Uus rahvusvaheline kliimalepe sisaldab ambitsioonikaid eesmärke
12. detsembril jõudsid ligi 200 riigi esindajad kokkuleppele
uue rahvusvahelise kliimaleppe osas. Uus lepe seob erinevalt varasemast Kyoto kliimaprotokollist
pea kõiki maailma riike, sh kõiki suuremaid tööstus- ja arengumaid (sh USAd,
Hiinat, Indiat). Leppe tekst sisaldab ambitsioonikaid eesmärke, riikide
tegevuskavade regulaarse ülevaatamise ja aruandluse kohustust. Samas
tunnistavad paljud osapooled, et lepe loob alles raamistiku, mida tuleb asuda
sisuga täitma.
Tee uue kliimaleppe
sõlmimiseni
Pariisi kohtumine, nn COP21, on vaid viimane selleteemaliste
rahvusvaheliste kohtumiste seeriast. Uue kliimaleppe loomises ning selle
koostamise tähtajas lepiti kokku juba 4 aastat tagasi, Durbanis toimunud
kohtumisel. Aasta hiljem, 2012. a lõpus Dohas toimunud
kohtumisel pandi paika täpsem leppe koostamise kord. Veel aasta hiljem,
2013. a lõpus toimunud Varssavi kohtumisel
ei räägitud jätkuvalt leppe sisust, vaid selle koostamise ajakavast.
Kokkulepitud tähtaeg – 2015. a – lähenes üha ning Lima kohtumisel
2014. a lõpus oli oht, et läbirääkimised jooksevad lootusetult ummikusse.
Õnneks siiski nii ei läinud; kuigi ka Pariisis otsustati veel mitmeid olulisi
küsimusi, oli novembri lõpuks selge, et mingisuguse leppega kohtumine siiski
päädib.
EL positsioon
läbirääkimistele minnes
EL on läbi aegade olnud üks peamisi pooldajaid üleilmse ja siduva,
kõigile osapooltele heite vähendamise kohustusi ette nägeva leppe sõlmimisele.
Seekordsetele läbirääkimistele minnes oli EL-il kolm peamist nõudmist:
-
lepe peaks ettenägema pikaajalise globaalse
eesmärgi;
-
lepe peaks sisaldama riikide panuste
ülevaatamise ja võimalusel muutmise mehhanismi;
-
paika tuleks panna usaldusväärne ja läbipaistev
aruandlussüsteem.
Uue kokkuleppe
peamised punktid
Uue leppe n-ö nurgakiviks on võetud eesmärk globaalse
soojenemise piiramiseks. Leppe teksti kohaselt võetakse meetmeid, et
temperatuuri tõus planeedil jääks „tublisti alla 2 kraadi Celsiuse“, võrrelduna
tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Lisaks kohustusid allakirjutanud tegema
pingutusi, et piirata võimalusel temperatuuritõusu alla 1,5 kraadi. Viimase
eesmärgi leppesse kirjutamine sai tõeks suuresti EL ja USA eestvedamisel. Kõik
allakirjutanud riigid nõustusid peatama heitkoguste kasvu „niipea kui
võimalik“. Lepe sisaldab lisaks eesmärgile veel sätteid heitearuandluse,
kohanemismeetmete ja muude rakenduslike küsimuste kohta .
Leppe tekst sisaldab seega
ambitsioonikaid eesmärke ohtliku kliimamuutuse vältimiseks ning teatud
mehhanisme, mis peaksid tagama läbipaistvust edusammude hindamisel. Samas ei
ole leppes üksikasjalikult kirjeldatud, mida üks või teine osapool eesmärkide
saavutamiseks konkreetsemalt tegema peab. Nn mittesiduv osa leppest on riikide
poolt koostatud ja ÜROle esitatud heidete vähendamise plaanid, mille on tänase
päeva seisuga esitanud 188 riiki.
ÜRO hindas enne Pariisi konverentsi, et plaanitud meetmed ei
ole kahjuks kaugeltki piisavad võetud eesmärgi saavutamiseks (õhutemperatuur
planeedil tõuseks ka kõigi meetmete rakendamisel ca 2,7 kraadi). Seepärast näeb
lepe ette ka selle, et liikmesriigid täiendavad regulaarselt oma tegevuskavasid
ning alates 2023. aastast vaadatakse tegevuskavad ja edusammud iga viie aasta
tagant ka rahvusvahelisel tasandil üle. Leppe siduv osa sisaldab põhimõtet, et
tulevased riiklikud plaanid ei või olla varasematest vähem ambitsioonikad.
Ootuspäraselt olid leppe üheks osaks ka finantsmeetmed,
millega rikkamad riigid peaksid toetama vähem jõukaid nii kliimamuutustega
kohanemisel kui heidete vähendamisel. Aastaks 2020 on eesmärgiks koguda ja
toetustena välja anda vähemalt 100 miljardit dollarit aastas.
Kokkuvõtteks võib seega öelda, et EL esindajad saavutasid
läbirääkimistelt suurema osa endale seatud eesmärkidest.
Erinevate osapoolte
reaktsioonid leppe suhtes
Samas olid reaktsioonid uue leppe suhtes Euroopas oodatult
erinevad. Suurem osa poliitilisi jõude tervitasid uut lepet ning pidasid seda
paljulubavaks. Samas tunnistas suur hulk erinevaid poliitilisi vaateid
esindavaid saadikuid, et leppe sõlmimine on alles raske töö ja muutuste algus.
Seniste lubaduste ning eesmärgi vahel on jätkuvalt lõhe, millega tuleb
tegeleda. S&D (sotsiaaldemokraatliku) fraktsiooni esindajad rõhutasid, et
uuest leppest jäid muuhulgas veel välja ka lennundus- ja laevandussektor, mis
on olulised heiteallikad. Nende sektorite leppest välja jäämine oli ELi
esindajate jaoks läbirääkimistel suurim kaotus.
Suuremate keskkonnaorganisatsioonide reaktsioonid olid
seekord mõnevõrra erinevad. WWF, Greenpeace ja EEB olid leppe suhtes
ettevaatlikult optimistlikud, leides, et lepe on hea algus, ent eesmärkide
saavutamise nimel tuleb palju tööd teha. Friends of Earth esindajad seevastu
olid selgelt pettunud ja leidsid, et uus leping on tervikuna sedavõrd nõrk, et
kavandatud eesmärgid jäävad tegelikkuses saavutamata.
Euroopa suurim ettevõtjate lobiorganisatsioon BusinessEurope
leidis, et Pariisi lepe on küll oluline, ent kui teised riigid ei võta
ambitsioonikamaid eesmärke, võib EL konkurentsivõime tulevikus jätkuvalt ohus
olla.
Euroopa Komisjoni
pressiteade läbirääkimiste eelsest positsioonist
Euroopa Komisjoni
pressiteade Pariisi leppe kohta (ingl k)
ÜRO pressiteade
Pariisi leppe kohta (ingl k)
ÜRO veebileht
Pariisi leppe teksti jm materjalidega (ingl k)
Portaali
EurActiv artikkel erinevate osapoolte reaktsioonide kohta (ingl k )
|
