Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Siim ja Pille.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Märts 2013
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Aleksandri 8, 51004 Tartu | k6k@k6k.ee   

ÜLDOLULIST

Otsustati asutada ÜRO Keskkonnaassamblee

18.-22. veebruaril Keenias, Nairobis toimunud ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) nõukogu 27. istungijärgul ja ülemaailmsel keskkonnaministrite foorumil otsustati asutada ÜRO Keskkonnaassamblee (UNEA). Tegemist on ÜRO organiga, mis asendaks edaspidi ÜRO Keskkonnaprogrammi nõukogu ning tegutseks ÜRO Peaassamblee juures. Organi ülesanne on tagada strateegiliste ja poliitiliselt oluliste keskkonnaotsuste ettevalmistamine ning kõigi oluliste huvirühmade kaasamine otsuste tegemisse. UNEA asutamise peamiseks eesmärgiks on integreerida keskkonnakaalutlused paremini ÜRO otsusetegemise süsteemi.

ÜRO  Keskkonnaprogramm (UNEP) on rahvusvaheline organisatsioon, mis asutati 1972. aastal – käesoleval aastal tähistatakse selle 40. aastapäeva. Programmi peamine ülesanne on juhtida riikidevahelist koostööd säästva arengu ülemaailmseks elluviimiseks, samuti üleilmsete keskkonnaprobleemidega (nt kliimamuutused) tegelemiseks.

Euroopa Komisjoni memo (ingl k)

ÜRO pressiteade UNEP nõukogu 27. istungijärgu kohta (ingl k)




KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Uuring: keskkonnaalase kaebeõiguse tagamiseks oleks vaja välja töötada uus EL õigusakt

Euroopa Komisjon on avalikustanud Maastrichti Ülikooli õigusteaduskonna poolt koostatud uuringu võimalike edasiste arengute kohta keskkonnaasjades õigusemõistmisele juurdepääsu teemal. Uuringus soovitavad eksperdid töötada sel teemal välja uus EL õigusakt.

Keskkonnaalane kaebeõigus ei ole mitmes liikmesriigis täielikult tagatud, oodata on uut EL õigusakti

Õigus keskkonnaasjades tehtavaid otsuseid vaidlustada ehk keskkonnaalane kaebeõigus tuleneb keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ja neis asjus õigusemõistmisele juurdepääsu konventsioonist (Aarhusi konventsioon), mis tähistab sel aastal juba 15ndat sünnipäeva (Eesti ratifitseeris konventsiooni 2001. aastal). Kuna Euroopa Liit on samuti üks konventsiooniosalistest, on tal kohustus konventsioonist tulenevad sätted üle võtta. Seni ei ole juurdepääsu õigusemõistmisele EL tasandil reguleeritud, ehkki vastav direktiivi (nn Access to Justice direktiiv) eelnõu oli välja töötatud juba aastal 2003 (senisest olukorrast annab hea ülevaate nt uudiskirja uudis 2009. a maikuust). Nüüdseks on ka Euroopa Kohtu praktikas isikute keskkonnaalase kaebeõiguse teemat juba käsitletud. Üks olulisemaid lahendeid on tehtud 2011. aastal nn Slovakkia pruunkaru kaasuses (C-240/09). Euroopa Kohus toonitas selles asjas, et liikmesriikide kohtud peavad tõlgendama norme selliselt, et Aarhusi konventsioonist tulenev kaebeõigus oleks võimalikult suurel määral tagatud (vt ka uudiskirja uudist 2011. a aprillist). Seetõttu oli uuringu teostajate ülesandeks hinnata, kas ja milliseid muudatusi on vaja teha EL õigusnormides (mis seejärel muutuksid kohustuslikuks ka EL liikmesriikidele).

Uuringus käsitlesid eksperdid nelja võimalikku lahendust keskkonnaalase kaebeõiguse reguleerimiseks – sh praeguse olukorra jätkumist, uue eelnõu väljatöötamist ning senise direktiivi eelnõuga jätkamist. Uuringu aluseks oli 2012. a prof Jan Darpö juhtimisel koostatud teine uuring, milles käsitleti praegust olukorda 17 EL liikmesriigis (Eestit nende hulgas ei olnud) ning leiti, et võimalused suurte projektide (nt tuumajaamad) vaidlustamiseks on osades liikmesriikides peaaegu olematud, ning et mõnes liikmesriigis (nt Tšehhi ja Saksamaa) on kohtud olnud keskkonnaalase kaebeõiguse tunnustamisel väga tõrksad. Samuti on probleemiks suured kohtukulud (nt Suurbritannias ja Iirimaal võib tavapärane kohtuvaidlus minna maksma üle 50 000 euro), ning enamikus riikides ei ole keskkonnaorganisatsioonide jaoks kättesaadav tasuta õigusabi. Ekspertide hinnangul oleks tingimuste ühtlustamiseks ning Aarhusi konventsiooni täitmiseks kõige optimaalsem lahendus nii õiguslikust, majanduslikust kui sotsiaalsest aspektist uue EL õigusakti eelnõu väljatöötamine. Uudisteportaal ENDS on teatanud, et Euroopa Komisjon plaanib vastava uue eelnõuga välja tulla juba käesoleva aasta neljandas kvartalis.

Uuringu „Possible initiatives on access to justice in environmental matters  and their socio-economic implications“ täistekst (ingl k, pdf)

Uuringu kokkuvõte (ingl, pdf)

17 liikmesriiki hõlmanud uuringu „Effective Justice?“ kokkuvõte (ingl k, pdf)

Keskkonnaalase kaebeõiguse uuringute materjalid ja taustainfo Euroopa Komisjoni veebilehel (ingl k)

Keskkonnaalasest kaebeõigusest jm keskkonnaalastest õigustest saad lähemalt lugeda ka siit: http://www.k6k.ee/keskkonnaigus/materjalid/valdkonnaulesed-teemad/keskkonnaalased-oigused




KESKKONNAJÄRELVALVE

Avalik konsultatsioon: kas ja kuidas suurendada EL rolli keskkonnajärelevalve osas?

Euroopa Komisjon on avanud konsultatsiooni, et uurida võimalusi EL rolli suurendamiseks keskkonnajärelevalve teostamisel. Hetkel on keskkonnajärelevalve teemast reguleeritud EL tasandil üksnes suurte tööstusettevõtete tegevuse kontrollimine, ent EL normid ei reguleeri järelevalve teostamist looduskaitsealade kaitsmise, ohustatud liikidega kauplemise, veekasutuse jmt üle – see kõik on jäetud liikmesriikide enda otsustada ja korraldada (nt Eestis tegeleb keskkonnajärelevalvega peamiselt Keskkonnainspektsioon). Seetõttu ei ole Komisjoni arvates praegu tagatud, et keskkonnajärelevalve toimiks EL liikmesriikides ühtmoodi ja efektiivselt. Teemat on arutatud juba pikemat aega, sh on ka varem (2008. aastal) läbi viidud avalikke konsultatsioone või arutelusid. Nende peamise tulemusena on nii huvigrupid kui EL Parlament ja Nõukogu (ehk liikmesriigid) leidnud, et keskkonnajärelevalve regulatsiooni ühtlustamine on vajalik.

2013. a jaanuaris avalikustati uuringufirma BIO Intelligence Service koostatud põhjalikum uuring edasiste võimaluste kohta keskkonnajärelevalve teema reguleerimiseks EL tasandil. Uuringus on esitatud järgmised alternatiivsed variandid, käsitletud on ka nende tugevaid ja nõrku külgi:

1)      auditilaadse süsteemi sisseseadmine – Komisjon kontrolliks perioodiliselt või konkreetsetel juhtudel siseriiklike järelevalvesüsteemide funktsionaalsust;

2)      ad hoc järelevalvepädevus – Komisjon saaks õiguse teatud üksikjuhtudel ise keskkonnanõuete (nt looduskaitse või jäätmeveoga seotud nõuded) täitmist kontrollida;

3)      järelevalve nö enesekontroll (peer review) – liikmesriikide järelevalve teostamist kontrolliks IMPEL (EL keskkonnaõiguse rakendamise ja jõustamise võrgustik – mittetulunduslik organisatsioon, mis ühendab erinevate riikide keskkonnaasutusi, Eestist on selle liikmeks Keskkonnaministeerium);

4)      uurimise läbiviimine väliste ekspertide poolt – EL keskkonnanõuete rikkumise korral viidaks läbi uurimine, mida teostaksid lepingu alusel tegutsevad või igal üksikjuhul eraldi valitavad eksperdid.

Komisjoni avatud konsultatsioon ei ole mõeldud otseselt nende alternatiivide vahel valimiseks, vastuseid oodatakse 28 küsimusele keskkonnajärelevalve erinevate aspektide kohta. Konsultatsioon on avatud kuni 26. maini 2013. a.

