Riigikohus: Natura hindamine tuleb läbi viia, kui mõju ei ole välistatud

Riigikohus tegi 6. detsembril otsuse kohtuasjas 3-3-1-56-12, milles võttis olulisi seisukohti seoses Natura 2000 võrgustiku aladele avalduva mõju hindamise (nn Natura hindamise) kohustusega. Kui senises halduspraktikas on Natura hindamise algatamise eelduseks võetud tingimus, et tegevusel võib olla oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale, siis Riigikohus on selgelt järginud juba Euroopa Kohtu poolt nö Waddenzee kohtuasjas võetud seisukohta, mille kohaselt hindamine tuleb algatada siis, kui mõju ei ole välistatud.

Loe lähemalt

ÜLDOLULIST

Avalikustati EL seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eelnõu

29. novembril avalikustas Euroopa Komisjon seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eelnõu, mis suunaks ELi keskkonnapoliitikat kuni aastani 2020. Kajastasime seitsmenda tegevusprogrammi avaliku konsultatsiooni toimumist KÕKi 2012. a aprillikuu uudiskirja uudises ning selle järeldusi KÕKi 2012. a juuni uudiskirja uudises.

Tegevusprogrammi eelnõus määratletakse üheksa esmatähtsat eesmärki, mh looduse kaitsmine ja ökoloogilise vastupanuvõime tugevdamine, säästva, ressursitõhusa, vähese CO2-heitega majanduskasvu edendamine ning keskkonnaga seotud terviseriskide tõhus kõrvaldamine. Programmis esitatakse raamistik nimetatud eesmärkide saavutamise toetamiseks, mh ELi keskkonnaõiguse parema rakendamise ning teaduse uusima taseme kaudu, lisaks tagatakse keskkonna- ja kliimapoliitikaga seotud investeeringud ning parandatakse keskkonnaküsimuste ja -nõuete kajastamist teistes poliitikavaldkondades. Lisaks soovitakse programmiga edendada ELi linnade säästvamaks muutmist ja parandada ELi suutlikkust piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonna- ja kliimaprobleemidega toime tulemiseks.

Keskkonnaalane tegevusprogramm on strateegiline dokument, mis annab kõigile ELi keskkonnapoliitilistele tegevustele ühtse raamistiku ning kindlustab, et kõik liikmesriigid pühenduvad olulisemate eesmärkide saavutamisele. Programmide kaudu tehakse ettepanekuid uute õigusaktide kehtestamiseks või olemasolevate muutmiseks ja algatatakse arutelusid keskkonnapoliitika laiema perspektiivi üle. Keskkonnaalaseid tegevusprogramme on ELi keskkonnapoliitika kujundamisel järgitud alates 1970ndate algusest.

Järgmise sammuna tuleb eelnõu Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu poolt heaks kiita ja vastu võtta, ent otsus jõustuks alles pärast EL Teatajas avaldamist.

Seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eelnõu

Euroopa Komisjoni pressiteade

Valmis Eesti keskkonnategevuskava elluviimise aruanne

26. novembril avalikustas Keskkonnaministeerium Eelnõude Infosüsteemis aruande Eesti keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013 elluviimisest aastatel 2010-2011. Aruandes esitatakse ülevaade  keskkonnategevuskavas ettenähtud tegevuste elluviimise kohta ja eesmärkide täitmise kohta erinevates kavaga hõlmatud valdkondades (nt jäätmed ja säästlik ressursikasutus, bioloogiline mitmekesisus, energeetika ja välisõhu kvaliteet).

Suuremate saavutustena on välja toodud näiteks veemajanduskavade kinnitamine, Eesti metsanduse arengukava 2020 kinnitamine, Natura aladel poollooduslike koosluste hooldamise toetuste süsteem, linnaõhu kvaliteedi paranemine (peente osakeste sisalduse langus), prügilate korrastamine jm. Suuremate väljakutsetena on esitatud joogiveesüsteemide vastavusse viimine EL nõuetega, põlevkivitööstuse jäätmetele uute kasutusvõimaluste leidmine,  õhukvaliteedi parandamine Ida-Virumaal, osoonikihti kahandavate seadmete kogumine ja hävitamine jm.

Aruande kohaselt ei ole keskkonnategevuskava plaanis enam uuendada, kuna selle kehtivus lõppeb järgmise aastaga. Senine keskkonnategevuskava, mis kujutab endast Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 rakendusplaani, tugineb samal ajal ka kuuendale EL keskkonnaalasele tegevusprogrammile. Aruande kohaselt asutakse uue perioodi keskkonnategevuskava koostama pärast EL seitsmenda keskkonnategevusprogrammi avalikustamist (vt sellekohast uudist käesolevast uudiskirjast).

Aruanne ja sellega seotud dokumendid Eelnõude Infosüsteemis

ÖKOMÄRGIS

Komisjoni otsus 2012/721/EL, millega kehtestatakse tööstuslikele ja asutustes kasutatavatele pesupesemisvahenditele Euroopa Liidu  ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid

Otsuses on toodud tingimused, millele peavad vastama kutsetegevuses kasutatavad pesupesemisvahendid selleks, et neile omistataks (mittekohustuslik) EL ökomärgis kooskõlas EL määrusega nr 66/2010.

KESKKONNATASUD

Põlevkivi aheraine ning rikastusjäätmete ladestamise tasumäärade tõstmise eelnõu võeti vastu

5. detsembril võttis Riigikogu vastu keskkonnatasude seaduse muudatused, millega tõstetakse põlevkivi aheraine ning rikastusjäätmete ladestamise tasumäärasid. Käsitlesime eelnõu sisu lähemalt KÕKi 2012. a oktoobrikuu uudiskirja uudises.

Eelnõu tekst ja seletuskiri Riigikogu kodulehel

RUUMILINE PLANEERIMINE

Riigikohus: planeeringu kehtestamise otsuses tuleb esitada vähemalt põhimotiivid

3. detsembril tegi Riigikohus otsuse kohtuasjas nr 3-3-1-47-12, milles võttis seisukoha muuhulgas planeeringu kehtestamise otsuse motiveerimise osas. Riigikohus on antud küsimuses andnud oma hinnangu ka mitmel varasemal korral, nt kohtuasjades nr 3-3-1-54-03, 3-3-1-16-05 ja 3-3-1-84-08. Seejuures on erinevates kohtuasjades jõutud mõnevõrra erinevatele järeldustele küsimuses, kas planeeringu kehtestamise põhjendused peavad sisalduma kehtestamise otsuses või võivad need olla esitatud ka muudes planeeringudokumentides.

Riigikohus toonitas antud juhul oma varasemat seisukohta, et diskretsiooniotsuse alusel antava haldusakti (st ka planeeringu kehtestamise otsuse) põhimotiivid peavad sisalduma haldusaktis endas. Iga selline otsus on eelduslikult eriline ja ainukordne ja seetõttu ei saa vastavad kaalutlused sisalduda üheski varasemas dokumendis. Antud juhtumil oli kehtestamise otsuses toodud vaid põhjendused selle kohta, miks on vajalik planeeringu osaline kehtestamine, samas ei olnud põhjendatud planeeringulahenduse sisulist valikut. Vastatud ei olnud ka kaebaja haldusmenetluses esitatud seisukohtadele ega viidatud muule dokumendile, kust oleks võimalik motiive leida. Otsuses oli vaid üldine viide planeeringu toimikule, täpsustamata, millised selles sisalduvad dokumentide osad võiksid sisalda kaalutlusotsuse motiive. Segadust suurendas asjaolu, et detailplaneering kehtestati vaid osaliselt, toimikus olevad dokumendid käsitlesid aga kogu planeeringut. Eeltoodud põhjustel leidis Riigikohus, et antud juhul oli kohalik omavalitsus rikkunud põhjendamiskohustust.

Täiendava argumendina tõi Riigikohus välja antud juhul viimase avaliku arutelu ja planeeringu kehtestamise otsuse vahele jäänud pika perioodi (üle kolme aasta). Sellises olukorras annab põhjenduste esitamine kehtestamise otsuses (või muus vahetult enne seda koostatud dokumendis) Riigikohtu hinnangul kinnituse, et haldusorgan on otsustamise aja seisuga kõik poolt- ja vastuargumendid läbi kaalunud.

Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-47-12

KLIIMAMUUTUS

Dohas võeti vastu muudatus Kyoto protokolli jätkumiseks ning lepiti kokku uue kliimaleppe väljatöötamise korras

26. novembrist 7. detsembrini toimus Dohas järjekordne ÜRO kliimakonverents, mille peamiseks teemaks oli möödunudaastasel Durbani kliimakonverentsil vastu võetud otsuste rakendamine. Nende otsuste hulka kuulusid globaalse õiguslikult siduva kliimaalase kokkuleppe saavutamine aastaks 2015 (kasvuhoonegaaside heite ülemaailmseks vähendamiseks) ja  Kyoto protokolli rakendamise jätkamine alates 1. jaanuarist 2013. Durbani kliimamuutuste konverentsi lõpptulemusi kajastasime pikemalt KÕKi 2011. a detsembrikuu uudiskirja uudises.

Kyoto protokolli kehtivus jätkub, samuti töö uue, globaalse ja siduva kliimakokkuleppega.

Dohas toimunud konverentsil lepiti kokku järgnevate aastate töökava uue leppe koostamiseks. Lisaks kohtumiste ja läbirääkimiste korraldamisele, et võtta aastaks 2015 vastu üleilmne õiguslikult siduv kokkulepe, seati eesmärgiks ka juba enne 2020. a töötada välja meetmeid, millega hoida globaalne soojenemine alla 2° C. Kyoto protokolli jätkuvaks rakendamiseks võeti konverentsil vastu protokolli muudatus, millega pikendatakse leppe kehtivust alates 1. jaanuarist 2013 algavaks uueks perioodiks ning täpsustatakse leppe kohaldamise tingimusi sellel perioodil. Kyoto protokoll kehtib muudatuste kohaselt kuni 2020. aastani, mil peaks eelduslikult jõustuma uus üleilmne kokkulepe. EL kavatseb kohaldada muudatust alates 1. jaanuarist 2013. a, kuigi ametlik ratifitseerimine Euroopa institutsioonide ja liikmesriikide poolt võtab arvatavasti rohkem aega kui aasta. Kyoto protokolli teiseks perioodiks võttis EL endale kohustuse vähendada 2020. aastaks heitkoguseid 20 % võrra võrreldes 1990. aastaga, kuid jättis võimaluse suurendada sobivate tingimuste korral seda kuni 30%-ni. 2014. aastaks vaadatakse üle kõigi Kyoto protokolli teises perioodis osalevate riikide eesmärgid, et kaaluda ambitsioonikamate eesmärkide seadmist.

Ühe olulise teemana käsitleti Dohas ka kliimameetmete rahastamist. Euroopa Komisjoni sõnul on EL maailma suurim ametliku arenguabi andja arenguriikidele ja kliimameetmete rahastaja nendes riikides. EL kinnitas konverentsil, et on toetuste eraldamisel graafikus ja kinnitas arengumaadele, et kliimameetmete rahastamine jätkub ka pärast käesoleva aasta lõppu. Lisaks lepiti konverentsil kokku, et kliimamuutuste mõjuga seotud kahju hüvitamiseks eriti haavatavates arengumaades luuakse eraldi kord. Korra täpsem sisu plaanitakse kokku leppida järgmise aasta lõpus Varssavis toimuval järgmisel ÜRO kliimamuutuste konverentsil.

Euroopa Komisjoni pressiteade (ingl k)

KÕKi 2012. a novembrikuu uudiskirja uudis ELi seisukohtade kohta Doha konverentsiks

Avalikustati võimalikud meetmed kvoodikaubanduse tasakaalustamiseks

14. novembril avalikustas Euroopa Komisjon kaks võimalikku meedet, mille eesmärgiks on viia tasakaalu pakkumine ja nõudlus ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemis (HKS). Meetmete ajendiks on majanduskriisi tagajärjel aset leidnud kasvuhoonegaaside heite eeldatust suurem vähenemine tööstuses. Selle tulemusena langes nõudlus ettevõtete poolt saastekvootide järele ning nende hind. Vähenenud nõudluse tõttu jäi teisest HKS perioodist (2008.-2012. a) saastekvoote ka üle.

Esiteks avalikustas Euroopa Komisjon EL määruse eelnõu enampakkumiste ajakava muutmiseks ja 900 miljoni saastekvoodi müügi edasilükkamiseks ELi HKSi kolmandas etapis, mis algab 1. jaanuarist 2013. a. Komisjoni eelnõu kohaselt vähendataks aastatel 2013–2015 enampakkumisel müüdavate saastekvootide arvu 900 miljoni võrra ning samavõrra suurendatakse aastatel 2019-2020 enampakkumisel müüdavate kvootide arvu. 1. jaanuarist 2013. a algavas HKS kolmandas etapis on eesmärgiks vähendada tööstusettevõtetest ja elektrijaamadest pärinevat heidet 2020. aastaks 21% võrra allapoole 2005. aasta taset. Järgmisel aastal algav periood erineb eelmisest selle poolest, et kehtivate riiklike heitkoguste ülemmäärade asemel võetakse kasutusele kogu ELi hõlmav üks heite ülemmäär. Seni reegliks olnud saastekvootide tasuta eraldamine asendub suures osas enampakkumisega. 2013. aastal pannakse enampakkumisele üle poole saastekvootidest ja enampakkumisel müüdavate saastekvootide osakaal suureneb järk-järgult igal aastal.

Teiseks võttis komisjon vastu aruande Euroopa CO2-turu olukorra kohta, milles esitatakse kuus võimalikku struktuurset meedet, mille abil likvideerida ülejääk pikemas perspektiivis (nt ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi suurendamine 30 %-ni aastaks 2020, HKS laiendamine ka muudesse sektoritesse, teatava hulga saastekvootide kõrvaldamine III etapis, saastekvootide ülemmäära lineaarne vähendamine). Lisaks on komisjon nende meetmete kohta algatanud sidusrühmadele avaliku konsultatsiooni . Konsultatsioon kestab kuni 28. veebruarini 2013. a.

Euroopa Komisjoni pressiteade

Euroopa Komisjoni lühiülevaade avalikustatud meetmete kohta (ingl k)

Aruanne Euroopa CO2-turu olukorra kohta Euroopa Komisjoni veebilehel (PDF, ingl k)

Euroopa Komisjoni määruse eelnõu enampakkumiste kohta (PDF, ingl k)

ELi kvoodikaubanduses tehakse erand EL-välistele lennundusettevõtetele

12. novembril teavitas ELi kliimavolinik Connie Hedegaard, et Euroopa Komisjon otsustas ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamise lennundussektorile osaliselt üheks aastaks edasi lükata. Otsuse tulemusena ei nõua EL 2012. aastal õhku paisatud kasvuhoonegaaside eest saastekvoote EL-välistelt lennufirmadelt, mille lennud algavad või lõppevad EL lennujaamades, samuti ei kohaldu neile ka kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse reeglid. Samas on ELi lennufirmad heitkoguse süsteemiga hõlmatud ning kohustatud sellest tulenevaid nõudeid täitma.

Euroopa Komisjoni erand kehtib vaid selle aasta kohta. Kui rahvusvahelist kokkulepet ei saavutata, peavad ka EL-välised firmad maksma järgmise aasta heitkoguste eest.

Kliimavolinik loodab, et 2013. aasta jooksul nõustub Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) rahvusvahelise õigusraamistiku loomisega. Heitkoguse süsteemi rakendamise peatamine on ajutine meede ning väljajäetud lennufirmad suunatakse 2013. aastast arvates süsteemi automaatselt tagasi, kui ICAO sügisesel kohtumisel sisuliste tulemusteni rahvusvahelise õigusraamistiku loomise osas ei jõuta.

ELi heitkogustega kauplemise süsteem loodi EL direktiiviga 2003/87/EÜ. Esialgu hõlmas ELi heitkogustega kauplemise süsteem ainult maal tegutsevaid tööstusettevõtteid, ent alates 1. jaanuarist 2012. a lisati ka lennutegevus sellesse süsteemi, hõlmates lende, mis algavad või lõppevad EL lennujaamades. Lennuettevõtete lisamine kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi tähendab, et Euroopasse lendavad lennufirmad peavad igal aastal hankima enda poolt emiteeritud kasvuhoonegaasidega võrdväärse hulga saastekvoote (sh teatud osa enampakkumistelt), mis toob neile kaasa täiendavad kulutused. Seetõttu on lennufirmad avaldanud lennundustegevuse süsteemi lisamise osas vastumeelt ning regulatsioon vaidlustati ka Euroopa Kohtus. Euroopa Kohtu otsust, milles kohus leidis, et lennundustegevuse lisamine EL kvoodikaubanduse süsteemi on rahvusvahelise õigusega kooskõlas, kajastasime KÕKi 2012. a jaanuarikuu uudiskirja uudises.

EEL uudiskirja uudis (ingl k)

Euroopa Komisjoni pressiteade

KÕKi 2012. a jaanuarikuu uudiskirja uudis Euroopa Kohtu otsuse kohta seoses lennundustegevuse lisamisega EL kvoodikaubanduse süsteemi

Keskkonnaministri 11. juuli 2012. a määruse nr 25 „Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registri põhimäärus ja selle pidamise kord ning andmete esitamise kord ja vormid” muutmise eelnõu

Eelnõuga soovitakse muuta FOKA poolt kasutatavaid andmevorme, samuti anda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töötajatele nende ülesannete täitmiseks vajalik juurdepääs registri andmetele

ENERGEETIKA

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. septembri 2012. a määruse nr 62 „Andmete loetelu soojus- ja jahutusseadmete registreerimisel ja nende edastamise kord“ muutmise eelnõu

Eelnõu kohaselt ei nõutaks ehitisregistris selliste soojus- ja jahutusseadmete registreerimist, mis sisaldavad 3 kg või enam osoonikihti kahandavaid aineid või fluoritud kasvuhoonegaase – sellised seadmed tuleb järgmise aasta jaanuarist registreerida FOKAs

Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1194/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses suundvalguslampide, leedlampide ja nende lisaseadmete ökodisaini nõuetega

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud määrus sätestab nimetatud lampide ja lisaseadmete suhtes kohaldatavad nõuded, mille täitmine on EL turule laskmise eelduseks. Nõudeid hakatakse rakendama etapiviisiliselt.

VÄLISÕHU KAITSE

Toimub avalik konsultatsioon ELi õhukvaliteedi poliitika teemal

Kuni 4. märtsini 2013. a korraldab Euroopa Komisjon veebipõhise avaliku konsultatsiooni ELi õhukvaliteedi parandamise teemal. Oodatakse kõigi isikute seisukohti, kuidas tagada kehtivate õigusaktide täielik rakendamine, kuidas neid parandada ja täiendada. Konsultatsioon on jagatud kahte osasse: esimese osa küsimustik on suunatud üldsusele ning teise osa põhjalikum küsimustik riigi haldusasutuste, piirkondlike või kohalike ametiasutuste ekspertidele ja praktikutele, teaduritele, ettevõtjatele, sidusrühmadele ning tervise, keskkonna ja muude valdkondadega seotud sihtrühmadele, kellel on kogemusi ELi õhukvaliteedi alaste õigusaktide rakendamisega.

Avalikkusel viimane võimalus EL õhukvaliteedi meetmete osas kaasa rääkida!

Tegemist on viimase ametliku etapiga kodanikuühiskonna kaasamiseks tulevasse välisõhu kaitse poliitika läbivaatamisse, mille osas komisjon algatas esimese konsultatsiooni juba 2011. aasta jaanuaris. Lisaks on ühiskonna kaasamine hõlmanud korrapäraseid kohtumisi liikmesriikide ja muude sidusrühmadega.

Arutelu tulemusi kasutatakse Euroopa välisõhu kaitse poliitika ulatuslikul läbivaatamisel, mis toimub 2013. aastal. Euroopa Komisjonil on plaanis 2013. aastal avalikustada ka ELi tulevast välisõhu kaitse poliitikat käsitlev eelnõu.

Allikas: Euroopa Komisjon

Euroopa Komisjoni pressiteade (ingl k)

Küsimustik üldsusele Euroopa Komisjoni veebilehel (ingl k)

Küsimustik ekspertidele jt Euroopa Komisjoni veebilehel (ingl k)

LOODUSKAITSE

EL Natura alade nimekirja täiendati

16. novembril võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse, millega lisati Natura 2000 võrgustiku nimekirja 20 riigis kokku 235 uut ala. Selle tulemusena lisati Komisjoni teatel Natura 2000 võrgustikule peaaegu 25 000 km2 looduspiirkondi. Lisandunud alad katavad üheksat biogeograafilist piirkonda: Alpide, Atlandi, Musta mere, boreaalne (kuhu kuulub ka Eesti), kontinentaalne, Makroneesia, Vahemere, Pannoonia ja stepipiirkonnad.

Eestist kaasati Natura võrgustikku suurima ja tähtsaima alana Gretagrundi meremadal.

Natura 2000 on kaitsealade võrgustik, mis koosneb EL loodusdirektiivi alusel loodud erikaitsealadest ja EL linnudirektiivi alusel loodud linnukaitsealadest. Uute alade Natura 2000 võrgustiku nimekirja lisamiseks valivad liikmesriigid alasid vastavalt ELi linnu- ja loodusdirektiivides sätestatud kriteeriumitele (nt alade ökoloogiline väärtus – kooslusele iseloomulik bioloogiline mitmekesisuse ja looduslik seisund). Kui teatav ala on liikmesriigi poolt välja valitud, esitab ta nimekirja Euroopa Komisjonile, mille järel tunnistab komisjon selle ametlikult ühenduse tähtsusega alaks (nagu antud juhul). Seejärel on liikmesriikidel kuus aastat aega nende alade kaitsmiseks meetmete rakendamiseks (alade määratlemine erikaitsealadena, kaitsekorralduskavade koostamine).

Eesti valis välja ning esitas Euroopa Komisjonile 11 uut hoiuala ja tegi ettepaneku 16 hoiuala piiri muutmiseks, mille tulemusena lisati Komisjoni otsusega Natura 2000 võrgustikku 168 km2 uusi alasid. 11 uuest hoiualast on suurimaks Gretagrundi loodusala, mis asub kogu ulatuses meres. Kajastasime Eesti poolt väljavalitud alade nimekirja vastuvõtmist KÕKi 2010. a detsembrikuu uudiskirjas (eriti seonduvalt Gretagrundiga) ja 2011. a jaanuarikuu uudiskirjas.

Euroopa Komisjoni pressiteade

Euroopa Komisjoni lühiülevaade Natura 2000 võrgustikku lisandunud aladest (ingl k)

Nimekirjad lisanduvate alade kohta Euroopa Komisjoni kodulehel (ingl k)

Uus Komisjoni suunis vesiviljelusega tegelemiseks Natura 2000 võrgustikus

Euroopa Komisjon avaldas 12. detsembril uue juhisdokumendi „Vesiviljeluse ja Natura 2000 suunised. Jätkusuutlik vesiviljelus Natura 2000 võrgustikus”, milles selgitatakse, kuidas kõige paremini tagada vesiviljelusega seotud tegevuse vastavus EL looduskaitselistele õigusaktidele ja eelkõige Natura 2000 sätetele.  Juhises esitatakse Euroopa vesiviljeluse arengu ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise poliitikasuunad. Teema puudutab peamiselt karbi- ja kalakasvatust (nii mage- kui merevees), millel on dokumendi kohaselt eriline tähtsus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, ehkki peamised tootjad on Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Suurbritannia ja Kreeka (Eesti toodang on EL riikide hulgas 2009. a seisuga üks väiksemaid).

Juhisdokumendis selgitatakse, milline võib olla vesiviljeluse erinevate süsteemide ja aspektide mõju looduskeskkonnale ning kuidas seda mõju hinnata ning ohte vältida, iseäranis Natura 2000 võrgustiku alade kaitse eesmärgil. Dokumendis peetakse oluliseks strateegilist planeerimist, milles võetaks looduskaitselised nõuded algusest peale terviklikult arvesse (arvestades samas ka vesiviljeluse arendamise vajadust). Samas antakse üksikasjalikud juhised ka üksikotsuste mõju hindamiseks enne kavandatavale konkreetsele projektile loa andmist. Juhistele on lisatud konkreetsed näited senisest praktikast erinevates EL riikides.

Juhise näol ei ole tegemist õiguslikult siduva dokumendiga, vaid see peegeldab üksnes Komisjoni seisukohti (võttes siiski arvesse ka asjakohast Euroopa Kohtu praktikat). Tegemist on juba viienda suunisdokumendiga ELi looduskaitsealaste õigusaktide kohaldamise kohta ELi strateegilistes sektorites, mis on viimastel aastatel avaldatud. Varasemates suunistes käsitletakse selle teemaga seoses tuuleenergiat (2010), maavarade kaevandamist (2011), sadamate ja suudmealade arengut (2011) ning siseveetransporti (2012).

Euroopa Komisjoni juhis “„Guidance on Aquaculture and Natura 2000 - Sustainable aquaculture activities in the context of the Natura 2000 Network” (ingl k, pdf)

Euroopa Komisjoni pressiteade

Riigikohus: Valitsuse otsus Natura 2000 alade määramiseks on iseseisev haldusakt, mida saab vaidlustada

Riigikohus tegi 26. novembril kohtuasjas 3-3-1-58-12 otsuse, milles võttis seisukoha Vabariigi Valitsuse poolt Natura 2000 alade määramise otsuse iseloomu ja vaidlustamise võimaluste kohta. Kohus leidis, et sellise otsuse näol on tegemist iseseisva haldusaktiga, mida isikud saavad halduskohtus vaidlustada. Kohtuasi puudutas OÜ Baltic Wind Energy kaebust Vabariigi Valitsuse 23.04.09 korraldusele, millega arvati ettevõttele kuuluvad kinnistud Natura 2000 alade Euroopa Komisjonile esitatavasse nimekirja (nn eelvalikualade nimekiri).

Kuna juba Natura eelvalikust endast tulenevad piirangud, on eelvaliku otsus kohtus vaidlustatav.

Alade määramine Natura 2000 võrgustikku toimub mitmes etapis – liikmesriikide poolt määratud alad esitatakse Komisjonile, mille järel Komisjon kinnitab Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja, seejärel tuleb aga alad ka siseriikliku kaitse alla võtta. Seetõttu on isikul, kes vaidleb vastu oma kinnistu kaitse alla võtmisele, vaja kaitsta oma õigusi mitme erineva otsuse vaidlustamisega. Seni ei ole kohtupraktikas olnud täit selgust, kas valitsuse otsus Natura 2000 võrgustiku eelvalikualade määramise kohta on iseseisev haldusakt või pelgalt toiming, mis ei ole iseseisvalt vaidlustatav. 

Riigikohus leidis otsuses, et eelvalikualade määramise otsuse “õiguslik olemus on raskesti määratletav”, ent kuna kinnistuomanikele tekivad piirangud mitte ainult siseriikliku kaitse alla võtmisest, vaid juba eelvalikualade nimekirja Komisjonile esitamisest (kuna sellest hetkest tuleb Euroopa Kohtu praktika kohaselt tagada aladel olemasolevad loodusväärtused, et hilisema kaitse alla võtmise korral oleks nende kaitseväärtus säilinud), on tegemist iseseisva haldusaktiga. Samas jättis Riigikohus ettevõtte kaebuse siiski rahuldamata, leides, et antud asjas ei rikutud menetlus- ega vorminõudeid sellisel määral, et valitsuse otsus oleks kontrollimatu ja õigusvastane – kinnistuomanik sai kaitse alla võtmise menetluses osaleda, samuti on vaidlusaluste kinnistute kaitseväärtused kinnitust leidnud ja nende Natura 2000 alaks määramine oli seega põhjendatud.

Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-58-12

VESI

Veeseaduses plaanitakse olulisi muudatusi vee erikasutuslubade andmise regulatsioonis, sh seoses paisude rajamisega

Keskkonnaministeerium on 18. detsembril esitanud Eelnõude Infosüsteemis (EIS) kooskõlastusringile eelnõu veeseaduse muutmiseks, mis käsitleb peamiselt põhjavee kaitse ja paisude rajamise nõudeid, ent sisaldab ka olulisi muudatus vee erikasutusloa andmise tingimustes üldisemalt.

Vee erikasutusload muutuks eelnõu kohaselt tähtajatuks, hetkel antakse neid üldjuhul 5 aastaks

Eelnõu kohaselt muudetaks vee erikasutusload üldjuhul tähtajatuks (hetkel on vee erikasutuslubade kehtivusaeg üldjuhul 5 aastat), mis vähendab seletuskirja kohaselt haldusorganite halduskoormust (puudub vajadus iga 5 aasta tagant uue loamenetlusega tegeleda). Samas lisatakse eelnõuga vee erikasutusloa andmise ja muutmise tingimusi, mis võimaldavad koguda loa andmisel rohkem infot ning muuta luba juhul, kui seda nõuab avalik huvi või kui vee erikasutuses kasutatav seade või tehnoloogia oluliselt muutub.

Mitmed muudatused on seotud paisutamisega. Eelnõu kohaselt ei oleks paisude jaoks, millega tõstetakse veetaset kuni 1 m, edaspidi vaja vee erikasutusluba, Keskkonnaametile antakse õigus määrata vee erikasutusloas seire nõuded (sh kalade vaba läbipääsu seiramiseks), õigus keelduda vee erikasutusloa väljastamisest, kui kavandatav tegevus ohustab pinna- ja põhjavee ning kaitset vajavate alade (VeeS § 3.5 ja 3.6) keskkonnaeesmärkide saavutamist, täiendatakse seadust paisuomaniku üldise hoolsuskohustusega jne. Eelnõust on ilmne, et selle üldiseks eesmärgiks on vähendada halduskoormust, ent samas tagada, et paisude rajamisega veekeskkonda ei kahjustataks ning haldusorganil oleksid piisavad alused nii vee erikasutuse mõjude jälgimiseks kui tingimuste seadmiseks.

Eelnõu on saadetud EIS kaudu kooskõlastamiseks Kultuuriministeeriumile ja Põllumajandusministeeriumile; seisukohti oodatakse 14. jaanuarini 2013.

Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu Eelnõude Infosüsteemis

Reovee puhastamise nõuded muutuvad  järgmisest aastast rangemaks

29. novembril võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“, mis muudab alates 1. jaanuarist 2012. a senisest rangemaks reovee puhastamise ning selle keskkonda juhtimise nõuded. Kehtetuks tunnistatakse valdkonda senini reguleerinud määrus „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“.

Muudatuste abil soovitakse vähendada veekogude kinniskasvamist ja vee-elustiku seisundi halvenemist reoveest pärineva lämmastiku ja fosfori tõttu

Uue määrusega nähakse ühe olulisema uuendusena ette üldfosfori ja üldlämmastiku piirväärtused 300-2000 inimekvivalendi (ie – reostuskoormuse arvutamise ühik, mis vastab tinglikult ühe inimese tekitatavale reostusele) suuruse reostuskoormusega reoveepuhastitest keskkonda juhitavale veele. Siiani vastavad piirväärtused puudusid, seetõttu on vee erikasutusloa andjal kuni 2018. a lõpuni õigus otsusta, kas nõuda piirväärtuste järgimist. Ka suuremate reoveepuhastite puhul muutuvad keskkonda juhitava vee saasteainete piirväärtused üldfosfori osas oluliselt rangemaks. Reoveepuhastitele, mille reostuskoormuse suuruseks on 2000-10 000 ie, nähakse seejuures ette üleminekuperiood kuni 2018. aasta lõpuni. Veel suurema reostuskoormusega puhastite suhtes hakkavad rangemad üldfosfori piirväärtused kehtima juba järgmise aasta jaanuarist. Üldfosfori hulga vähendamine on keskkonnakaitse seisukohalt oluline, kuna tegu on ainega, mis soodustab vetikate vohamist, põhjustab veekogude kinnikasvamist ja vee-elustiku seisundi halvenemist.

Lisaks sellele täpsustatakse mitmeid muid sätteid, sh nõudeid ohtlike ainete sisaldusele keskkonda juhitavas vees. Varasema määruse alusel antud load kehtivad loas esitatud tingimustel nende kehtivuse lõpuni, st veel kuni 5 aastat (v-a üldfosfori osas reoveepuhastitele reostuskoormusega üle 10 000 ie). Järgmise aasta 1. jaanuarist väljastatavatele lubadele kohaldatakse aga juba uusi nõudeid.

Vabariigi Valitsuse määruse tekst Riigi Teatajas

Keskkonnaministeeriumi pressiteade määruse kohta

MAAPÕU

Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008–2015 rakendusplaani 2013–2015 eelnõu

Rakendusplaani eelnõus määratletakse järgmise perioodi meetmed ja nende maksumus, samuti plaanitakse mõningate strateegiliste eesmärkide täitmist näitavate indikaatorite muutmist.

METSANDUS

Määrati riigimetsas uuendusraie optimaalne pindala aastateks 2013-2017

Keskkonnaministri 3.12.12 määrusega nr 40 määrati riigimetsa majandajatele riigimetsas uuendusraie optimaalne pindala aastateks 2013-2017.

Riigimetsas lubatava uuendusraie pindala suureneb kolmandat aastat järjest

2012. aasta jaanuaris aastateks 2012-2016 kehtestatud mahtudega võrreldes on täheldatav optimaalse pindala mõningane suurenemine. Võrreldes 2011. aasta jaanuaris aastateks 2011-2015 kehtestatud mahtudega on suurenemine juba märgatavam (kogu optimaalse uuendusraie pindala on suurenenud 43 455 hektarilt 45 125 hektarile), kusjuures 2011. a alguses kehtestatud maht oli omakorda suurem varasematest mahtudest (vt lähemalt KÕKi 2011. a veebruarikuu uudiskirjast).

Määruse aluseks on metsaseaduse § 45 lg 5, mille kohaselt määrab keskkonnaminister iga aasta 1. detsembriks arvestuslangi alusel metsa majandavale riigimetsa majandajale järgneva viie aasta optimaalse uuendusraie pindala, sealhulgas männikute, kuusikute, kaasikute ja haavikute pindala puuliikide viisi. Optimaalse uuendusraie pindala määramine tuleb seejuures kooskõlastada Keskkonnateabe Keskusega.

Keskkonnaministri 3.12.12 määrus nr 40 Riigi Teatajas

JÄÄTMED

Prügilamääruse muudatuste eelnõu saadeti kooskõlastusringile

Keskkonnaministeerium (KKM) on Eelnõude Infosüsteemis avalikustanud Keskkonnaministri 9. aprilli 2004. a määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“  (nn prügilamääruse) muudatuste eelnõu. Eelnõuga plaanitakse üle võtta EL direktiivist 2011/97/EL tulenevad nõuded metallilise elavhõbeda ladustamiseks ning täiendada määrust EL Nõukogu otsusest nr 2003/33/EÜ (jäätmete ladestamiskõlblikkuse kriteeriumid) tulenevate sätetega.

Kehtivas prügilamääruses üksnes viidatakse EL Nõukogu otsusele, ent  Euroopa Komisjon leidis, et  sellest ainuüksi ei piisa, sest otsus sisaldab sätteid, mille sisu liikmesriigid enda õigusaktides täpsustama peavad (nt prügilakõlblikkuse hindamise meetodite väljavalimine). Lisaks määruse EL õigusaktidega kooskõlla viimisele plaanitakse teha ka muid väiksemaid muudatusi määruse tekstis (nt mõistete täpsustamine).

EL direktiivi ülevõtmiseks plaanitakse sätestada nõuded metallilise elavhõbeda vaheladustamisele kauemaks kui üheks aastaks (nt hoiustamise tingimused, mahutite tehnilised näitajad, materjalid ja täitmise tase, hoidla seire-, kontrolli- ja hädaolukorra nõuded, hädaolukorra lahendamise plaani koostamise kohustus). EL Nõukogu otsusele viitamise asemel plaanitakse määrust täiendada konkreetsete sätetega. Eelnõuga lisataks sätted jäätmete prügilakõlblikkuse hindamise toimingute sisu kohta (nt jäätmete üldiseloomustuse koostamise põhimõtted) ning jäätmete vastuvõtu kriteeriumite kohta sõltuvalt sellest, kas tegemist on jäätmete ladestamisega püsijäätme-, tavajäätme- või ohtlike jäätmete prügilasse (nt leostuvuse piirväärtuse arvutamise ja määramise reeglid). Eelnõu on kooskõlastusringil kuni 7.01.2013. a.

Eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis

KALANDUS

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1152/2012, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud muudatused pikendavad 2014. a lõpuni liikmesriikidele antud erandlikku võimalust piirata 12 meremiili laiuses, nende jurisdiktsiooni alla kuuluvas rannikuvööndis kalapüügiõigust piirkonnas traditsiooniliselt kalastavate paatide ja laevadega

JAHINDUS

Riigikogu menetleb jahiseaduse muudatusi

22. novembril võeti Riigikogus menetlusse jahiseaduse muudatuste eelnõu, millega soovitakse alates 1. märtsist 2013. a hoida ära jahipidamise seiskumine 64 rendijahipiirkonnas, mis on seni jahipiirkondadeks moodustamata. Eelnõu algatasid Riigikogu liikmed Rein Randver, Karel Rüütli, Lembit Kaljuvee, Aivar Riisalu ja Helmen Kütt.

Lisaks tehakse eelnõuga ettepanek muuta jahipiirkonna moodustamise ning selle suuruse ja piirkirjeldamise aluseid. See on ajendatud asjaolust, et kehtiva seaduse järgi kinnitatakse jahipiirkonna suurus ja piirikirjeldus jahimaakorralduskava alusel, ent eelnõu seletuskirja kohaselt on jahimaakorraldus sisuliselt likvideeritud. Seetõttu hakkaks eelnõus kavandatavate muudatuste kohaselt jahipiirkonna moodustamine toimuma Keskkonnaameti ettepaneku alusel. Lisaks on tehtud ettepanek muuta ka jahipiirkonna kasutamiseks taotluse esitamise aega.

Eelnõu tekst ja seletuskiri Riigikogu kodulehel

Uudiskirja väljaandmist toetas
Keskkonnainvesteeringute keskus.


Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin
Loobumiseks palume saata teade aadressile k6k@k6k.ee