MAI 2012

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.

Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin, loobumiseks palume saata teade aadressile k6k@k6k.ee

Hea lugeja!

Maikuine keskkonnaõiguse uudiskiri tutvustab muudatusi keskkonnamõju hindamise (KMH) kaalumise kohustusega tegevuste loetelus, kajastab Euroopa Kohtu värskemaid lahendeid seoses KMH-ga, räägib probleemidest EL dokumentidele ligipääsemisel jm.

Lisaks uudiskirjas kajastatule tuletame meelde, et käimas on arutelud uue planeerimisseaduse eelnõu teemal, milles ka KÕK on viimasel kuul kaasa löönud. Loodame lähinädalatel vormistada ka endapoolsed seisukohad eelnõule. Teiste huvigruppide seisukohad ja seniste arutelude tulemused on kättesaadavad kodifitseerimisprojekti veebilehel:

https://ajaveeb.just.ee/planeerimisseadusjaehitusseadus/

Kena kevadet!

lühiuudised

ClientEarth ja teised valitsusvälised organisatsioonid on tõstatanud probleemi, et Euroopa Komisjon ei  anna ligipääsu olulistele dokumentidele ning viivitab teabenõuetele vastamisega õigusvastaselt. Õiguse saada ligipääs Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Komisjoni dokumentidele annab EL kodanikele EL määrus (EÜ) nr nr 1049/2001, sätestades selleks küll mitmeid erandeid ja tingimusi.

Küsimus on olnud käsitlemisel ka juba Euroopa Kohtus. Euroopa Kohus tegi 9. novembril 2011. a otsused kohtuasjades T-120/10 ja T-449/10, milles lahendas ClientEarthi jt valitsusväliste organisatsioonide kaebust Euroopa Komisjoni vastu, kes oli korduvalt edasi lükanud nende teabenõuetele vastamist (määruse kohaselt on vastamistähtaeg 15 päeva, mida võib pikendada vaid ühe korra). Teabenõuded puudutasid dokumente, mis käsitlesid biokütuste kasutamise kaudseid mõjusid maakasutusele. Kaebajad taotlesid keeldumise otsuste tühistamist ja juurdepääsu võimaldamist.

Komisjon vastas teabenõuetele alles kohtumenetluste käigus, edastades kaebajatele üksnes mõned küsitud dokumendid, ent keeldudes ligipääsu võimaldamisest ülejäänud 200-le, viidates avalike ja ärihuvide kaitsmise vajadusele. Euroopa kohus leidis, et Komisjon on ebaõigesti pikendanud korduvalt teabenõudele vastamise tähtaega, ent kuna pärast kohtumenetluste algatamist oli Komisjon esitanud ka sõnaselged otsused, et organisatsioonide küsitud teavet vähemalt osaliselt ei väljastata, siis jättis kohus kaebuste osas seisukoha võtmata (Komisjon pidi küll kandma kohtuvaidlustega seotud kulud). Kuna kaebajad olid saanud vaidlustada vaid vastamisega viivitamist, jäi teabe andmisest keeldumine kohtu poolt seega lahendamata.

Määrus nr 1049/2001 on hetkel ülevaatamisel, ent ClientEarthi teatel toimub selle muutmise eelnõu koostamine suletud uste taga ja avalikkust ei ole sellesse kaasatud, kusjuures EL nõukogu soovib dokumentide konfidentsiaalsusnõudeid pigem suurendada, samuti on tehtud ettepanek pikendada teabenõuetele vastamise tähtaega 15 päevast 30 päevani.

Vt ka Euroopa Kohtu otsuseid kohtuasjades T-120/10 ja T-449/10 (ingl k)

Vt ka EL Aarhusi Keskuse uudiskirja uudist seoses määruse 1049/2001 ülevaatamisega (ingl k)

19. aprillil tegi Euroopa Kohus kohtuasjas C-121/11 otsuse, milles selgitas keskkonnamõjude hindamise (KMH) kohustust olulise keskkonnamõjuga tegevuse läbiviimiseks vajaliku loa uuendamisel. Kohtuasi puudutas Belgias asuvat prügilat, millele anti 2008. a uus keskkonnaluba, muutes seniseid prügila käitamistingimusi. Kaebuse esitajad leidsid, et loa nõuete muutmise tõttu oleks tulnud asjas läbi viia ka KMH.

Euroopa Kohus selgitas, et KMH tuleb läbi viia juhul, kui tegemist on projektiga EL direktiivi 85/337/EMÜ (nn KMH direktiiv) tähenduses. KMH direktiivi kohaselt loetakse projektiks lisaks teatud olulise keskkonnamõjuga tegevustega alustamisele ka juba läbiviidava tegevuse muutmist või laiendamist, kui see võib keskkonda oluliselt kahjustada.  Euroopa Kohus rõhutas samas, tuginedes oma varasemale lahendile asjas C-275/09, et plaanitava tegevuse muutmise või laiendamise keskkonnamõju tuleb hinnata vaid juhul, kui see toimub vastavat rajatist või kohta füüsiliselt muutvate tööde või muude sekkumiste abil.

Seega ei ole Euroopa Kohtu hinnangul KMH läbiviimine kohustuslik tegevusloa muutmisel, mis annab õiguse tegevust muuta, ilma et sellega kaasneks tegevuskoha füüsiline muutmine.

Vt Euroopa Kohtu otsust

Muudatuse tulemusena on määruses võetud KMH algatamise kaalumise kohustuse asemel kasutusele eelhinnangu mõiste, mis tähendab, et kõigi nimekirjas olevatele tegevuste puhul tuleb koostada KMH eelhinnang (ka eelnevalt tähendas kaalumiskohustus tegelikult eelhinnangu andmist, ent seda ei olnud otsesõnu sätestatud). Samuti on mitmed muudatused sõnastuslikud, et sätteid täpsustada või viia need kooskõlla teiste seadustega.

Sisuliste muudatuste osas on oluline, et edaspidi ei ole vaja anda KMH vajalikkuse eelhinnangut liiva ja kruusa üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu korral maismaal ning maavaravaru kaevandamisega seotud maapealsete rajatiste rajamise korral, samuti maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks karstialal ega ka kaitsemetsa raadamiseks üle 10 ha suurusel alal (viimane muudatus on seotud kaitsemetsa mõiste kadumisega metsaseadusest). Samuti on põhjavee võtmise korral vajalik kaaluda keskkonnamõju hindamist alles alates 200 000 kuupmeetrist aastas (enne oli alampiiriks 50 000 kuupmeetrit aastas).

KMH algatamist tuleb edaspidi lisaks enne sätestatule kaaluda alati turba kaevandamise korral (enne rohkem kui 150 ha korral), samuti karusloomakasvatuse rajamiseks minkide ja kährikute pidamiseks, lisaks on sätestatud KMH kaalumise kohustus teatud suurusega veisefarmidele. Täpsustatud on ka infrastruktuuri ehituste puhul KMH kaalumist: kaalumiskohustusega tegevused on nüüdsest konkreetsemalt nimetatud ning nendeks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla-, ülikooli-, vangla- ning muude samalaadsete projektide arendamine. Täiendatud on turismimajanduse projektide nimekirja, mille puhul tuleb KMH algatamist kaaluda (suusakompleksi rajatised, puhkeküla või hotellikompleksi rajamine väljaspool tiheasustusala, loomaaia rajamine).

Vt Vabariigi Valitsuse 4. mai määrust nr 35 Riigi Teatajas

Vt määruse eelnõud ja seletuskirja eelnõude infosüsteemis

Vt Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 kehtivat redaktsiooni Riigi Teatajas

Suurte põletusseadmete (seadmed, mille nimisoojusvõimsus on suurem kui 50 MW) puhul on tavapärane, et stabiilse töökoormuse saavutamisele eelneb käivitusperiood, mille jooksul põletatakse kütust väiksemal temperatuuril ning sellest tulenevalt on ka heitgaasides sisalduvate saasteainete sisaldus tavapärasest kõrgem. Sama olukord esineb suurte põletusseadmete järk-järgulisel seiskamisel. Seetõttu näeb tööstusheite direktiiv ette, et selliste perioodide vältel õhku paisatud heidet ei arvestata loas sätestatud heite piirväärtuste järgimise kontrollimisel.

Kuna käivitus- ja seiskamisperioodidel saastavad suured põletusseadmed välisõhku tavapärasest rohkem, tuleb rakendusotsuse kohaselt käitise loas ette näha meetmed, mis võimaldaks neid perioode võimalikult lühikesena hoida. Loas tuleb ette näha ka meetmed, mis tagavad saasteainete püüdeseadmete võimalikult kiire töölerakendumise. Samuti selgitatakse otsuses lähemalt, mille alusel käivitus- ja seiskamisperioode loas kindlaks määrata. Elektri-, soojus- ning mehhaanilist energiat tootvate suurte põletusseadmete puhul tuleb periood kindlaks määrata stabiilseks tootmiseks vajaliku koormuse järgi, protsendina käitise nimivõimsusest. Vastava koormuse kindlaksmääramisel lähtutakse kas teatud tööprotsessidest (nt täielik üleminek abipõletitega töölt ainult põhikütuse kasutamisele) või tööparameetritest (nt väljuva gaasi hapnikusisaldus või temperatuur).

Vt Euroopa Komisjoni rakendusotsuse teksti (PDF-formaadis)

Vt keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõud ja seletuskirja Riigikogu kodulehelt

15. mail võttis Riigikogu menetlusse keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 234 SE, mis puudutab põlevkivivaru kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise eest täiendava ressursimaksu 2 eurot tonni kohta kehtestamist.

Eelnõu algatajateks olid Inara Luigas, Lembit Kaljuvee, Kalle Laanet, Deniss Boroditš ja Rainer Vakra, ning selle seletuskirja kohaselt on muudatuste ajendiks asjaolu, et põlevkivi kaevandamisõiguse tasu on väga madal, mistõttu riik ei hinda Eesti rahvale kuuluva loodusvara väärtust õiglaselt. Võrdlus põhineb kivisöe 11,5 korda suuremal maailmaturu hinnal. Seletuskirja kohaselt tehakse ettepanek kasutada laekuvat lisatulu  õpetajate palgatõusuks.

Vt seaduse muudatuse eelnõud ja seletuskirja Riigikogu kodulehelt

14. mail võttis Riigikogu menetlusse välisõhu kaitse seaduse, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise eelnõu. Eelnõu eesmärgiks on senisest täpsemalt reguleerida nii osoonikihti kahandavate ainete kui neid asendavate fluoritud kasvuhoonegaaside (nn F-gaaside) kasutamise korda. Olulisemate muudatustena nähakse eelnõus ette nimetatud ainete kohta andmeid sisaldava uue registri (FOKA) loomine ning teatud F-gaasidega seotud toimingute jaoks loakohustuse sisse seadmine.

Osoonikihti kahandavate ainete tootmine, turule viimine ja kasutamine on Euroopa Liidus erandkorras lubatud vaid valdkonda reguleerivas EL määruses (EÜ) 1005/2009 toodud juhtudel. Osoonikihti kahandavaid aineid asendavad paljudes kasutusvaldkondades F-gaasid, mis on omakorda aga väga tugeva mõjuga kasvuhoonegaasid. Seetõttu on ka F-gaaside kasutamine reguleeritud EL määrustega. EL määrustes sisalduvad nõuded on küll otsekohalduvad, ent nende praktikas rakendamiseks on kehtivat Eesti õigust vaja täiendada. Viimane on ka Riigikogu menetlusse võetud eelnõu eesmärgiks.

Olulise uuendusena seataks eelnõu kohaselt sisse osoonikihti kahandavate ainete ja F-gaaside kohta andmeid sisaldav register (FOKA). Registrile on kohustatud andmeid esitama vähemalt kolm kilogrammi nimetatud gaase sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide või mahutite käitlejad (kelleks on reeglina vastava eseme omanik) selle omandamise, täiendamise või jäätmekäitluseks üleandmise korral. Eelnõu kohaselt oleks mõnigate F-gaaside käitlustoimingute läbiviimiseks vajalik taotleda vastav luba, täpsem loetelu sellistest toimingutest kehtestataks keskkonnaministri poolt. Eelnõu näeb ette ka aastaaruannete esitamise kohustuse F-gaaside müüjatele, F-gaase sisaldavate seadmete jmt tootjatele ning F-gaase sisaldavate seadmetega varustatud  laevade ja raudteevagunite omanikele.