Euroopa Komisjoni avatud konsultatsiooni veebileht (ingl k)

Euroopa Komisjoni taustainfo keskkonnaalase järelevalve ja konsultatsiooni kohta (pdf, ingl k)

Euroopa Komisjoni keskkonnajärelevalve teemaline veebileht (ingl k)

Study on possible options for strengthening the EU level role in environmental inspections and strengthening the Commission’s capacity to undertake effective investigations of alleged breaches of EU law (2013) (ingl k, pdf)




RUUMILINE PLANEERIMINE

Planeerimisseaduse, kinnisasja sundvõõrandamise seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadus

Riigi Teatajas avalikustati peamiselt joonehitiste planeerimist puudutavad seadusemuudatused, mille sisu kajastasime oma eelmise kuu uudiskirjas.




KLIIMAMUUTUS

Avaldati elektritootmise moderniseerimiseks tasuta jagatavate saastekvootide nimekiri

8. märtsil avaldati Riigi Teatajas Vabariigi Valitsuse korraldus, millega kinnitati perioodil 2013–2019 tasuta eraldatavate lubatud kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikute (saastekvootide) eest tehtavate investeeringute riiklik kava. EL kasvuhoonegaaside kauplemise süsteemi reguleeriva EL direktiivi 2009/29/EÜ üldreegli kohaselt peaksid elektrijaamad alates 2013. aastast hankima kogu oma heitekogusele vastava saastekvootide hulga oksjonitelt. Eestile tegi Euroopa Komisjon erandi, andes loa teatud hulga tasuta saastekvootide eraldamiseks elektritootjatele. Viimastel tuleb selle eest omakorda teha investeeringuid tootmise moderniseerimiseks.

Valitsuse korralduse kohaselt on suurimad investeeringud seotud Eesti Energia uute põlevkivi ja biomassi koospõletatavate plokkide ehitusega Balti ja Eesti Elektrijaamas ning Iru Elektrijaamas.

Vabariigi Valitsuse korralduse tekst Riigi Teatajas

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis


Eelnõu F-gaaside käitlemisnõuete ja aruandluse korra kohta

Keskkonnaministeerium on 4. märtsil esitanud Eelnõude Infosüsteemis kooskõlastusringile Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu, millega plaanitakse kehtestada fluoritud kasvuhoonegaaside (F-gaaside) ning neid sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide täiendavad või täpsustatud käitlemisnõuded ja aruandluse kord. F-gaasid on osoonikihti kahandavate ainete asendajad – samas on tegemist suure potentsiaaliga kasvuhoonegaasidega. F-gaase kasutatakse näiteks tööstuslikes jahutusseadmetes, kliimaseadmetes, soojuspumpades, tuletõrjesüsteemides ja tulekustutites.

Eelnõus plaanitakse kehtestada F-gaaside käitlemisele nõudeid, mida EL määruse (EÜ) nr 842/2006 artikli 3 punktis 6 ei ole reguleeritud. Selles sättes on kehtestatud üksnes 3 kg või enam fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate paiksete jahutus- ja kliimaseadmete või tuletõrjesüsteemide hooldustoimingute ja nende teostamisega tegelevate isikute andmete registreerimise nõue. Selle nõude täpsemat rakendamist reguleerib hetkel keskkonnaministri 11. juuli 2012. a määrus nr 25. Uus eelnõu sätestaks lisaks sellele näiteks F-gaase sisaldava seadme lekke parandamise ja vältimisega seotud nõuded, samuti F-gaase ning neid sisaldavate toodete kogumise ja hävitamise täpsustatud nõuded. Eelnõu puudutab mh külmutusseadmetega sõidukeid, jahutus- ja kliimaseadmetega veesõidukeid, kliimaseadmetega raudteeveeremeid, F-gaase sisaldavaid vahtusid ning F-gaase sisaldavaid aerosoole.

Eelnõu sisaldab ka täpsustatud nõudeid F-gaasidega seotud aruandluse kohta ja nimetab F-gaaside käitlemise andmeid koondavad riigiasutused (nt Ravimiamet, Maanteeamet). Andmeid tuleks hakata esitama elektrooniliselt F-gaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate vahendite ning käitlemistoimingute registri (FOKA) kaudu, millesse andmete esitamise täpsem kord on reguleeritud keskkonnaministri 11. juuli 2012. a määrusega nr 25.

