ÜLDOLULIST
Avalikustati EL seitsmenda
keskkonnaalase tegevusprogrammi eelnõu
29. novembril
avalikustas Euroopa Komisjon seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eelnõu, mis suunaks ELi keskkonnapoliitikat kuni aastani 2020. Kajastasime
seitsmenda tegevusprogrammi avaliku konsultatsiooni toimumist KÕKi 2012. a aprillikuu uudiskirja uudises ning selle järeldusi KÕKi 2012. a juuni uudiskirja uudises.
Tegevusprogrammi
eelnõus määratletakse üheksa esmatähtsat eesmärki, mh looduse kaitsmine ja
ökoloogilise vastupanuvõime tugevdamine, säästva, ressursitõhusa, vähese CO2-heitega
majanduskasvu edendamine ning keskkonnaga seotud terviseriskide tõhus
kõrvaldamine. Programmis esitatakse raamistik nimetatud eesmärkide saavutamise
toetamiseks, mh ELi keskkonnaõiguse parema rakendamise ning teaduse uusima
taseme kaudu, lisaks tagatakse keskkonna- ja kliimapoliitikaga seotud
investeeringud ning parandatakse keskkonnaküsimuste ja -nõuete kajastamist
teistes poliitikavaldkondades. Lisaks soovitakse programmiga edendada ELi linnade
säästvamaks muutmist ja parandada ELi suutlikkust piirkondlike ja ülemaailmsete
keskkonna- ja kliimaprobleemidega toime tulemiseks.
Keskkonnaalane
tegevusprogramm on strateegiline dokument, mis annab kõigile ELi
keskkonnapoliitilistele tegevustele ühtse raamistiku ning kindlustab, et kõik
liikmesriigid pühenduvad olulisemate eesmärkide saavutamisele. Programmide
kaudu tehakse ettepanekuid uute õigusaktide kehtestamiseks või olemasolevate
muutmiseks ja algatatakse arutelusid keskkonnapoliitika laiema perspektiivi
üle. Keskkonnaalaseid tegevusprogramme on ELi keskkonnapoliitika kujundamisel
järgitud alates 1970ndate algusest.
Järgmise sammuna
tuleb eelnõu Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu poolt heaks kiita ja vastu võtta,
ent otsus jõustuks alles pärast EL Teatajas avaldamist.
Seitsmenda
keskkonnaalase tegevusprogrammi eelnõu
Euroopa Komisjoni
pressiteade
Valmis Eesti keskkonnategevuskava
elluviimise aruanne
26. novembril
avalikustas Keskkonnaministeerium Eelnõude Infosüsteemis aruande Eesti keskkonnategevuskava
aastateks 2007-2013
elluviimisest aastatel 2010-2011. Aruandes esitatakse ülevaade keskkonnategevuskavas ettenähtud tegevuste
elluviimise kohta ja eesmärkide täitmise kohta erinevates kavaga hõlmatud valdkondades
(nt jäätmed ja säästlik ressursikasutus, bioloogiline mitmekesisus, energeetika
ja välisõhu kvaliteet).
Suuremate
saavutustena on välja toodud näiteks veemajanduskavade kinnitamine, Eesti
metsanduse arengukava 2020 kinnitamine, Natura aladel poollooduslike koosluste
hooldamise toetuste süsteem, linnaõhu kvaliteedi paranemine (peente osakeste
sisalduse langus), prügilate korrastamine jm. Suuremate väljakutsetena on
esitatud joogiveesüsteemide vastavusse viimine EL nõuetega, põlevkivitööstuse
jäätmetele uute kasutusvõimaluste leidmine,
õhukvaliteedi parandamine Ida-Virumaal, osoonikihti kahandavate seadmete
kogumine ja hävitamine jm.
Aruande kohaselt
ei ole keskkonnategevuskava plaanis enam uuendada, kuna selle kehtivus lõppeb
järgmise aastaga. Senine keskkonnategevuskava, mis kujutab endast Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 rakendusplaani, tugineb samal ajal ka
kuuendale EL keskkonnaalasele tegevusprogrammile. Aruande kohaselt asutakse uue
perioodi keskkonnategevuskava koostama pärast EL seitsmenda
keskkonnategevusprogrammi avalikustamist (vt sellekohast uudist käesolevast
uudiskirjast).
Aruanne ja sellega seotud dokumendid Eelnõude Infosüsteemis
ÖKOMÄRGIS
Otsuses on toodud
tingimused, millele peavad vastama kutsetegevuses kasutatavad
pesupesemisvahendid selleks, et neile omistataks (mittekohustuslik) EL
ökomärgis kooskõlas EL määrusega nr 66/2010.
KESKKONNATASUD
Põlevkivi aheraine ning
rikastusjäätmete ladestamise tasumäärade tõstmise eelnõu võeti vastu
5. detsembril
võttis Riigikogu vastu keskkonnatasude seaduse muudatused, millega tõstetakse
põlevkivi aheraine ning rikastusjäätmete ladestamise tasumäärasid. Käsitlesime
eelnõu sisu lähemalt KÕKi 2012. a oktoobrikuu uudiskirja uudises.
