Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Siim ja Pille.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus November 2014
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Aleksandri 8, 51004 Tartu | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Keskkonnatasud järgmistel aastatel küll tõusevad, ent vähesel määral

Novembri alguses avaldas Keskkonnaministeerium juba 2013. aastast koostatud keskkonnatasude raamkava 2016+ lõppversiooni ning sellest lähtuvad keskkonnatasude seaduse ja maapõueseaduse muudatusettepanekud. Raamkava koostamise eesmärgiks oli panna järgmiseks kümneks aastaks paika nii keskkonnatasude arvestamise kord kui konkreetsed tasumäärad. Maavarade kaevandamise ja vee erikasutuse eest makstavate uute tasumäärade ettepanekud avalikustas Keskkonnaministeerium oktoobri lõpus ning Vabariigi Valitsus jõudis muudatused juba 13. novembril vastu võtta. Järgnevalt anname ülevaate olulisemates muudatustest ja nende taustast.

Loe lähemalt


Põlevkivi kasutamise arengukava 2016-2030 on koos KSH aruandega avalikul väljapanekul

Keskkonnaministeerium on avalikustanud põlevkivi kasutamist puudutava strateegia järgmiseks 15 aastaks koos selle mõjude hindamise aruandega. "Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030" eelnõu ning arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruannet saavad huvilised kommenteerida 19. novembrini. Dokumendid on avalikustatud arengukava ja KSH koostamist korraldava Keskkonnaministeeriumi veebilehel. Käesolevas uudises anname muudatustest omapoolse ülevaate.

Loe lähemalt


EL kliima- ja energiapoliitika eesmärgid aastani 2030: liikmesriigid rahulolevad, keskkonnaorganisatsioonid kriitilised

23. ja 24. oktoobril toimunud EL Nõukogu kohtumisel leppisid liikmesriigid kokku uutes kliima- ja energeetikapoliitika eesmärkides aastani 2030. Otsustati vähendada kasvuhoonegaaside heidet võrreldes 1990. aastaga 40% võrra, tõsta taastuvenergia osakaal energiatarbimises 27%-ni ning energiasäästu eesmärgiks seada samuti 27%. Mitmetel häälekatel liikmesriikidel, teiste seas nt Poolal ja Suurbritannial oli põhjust otsusega rahul olla. Positiivne oli ka Eesti valitsuse reaktsioon. Seevastu keskkonnaorganisatsioonid ning n-ö rohelised ettevõtted olid otsuse suhtes vägagi kriitilised.

Loe lähemalt


KESKKONNAVASTUTUS

J&E uudiskiri keskkonnavastutusest: fookuses Eesti praktika

EL keskkonnaõiguse organisatsioonide võrgustik Justice & Environment andis eelmisel nädalal välja järjekordse uudiskirja keskkonnavastutuse teemal. J&E uurinud EL keskkonnavastutuse direktiivi rakendamise praktikat alates selle jõustumisest 2007. aastal. Seekordne uudiskiri keskendub Eesti praktikale, KÕKi jurist Kärt Vaarmari tutvustab kaht aktuaalset arengut, mis näitlikustavad keskkonnavastutuse reeglite puudujääke.

Neist esimeseks on käesoleva aasta alguses Harku vallas avastatud rannikureostuse juhtum. Kuna reostus tekkis punkrikütuse merresattumise tõttu, ei kohaldu sellele erandjuhtumina EL keskkonnavastutuse reeglid, vaid punkrikütusereostusega seonduvat reguleeriva 2001. a konventsiooni sätted. Seetõttu luges riik reostuse kõrvaldamise mitte enda, vaid valla ülesandeks, ega olnud nõus vallale ka reostuse kõrvaldamisega seotud kulusid hüvitama, soovitades need sisse nõuda kahju tekitajalt. Kui juhtumile oleks kohaldunud keskkonnavastutuse reeglid, olnuks reageerimiskohustus riigiasutustel ning vald ei oleks pidanud ise kulusid kandma. Arvestades Eesti rannajoone pikkust ja rannikureostuste sagedust, võib see probleem olla rannikuäärsete valdade jaoks tõsine.

Teiseks on uudiskirjas välja toodud tähelepanek, et uutes seaduseelnõudes püütakse muuta senist keskkonnakahju hüvitamise kontseptsiooni. Nii uue maapõueseaduse kui veeseaduse eelnõudes on loobutud sätetest, mis nägid ette keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise rahalise kompensatsioonina. Kehtiva õiguse sellised sätted (nt MaaPS § 74) kehtivad paralleelselt keskkonnavastutuse regulatsiooniga, mis näeb suuremat sorti kahju või ohu tekitamise korral ette vältimis- ja heastamiskohustuse (ent mitte rahalist hüvitamist KeVS-ga mittehõlmatud kahju tekitamise korral). Eelnõudes puudub selge selgitus, miks selline muudatus tehakse või mida see endaga kaasa toob. Kuna keskkonnavastutuse seaduse nõuded kehtivad vaid suure keskkonnakahju korral, võivad muudatused kaasa tuua kahju hüvitamise „künnise“ tõusu. Probleem, et keskkonnavastutuse reeglid kehtivad ainult piiratud juhtudel, on olnud ka J&E kriitika keskkonnavastutuse direktiivi suhtes.

J&E uudiskiri keskkonnavastutusest (ingl k)

J&E keskkonnavastutuse teemalised materjalid ja seisukohad (ingl k)




KLIIMAMUUTUS

Euroopa Komisjoni otsus 2014/746/EL, 27. oktoober 2014 , millega määratakse ajavahemikuks 2015–2019 kindlaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ selliste sektorite ja allsektorite loetelu, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks

Uus nn süsinikulekke otsus loetleb tegevusvaldkondi, milles tegutsevatele ettevõtetele võib ka järgmisest aastast eraldada tasuta kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikuid (nn saastekvoote).





ENERGEETIKA

Uus energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu panustab „pehmetele“ meetmetele

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) saatis oktoobri keskel kooskõlastusringile energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu, mis sisaldab uusi energiasäästu meetmeid. Eelnõu koostamise ajendiks on uus EL energiasäästu direktiiv (2012/27/EL), mille ülevõtmisega on Eesti juba hiljaks jäänud – vastavad normid tuli jõustada juba selle aasta 5. juuniks. Direktiivi ülevõtmisel on võetud väheambitsioonikas lähenemine: rakendatakse vaid meetmeid, mida EL direktiiv tingimata nõuab, soovituslikke ei rakendata.

Eelnõu kohaselt kasutataks energiasäästu edendamiseks eelkõige „pehmeid meetmeid“, nt teabe kogumist, aruandlust, andmete analüüsi, erinevate kavade koostamist, teavitamist jms. Konkreetsed kohustused on eelkõige ette nähtud avalikule sektorile. Nt kohustatakse riigi keskvalitsust rekonstrueerima igal aastal vähemalt 3% kinnisvarast energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks. Ettevõtjate osas võib olulisimaks pidada suurte võrgu- ja kütuseettevõtetele seatavat kohustust saavutada oma tegevuses üleriigilise jaotuskavaga seatav energiasäästueesmärk. Kui ettevõte eesmärki ei saavuta, tuleb teha sissemakseid riiklikku energiasäästufondi, millest rahastatakse omakorda muid energiasäästumeetmeid.

Seletuskirja kohaselt on uus eelnõu energiamajanduse valdkonna normide korrastamisel n-ö esimeseks etapiks. Kui suur kiire EL direktiivi ülevõtmisega mööda saab, plaanib MKM energiamajanduse seadusesse koondada energiaturgu puudutavad horisontaalsed ja kattuvad reeglid valdkondlikest seadustest (elektrituru seadus, maagaasiseadus, kaugkütte seadus, vedelkütuse seadus).

Eelnõu ja sellega seotud materjalid Eelnõud Infosüsteemis


Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/94/EL, 22. oktoober 2014, alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta

17. novembril jõustunud direktiiv sisaldab meetmeid, mis hoogustavad alternatiivkütuste taristu (elektriautode kiirlaadijate, biogaasitanklate jms) kasutuselevõttu. Direktiivi sisu tutvustasime oktoobrikuu uudiskirjas.




VESI

Veeseaduse kavandatud muudatustega võetaks lõplikult üle merestrateegia raamdirektiiv

Keskkonnaministeerium saatis novembri keskpaigas Eelnõude Infosüsteemi vahendusel kooskõlastamiseks veeseaduse muudatuste eelnõu, mis reguleeriks riikliku merestrateegia koostamist. Eelnõu ajendiks on Euroopa Komisjoni poolt algatatud rikkumismenetlus. Komisjon on seisukohal, et Eesti jättis nõuetekohaselt üle võtmata EL direktiivi 2008/56/EL (merestrateegia raamdirektiivi).

Merestrateegia raamdirektiivi ülevõtmisel otsustati Eestis esmalt jätta merestrateegia koostamist puudutavad sätted seadustesse ümber kirjutamata, kuna leiti, et kohustuste adressaadiks on riik ja seetõttu puudub vajadus neid seaduses sätestada. Selle asemel järgiti eelnõu seletuskirja kohaselt direktiivi nõudeid praktikas uue merenduspoliitika 2012-2020 koostamisel. Euroopa Komisjoni hinnangul ei olnud selline käitumine siiski piisav ning Komisjon algatas rikkumismenetluse.

Uue eelnõuga lisataks rikkumismenetluse lõpetamise eesmärgil veeseadusesse §-d 34.9 ja 34.10, mis reguleeriks merestrateegia koostamist (sisu, koostamise käiku, eri riigiasutuste rolle). Samuti muudetaks § 2 lg-s 42 esitatud reostuse mõistet. Kahjuliku mõju avaldumisvõimaluste loetelu ei koheldaks enam mitte ammendava, vaid näidisloeteluna. Kokkuvõttes peaksid muudatused tagama, et ka merenduspoliitika uuendamisel või uue strateegia koostamisel arvestatake merestrateegia raamdirektiivi nõudeid.

Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu materjalid


Veeseaduse kavandatud muudatustega soovitakse vähendada nitraadireostust

Keskkonnaministeerium saatis novembri keskpaigas kooskõlastamiseks veeseaduse muudatuste eelnõu, mille peamiseks eesmärgiks on vähendada põllumajandusest pärinevat nitraadireostust. Kuigi koostamisel on ka veeseaduse uus tervikversioon, on Euroopa Komisjon Eesti vastu algatanud rikkumismenetluse ja seepärast soovitakse uuendused sisse viia juba kehtiva seaduse teksti. Euroopa Komisjon leiab, et kuigi Eesti on täpsustanud meetmeid, mis tegelevad põllumajandusest lähtuvate häiringutega, ei ole need piisavad nn EL nitraadidirektiivi (91/676/EMÜ) ülevõtmseks.

Põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse vähendamiseks pikendataks eelnõuga mh perioode, mille vältel on väetiste ja sõnniku laotamine keelatud. Nt kui praegu on orgaaniliste ja mineraalväetiste laotamine keelatud perioodil 1. detsembrist 31. märtsini, siis eelnõu kohaselt ei tohiks vedelsõnnikut või muid vedelväetisi laotada 15. oktoobrist 20. märtsini. Olulise muutusena nõuaks eelnõu, et alates 2019. aastast oleks lekkekindel sõnniku- või sõnniku- ja virtsahoidla ka lautadel, kus peetakse loomi üle 2 loomühiku (nt 2 enam kui 2 aasta vanust või 10 kuni 6 kuu vanust veist või 6 siga).

Lisaks põllumajandusreostusega tegelemisele muudetaks ka veekeskkonnale ohtlikke aineid reguleerivate määruste volitusnorme. See on vajalik selleks, et Eesti õigusesse üle võtta EL direktiiv 2013/39/EL, mida tutvustasime 2013. a maikuu uudiskirjas. Kuna direktiiv tunnistas kehtetuks varasemate ohtlike aineid reguleerivate määruste aluseks olnud direktiivid, on vaja välja töötada uus vee keskkonnakvaliteedi piirväärtusi sisaldav määrus.

Veeseaduse muutmise seaduse materjalid


Euroopa Komisjoni direktiiv 2014/101/EL, 30. oktoober 2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik

EL Teatajas avaldatud muudatustega lisati EL veepoliitika raamdirektiivi V lisasse mõned uued veeseire standardid, mõned aegunud standardid seevastu jäeti lisast välja.





MAAPÕU

Maapõueseaduse kavandatavate muudatustega asuks Keskkonnaamet andma kõiki kaevandamislube

Keskkonnaministeerium avalikustas novembri esimeses pooles eelnõu, millega lõpetataks maardlate jaotamine üleriigilise ja kohaliku tähtsusega maardlaks. Kuigi eelnõu üheks põhjuseks on keskkonnatasude süsteemi muudatused, mida kirjeldame lähemalt sellekuises pikas uudises, oleks sellel tagajärgi ka kaevandamislubade menetlusele ja maaomandile.

Hetkel kehtiv MaaPS § 28 lg 4 loetleb neid juhtumeid, mil kaevandamisloa andjaks on Keskkonnaministeerium; teiste seas annab ministeerium lube kaevandamiseks üleriigilise tähtsusega maardlates. Kavandatavate muudatuste kohaselt oleks kaevandamislubade andjaks kõigil juhtudel Keskkonnaamet. Samas sätestataks, et Keskkonnaamet peabpõlevkivi, metallimaagi, fosforiidi ja kristalse ehituskivi kaevandamisloa taotluse saatma arvamuse avaldamiseks ka keskkonnaministrile.

Teiseks muudatuse tagajärjeks oleks, et üleriigilises maardlas, aga eramaal olev maavara omand läheks üle maaomanikule. Muudatus puudutab maavaradest liiva, turvast ja savi, mille puhul on praegu üleriigilise tähtsusega maardlas olev maavara riigi omandis sõltumata sellest, kes on maa omanikuks. Eelnõu seletuskirja kohaselt kuulub vaid ca 1% liiva- ja savimaardlate pindalast eraomandisse, seega selles osas oleks mõju väike. Üleriigilistest turbamaardlatest kuulub eraomandisse ca 13 230 hektarit; samas kõik aktiivsed mäeeraldised asuvad seletuskirja kohaselt riigimaal.

Maapõuseaduse muutmise seaduse materjalid





OHTLIKUD AINED

Riigikogus menetletavad biotsiidiseaduse muudatused on vajalikud ELi määruse rakendamiseks

Riigikogu asus oktoobris menetlema biotsiidiseaduse muudatusi, mille eesmärk on luua raamistik otsekohalduva ELi biotsiidimääruse rakendamisele Eestis. Biotsiide puudutavate normidega reguleeritakse kahjulike organismide vastu võitlemiseks mõeldud ainete (nt desinfitseerimis- ja putukatõrjevahendite) tootmist ja müüki, kuna tegemist on ka inimtervist ohustavate ainetega. EL biotsiidimäärust kohaldatakse alates 1. septembrist 2013. Samas kehtib Eestis ka varasem, ELi biotsiididirektiivile tuginev biotsiidiseadus. Eelnõuga välditaks EL määruse nõuete dubleerimist seaduses ning viidaks seaduse sõnastus EL-i määrusega kooskõlla.

ELi biotsiidimäärusega ühtlustati biotsiidide turustamist ELis, lihtsustati toimeainete heakskiitmist ning täpsustati tarbijatele teabe jagamise kohustusi. Määruse kohaselt on võimalik biotsiidile turustamisluba taotleda ka ELi tasemel (varem anti neid riikide poolt, kes vastastikku lube tunnistasid).

Seaduseelnõu kohaselt laiendataks biotsiidiseaduse kohaldamisala, sätestades, et seadus reguleerib ka biotsiidiga töödeldud toodetega seonduvat. Lisaks täpsustataks eelnõuga kutsealaseks kasutamiseks ettenähtud biotsiidide kättesaadavaks tegemise ja kasutamise tingimusi ja järelevalvet. Mh lubataks selliseid biotsiide müüa üksnes hulgimüügis ning kaotataks kutsetunnistuse nõue nende kasutamiseks.

Eelnõuga pikendataks ka üleminekuaega, mille vältel võib kasutada biotsiide, mille toimeained on registreeritud Terviseametis, ent ei ole veel EL-i biotsiidimääruse kohaselt heaks kiidetud. Uus tähtpäev oleks 2024. aasta 31. detsember senise 2014. a 14. mai asemel. Biotsiide kutsetegevuses kasutavate isikute kvalifikatsiooninõuete muudatused on planeeritud jõustada 1. jaanuarist 2015. Seaduse ülejäänud sätted jõustuksid üldkorras.

Eelnõu materjalid Riigikogu veebilehel


Kemikaaliseaduse muudatustega soovitakse ennetada suurõnnetuste ohtu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis 31. oktoobril kooskõlastusringile kemikaaliseaduse muudatuste eelnõu. Eelnõu eesmärk on üle võtta EL direktiiv 2012/18/EL (nn Seveso III direktiiv). Eelnõu täpsustaks nõudeid, mis on seatud ohtlike kemikaalidega seotud suurõnnetuste vältimiseks.

Eelnõuga laiendataks eelkõige kohalike omavalitsuste kohustusi. Suurõnnetuse ohuga ettevõtet või selle ohuala puudutavate planeeringute menetluses ja ehitiste projekteerimisel peaksid kohalikud omavalitsused koostama riskihinnangu. Keskkonnamõjude hindamise läbiviimisel koostataks riskihinnang mõjude hindamise raames. Kohalikud omavalitsused peaksid ka kaaluma planeeringu algatamise vajadust, kui esitatakse ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevusloa taotlus või kui ohtlikus või suurõnnetuse ohuga ettevõttes tehakse selliseid muudatusi, mis tooks kaasa suurõnnetuse ohu või selle suurenemise. Eelnõu koostajate hinnangul on muudatused vajalikud selleks, et kohalikud omavalitsused saaksid oma elanikke tõhusalt suurõnnetuste ohu eest kaitsta. Eelnõuga lisataks ka ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtetele uus kohustus - korraldada vähemalt kord kolme aasta jooksul õppuse hädaolukorra lahendamise plaani katsetamiseks.

Muudatuste jõustumisajaks on eelnõus planeeritud 01. juuni 2015. a.

Materjalid Eelnõude Infosüsteemis





GMOD

Euroopa Parlament kiitis heaks eelnõu, mis lubaks riikidel keelduda GMOde kasvatamisest oma pinnal

Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjon võttis 11. novembril vastu resolutsiooni, millega kiitis põhimõtteliselt heaks EL Nõukogu pakutud muudatused geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) kasvatamise direktiivis (2001/18/EÜ). Ka Parlament toetab liikmesriikidele suurema sõnaõiguse andmist, ent tegi eelnõusse mõningad muudatused.

EL Nõukogu ettepaneku kohaselt (vt lähemalt juulikuu uudiskirjast) saaksid liikmesriigid oma vastuseisu GMOde kasvatamisele oma territooriumil väljendada kahes etapis. Esiteks võivad liikmesriigid taotleda GMO-de kasvatamisele üle-euroopalise loa andmise käigus geograafilisi piirangud, st GMOde kasvatamise välistamist oma riigis. Ent ka juba EL-tasandi loa saanud GMO-de kasvatamisest oma riigis võiksid riigid keelduda senisest laiematel põhjustel, sh keskkonnakaitselistel, sotsiaalmajanduslikel jms.

EL Nõukogu poolt välja pakutud direktiivi muudatused oleksid liikmesriikidelt nõudnud ettevõtetega keeldumise eel läbirääkimiste pidamist. Olulise muudatusena leidsid parlamendisaadikud, et selliseid läbirääkimisi pole vaja. Järgmise sammuna asuvad Euroopa Parlament ning EL Nõukogu pidama läbirääkimisi lõpliku teksti osas. Euroopa Komisjon on väljendanud lootust, et muudatused võetakse vastu juba järgmisel aastal.

Euroopa Parlamendi pressiteade (ingl k)

Uudisteportaali EurActiv.com uudis (ingl k)





KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Kutsume ametnikke keskkonnaseadustiku üldosa koolitusele

KÕK kutsub kohalike omavalitsuse ametnikke aasta viimastele avalikele koolitustele, kus tutvustatakse augustis jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seadust ja selle tähendust KOVidele. Koolitused toimuvad 2. detsembril Tartus ja 9. detsembril Pärnus. 
Loe edasi »


KÕKil valmis uus koduleht

Tähelepanelikud KÕKi kodulehe külastajad on juba märganud, et kodulehel on toimunud olulised muudatused.  Kujundust ja ülesehitust muutsime eelkõige selleks, et veebileht oleks kasutajasõbralikum, kasulik info paremini leitav ning meie mõju selgemini väljendatud.

Loe edasi »


Soovite nõu ja abi keskkonnaotsustes osalemisel? Kutsuge KÕKi juristid külla!

SA Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) juristid korraldavad 2014. a sügisest kuni 2015. a kevadeni tasuta infopäevi sellest huvitatud kogukondadele, kel soov kohaliku tasandi keskkonnaküsimuste otsustamise võimalustes selgust saada ning kaasa rääkida.

Soovist arutada juristidega kogukonnale või seltsile olulisi küsimusi ja osalemise võimalusi palume märku anda Kärt Vaarmarile (kart@k6k.ee, tel 5274761). 

Loe edasi »