Eelnõu on kooskõlastusringil kuni 18. märtsini.

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis




ENERGEETIKA

EL määrus nr 174/2013, 5. veebruar 2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 106/2008 ühenduse kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmi kohta

Määruse muudatused kaasajastavad nii EL-s kui USA-s kontoriseadmete suhtes rakendatava Energy Star programmiga seotud regulatsiooni.




VESI

Riigikogu menetleb eelnõu veekaitse- ning üleujutusohu riskide hindamise nõuete kohta

12. märtsil võttis Riigikogu menetlusse veeseaduse muudatuste eelnõu, millega plaanitakse täpsustada ja muuta veekaitsenõudeid ning võtta Eesti õigusesse korrektselt üle EL direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta ja EL direktiiv 91/676/EMÜ (nitraadidirektiiv). Kajastasime eelnõu sisu lähemalt KÕKi 2012. novembrikuu uudiskirja uudises. Riigikogus menetlusse võetud eelnõusse on sisulise poole pealt tehtud vaid mõningad täpsustused väetiste kasutamise kohta.

Eelnõu tekst ja seletuskiri Riigikogu kodulehel


Plaanitakse muudatusi seoses süvendamise ja kaadamisega merel

Keskkonnaministeerium esitas 4. märtsil Eelnõude Infosüsteemis kooskõlastusringile kahe keskkonnaministri määruse muudatuste eelnõud. Muudatused vee erikasutuslubade ja veekasutuse aruandluse regulatsioonis on seotud süvendamise ja kaadamisega merel. Kaadamine tähendab esemete ja ainete merre heitmist. Kaadamine on üldjuhul keelustatud – lubatud on üksnes süvenduspinnase kaadamine Läänemerre ja kaadamine väljaspool Läänemerd. Muudatuste ajendiks on 1. jaanuarist 2013. a jõustunud veeseaduse muudatused, millega täiendati veeseaduse loetelu vee erikasutuse liikidest süvendamise ja kaadamisega. Kajastasime veeseaduse muudatuste sisu lähemalt KÕKi 2012. a novembrikuu uudiskirja uudises.

Keskkonnaministri 26. märtsi 2002. a määruse nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid“ muudatuste eelnõuga plaanitakse täiendada ja täpsustada vee erikasutuslubade vormis esitatavaid andmeid selliselt, et seal saaks esitada ka mere süvendamise või merel kaadamisega seotud andmeid (nt hüdrograafilisi näitajaid, kaadamiseks mõeldud ainese kogust). Loataotluse materjalide hulgas tuleks eelnõu kohaselt esitada ka süvenduspinnase kaasamiseks valitud koha põhjendused.

Keskkonnaministri 17. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Veekasutuse aruande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord“ muudatuste eelnõuga plaanitakse määrusesse lisada vee erikasutuse aruande vorm meres süvendamise ja/või kaadamise kohta andmete esitamiseks. Vormile vastav aruanne tuleks eelnõu kohaselt esitada vee erikasutusloa andjale, kas loaga lubatud tegevuse lõppedes, aastaaruandena või pikemaajaliste tööde korral etapiviisiliselt. Täiendus on eelnõu seletuskirja kohaselt vajalik, et täita rahvusvahelistest õigusaktidest (Helsingi konventsioonist ja Londoni protokollist) tulenev kohustus anda rahvusvahelistele organisatsioonidele (HELCOMile, Rahvusvahelisele Mereorganisatsioonile) aru mere süvendamisel saadud ja kaadatud aine omaduste, koguste, koostise jmt kohta.

Eelnõud on kooskõlastusringil kuni 18. märtsini.

Keskkonnaministri 26. märtsi 2002. a määruse nr 18 muudatuste  eelnõu ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis

Keskkonnaministri 17. jaanuari 2007. a määruse nr 9 muudatuste eelnõu ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis


Keskkonnaministri 6. mai 2002. a määruse nr 30 „Proovivõtumeetodid“ muutmise eelnõu

Eelnõuga soovitakse muuta atesteeritud proovivõtjatele valdkondlike standardite järgimine kohustuslikuks ning parandada proovivõtmise kvaliteeti uute nõuete kehtestamisega.




MEREKAITSE

Avamerel nafta ja gaasi tootmise ohutust puudutava EL direktiivi osas saavutati kokkulepe

21. veebruaril saavutasid EL Nõukogu ja Euroopa Parlament põhimõttelise kokkuleppe uue EL direktiivi eelnõu osas, mis reguleeriks nafta ja gaasi tootmise ohutust avamerel.  Eelnõu eesmärk on vähendada suurõnnetuste esinemist avamerel nafta ja gaasi tootmisel ja nende tagajärgi ning suurendada merekeskkonna ja rannikualade kaitset reostuse eest.

Eelnõu seab avamerel naftat ja gaasi ammutavaid ettevõtetele täiendavaid kohustusi õnnetusjuhtumite vältimiseks

Eelnõuga plaanitakse kehtestada miinimumnõuded ohutute avamereuuringute tegemisele ja avamerel asuvate nafta- ja gaasiressursside kasutamisele ning täiustada õnnetustele reageerimise mehhanisme. Uut regulatsiooni kohaldataks nii olemasolevatele kui uutele käitistele ja seadmetele. Eelnõu kohaselt tohiksid avamerel nafta ja gaasi tootmist juhtida üksnes litsentseeritud käitajad. Lisaks plaanitakse eelnõus sätestada reeglid informatsiooni jagamise ning hädaolukordade lahendamise plaani ja selle rakendamise valmisoleku kohta. Näiteks oleksid puurimisettevõtted enne tegevuse alustamist kohustatud ametiasutustele esitama eriaruandeid, milles kirjeldatakse puurimisrajatise paigaldamist, võimalikke suurõnnetuse ohte ja erikokkuleppeid töötajate kaitsmiseks. Lisaks tuleks ettevõtetel koostada dokument suurõnnetuste vältimise meetmete kohta, mis muuhulgas hõlmaks ka aruandlust vahejuhtumite. Ühtlasi tuleks ka igal EL liikmesriigi koostada hädaolukordade lahendamise plaan, mis hõlmab kõiki tema jurisdiktsiooni alla jäävaid avamere nafta ja gaasi tootmise ettevõtteid.

Järgmise sammuna tuleb EL direktiivi eelnõu nii Euroopa Parlamendil kui ka EL Nõukogul ametlikult vastu võtta. Parlamendi täiskogu arutab eelnõu plaanide kohaselt käesoleva aasta mais.

EL direktiivi eelnõu (pdf)

EL Nõukogu pressiteade (pdf, ingl k)

Euroopa Parlamendi pressiteade (ingl k)


Euroopa Komisjon avalikustas EL direktiivi eelnõu merealade ruumiliseks planeerimiseks

13. märtsil avalikustas Euroopa Komisjon uue direktiivi eelnõu, mis peaks hakkama reguleerima rannikualade säästvat majandamist ning merealade ruumilist planeerimist. Direktiivi eelnõus nähakse mh ette liikmesriikide kohustus merealade planeerimiseks ja rannikualade säästva majandamise strateegiate koostamiseks ning miinimumnõuded selliste planeeringute ja strateegiate jaoks.

Et uudis saabus vahetult enne seekordse uudiskirja kokkupanekut, ei ole võimalik direktiivi eelnõust veel põhjalikku ülevaadet anda, ent plaanime eelnõu sisu pikemalt tutvustada järgmises, aprillikuises uudiskirjas.

Euroopa Komisjoni pressiteade

Direktiivi eelnõu (ingl k, pdf)

Euroopa Komisjoni veebileht merealade ruumilise planeerimise kohta




MAAPÕU

Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 koostamise avalik arutelu

Keskkonnaministeerium (KKM) teatas, et alustab uue põlevkivi kasutamise riikliku arengukava (aastateks 2016-2030) koostamist ning on selleks avalikustanud arengukava koostamise aluseks olevat uurimistöö. Uurimistööd esitletakse ametlikult 20. märtsil toimuval avalikul arutelul.

Uurimistöö ise on KKM kodulehel juba kättesaadav, muuhulgas on selles antud ülevaade olemasolevast põlevkivi varust, kaevandamislubade ja loataotluste mahtude hetkeseisust, prognoos varu jätkumise kohta, hinnang võimalikule kaevandamise aastamäärale (sh tehakse ettepanek kaaluda aastamäära kaotamist) jm. Uurimistöö on iseäranis oluline põhjusel, et arengukava koostamise ettepaneku eelnõu, mida kajastasime jaanuarikuu uudiskirjas, edaspidi ulatuslikke lisauuringuid ette ei näe (seega võib eeldada, et uurimistöös esitatud andmed võetakse suures osas arengukava koostamise aluseks).

20. märtsil tutvustab Keskkonnaministeerium uurimistööd, mis saab põlevkivi kaevandamise arengusuundade määramise aluseks

Arengukava koostamise ettepanek ise ei ole seejuures ministeeriumidevahelist kooskõlastusringi seni veel läbinudki, st seda ei ole Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud. KKM koostatud ettepanekule on jätnud kooskõlastuse andmata Riigikantselei ning Rahandusministeerium (RahM). Riigikantselei on viidanud oma seisukohas vajadusele ettepaneku üle avalikkusega täiendavalt konsulteerida, RahM peamised etteheited puudutavad seda, et plaanitav arengukava ei näi piisavalt seostuvat muude keskkonna- ja energeetika valdkonna arengukavadega. Seega peaks 20.03 arutelu esmane eesmärk KÕKi hinnangul olema konsulteerida avalikkuse ja huvirühmadega võimalike valikute teemal juba enne arengukava koostamise ametlikku algust.

Keskkonnaministeeriumi teade 20. märtsi avaliku arutelu ning uurimistöö esitlemise kohta

Arengukava ettepaneku materjalid eelnõude infosüsteemis


Riigikohus: maardlal oleva maa omandamine põllumajandusettevõtte poolt halvendab juurdepääsu maavaravarule; see on aluseks võõrandamisest keeldumiseks

Riigikohus tegi 11. veebruaril otsuse asjas nr 3-3-1-63-12, milles lahendas küsimust, kas põlevkivi maardlale jääva ala võõrandamine põllumajandusettevõttele takistab edaspidi sellel alal kaevandamist.

Maapõueseaduse (MaaPS) § 62 sätestab maapõue kaitseks nõude, et maapõue kasutamist mõjutava tegevuse korral tuleb tagada mh juurdepääs maavaravarule. MaaPS § 62 lõike 2 kohaselt võib Keskkonnaministeerium lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust, kui kavandatav tegevus ei ole püsiva iseloomuga, v. a erandjuhtudel (kui tegevus kindlasti ei halvenda varule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda). Vaidlus sai antud kohtuasjas alguse sellest, et keskkonnaminister keeldus kooskõlastamast ettevõtte Aaspere Agro kasutusvalduses olnud kinnistute samale ettevõtjale müümise taotlust, väites, et võõrandamisel ei ole maavaravarule juurdepääs tagatud. Aaspere Agro aga väitis, et maavalitsusega sõlmitud kasutusvalduse lepingutes oli ette nähtud tingimus, et 10 aasta möödumisel on tal võimalik maa välja osta.

Riigikohus leidis, et omanikuna põllumajandusliku tootmisega tegelemine saab halvendada olemasolevat juurdepääsu maavarale (otsuse p 16), mistõttu keskkonnaministeeriumi keeld alade võõrandamiseks oli õigustatud. Juurdepääsu halvenemine on tingitud sellest, et eraõiguslikule isikule kuuluval maal saab kaevandada või geoloogilist uuringut läbi viia üksnes maaomaniku nõusolekul, kasutusvaldaja (kelleks Aaspere Agro on seni olnud) ei saa maavarale juurdepääsu selliselt aga takistada.

Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-63-12




METSANDUS

Uued reeglid peavad takistama ebaseadusliku puiduga kauplemist

3. märtsil jõustus lõplikult 2010. aastal vastu võetud EL määrus 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused. Regulatsiooni eesmärgiks on vähendada ebaseaduslikku metsaraiet üle kogu maailma ning see keelab ebaseaduslikult raiutud puidu ning sellisest puidust valmistatud toodete turustamise Euroopa turul.

Peamised määruse nõuded hõlmavad ettevõtjate poolt rakendatavaid hoolsusnõudeid ning ettevõtjate kontrollimise kohustust pädevate asutuste poolt.

Määruse vastuvõtmist ja sisu kajastasime lähemalt 2010. a novembrikuu uudiskirjas ning 2010. a detsembrikuu uudiskirjas.

EL määrus 995/2010 Euroopa Liidu Teatajas (pdf)

Euroopa Komisjoni pressiteade (ingl k)

Ülevaatlik info puidumääruse nõuete kohta Keskkonnaministeeriumi kodulehel




JÄÄTMED

Euroopa Komisjon ootab seisukohti plastijäätmete probleemi kohta

Euroopa Komisjon avaldas 7. märtsil nn „rohelise raamatu“ keskkonda sattunud plastijäätmeid käsitleva Euroopa strateegia kohta, mille eesmärgiks on algatada arutelu selle üle, kuidas muuta plasttoodete olelusring säästlikumaks ning vähendada plastijäätmete mõju keskkonnale.

Rohelises raamatus kirjeldatakse plastijäätmete probleemi, mis on tingitud eelkõige plasti kui odava, mitmekülgse ja tööstuslikult paljude kasutusvõimalustega materjali kasutamise plahvatuslikust suurenemisest. Kuna plast on ühtlasi väga püsiv materjal, mis peab vastu kauem kui sellest valmistatud tooteid, tekib kogu maailmas järjest rohkem plastijäätmeid. Suureks probleemiks on selliste jäätmete sattumine nt merekeskkonda. Euroopa Komisjoni teatel jõuab maailmamerre igal aastal 10 miljonit tonni enamasti plastidest koosnevaid jäätmeid, mis muudavad ookeanid ja mered maailma suurimaks plastiprügilaks.

Kuni 7. juunini saavad kõik esitada arvamusi, kuidas plastjäätmete probleemi vähendada

Rohelises raamatus nähakse peamiste võimalike lahendustena jäätmetekke vältimise ning jäätmete korduskasutamise mehhanisme, ent ka keskkonnasõbralikuma bioplasti arendamist. Samuti tuleb Komisjoni hinnangul kaaluda juba plasttoodete väljakujundamisel seda, et need oleksid võimalikult korduvkasutatavad. Komisjoni poolt välja toodud probleemide ja lahenduste osas on igaühel võimalik arvamust avaldada, kuna sel teemal on avatud konsultatsioon kuni 7. juunini 2013. a.

Euroopa Komisjoni pressiteade ja taustainfo plastjäätmete probleemi kohta

Euroopa Komisjoni roheline raamat keskkonda sattunud plastijäätmeid käsitleva Euroopa strateegia kohta (pdf)

Avalik konsultatsioon plastjäätmete teemal (veebileht ingl k, eestikeelsed küsimused on rohelise raamatu eestikeelses versioonis iga teema järel)


Uus määrus kohustab põllumajandusplasti koguma ja taaskasutama

19. veebruaril avaldati Riigi Teatajas Vabariigi Valitsuse määrus, millega reguleeritakse põllumajandusplatist (nt silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk või plastnöör) – tekkinud jäätmete kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise nõudeid. Määruse ajendiks on 1. jaanuarist 2013. a jõustunud jäätmeseaduse muudatused, mille kohaselt arvati põllumajandusplast probleemtoodete hulka ning selle tootjat (toodete valmistaja või maaletooja) kohustati põllumajandusplastist tekkinud jäätmed kokku korjama. Jäätmeseaduse muudatuste sisu kajastasime lähemalt KÕKi 2012. a jaanuarikuu uudiskirja uudises.

Põllumajandusplasti tootjad on kohustatud taaskasutama kõik kogutud jäätmed

Määrus kohustab tootjaid põllumajandusplastist tekkinud jäätmeid tasuta tagasi võtma nii toodete kasutajatelt, kohalikelt omavalitsustelt kui jäätmekäitlejatelt, kes haldavad omavalitsuste jäätmejaamu. Määrusega kehtestatakse ka põllumajandusplasti jäätmete kogumise määr – tootjal tuleb jäätmeid koguda vähemalt 70% ulatuses eelmisel kalendriaastal turule lastud põllumajandusplasti massist. Vastav määr tuleb saavutada hiljemalt 1. maiks 2014. a. Lisaks kohustab määrus tootjaid taaskasutama tarbijatelt kõik kogutud põllumajandusplasti jäätmed – vähemalt pool neist jäätmetest tuleb uuesti materjalina ringlusse võtta, ent ülejäänud osa võib taaskasutada muul viisil. Põllumajandusplasti kasutaja (nt põllumajandusettevõte) on kohustatud koguma põllumajandusplasti jäätmed lahus muudest jäätmetest ja vältima nende segunemist teiste jäätmete või materjalidega. Määrus jõustub 1. mail 2013. a.

Määruse tekst Riigi Teatajas

Määruse eelnõu ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis




KALANDUS

Plaanitakse täiustada kalapüügi kontrollisüsteemi kalalaeva mootorite osas

Keskkonnaministeerium on 5. märtsil esitanud Eelnõude Infosüsteemis kooskõlastusringile kalapüügiseaduse muudatuste eelnõu, mis peaasjalikult puudutab kalapüügi kontrollisüsteemide täiustamist. Eelnõuga plaanitakse rakendada EL määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, ning EL Komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse EL määruse (EÜ) nr 1224/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Muudatuste ajendiks on asjaolu, et eeltoodud EL õigusaktidega kehtestati kalalaevade mootorite kontrollimise ja järelevalve meetmed ning sätestati kalalaevade peajõuseadmete sertifitseerimise nõue. Nimelt on eelnõu seletuskirja kohaselt suurema mootorivõimsusega kalalaevaga võimalik ajaühikus rohkem kala püüda. Eelnõu kohaselt tuleks Eestil mootorivõimsuse hindamiseks koostada proovivõtukava oma laevastiku selliste kalalaevade või kalalaevarühmade tuvastamiseks, kus võib tekkida peajõuseadme võimsuse aladeklareerimise oht. Need on nö kõrge riskiga kriteeriumitele vastavad laevad – nt võimsuse piirangutega laevad või laevad, mis tegutsevad püügipiirkondades, mille suhtes kohaldatakse püügikoormuse reguleerimise korda. Samuti ei tohiks eelnõu kohaselt edaspidi kalapüügiks sertifitseerimata mootorivõimsusega kalapüügilaeva kasutada. Sertifitseerimise kulud peaks kandma kalalaeva omanik või valdaja.

Lisaks kavatsetakse sätestada volitusnorm kaluri kalapüügiloa alusel püügivõimaluste kehtestamiseks maakondade, merel veeala püügiruutude, siseveekogude ja püsiasustusega väikesaarte kaupa. Püügivõimaluste kehtestamine veealade püügiruutude kaupa võimaldaks eelnõu seletuskirja kohaselt parandada kalavarude olukorda, kuna selline püügivõimaluste jaotamine võimaldab lubade andmisel arvestada kalavarude olukorda ja paiknemist. Lisaks kavatsetakse sätestada kalalaevade elektroonilise raporteerimise nõue, mille tulemusena tuleb ettevõtjal esitada kalapüügiga seotud andmed (nt püügi-, kogumis- või lossimisandmed), teated ja taotlused elektrooniliselt.

Eelnõu on kooskõlastusringil kuni 26. märtsini.

Seaduse muudatuste eelnõu ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis





KESKKONNAÕIGUSE KESKUS


Selgusid lugejaküsitluse tulemused

Keskkonnaõiguse uudiskirja lugejate seas läbiviidud küsitlus näitas, et valdav osa vastanuid on rahul uudiste mahu ja sisuga, selle levitamise sageduse ja viisiga ning ka uudiskirja uue kujundusega. 21. jaanuarist 18. veebruarini vastas uudiskirjale 75 lugejat – aitäh kõigile vastanutele!

Loe lähemalt »


KÕKi uue strateegia koostamine

Algamas on KÕKi uue strateegia koostamine perioodiks 2013-2020, selleks ootame ka kõigilt huvilistelt arvamusi, kas KÕKi tegevused on seni olnud mõjusad ning milliste teemade või tegevustega võiksime edaspidi tegeleda (oma mõtted palume saata KÕKi üldaadressile k6k@k6k.ee).

Loe lähemalt »


Siim Vahtrus jagas Kosovos KÕKi teadmisi keskkonnainfo kättesaadavusest

25.-26. veebruaril osales KÕKi jurist Siim Vahtrus Kosovo pealinnas Prištinas toimunud seminaril, mille teemaks oli keskkonnainfo kättesaadavus. Ürituse eesmärgiks oli tutvustada Kosovo ametnikele Aarhusi konventsioonist ning EL keskkonnainfo direktiivist tulenevaid nõudeid ning info avalikustamise praktikat EL riikides. Seminari korraldas kohalik keskkonnaamet ning rahastas Euroopa Komisjon.

Loe lähemalt »


Osalusvõimaluste teabeõhtute materjalid 

Reedel toimus viimane teabeõhtu keskkonnaotsuste tegemises osalemise võimaluste teemal, kõik ettekannete materjalid on nüüd kättesaadavad projekti Oska osaleda veebilehel.

Kokku toimus projekti käigus 4 teabeõhtut Audevälja külas, Tallinnas, Pärnus ja Tartus, kokku osales neil 57 inimest. 

Loe lähemalt »