Vt eelnõu teksti ja seletuskirja Riigikogu kodulehel

4. mail jõudsid EL liikmeriigid kokkuleppeni täiendada Gothenburgi protokolli piiriülese õhusaaste vähendamise saavutamiseks. Gothenburgi protokoll võeti vastu 30. novembril 2009. a ning see määrab piirmäärad väävliheitele, lämmastikoksiididele, lenduvatele orgaanilistele ühenditele ning tahketele osakestele. Protokoll määratleb ka piirväärtused spetsiifilistele saasteallikatele (põletustehased, elektritootmine, kuivpuhastus, sõidukid, veokid) ja nõuab parima võimaliku tehnika rakendamist.

Täiendatud eesmärgid näevad ELis ette väävliheite 60%-list, lämmastikoksiidide 40%-list, lenduvate orgaaniliste ühendite 30%-list, ammoniaagi 6%-list ja tahkete osakeste 20%-list vähendamist võrreldes 2005. aastaga. Täiendavalt lepiti kokku tahma koostisosa musta süsiniku vähendamises. Seni protokoll musta süsinikku ei puudutanud. Euroopa Komisjoni hinnangul vähenevad protokolli täiendamise tulemusena oluliselt inimeste terviseprobleemid, mis on seotud nimetatud saasteainetega.

Kokkuleppega on hõlmatud EL, Norra, Šveits ja USA. Iseenesest olid läbirääkimistega hõlmatud ka muud riigid, kes oleksid potentsiaalselt protokolli ratifitseerijad lähiaastatel (nt Ühinenud Rahvaste Euroopa Majanduskomisjoni riigid nagu Venemaa ja Kanada).

Allikas: Euroopa Komisjon

Vt Euroopa Komisjoni pressiteadet (ingl k)

Vt Gothenburgi protokolli kohta lähemalt Ühinenud Rahvaste Euroopa Majanduskomisjoni kodulehelt

Vt ka Euroopa Komisjoni õhukvaliteedi teemalist veebilehte (ingl k)

Keskkonnaministeerium on teatanud, et vaatab üle kehtivaid veemajanduskavasid, mistõttu ootab ettepanekuid ja vastuväiteid kavade ajakohastamise ajagraafikule ja tööplaanile. Avalik väljapanek toimub 1. maist kuni 31. oktoobrini kõikides maakonnakeskustes ning Keskkonnaministeeriumi veebilehel.

Veemajanduskava on dokument, mis sisaldab ülevaadet veeprobleemidest ning lahendusi nende kõrvaldamiseks. Veemajanduskavasid koostatakse vesikonniti – Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikonna kohta. See koostatakse ja kehtestatakse iga kuue aasta järel. Seetõttu tuleb 2010. aasta aprillis Vabariigi Valitsuse poolt vee kaitse korraldamiseks ning pinna- ja põhjavee loodusliku seisundi saavutamiseks ja hoidmiseks kehtestatud veemajanduskavad hiljemalt 2015. aasta lõpuks üle vaadata ja ajakohastada.

Avaliku väljapaneku käigus ootab Keskkonnaministeerium kõikidelt huvituvatelt isikutelt arvamusi. Eeskätt oodatakse konkreetseid ettepanekuid võimalike uuringute läbiviimiseks, veeprobleemide kindlakstegemiseks või lahendamiseks, et uue veemajanduskava alusel asuda neid alates 2015. aastast lahendama. Keskkonnaministeerium korraldab ka neli avalikku arutelu.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Vt Keskkonnaministeeriumi pressiteadet

10. mail võttis EL Nõukogu vastu uue biotsiide reguleeriva määruse. See hõlmab putukamürke ja tõrjevahendeid, kuid mitte meditsiinilisi või põllumajanduslikke taimekaitsevahendeid. Uue määruse eesmärk on harmoniseerida biotsiide sisaldavate toodete regulatsiooni ja lihtsustada toodete turule toomist; eelnõu sisu ja selle tausta kajastasime lähemalt juba 2012.a veebruarikuu uudiskirjas.

Määrus jõustub järk-järguliselt alates 1. septembrist 2013. a.

Vt ka EL Nõukogu pressiteadet

Vt uut biotsiidide määruse teksti EL Nõukogu kodulehel

Vt KÕKi 2012.a veebruarikuu uudiskirja uudist uue biotsiidimääruse kohta

Fotode autorid: