tava- ja mahepõldude vahele. Samuti ei ole kehtestatud veel GM-põllukultuuride asukohtade ja käitlejate andmekogu põhimäärust, mistõttu ei ole ka põllumajandusministri uus määrus nr 10 ilmselt veel täies mahus rakendatav (vastav andmekogu, kuhu kandmiseks käitleja saab taotluse esitada, lihtsalt puudub).

Vt põllumajandusministri määrust nr 9 Riigi Teatajas

Vt põllumajandusministri määrust nr 10 Riigi Teatajas

7. veebruaril ilmus Riigi Teatajas Vabariigi Valitsuse korraldus volitatud asutuste määramise kohta kalapüügiga seotud tõsiste rikkumiste punktisüsteemi rakendamiseks. Korralduse aluseks on EL määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, ning EL rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega luuakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad EL määruse (EÜ) nr 1224/2009 rakendamiseks. Korralduse eesmärk on kalapüügiga seotud tõsiste rikkumiste karistamine ja asjakohase punktisüsteemi rakendamine.

Vastavalt EL määrusele nr 1224/2009 kohaldavad liikmesriigid kalapüügialaste tõsiste rikkumiste korral punktisüsteemi, mille alusel saab kalalaevatunnistuse omanik asjakohaseid punkte ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise eest. Tõsiste rikkumiste eest antavate punktide arv määratakse kalalaevatunnistuse omanikule. Kui rikkumisega seotud trahvipunkte on kogunenud rohkem kui 18, peatatakse kalalaevatunnistus automaatselt vähemalt kaheks kuuks. Kui aga tunnistuse omanikule on kogunenud 90 punkti, võetakse kalalaevatunnistus jäädavalt ära ja kalalaeva kasutamine kalapüügil keelatakse. Rikkumised, mille eest karistuseks punkte määratakse, on näiteks kalapüük keeluajal või keelukohas, keelatud või nõuetele mittevastavate püügivahendite kasutamine, kalapüügiloata püük jne. Kalapüügialaste rikkumiste kohta peab arvestust ja määrab selle eest kalapüügilaevadele nn karistuspunkte Keskkonnainspektsioon.

Punktisüsteem on kohustuslik alates 1. jaanuarist 2012. a, Vabariigi Valitsuse korraldus jõustus 2. veebruaril.

Vt Keskkonnaministeeriumi pressiteadet

Vt Vabariigi Valitsuse korraldust Riigi Teatajas

Vt Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõud ja seletuskirja Eelnõude Infosüsteemist EIS

Vt ka EL määrust (EÜ) nr 1224/2009

Vt ka EL rakendusmäärust (EL) nr 404/2011

Fotode autorid: