Euroopa Komisjon esitles meetmepaketti õhusaaste vähendamiseks
18. detsembril
avalikustas Euroopa Komisjon uue õhusaaste vähendamise meetmepaketi eelnõu.
Eelnõu eesmärk on parandada õhukvaliteeti Euroopas ning vähendada õhusaaste
kahjulikku mõju inimtervisele ja keskkonnale. Peamiseks õhukvaliteedi
parandamise mehhanismiks on tööstusest, liiklusest, elektrijaamadest ja
põllumajandusest pärit kahjuliku heite vähendamine. Paketi tuumikuks on uus
õhupoliitika strateegia ning kaks EL direktiivi –saasteainete heite ülemmäärade
ja keskmise (1-50 MW) võimsusega põletusseadmete heidete kohta.
Muudatuste taustast
Õhusaaste
vähendamise meetmepaketi peamisteks ajenditeks on saaste poolt põhjustatud
haiguste ja enneaegsete surmade ning looduskeskkonnale (happevihmade ja
eutrofeerumise kaudu) tekitatava kahju vähendamine. Euroopa Komisjoni sõnul on
kehv õhukvaliteet ELis peamine keskkonnast tulenev enneaegsete surmajuhtumite
põhjustaja ning selle tagajärjel sureb rohkem inimesi kui liiklusõnnetustes.
Meetmepaketi
eelnõud põhinevad ELi kehtiva õhukvaliteedipoliitika põhjaliku läbivaatamise
tulemustel, millele eelnesid avalikud konsultatsioonid. Neid konsultatsioone
kajastasime ka oma 2011. a juulikuu uudiskirjas, 2012. a detsembrikuu
uudiskirjas ning 2013. a jaanuarikuu
uudiskirjas.
Euroopa Komisjoni
sõnul on õhusaastega suurimad probleemid linnalistes piirkondades, kus suur
hulk õhusaastest tuleneb paiksetest põletusseadmetest. Kui suurtele
põletusseadmetele (alates 50 MW võimsusega) on Euroopa Komisjon seadnud heite
piirväärtused, siis väiksemaid puudutav üle-euroopaline regulatsioon seni
puudus. Seetõttu on Komisjon üheks peamiseks meetmeks valinud just väiksemate
põletusseadmete suhtes nõuete, sh heite piirväärtuste seadmise.
Vähendamaks
õhusaastet kogu EL territooriumil, ent andes liikmesriikidele võimalikult palju
otsustusvabadust, plaanib Komisjon teise olulisema muudatusena vähendada
riikidele ettenähtud heite ülemmäärasid. Täpsemad meetmed, millega need
eesmärgid saavutada, peab iga liikmesriik vastavalt oma vajadustele ja
võimalustele ise valima.
Meetmepaketi sisu
Meetmepakett
hõlmab nelja peamist dokumenti:
1) Uus õhupoliitika strateegia „Euroopa puhta õhu
programm”
Uus strateegia
kirjeldab olemasolevat olukorda ja probleeme ning meetmeid õhusaaste
vähendamiseks. Meetmed jagunevad üldistatult kahte gruppi: olemasolevateks ning uuteks meetmeteks.
Olemasolevate
meetmete abil soovitakse saavutada seni püstitatud eesmärgid hiljemalt 2020.
aastaks senikehtivate õigusaktide nõuete täitmise kaudu (nt diiselkütust tarbivate
väikesõidukite heite ning välisõhu kvaliteedi
direktiivi normide
täitmine).
Uute meetmete
abil soovitakse saavutada uues strateegias ette nähtud uued õhukvaliteedi
eesmärgid aastaks 2030. Võrreldes 2005. aastaga soovitakse vähendada mõjusid
tervisele 52% ning eutrofeerumise piirväärtuste ületamist 35%. Eesmärkide
saavutamiseks kavandatakse mitmeid meetmeid – nende hulka kuuluvad nii uued EL
direktiivide eelnõud (vt allpool), aga ka nt laevandussektori heite vähendamise meetmed. Lisaks uutele nõuetele
kavandatakse ka toetusmeetmeid, millega püütakse parandada õhukvaliteeti
linnades, toetatakse teadusuuringuid ja innovatsiooni, tehnoloogia arendamist
ning edendatakse rahvusvahelist koostööd.
2) EL direktiivi eelnõu siseriiklike ülemmäärade
vähendamise kohta
Paketi teiseks
osaks on eelnõu, millega alates 2020.
a asendataks hetkel kehtiv EL direktiiv
2001/81/EÜ
(õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta). Seni reguleeritud nelja
saasteaine (vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NOx),
ammoniaagi (NH3) ja muude lenduvate orgaaniliste ühendite kui metaan
(CH4) siseriiklikud ülemmäärad muudetaks eelnõu kohaselt rangemaks.
Samuti sätestaks siseriiklikud ülemmäärad kahe uue saasteaine – tahkete
peenosakeste (PM2,5) ja metaani – suhtes.
3) EL direktiivi eelnõu keskmise võimsusega
põletusseadmetest pärit saaste vähendamiseks
Kolmandaks paketi osaks on eelnõu, millega kavandatakse
keskmise (1-50 MW) võimsusega) põletusseadmetele uute nõuete kehtestamist, et
vähendada neist pärinevat SO2, NOx ja tahkete osakeste
(PM) heidet välisõhku. Tegemist on tööstuslike põletusseadmetega, mida
kasutatakse nt elektrienergia tootmiseks ja kaugküttekatlamajades ning mis kujutavad
endast olulist saasteallikat. Samas ei ole nende õhuheiteid EL tasandil senini õiguslikult
reguleeritud – EL tööstusheite direktiiv reguleerib küll põletusseadmetega
seonduvat, ent kohaldub ainult suurtele seadmetele, mille võimsus on üle 50 MW.
Uued nõuded seaksid 1-50 MW võimsusega
põletusseadmele õhuheite piirväärtused, mida tuleks eelnõu kohaselt järgida
alates 2018. a
(uute seadmete puhul) või alates 2025. a (olemasolevate seadmete puhul).
4) Göteborgi protokolli 2012. a muudatuste
ratifitseerimise eelnõu
Paketi neljas osa
hõlmab 1979. a piiriülese õhusaaste
kauglevi konventsiooni Göteborgi protokolli (hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni
vähendamise kohta) 2012. a
muudatuste EL poolset ratifitseerimist. Muudatused näevad ette riiklike
õhusaasteainete (SO2, NOx, NH3, muude
lenduvate orgaaniliste ühendite kui CH4,PM2,5) piirkogused
aastaks 2020 ja edaspidiseks, kajastasime nende sisu lähemalt KÕKi 2012. a maikuu
uudiskirjas. Ehkki
protokoll plaanitakse sisuliselt üle võtta kahe eeltoodud EL direktiivi
eelnõuga, tuleb see ka ametlikult EL poolt heaks kiita.
Edasised sammud
Järgmise sammuna
asutakse Euroopa Parlamendis ja EL Nõukogus paketi üle arutama ning
otsustatakse eelnõude heakskiitmise ja vastuvõtmise üle. Kogu protsess võib
eelduslikult kesta 1-3 aastat.
Euroopa Komisjoni pressiteade
Euroopa Komisjoni ülevaade
meetmepaketi kohta (ingl
k)
Euroopa
Komisjoni temaatiline veebileht meetmepaketi kohta (ingl k)
Teatis uue
õhupoliitika strateegia „Euroopa puhta õhu programm” kohta (pdf)
EL direktiivi eelnõu teatud
saasteainete siseriiklike ülemmäärade vähendamise kohta (pdf)
EL direktiivi eelnõu
keskmise võimsusega põletusseadmetest pärit saaste vähendamiseks (pdf)
Göteborgi protokolli
2012. a muudatuste ratifitseerimise eelnõu (pdf)
|