Eelnõu tekst ja seletuskiri Riigikogu kodulehel
RUUMILINE PLANEERIMINE
Riigikohus: planeeringu
kehtestamise otsuses tuleb esitada vähemalt põhimotiivid
3. detsembril
tegi Riigikohus otsuse kohtuasjas nr 3-3-1-47-12, milles võttis seisukoha muuhulgas
planeeringu kehtestamise otsuse motiveerimise osas. Riigikohus on antud
küsimuses andnud oma hinnangu ka mitmel varasemal korral, nt kohtuasjades nr 3-3-1-54-03, 3-3-1-16-05 ja 3-3-1-84-08. Seejuures on erinevates kohtuasjades jõutud
mõnevõrra erinevatele järeldustele küsimuses, kas planeeringu kehtestamise
põhjendused peavad sisalduma kehtestamise otsuses või võivad need olla esitatud
ka muudes planeeringudokumentides.
Riigikohus
toonitas antud juhul oma varasemat seisukohta, et diskretsiooniotsuse alusel
antava haldusakti (st ka planeeringu kehtestamise otsuse) põhimotiivid peavad
sisalduma haldusaktis endas. Iga selline otsus on eelduslikult eriline ja
ainukordne ja seetõttu ei saa vastavad kaalutlused sisalduda üheski varasemas
dokumendis. Antud juhtumil oli kehtestamise otsuses toodud vaid põhjendused
selle kohta, miks on vajalik planeeringu osaline kehtestamine, samas ei olnud
põhjendatud planeeringulahenduse sisulist valikut. Vastatud ei olnud ka kaebaja
haldusmenetluses esitatud seisukohtadele ega viidatud muule dokumendile, kust
oleks võimalik motiive leida. Otsuses oli vaid üldine viide planeeringu
toimikule, täpsustamata, millised selles sisalduvad dokumentide osad võiksid
sisalda kaalutlusotsuse motiive. Segadust suurendas asjaolu, et
detailplaneering kehtestati vaid osaliselt, toimikus olevad dokumendid
käsitlesid aga kogu planeeringut. Eeltoodud põhjustel leidis Riigikohus, et
antud juhul oli kohalik omavalitsus rikkunud põhjendamiskohustust.
Täiendava
argumendina tõi Riigikohus välja antud juhul viimase avaliku arutelu ja
planeeringu kehtestamise otsuse vahele jäänud pika perioodi (üle kolme aasta).
Sellises olukorras annab põhjenduste esitamine kehtestamise otsuses (või muus
vahetult enne seda koostatud dokumendis) Riigikohtu hinnangul kinnituse, et
haldusorgan on otsustamise aja seisuga kõik poolt- ja vastuargumendid läbi kaalunud.
Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr
3-3-1-47-12
KLIIMAMUUTUS
Dohas võeti vastu muudatus Kyoto
protokolli jätkumiseks ning lepiti kokku uue kliimaleppe väljatöötamise korras
26. novembrist 7.
detsembrini toimus Dohas järjekordne ÜRO kliimakonverents, mille peamiseks
teemaks oli möödunudaastasel Durbani kliimakonverentsil vastu võetud otsuste
rakendamine. Nende otsuste hulka kuulusid globaalse õiguslikult siduva
kliimaalase kokkuleppe saavutamine aastaks 2015 (kasvuhoonegaaside heite
ülemaailmseks vähendamiseks) ja Kyoto
protokolli rakendamise jätkamine alates 1. jaanuarist 2013. Durbani
kliimamuutuste konverentsi lõpptulemusi kajastasime pikemalt KÕKi 2011. a detsembrikuu uudiskirja uudises.
Kyoto protokolli kehtivus jätkub, samuti töö uue, globaalse ja siduva kliimakokkuleppega.
Dohas toimunud
konverentsil lepiti kokku järgnevate aastate töökava uue leppe koostamiseks.
Lisaks kohtumiste ja läbirääkimiste korraldamisele, et võtta aastaks 2015 vastu
üleilmne õiguslikult siduv kokkulepe, seati eesmärgiks ka juba enne 2020. a töötada välja
meetmeid, millega hoida globaalne soojenemine alla 2° C. Kyoto protokolli
jätkuvaks rakendamiseks võeti konverentsil vastu protokolli muudatus, millega pikendatakse leppe kehtivust alates 1. jaanuarist 2013 algavaks
uueks perioodiks ning täpsustatakse leppe kohaldamise tingimusi sellel
perioodil. Kyoto protokoll kehtib muudatuste kohaselt kuni 2020. aastani, mil
peaks eelduslikult jõustuma uus üleilmne kokkulepe. EL kavatseb kohaldada
muudatust alates 1. jaanuarist 2013. a, kuigi ametlik ratifitseerimine Euroopa
institutsioonide ja liikmesriikide poolt võtab arvatavasti rohkem aega kui
aasta. Kyoto protokolli teiseks perioodiks võttis EL endale kohustuse vähendada
2020. aastaks heitkoguseid 20 % võrra võrreldes 1990. aastaga, kuid
jättis võimaluse suurendada sobivate tingimuste korral seda kuni 30%-ni. 2014.
aastaks vaadatakse üle kõigi Kyoto protokolli teises perioodis osalevate
riikide eesmärgid, et kaaluda ambitsioonikamate eesmärkide seadmist.
Ühe olulise
teemana käsitleti Dohas ka kliimameetmete rahastamist. Euroopa Komisjoni sõnul
on EL maailma suurim ametliku arenguabi andja arenguriikidele ja kliimameetmete
rahastaja nendes riikides. EL kinnitas konverentsil, et on toetuste eraldamisel
graafikus ja kinnitas arengumaadele, et kliimameetmete rahastamine jätkub ka
pärast käesoleva aasta lõppu. Lisaks lepiti konverentsil kokku, et
kliimamuutuste mõjuga seotud kahju hüvitamiseks eriti haavatavates arengumaades
luuakse eraldi kord. Korra täpsem sisu plaanitakse kokku leppida järgmise aasta
lõpus Varssavis toimuval järgmisel ÜRO kliimamuutuste konverentsil.
Euroopa Komisjoni
pressiteade (ingl k)
KÕKi 2012. a novembrikuu uudiskirja uudis ELi seisukohtade kohta Doha konverentsiks
Avalikustati võimalikud meetmed
kvoodikaubanduse tasakaalustamiseks
14. novembril avalikustas Euroopa Komisjon kaks võimalikku meedet, mille
eesmärgiks on viia tasakaalu
pakkumine ja nõudlus ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemis
(HKS). Meetmete ajendiks on majanduskriisi tagajärjel aset leidnud
kasvuhoonegaaside heite eeldatust suurem vähenemine tööstuses. Selle tulemusena
langes nõudlus ettevõtete poolt saastekvootide järele ning nende hind. Vähenenud
nõudluse tõttu jäi teisest HKS perioodist (2008.-2012. a) saastekvoote ka
üle.
Esiteks
avalikustas Euroopa Komisjon EL määruse eelnõu enampakkumiste ajakava muutmiseks ja 900 miljoni
saastekvoodi müügi edasilükkamiseks ELi HKSi kolmandas etapis, mis algab 1.
jaanuarist 2013. a.
Komisjoni eelnõu kohaselt vähendataks aastatel 2013–2015 enampakkumisel
müüdavate saastekvootide arvu 900 miljoni võrra ning samavõrra suurendatakse
aastatel 2019-2020 enampakkumisel müüdavate kvootide arvu. 1. jaanuarist 2013. a algavas HKS
kolmandas etapis on eesmärgiks vähendada tööstusettevõtetest ja
elektrijaamadest pärinevat heidet 2020. aastaks 21% võrra allapoole 2005. aasta
taset. Järgmisel aastal algav periood erineb eelmisest selle poolest, et
kehtivate riiklike heitkoguste ülemmäärade asemel võetakse kasutusele kogu ELi
hõlmav üks heite ülemmäär. Seni reegliks olnud saastekvootide tasuta eraldamine
asendub suures osas enampakkumisega. 2013. aastal pannakse enampakkumisele üle
poole saastekvootidest ja enampakkumisel müüdavate saastekvootide osakaal
suureneb järk-järgult igal aastal.
Teiseks võttis
komisjon vastu aruande Euroopa CO2-turu olukorra kohta, milles esitatakse
kuus võimalikku struktuurset meedet, mille abil likvideerida ülejääk pikemas perspektiivis
(nt ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi suurendamine 30 %-ni
aastaks 2020, HKS laiendamine ka muudesse sektoritesse, teatava hulga
saastekvootide kõrvaldamine III etapis, saastekvootide ülemmäära lineaarne
vähendamine). Lisaks on komisjon nende meetmete kohta algatanud sidusrühmadele avaliku konsultatsiooni . Konsultatsioon kestab kuni 28. veebruarini 2013. a.
Euroopa Komisjoni
pressiteade
Euroopa Komisjoni
lühiülevaade avalikustatud meetmete kohta (ingl k)
Aruanne Euroopa CO2-turu olukorra kohta Euroopa Komisjoni
veebilehel (PDF, ingl k)
Euroopa Komisjoni määruse eelnõu enampakkumiste kohta (PDF, ingl k)
ELi kvoodikaubanduses tehakse
erand EL-välistele lennundusettevõtetele
12. novembril
teavitas ELi kliimavolinik Connie Hedegaard, et Euroopa Komisjon otsustas ELi
kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamise
lennundussektorile osaliselt üheks aastaks edasi lükata. Otsuse tulemusena ei
nõua EL 2012. aastal õhku
paisatud kasvuhoonegaaside eest saastekvoote EL-välistelt lennufirmadelt, mille
lennud algavad või lõppevad EL lennujaamades, samuti ei kohaldu neile ka
kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse reeglid. Samas on ELi lennufirmad
heitkoguse süsteemiga hõlmatud ning kohustatud sellest tulenevaid nõudeid
täitma.
Euroopa Komisjoni erand kehtib vaid selle aasta kohta. Kui rahvusvahelist kokkulepet ei saavutata, peavad ka EL-välised firmad maksma järgmise aasta heitkoguste eest.
Kliimavolinik
loodab, et 2013. aasta jooksul nõustub Rahvusvaheline Tsiviillennunduse
Organisatsioon (ICAO) rahvusvahelise õigusraamistiku loomisega. Heitkoguse
süsteemi rakendamise peatamine on ajutine meede ning väljajäetud lennufirmad
suunatakse 2013. aastast arvates süsteemi automaatselt tagasi, kui ICAO sügisesel
kohtumisel sisuliste tulemusteni rahvusvahelise õigusraamistiku loomise osas ei
jõuta.
ELi heitkogustega
kauplemise süsteem loodi EL direktiiviga 2003/87/EÜ. Esialgu hõlmas ELi heitkogustega kauplemise
süsteem ainult maal tegutsevaid tööstusettevõtteid, ent alates 1. jaanuarist 2012. a lisati ka
lennutegevus sellesse süsteemi, hõlmates lende, mis algavad või lõppevad EL
lennujaamades. Lennuettevõtete lisamine kasvuhoonegaaside saastekvootidega
kauplemise süsteemi tähendab, et Euroopasse lendavad lennufirmad peavad igal
aastal hankima enda poolt emiteeritud kasvuhoonegaasidega võrdväärse hulga
saastekvoote (sh teatud osa enampakkumistelt), mis toob neile kaasa täiendavad
kulutused. Seetõttu on lennufirmad avaldanud lennundustegevuse süsteemi
lisamise osas vastumeelt ning regulatsioon vaidlustati ka Euroopa Kohtus.
Euroopa Kohtu otsust, milles kohus leidis, et lennundustegevuse lisamine EL
kvoodikaubanduse süsteemi on rahvusvahelise õigusega kooskõlas, kajastasime KÕKi 2012. a jaanuarikuu uudiskirja uudises.
EEL uudiskirja uudis (ingl k)
Euroopa Komisjoni
pressiteade
KÕKi 2012. a jaanuarikuu uudiskirja uudis Euroopa Kohtu otsuse kohta seoses
lennundustegevuse lisamisega EL kvoodikaubanduse süsteemi
Eelnõuga soovitakse muuta FOKA poolt kasutatavaid andmevorme, samuti
anda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töötajatele nende ülesannete
täitmiseks vajalik juurdepääs registri andmetele
ENERGEETIKA
Eelnõu kohaselt ei nõutaks ehitisregistris selliste soojus- ja
jahutusseadmete registreerimist, mis sisaldavad 3 kg või enam osoonikihti
kahandavaid aineid või fluoritud kasvuhoonegaase – sellised seadmed tuleb
järgmise aasta jaanuarist registreerida FOKAs
Euroopa Liidu
Teatajas avaldatud määrus sätestab nimetatud lampide ja lisaseadmete suhtes
kohaldatavad nõuded, mille täitmine on EL turule laskmise eelduseks. Nõudeid
hakatakse rakendama etapiviisiliselt.
VÄLISÕHU KAITSE
Toimub avalik konsultatsioon ELi õhukvaliteedi poliitika teemal
Kuni 4. märtsini
2013. a korraldab Euroopa Komisjon veebipõhise avaliku konsultatsiooni ELi õhukvaliteedi parandamise teemal.
Oodatakse kõigi isikute seisukohti, kuidas tagada kehtivate õigusaktide täielik
rakendamine, kuidas neid parandada ja täiendada. Konsultatsioon on jagatud
kahte osasse: esimese osa küsimustik on suunatud üldsusele ning teise osa põhjalikum küsimustik riigi haldusasutuste, piirkondlike või
kohalike ametiasutuste ekspertidele ja praktikutele, teaduritele,
ettevõtjatele, sidusrühmadele ning tervise, keskkonna ja muude valdkondadega
seotud sihtrühmadele, kellel on kogemusi ELi õhukvaliteedi alaste õigusaktide
rakendamisega.
Avalikkusel viimane võimalus EL õhukvaliteedi meetmete osas kaasa rääkida!
Tegemist on viimase ametliku etapiga kodanikuühiskonna
kaasamiseks tulevasse välisõhu kaitse poliitika läbivaatamisse, mille osas komisjon algatas esimese konsultatsiooni juba 2011. aasta jaanuaris. Lisaks on ühiskonna
kaasamine hõlmanud korrapäraseid kohtumisi liikmesriikide ja muude
sidusrühmadega.
Arutelu tulemusi
kasutatakse Euroopa välisõhu kaitse poliitika ulatuslikul läbivaatamisel, mis
toimub 2013. aastal. Euroopa Komisjonil on plaanis 2013. aastal avalikustada ka
ELi tulevast välisõhu kaitse poliitikat käsitlev eelnõu.
Allikas: Euroopa Komisjon
Euroopa Komisjoni
pressiteade (ingl k)
Küsimustik üldsusele Euroopa Komisjoni veebilehel (ingl k)
Küsimustik ekspertidele jt Euroopa Komisjoni veebilehel (ingl k)
LOODUSKAITSE
EL Natura alade nimekirja
täiendati
16. novembril
võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse, millega lisati Natura 2000 võrgustiku
nimekirja 20 riigis kokku 235 uut ala. Selle tulemusena lisati Komisjoni teatel
Natura 2000 võrgustikule peaaegu 25 000 km2 looduspiirkondi.
Lisandunud alad katavad üheksat biogeograafilist piirkonda: Alpide, Atlandi,
Musta mere, boreaalne (kuhu kuulub ka Eesti), kontinentaalne, Makroneesia,
Vahemere, Pannoonia ja stepipiirkonnad.
Eestist kaasati Natura võrgustikku suurima ja tähtsaima alana Gretagrundi meremadal.
Natura 2000 on
kaitsealade võrgustik, mis koosneb EL loodusdirektiivi alusel loodud erikaitsealadest ja EL linnudirektiivi alusel loodud linnukaitsealadest. Uute
alade Natura 2000 võrgustiku nimekirja lisamiseks valivad liikmesriigid alasid
vastavalt ELi linnu- ja loodusdirektiivides sätestatud kriteeriumitele (nt
alade ökoloogiline väärtus – kooslusele iseloomulik bioloogiline mitmekesisuse
ja looduslik seisund). Kui teatav ala on liikmesriigi poolt välja valitud,
esitab ta nimekirja Euroopa Komisjonile, mille järel tunnistab komisjon selle
ametlikult ühenduse tähtsusega alaks (nagu antud juhul). Seejärel on
liikmesriikidel kuus aastat aega nende alade kaitsmiseks meetmete rakendamiseks
(alade määratlemine erikaitsealadena, kaitsekorralduskavade koostamine).
Eesti valis välja
ning esitas Euroopa Komisjonile 11 uut hoiuala ja tegi ettepaneku 16 hoiuala
piiri muutmiseks, mille tulemusena lisati Komisjoni otsusega Natura 2000
võrgustikku 168 km2 uusi alasid. 11 uuest hoiualast on suurimaks
Gretagrundi loodusala, mis asub kogu ulatuses meres. Kajastasime Eesti poolt
väljavalitud alade nimekirja vastuvõtmist KÕKi 2010. a detsembrikuu uudiskirjas (eriti seonduvalt Gretagrundiga) ja 2011. a jaanuarikuu uudiskirjas.
Euroopa Komisjoni
pressiteade
Euroopa Komisjoni
lühiülevaade Natura 2000 võrgustikku lisandunud aladest (ingl
k)
Nimekirjad lisanduvate alade kohta Euroopa Komisjoni kodulehel (ingl k)
Uus Komisjoni suunis
vesiviljelusega tegelemiseks Natura 2000 võrgustikus
Euroopa Komisjon
avaldas 12. detsembril uue juhisdokumendi „Vesiviljeluse ja Natura 2000
suunised. Jätkusuutlik vesiviljelus Natura 2000 võrgustikus”, milles
selgitatakse, kuidas kõige paremini tagada vesiviljelusega seotud tegevuse
vastavus EL looduskaitselistele õigusaktidele ja eelkõige Natura 2000
sätetele. Juhises esitatakse Euroopa
vesiviljeluse arengu ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise poliitikasuunad.
Teema puudutab peamiselt karbi- ja kalakasvatust (nii mage- kui merevees),
millel on dokumendi kohaselt eriline tähtsus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides,
ehkki peamised tootjad on Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Suurbritannia ja
Kreeka (Eesti toodang on EL riikide hulgas 2009. a seisuga üks väiksemaid).
Juhisdokumendis
selgitatakse, milline võib olla vesiviljeluse erinevate süsteemide ja aspektide
mõju looduskeskkonnale ning kuidas seda mõju hinnata ning ohte vältida,
iseäranis Natura 2000 võrgustiku alade kaitse eesmärgil. Dokumendis peetakse
oluliseks strateegilist planeerimist, milles võetaks looduskaitselised nõuded
algusest peale terviklikult arvesse (arvestades samas ka vesiviljeluse
arendamise vajadust). Samas antakse üksikasjalikud juhised ka üksikotsuste mõju
hindamiseks enne kavandatavale konkreetsele projektile loa andmist. Juhistele
on lisatud konkreetsed näited senisest praktikast erinevates EL riikides.
Juhise näol ei
ole tegemist õiguslikult siduva dokumendiga, vaid see peegeldab üksnes
Komisjoni seisukohti (võttes siiski arvesse ka asjakohast Euroopa Kohtu
praktikat). Tegemist on juba viienda suunisdokumendiga ELi looduskaitsealaste
õigusaktide kohaldamise kohta ELi strateegilistes sektorites, mis on viimastel
aastatel avaldatud. Varasemates suunistes käsitletakse selle teemaga
seoses tuuleenergiat (2010), maavarade kaevandamist (2011), sadamate ja suudmealade arengut (2011) ning siseveetransporti (2012).
Euroopa Komisjoni juhis “„Guidance on
Aquaculture and Natura 2000 - Sustainable aquaculture activities in the context
of the Natura 2000 Network” (ingl k, pdf)
Euroopa Komisjoni pressiteade
Riigikohus: Valitsuse otsus
Natura 2000 alade määramiseks on iseseisev haldusakt, mida saab vaidlustada
Riigikohus tegi
26. novembril kohtuasjas 3-3-1-58-12 otsuse, milles võttis seisukoha Vabariigi
Valitsuse poolt Natura 2000 alade määramise otsuse iseloomu ja vaidlustamise
võimaluste kohta. Kohus leidis, et sellise otsuse näol on tegemist iseseisva
haldusaktiga, mida isikud saavad halduskohtus vaidlustada. Kohtuasi puudutas OÜ
Baltic Wind Energy kaebust Vabariigi Valitsuse 23.04.09 korraldusele, millega
arvati ettevõttele kuuluvad kinnistud Natura 2000 alade Euroopa Komisjonile esitatavasse
nimekirja (nn eelvalikualade nimekiri).
Kuna juba Natura eelvalikust endast tulenevad piirangud, on eelvaliku otsus kohtus vaidlustatav.
Alade määramine
Natura 2000 võrgustikku toimub mitmes etapis – liikmesriikide poolt määratud
alad esitatakse Komisjonile, mille järel Komisjon kinnitab Natura 2000
võrgustiku alade nimekirja, seejärel tuleb aga alad ka siseriikliku kaitse alla
võtta. Seetõttu on isikul, kes vaidleb vastu oma kinnistu kaitse alla
võtmisele, vaja kaitsta oma õigusi mitme erineva otsuse vaidlustamisega. Seni
ei ole kohtupraktikas olnud täit selgust, kas valitsuse otsus Natura 2000
võrgustiku eelvalikualade määramise kohta on iseseisev haldusakt või pelgalt
toiming, mis ei ole iseseisvalt vaidlustatav.
Riigikohus leidis
otsuses, et eelvalikualade määramise otsuse “õiguslik olemus on raskesti
määratletav”, ent kuna kinnistuomanikele tekivad piirangud mitte ainult
siseriikliku kaitse alla võtmisest, vaid juba eelvalikualade nimekirja
Komisjonile esitamisest (kuna sellest hetkest tuleb Euroopa Kohtu praktika
kohaselt tagada aladel olemasolevad loodusväärtused, et hilisema kaitse alla
võtmise korral oleks nende kaitseväärtus säilinud), on tegemist iseseisva
haldusaktiga. Samas jättis Riigikohus ettevõtte kaebuse siiski rahuldamata,
leides, et antud asjas ei rikutud menetlus- ega vorminõudeid sellisel määral,
et valitsuse otsus oleks kontrollimatu ja õigusvastane – kinnistuomanik sai
kaitse alla võtmise menetluses osaleda, samuti on vaidlusaluste kinnistute
kaitseväärtused kinnitust leidnud ja nende Natura 2000 alaks määramine oli
seega põhjendatud.
Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-58-12
VESI
Veeseaduses plaanitakse olulisi
muudatusi vee erikasutuslubade andmise regulatsioonis, sh seoses paisude
rajamisega
Keskkonnaministeerium
on 18. detsembril esitanud Eelnõude Infosüsteemis (EIS) kooskõlastusringile
eelnõu veeseaduse muutmiseks, mis käsitleb peamiselt põhjavee kaitse ja paisude
rajamise nõudeid, ent sisaldab ka olulisi muudatus vee erikasutusloa andmise
tingimustes üldisemalt. Vee erikasutusload muutuks eelnõu kohaselt tähtajatuks, hetkel antakse neid üldjuhul 5 aastaks
Eelnõu kohaselt
muudetaks vee erikasutusload üldjuhul tähtajatuks (hetkel on vee
erikasutuslubade kehtivusaeg üldjuhul 5 aastat), mis vähendab seletuskirja
kohaselt haldusorganite halduskoormust (puudub vajadus iga 5 aasta tagant uue
loamenetlusega tegeleda). Samas lisatakse eelnõuga vee erikasutusloa andmise ja
muutmise tingimusi, mis võimaldavad koguda loa andmisel rohkem infot ning muuta
luba juhul, kui seda nõuab avalik huvi või kui vee erikasutuses kasutatav seade
või tehnoloogia oluliselt muutub.
Mitmed muudatused
on seotud paisutamisega. Eelnõu kohaselt ei oleks paisude jaoks, millega
tõstetakse veetaset kuni 1 m, edaspidi vaja vee erikasutusluba,
Keskkonnaametile antakse õigus määrata vee erikasutusloas seire nõuded (sh
kalade vaba läbipääsu seiramiseks), õigus keelduda vee erikasutusloa väljastamisest,
kui kavandatav tegevus ohustab pinna- ja põhjavee ning kaitset vajavate alade
(VeeS § 3.5 ja 3.6) keskkonnaeesmärkide saavutamist, täiendatakse seadust
paisuomaniku üldise hoolsuskohustusega jne. Eelnõust on ilmne, et selle
üldiseks eesmärgiks on vähendada halduskoormust, ent samas tagada, et paisude
rajamisega veekeskkonda ei kahjustataks ning haldusorganil oleksid piisavad
alused nii vee erikasutuse mõjude jälgimiseks kui tingimuste seadmiseks.
Eelnõu on
saadetud EIS kaudu kooskõlastamiseks Kultuuriministeeriumile ja
Põllumajandusministeeriumile; seisukohti oodatakse 14. jaanuarini 2013.
Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu
Eelnõude Infosüsteemis
Reovee puhastamise nõuded
muutuvad järgmisest aastast rangemaks
29. novembril
võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee
suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee
reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“, mis muudab alates 1. jaanuarist 2012. a
senisest rangemaks reovee puhastamise ning selle keskkonda juhtimise nõuded.
Kehtetuks tunnistatakse valdkonda senini reguleerinud määrus „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“.
Muudatuste abil soovitakse vähendada veekogude kinniskasvamist ja vee-elustiku seisundi halvenemist reoveest pärineva lämmastiku ja fosfori tõttu
Uue määrusega
nähakse ühe olulisema uuendusena ette üldfosfori ja üldlämmastiku piirväärtused
300-2000 inimekvivalendi (ie – reostuskoormuse arvutamise ühik, mis vastab
tinglikult ühe inimese tekitatavale reostusele) suuruse reostuskoormusega
reoveepuhastitest keskkonda juhitavale veele. Siiani vastavad piirväärtused
puudusid, seetõttu on vee erikasutusloa andjal kuni 2018. a lõpuni õigus
otsusta, kas nõuda piirväärtuste järgimist. Ka suuremate reoveepuhastite puhul
muutuvad keskkonda juhitava vee saasteainete piirväärtused üldfosfori osas
oluliselt rangemaks. Reoveepuhastitele, mille reostuskoormuse suuruseks on
2000-10 000 ie, nähakse seejuures ette üleminekuperiood kuni 2018. aasta
lõpuni. Veel suurema reostuskoormusega puhastite suhtes hakkavad rangemad
üldfosfori piirväärtused kehtima juba järgmise aasta jaanuarist. Üldfosfori
hulga vähendamine on keskkonnakaitse seisukohalt oluline, kuna tegu on ainega,
mis soodustab vetikate vohamist, põhjustab veekogude kinnikasvamist ja
vee-elustiku seisundi halvenemist.
Lisaks sellele
täpsustatakse mitmeid muid sätteid, sh nõudeid ohtlike ainete sisaldusele
keskkonda juhitavas vees. Varasema määruse alusel antud load kehtivad loas
esitatud tingimustel nende kehtivuse lõpuni, st veel kuni 5 aastat (v-a
üldfosfori osas reoveepuhastitele reostuskoormusega üle 10 000 ie).
Järgmise aasta 1. jaanuarist väljastatavatele lubadele kohaldatakse aga juba
uusi nõudeid.
Vabariigi Valitsuse määruse tekst Riigi
Teatajas
Keskkonnaministeeriumi pressiteade määruse kohta
MAAPÕU
Rakendusplaani eelnõus määratletakse järgmise perioodi meetmed ja nende
maksumus, samuti plaanitakse mõningate strateegiliste eesmärkide täitmist
näitavate indikaatorite muutmist.
METSANDUS
Määrati riigimetsas uuendusraie
optimaalne pindala aastateks 2013-2017
Keskkonnaministri 3.12.12 määrusega nr 40 määrati riigimetsa majandajatele
riigimetsas uuendusraie optimaalne pindala aastateks 2013-2017.
Riigimetsas lubatava uuendusraie pindala suureneb kolmandat aastat järjest
2012. aasta
jaanuaris aastateks 2012-2016 kehtestatud mahtudega võrreldes on täheldatav optimaalse
pindala mõningane suurenemine. Võrreldes 2011. aasta jaanuaris aastateks 2011-2015
kehtestatud mahtudega on
suurenemine juba märgatavam (kogu optimaalse uuendusraie pindala on suurenenud
43 455 hektarilt 45 125 hektarile), kusjuures 2011. a alguses kehtestatud maht
oli omakorda suurem varasematest mahtudest (vt lähemalt KÕKi 2011. a veebruarikuu uudiskirjast).
Määruse aluseks
on metsaseaduse § 45 lg 5, mille kohaselt määrab keskkonnaminister iga aasta 1.
detsembriks arvestuslangi alusel metsa majandavale riigimetsa majandajale
järgneva viie aasta optimaalse uuendusraie pindala, sealhulgas männikute,
kuusikute, kaasikute ja haavikute pindala puuliikide viisi. Optimaalse
uuendusraie pindala määramine tuleb seejuures kooskõlastada Keskkonnateabe
Keskusega.
Keskkonnaministri 3.12.12 määrus nr 40 Riigi Teatajas
JÄÄTMED
Prügilamääruse muudatuste eelnõu
saadeti kooskõlastusringile
Keskkonnaministeerium
(KKM) on Eelnõude Infosüsteemis avalikustanud Keskkonnaministri 9. aprilli 2004. a määruse nr 38
„Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ (nn
prügilamääruse) muudatuste eelnõu. Eelnõuga plaanitakse üle võtta EL direktiivist 2011/97/EL tulenevad nõuded metallilise elavhõbeda
ladustamiseks ning täiendada määrust EL Nõukogu otsusest nr 2003/33/EÜ (jäätmete ladestamiskõlblikkuse
kriteeriumid) tulenevate sätetega.
Kehtivas prügilamääruses üksnes viidatakse EL Nõukogu otsusele, ent Euroopa Komisjon leidis, et sellest ainuüksi ei piisa, sest otsus
sisaldab sätteid, mille sisu liikmesriigid enda õigusaktides täpsustama peavad
(nt prügilakõlblikkuse hindamise meetodite väljavalimine). Lisaks määruse EL
õigusaktidega kooskõlla viimisele plaanitakse teha ka muid väiksemaid muudatusi
määruse tekstis (nt mõistete täpsustamine).
EL direktiivi
ülevõtmiseks plaanitakse sätestada nõuded metallilise elavhõbeda
vaheladustamisele kauemaks kui üheks aastaks (nt hoiustamise tingimused,
mahutite tehnilised näitajad, materjalid ja täitmise tase, hoidla seire-,
kontrolli- ja hädaolukorra nõuded, hädaolukorra lahendamise plaani koostamise
kohustus). EL Nõukogu otsusele viitamise asemel plaanitakse määrust täiendada
konkreetsete sätetega. Eelnõuga lisataks sätted jäätmete prügilakõlblikkuse
hindamise toimingute sisu kohta (nt jäätmete üldiseloomustuse koostamise
põhimõtted) ning jäätmete vastuvõtu kriteeriumite kohta sõltuvalt sellest, kas
tegemist on jäätmete ladestamisega püsijäätme-, tavajäätme- või ohtlike
jäätmete prügilasse (nt leostuvuse piirväärtuse arvutamise ja määramise
reeglid). Eelnõu on kooskõlastusringil kuni 7.01.2013. a.
Eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis
KALANDUS
Euroopa Liidu Teatajas avaldatud muudatused pikendavad 2014. a lõpuni
liikmesriikidele antud erandlikku võimalust piirata 12 meremiili laiuses, nende
jurisdiktsiooni alla kuuluvas rannikuvööndis kalapüügiõigust piirkonnas
traditsiooniliselt kalastavate paatide ja laevadega
JAHINDUS
Riigikogu menetleb jahiseaduse
muudatusi
22. novembril
võeti Riigikogus menetlusse jahiseaduse muudatuste eelnõu, millega soovitakse alates 1. märtsist 2013. a hoida ära
jahipidamise seiskumine 64 rendijahipiirkonnas, mis on seni jahipiirkondadeks
moodustamata. Eelnõu algatasid Riigikogu liikmed Rein Randver, Karel Rüütli,
Lembit Kaljuvee, Aivar Riisalu ja Helmen Kütt.
Muudatuse
ajendiks on asjaolu, et kehtiv jahiseadus kohustab keskkonnaministrit seaduse
jõustumisest alates 10 aasta jooksul jahipiirkondi moodustama. Jahiseadus
jõustus aga juba 1. märtsil 2003.
a, mistõttu peavad vastavad jahipiirkonnad olema
moodustatud ja jahimaa korraldatud hiljemalt 1. märtsiks 2013. a, ent 64
rendijahipiirkonda on jahipiirkondadeks moodustamata. Seetõttu esineb eelnõu
seletuskirja kohaselt oht, et jahipidamine nendes piirkondades 1. märtsil 2013. a seiskub. Eelnõuga
tehakse ettepanek pikendada jahipiirkondade moodustamise tähtaega viie aasta
võrra.
Lisaks tehakse
eelnõuga ettepanek muuta jahipiirkonna moodustamise ning selle suuruse ja
piirkirjeldamise aluseid. See on ajendatud asjaolust, et kehtiva seaduse järgi
kinnitatakse jahipiirkonna suurus ja piirikirjeldus jahimaakorralduskava
alusel, ent eelnõu seletuskirja kohaselt on jahimaakorraldus sisuliselt
likvideeritud. Seetõttu hakkaks eelnõus kavandatavate muudatuste kohaselt
jahipiirkonna moodustamine toimuma Keskkonnaameti ettepaneku alusel. Lisaks on
tehtud ettepanek muuta ka jahipiirkonna kasutamiseks taotluse esitamise aega.
Eelnõu tekst ja
seletuskiri Riigikogu kodulehel
|