Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Siim ja Pille.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Juuli 2015
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Kastani 42, 50410 Tartu | k6k@k6k.ee   

KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Euroopa Kohus: Euroopa Komisjon ei saa keelduda kõigi rikkumismenetlusega seotud dokumentide avalikustamisest (C-612/13)

Euroopa Kohus langetas juuli keskpaigas otsuse, milles leidis, et Euroopa Komisjon ei saa alati keelduda nn rikkumismenetlusega seotud dokumentide avalikustamisest. Kohtu hinnangul tuleks Euroopa Komisjonil reeglina avalikustada dokumendid, mis koguti küll EL õigusaktide ülevõtmise kontrollimise eesmärgil, ent mille põhjal ei ole algatatud ametlikku rikkumismenetlust. Otsusega tühistati osaliselt EL Üldkohtu varasem otsus T-111/11, mida tutvustasime 2013. a novembri uudiskirjas.

Vaidlus sai alguse, kui Euroopa Komisjon keeldus organisatsioonile Client Earth väljastamast analüüse, mis käsitlesid EL õigusaktide ülevõtmist liikmesriikide poolt. Euroopa Komisjon tugines  EL määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud erandile, mis lubab keelduda dokumentide avalikustamisest, kui see võiks kahjustada erinevate uurimiste ja kontrollimiste eesmärke. Komisjoni hinnangul oli dokumentide konfidentsiaalsena säilitamine vajalik selleks, et tagada vastastikkuse usalduse õhkkond ja leida rahumeelne, kohtuväline lahendus Komisjoni ja liikmesriikide vahel. EL Üldkohus nõustus selle lähenemisega ja jättis Client Earth kaebuse täies mahus rahuldamata.

Euroopa Kohus leidis, et avalikustada tuleb andmed, mille põhjal ei algatatud ametlikku rikkumismenetlust

Euroopa Kohus leidis sarnaselt EL Üldkohtule apellatsiooni läbi vaadates, et pärast ametlikku rikkumismenetluse algust on Euroopa Komisjonil õigus menetlusega seotud dokumente mitte avaldada. See on kohtu hinnangul vajalik rikkumismenetluse kiireks ja edukaks lahendamiseks. Samas leidis kohus, et juhul kui liikmesriigile ei saadeta märgukirja (nt sel põhjusel, et liikmesriik on vahepealse aja jooksul EL õigusest tulenevad kohustused täitnud), tuleks need reeglina avalikustada.

Client Earth hinnangul on otsus siiski probleemne, kuna oluliste rikkumiste korral ei ole avalikkusel võimalik tutvuda rikkumisega seotud infoga enne lõpliku otsuse tegemist. See võib võtta mitu aastat; vahepealne infosulg vähendab aga oluliselt liikmesriikide valitsuste vastutust oma kodanike ees.

Kohtuotsuse tekst


Euroopa Kohus: EL asutuste dokumentide mitteavaldamine ekspertide privaatsuse kaitseks peab olema hoolikalt põhjendatud (C-615/13 P)

Euroopa Kohus langetas juuli keskpaigas otsuse, milles leidis, et Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) eksis, kui keeldus avalikustamast taimekaitsevahendite turule laskmise eel tehtud eksperthinnanguid viisil, mis võimaldaks tuvastada, milliseid hinnanguid konkreetsed eksperdid andsid. Kohus leidis, et antud juhul oli olemas vajadus andmete avaldamiseks ning EFSA väited ekspertide huvide kahjustamisest olid üldsõnalised ja seega lubamatud. Otsusega tühistati täielikult EL Üldkohtu varasem otsus T-214/11, mida tutvustasime 2013. a novembri uudiskirjas.

Kohus leidis, et üldsõnalised väited ekspertide eraelu ja isikupuutumatuse kaitsest ei saa õigustada andmete salastamist

Kohtuasja algatasid organisatsioonid Client Earth ja PAN Europe, kui EFSA keeldus neile privaatsuse kaitse huvides avaldamast andmeid, mis võimaldaksid tuvastada, millised hinnanguid olid konkreetsed ametivälised eksperdid andnud taimekaitsevahendite turustamiseks loa andmise menetluses. Organisatsioonid leidsid, et see on vajalik, et kontrollida kahtlusi, nagu oleks EFSA väliste ekspertide valikul kallutatud (kaasatakse eelkõige ettevõtjatega seotud eksperte) ning nende sekkumisel on oluline mõju lõplikele otsustele taimekaitsevahendite lubatavuse üle. EL Üldkohus jättis kaebuse rahuldamata, kuna leidis, et kaebajad ei põhjendanud piisavalt, miks on neil vaja andmetega tutvuda. Vajadus andmetega tutvumiseks on esimene kriteerium, mis peab olema täidetud andmete avaldamiseks.

Euroopa Kohus leidis seevastu, et ekspertide ja nende hinnangute usaldusväärsuse kontrollimiseks oli andmete avaldamine vajalik. Antud juhul oli see põhjendatud ka uuringuga, mis näitas väliste ekspertide valiku kallutatust. Kohtu hinnangul oli täidetud ka teine kriteerium: polnud alust arvata, et andmete avaldamine kahjustaks ekspertide õigustatud huve. Kohus rõhutas, et EFSA väited võimalikust isikupuutumatuse ja eraelu puutumatuse rikkumisest olid üldsõnalised ja seega lubamatud. Kuna andmete mitteavaldamise aluseid (nt privaatsus) tuleb kohaldada kitsendavalt, tuleb EL institutsioonidel näidata, et oht vastavate huvide kahjustamiseks on konkreetne ja tegelik.

Kohtuotsuse tekst




RUUMILINE PLANEERIMINE

Olulise ruumilise mõjuga objektide nimekiri oleks ka uues määruses ammendav  

Juuni teises pooles saatis Siseministeerium kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega kehtestataks nimekiri ehitistest, mille asukohavalikuks tuleks koostada kohaliku omavalitsuse eriplaneering (alternatiivselt saab selliste ehitiste asukoha valida üldplaneeringuga). Nimekiri põhineb suures osas juba eelmisel aastal avaldatud eelnõul, mida kajastasime 2014. a juuli uudiskirjas, ent uues eelnõus on tehtud ka põhimõttelisi muudatusi.

Suurim põhimõtteline muudatus on, et uue eelnõu kohaselt oleks olulise ruumilise mõjuga ehitiste (ORME) nimekiri ammendav. Seega ei saaks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut algatada muude objektide suhtes, millega kaasneb oluline ruumiline mõju uue planeerimisseaduse (PlanS) § 6 lg 13 tähenduses. Eelnõu seletuskirja kohaselt on selliste objektide puhul planeeringu algatamine siiski võimalik – uue PlanS § 125 lg 1 p 3 näeb ette võimaluse algatada olulise avaliku huviga rajatise rajamiseks detailplaneering.

KÕKi hinnangul on selline lähenemine  sisuliselt vale. Juhtisime juba 2010. a analüüsis tähelepanu, et olulise ruumilise mõjuga objektide nimekirja kehtestamine ammendava nimekirjana ei ole õigustatud ega asjakohane. Detailplaneering ei saa aga olemuslikult asendada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut, kuna selle koostamisel ei kaaluta alternatiivseid asukohti, mis olulise ruumilise mõjuga ehitise puhul oleks vajalik.

Määruse eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis


Riigikohus arutab uue planeerimisseaduse tehnovõrkude rahastamist puudutavaid sätteid

Riigikohus on asunud hindama, kas uue planeerimisseaduse (PlanS) sätted, mis puudutavad kohalike omavalitsuste poolt tehnorajatiste ehitamist võivad olla põhiseadusega vastuolus. Sätete põhiseaduspärasuse kohta esitas endapoolse arvamuse ka õiguskantsler.

Jõelähtme Vallavolikogu esitas 18. mail Riigikohtule taotluse tunnistada PlanS § 131, § 133 ning § 140 lõiked 3 ja 4 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks või tunnistada põhiseadusevastaseks õigusaktide andmata jätmine. Vaidlusalused sätted näevad planeeringu koostajale ette kohustuse omal kulul välja ehitada ja tagada juurdepääs avalikuks kasutamiseks ettenähtud teedele ja teistele tehnorajatistele. Uues PlanS ette nähtud muudatused panevad valla hinnangul kohalikule omavalitsusele suuremad kohustused, kui seda nägi ette varasema ehitusseaduse (EhS) §13 ja riivavad põhiseaduse (PS) §154 lõikest 1 tulenevat kohaliku omavalitsuse õigust piisavatele rahalistele vahenditele. Samuti ei ole selge, kas planeeringute kohaste tehnovõrkude ehitamise näol on tegemist riigi või kohaliku omavalitsuse ülesannetega.

Õiguskantsleri hinnangul ei ole vaidlustatud sätted põhiseadusega vastuolus, väidetava probleemi seaduse puudulikkuse osas saab tõlgendamise teel ületada

 Riigikohus, olles pädev sisuliselt taotlust läbi vaatama, otsustas oma määrusega hetkel mitte peatada PlanS §131 lõigete 1 ja 3 kehtivust. Vaidlustatud sätete jõustumise edasilükkamine seaks ohtu avaliku huvi, mis seisneb teede jm rajatiste väljaehitamises. Kuna omavalitsusel puuduvad konkreetsed objektid, mis tõestaks rahastusprobleemide olemasolu, ei saa sätete kehtivuse peatamist pidada vajalikuks.

Riigikohus pöördus antud küsimuses õiguskantsleri poole, kes leidis oma arvamuses, et kõnealused sätted ei ole taotluses toodud osas põhiseadusega vastuolus. Õiguskantsler tõi välja, et planeerimisseaduse eesmärgiks on eeskätt reguleerida ruumilise planeerimise küsimusi ja tagada detailplaneeringuala sihipärane kasutamine. Sellest tulenevalt ei saa pidada PlanS põhiseadusega vastuolus olevaks selle tõttu, et ta ei hõlma kõiki tehnovõrkude rahastamist puudutavaid küsimusi. Küsimuste korral tuleb planeerimisseadust mõista ja tõlgendada koos teiste asjakohaste seadustega (nt elektrituruseadus, maagaasiseadus, ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniseadus).

Lõplikule otsusele kõnealuste sätete põhiseadusvastasuse osas pole Riigikohus jõudnud.

Riigikohtu määrus kohtuasjas 3-4-1-23-15

Õiguskantsleri seisukoht




KLIIMAMUUTUS

Euroopa Parlament kiitis heaks kokkuleppe, mis peaks stabiliseerima CO2-kvootide hindu

Euroopa Parlamendi saadikud kiitsid juuli alguses ülekaalukalt heaks EL liikmesriikidega saavutatud kokkuleppe EL kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) nn turustabiilsuse reservi loomiseks. Reservi loomise peamiseks põhjuseks on EL kasvuhoonegaaside heitkoguste turul tekkinud olukord, kus pakkumisel olevate heitkoguste liiga suure hulga tõttu on nende hind olnud viimastel aastatel väga madal. See omakorda ei ole andnud süsteemist loodetud sissetulekuid, mida saaks kasutada kliimamuutuste vältimiseks ega motiveerinud ettevõtjaid piisavalt heitkoguseid vähendama.

EL otsuse eelnõu kohaselt loodavas süsteemis eemaldataks juhul, kui heitkoguseid on turul liiga palju, osa neist automaatselt reservi. See aitaks heitkoguste hinda säilitada või isegi tõsta. Vastupidisel juhul, kui turul tekib heitkogustest oluline puudujääk, antaks reservist heitkoguseid kauplemise süsteemi tagasi. See väldiks hindade järsku tõusu või isegi vähendaks seda. Reservi lisataks ka kõik 900 miljonit heitkoguse ühikut, mis eemaldati HKS-st eelmise aasta märtsis (vt selle kohta lähemalt uudiskirja uudisest).

Komisjoni esialgne ettepanek oli käivitada süsteem 2021. aastast, kokkuleppe kohaselt peaks see aga käivituma juba 1. jaanuarist 2019. a. EL Nõukogu peaks otsuse eelnõu heaks kiitma septembris toimuval kohtumisel.

Euroopa Parlamendi pressiteade (ingl k)

EL otsuse eelnõu (ingl k, pdf)


Euroopa Komisjon avaldas EL kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi uue kauplemisperioodi reeglite ettepanekud

Juuli keskpaigas avaldas Euroopa Komisjon oma ettepaneku, millised võiksid olla EL kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) reeglid pärast 2020. aastat, mil lõpeb praegune kauplemisperiood. Paljud reeglid jääksid uue ettepaneku kohaselt samaks nagu seni, neist tähtsaimaks võib pidada otsust jätkata paljudele tootmissektoritele tasuta heitekoguste jagamist. Sarnaselt praegusele müüdaks perioodil 2021-2030 vaid 57% heitkogustest oksjonitel, ülejäänud aga jagataks ettevõtetele tasuta, et säilitada nende konkurentsivõimet ning välistada nn süsinikuleket (ettevõtete kolimist kolmandatasse riikidesse, kus nad jätkavad saastamist).

Uuel kauplemisperioodil eraldataks plaani kohaselt jätkuvalt väga suur hulk heitkoguseid ettevõtjatele tasuta

Olulisima muutusena väheneks 2021. aastast lubatud heitkoguste koguarv 2,2% aastas, mis oleks senisest 1,74% võrra  kiirem tempo. Heitkoguste koguarvu tempokam vähendamine on vajalik selleks, et EL suudaks täita oma eesmärki – vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastaks 2030 40% võrra võrreldes 1990. aastaga. Teise muudatusena tahab Euroopa Komisjon suurendada kontrolli heitkogustest saadud tulude kasutamise üle. Ettepaneku kohaselt loodaks 400 miljoni heitkoguse ühiku müügi tuludest nn innovatsioonifond, millest rahastataks süsinikuheidet vähendavaid projekte (tööstusettevõtete investeeringuid heite vähendamisse, taastuvenergia arendamist jms). 2% heitkoguste (ca 300 milj heitkoguse ühikut) müügi tulust kasutatakse nn moderniseerimisfondiks, millega rahastakse väiksemate sissetulekutega liikmesriikide meetmeid (lõviosa, 43% sellest fondist läheks Poolale).

Uue ettepaneku suhtes on kriitilised nii ettevõtjad kui keskkonnaorganisatsioonid. Ettevõtjad leiavad , et heitkoguste ülempiiri vähendamise kiirem tempo halvendab nende konkurentsivõimet ning võib kaasa tuua tootmise Euroopast välja viimise. Keskkonnaorganisatsioonid on seevastu väga kriitilised tasuta heitkoguste jagamise osas, leides et sel viisil subsideerib Euroopa Komisjon asjatult ettevõtjaid ning jätab valitsused ilma vahenditest, mis on vajalikud kliimamuutuste vastu võitlemiseks ning muutustega kohanemiseks.

Euroopa Komisjoni memo plaanitud muutuste kohta

EurActiv portaali uudis (ingl k)

Business Europe (ettevõtjate lobby-organisatsioon) pressiteade (ingl k)

Keskkonnaorganisatsiooni Carbon Market Watch pressiteade (ingl k)


Kohus: Holland peab CO2 heite taset vähendama vähemalt 25%

Haagi ringkonnakohus otsustas 24.juunil, et Hollandi valitsus peab aastaks 2020 vähendama riigi kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 25%. Valitsuse tegevuse vaidlustas kohtus keskkonnaorganisatsioon Urgenda 886 riigi elaniku nimel. Organisatsioon märkis oma hagis, et valitsus ei tee keskkonnaohutuse ja tervisliku elukeskkonna tagamiseks piisavalt tõhusat tööd, rikkudes sellega inimõigusi.

Tegemist on esmakordse juhtumiga, kus kohus on nõudnud valitsuselt kliimamuutust puudutavate meetmete võtmist. Kohus märkis oma otsuses ära, et tulenevalt suurest kliimamuutuse ohust, on riigil hoolsuskohustus kasutusele võtta meetmed, et seda vältida. Hollandil on tulenevalt rahvusvahelisest kliimamuutuste konventsioonist kohustus vähendada oma kasvuhoonegaaside heidet. EL õiguse (otsuse nr 406/2009) kohaselt peab Holland vähendama aastaks 2020 kasvuhoonegaaside heidet 16% võrreldes aastaga 2005. Kehtivate siseriiklike strateegiate kohaselt on planeeritud heite vähendamine 17% võrra. Samas on rahvusvahelise teadlaste paneeli hinnangul vaja aastaks 2020 vähendada kasvuhoonegaaside heidet 25-40%, et hoida kliimasoojenemist alla 2°C (sellest suuremat temperatuuri muutmist peetakse pöördumatult kahjulikuks).

Kohus leidis eeltoodu tõttu, et CO2 taseme vähendamine vähemalt 25% on absoluutne miinimum, mida riik saab teha, et täita oma kohustust kaitsta ja arendada elukeskkonda ja kohustas riiki vastavaid meetmeid võtma. Kohus märkis lisaks, et kuna valitsusel on oma kohustuste täitmisel teatav kaalutlusruum, ei ole kohtul õigust nõuda minimaalselt vajalikust rangemate meetmete võtmist.

Valitsusel on võimalus kohtuotsus edasi kaevata.

Portaali EurActiv uudis kohtuotsuse kohta (ingl k)

Haagi ringkonnakohtuotsuse tekst (ingl k)





ENERGEETIKA

Euroopa Komisjon kehtestas tööstuslikele külmutusseadmetele energiasäästlikkuse nõuded

Juuli alguses avaldati Euroopa Liidu Teatajas Euroopa Komisjoni kaks määrust, millega kehtestatakse uued nõuded tööstuslikele külmutusseadmetele:

1)      Komisjoni määrus 2015/1094 sätestab reeglid, mille alusel hakatakse uutele tööstuslikele külmutusseadmetele lisama enerigamärgistust (sarnaselt teleritele, ahjudele jpm elektriseadmetele);

2)      Komisjoni määrus 2015/1095 sätestab ökodisaini nõuded ehk miinimumnõuded, millele EL turule viidavad külmutusseadmed peavad vastama (nt energiatõhusus, kondensatsiooniseadmete kasutustegur). Seejuures on määrusega antud tootjatele üleminekuajad, st reeglid ei hakka kehtima koheselt.

Uute nõuete eesmärk on eelkõige energiasääst. Koos peaksid kaks uut määrust andma aataks 2020. a täiendavad 6,3 TWh energiasäästu aastas (võrdluseks, Eesti kogu elektritarbimine oli 2014. a ca 8,1 TWh).




VÄLISÕHU KAITSE

Euroopa Parlament ja EL liikmesriigid jõudsid kokkuleppele keskmise võimsusega põletusseadmete õhusaastet piirava direktiivi osas

Euroopa Parlament ja EL liikmesriigid jõudsid juuni lõpus mitteametlikule kokkuleppele direktiivi osas, millega sätestataks õhku saastavate ainete piirmäärad keskmise võimsusega põletusseadmetele (võimsusega kuni 50 MW). Direktiiv oleks osa nn puhta õhu paketist, mille eesmärgiks on parandada Euroopa õhukvaliteeti. Paketi teiseks peamiseks osaks on direktiiv, mis muudaks teatud saasteainete (nt vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, metaani) suhtes kehtestatud heitkoguste ülemmäärasid, mida liikmesriigid peavad järgima.

 Uus direktiiv seaks piirmäärad keskkonnale kahjulikele ainetele nagu vääveldioksiid, lämmastikoksiid ja peened tahked osakesed (tolm). Limiidid hakkaksid kehtima suurema võimsusega seadmetele (5-50 MW) aastast 2025 ja väiksematele seadmetele (1-5 MW) aastast 2030. Direktiivi jõustumisel tuleks olemasolevad põletusseadmed piirmääradega vastavusse viia kaheaastase üleminekuaja jooksul. Üleminekuperioodi oleks võimalik pikendada kuni aastani 2030 järgnevatel seadmetel: kaugküttesüsteemide seadmed, biomassi baasil töötavad seadmed, eraldatud piirkonnas (nt saartel) asuvad seadmed ja riikliku gaasi ülekandesüsteemi kuuluvad seadmed.

Juba varasemalt kokku lepitule lisati direktiivi võimalus rakendada rangemaid meetmeid piirkondades, kus õhu kvaliteet ei vasta EL normidele

 Lisaks varasemalt kokku lepitud nõuetele, mida tutvustasime jaanuarikuu uudiskirjas, on lisatud reeglid piirkondade kohta, mille õhukvaliteet ei vasta EL standarditele. Liikmesriigid hindaks vastavate piirkondade seadmete suhtes kehtivaid reegleid individuaalselt ning vajadusel kehtestataks ka rangemad piirangud. Samuti hakataks seirama uut saasteainet, vingugaasi (CO), mille piirnormide kehtestamise vajadust arutatakse tulevikus.

Kokkuleppe tekst esitatakse järgmisena Euroopa Parlamendile hääletuseks esimesel lugemisel ja siis Euroopa Nõukoguleõplikuks vastuvõtmiseks.

Euroopa Parlamendi pressiteade (ingl k)

Euroopa Komisjoni pressiteade (ingl k)

Euroopa Nõukogu pressiteade (ingl k)



Euroopa Komisjoni direktiiv (EL) 2015/996, 19. mai 2015, millega kehtestatakse ühised müra hindamise meetodid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/49/EÜ

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud direktiiviga kehtestatakse seniste ajutiste hindamismeetodite asemel põhjalikud meetodid, millest lähtuvalt tuleks ette valmistada ja kontrollida nn strateegilisi mürakaarte. Uued nõuded hakkavad kehtima alates 31.12.2018.


Õiguskantsler: Tartu taksodele kehtestatud heitenormide määrus on põhiseadusega kooskõlas

1. oktoobril jõustub Tartu Linnavolikogu määrus nr 84 „Nõuded taksoveol kasutatavatele mootorsõidukitele ja taksoveoteenuste hinnakirjale“. Määrusega nõutakse muuhulgas, et Tartus kasutatavad taksod peavad vastama nn Euro 5 heitenõuetele. Euro 5 nõuded on kehtestatud EL määrusega (EÜ) nr 715/2007, mis jõustus alates 1.septembrist 2009. a. Nõuetega on seatud piirangud uute sõiduautode ja kergveokite heitkogustele nt lämmastikoksiidide ja vingugaasi osas.

Tartu taksojuhid pöördusid õiguskantsleri poole, et viimane hindaks, kas plaanitav heitmenorm on kooskõlas põhiseadusega. Probleem seisneb selles, et taksoveo määruse järgimiseks tuleb mõnedel taksojuhtidel võtta kasutusele uued, heitmenormidele vastavad taksod. See omakorda piirab põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. Jõustuv määrus ei nõua samas taksojuhtidelt koheselt heitenormile vastava sõiduki kasutusele võtmist, vaid näeb selleks ette nn üleminekuaja. Enne 1. oktoobrit välja antud sõidukikaardid jäävad kehtima sõltumata uutest nõuetest ning annavad taksojuhtidele võimaluse oma seniste sõidukitega teenindamist jätkata ka pärast määruse jõustumist, kuid mitte kauem kui 1. oktoobrini 2018. a.

Õiguskantsler leidis esmalt, et 1. oktoobrist jõustuv uus ühistranspordiseadus annab kohalikele omavalitsusele volituse kehtestada taksodele ka keskkonnanõudeid. Võttes arvesse üleminekuaega ja kohaliku omavalitsuse kaalutlusõigust, leidis õiguskantsler, et taksoveo määruses sätestatud tingimus kasutada Euro 5 normidele vastavaid taksosid ei ole põhiseadusega vastuolus.

Õiguskantsleri seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta




LOODUSKAITSE

Looduskaitseseaduse plaanitavad muudatused muudaks vanad kaitse-eeskirjad tähtajatult kehtivaks

Keskkonnaminsteerium avalikustas juuli alguses looduskaitseseaduse muudatuste eelnõu. Eelnõuga viidaks Eesti õigus kooskõlla EL võõrliikide piiramise määrusega (1143/2014), mida kajastasime lähemalt 2014. a märtsi uudiskirjas. Samuti kaotataks enne looduskaitseseaduse jõustumist ( 10. mai 2004. a) kehtestatud kaitstavate objektide kaitse-eeskirjade kehtivuse tähtaeg.

Võõrliikide osas on kehtivas looduskaitseseaduses juba sätestatud siseriiklikud piirangud. Neile lisandusid selle aasta algusest EL-tasandi piirangud invasiivsete võõrliigi elusate isendite sisseveoks jm toiminguteks. Selleks, et EL määrust saaks Eestis täies mahus rakendada, lisataks eelnõuga looduskaitseseadusesse viide, et määruses sätestatud keeldude eest võib ka Eesti õiguses karistusi määrata. Samuti määrataks kindlaks määrust rakendav asutus, kelleks on Keskkonnaamet.

Olulisem muudatus puudutab vanade (enne 10. maid 2004. a kehtestatud) kaitsealade ja üksikobjektide kaitse-eeskirjade uuendamise kohustust. Kehtivate reeglite järgi oleksid sellised kaitse-eeskirjad kehtivad vaid kuni 1. maini 2016. a, st need tuleks enne seda kuupäeva uuendada. Seletuskirja kohaselt on hetkel veel uuendamata ca 190 kaitse-eeskirja ning neid kõiki ei ole võimalik  määratud kuupäevaks uuendada. Selle tagajärjel on reaalne oht, et 58 kaitseala väärtused võivad hävida (võrdluseks: Eestis on kokku ca 400 kaitseala). Selle vältimiseks muudakski eelnõu vanad kaitse-eeskirjad tähtajatult kehtivaks.

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis




VESI

Euroopa Kohus: liikmesriikide asutused ei või lubada projekte, mis ohustavad veekogu seisundit (C-461/13)

Euroopa Kohus tegi 1. juulil murrangulise otsuse, milles leidis, et EL vee raamdirektiivis (2000/60/EÜ) sätestatud veekogu seisundi parandamise eesmärke tuleb muuhulgas arvestada üksikute lubade jm otsuste tegemisel. Otsuse kohaselt tuleb lubavast otsusest keelduda, kui tegevusega kaasneks vähemalt ühe vee kvaliteedielemendi halvenemine klassi võrra allapoole või madalaima klassi korral igasugune halvenemine.

Euroopa Kohtu poole pöördus antud küsimuses tõlgenduse saamiseks Saksamaa kõrgeim halduskohus (liidu halduskohus). Põhikohtuasjas oli keskkonnaorganisatsioon Bund für Umwelt und Naturschutz vaidlustanud siseriiklike asutuste load süvendada Weseri jõge. Organisatsioon leidis, et kaasnev jõe seisundi halvenemine on muhuhulgas vastuolus EL vee raamdirektiivi nõuetega.

Veekogu seisundi halvenemiseks tuleb pidada juba olukorda, kus klassi võrra halveneb üks vee kvaliteedielement, isegi kui sellega ei kaasne veekogu kui terviku seisundiklassi halvenemist

Euroopa Kohus leidis esmalt, et veekogude seisundi parandamise kohustus, mis tuleneb vee raamdirektiivist, ei piirdu vaid programmide koostamise ja meetmete kavandamisega. Liikmesriikide asutused peavad ka konkreetsete projektide lubamisel hindama nende mõju veekogudele ning reeglina mitte lubama projekte, mis halvendavad pinnaveekogu seisundit või võivad ohustada direktiivis seatud eesmärkide saavutamist ettenähtud ajal. Pinnaveekogu seisundi halvenemine leiab aset, kui tegevusega kaasneb vähemalt ühe vee kvaliteedielemendi halvenemine klassi võrra allapoole, isegi kui veekogu kui terviku seisundiklass ei halvene.

Kohtuotsusel on oluline tähendus ka Eestile – meilgi tuleks otsuse kohaselt tulevikus lubade ja planeeringute andmisel veenduda, et lubatav tegevus ei ohusta veekogude seisundit või ei halvenda vee raamdirektiivi nõuete saavutamist.

Kohtuotsuse tekst 


Veeseaduse muutmise seadus

Riigi Teatajas avaldatud veeseaduse muudatused lisavad veeseadusesse sätted, mis reguleerivad merestrateegia koostamist.




MAAPÕU

Keskkonnaministeerium avalikustas uue maapõueseaduse eelnõu

Keskkonnaministeerium avalikustas juuni keskpaigas maapõueseaduse uue tervikteksti eelnõu. Uus eelnõu oleks osaks keskkonnaõiguse kodifitseerimisest, seega on üheks eesmärgiks tagada kooskõla keskkonnaseadustiku üldosa seadusega. Lisasks sellele on ette nähtud aga ka hulk sisulisi muudatusi. Muuhulgas muudetaks asutuste volitusi, lõpetatakse maardlate jagamine riiklikeks ja kohalikeks, karmistataks reegleid nn „tiik-kaevanduste” vältimiseks ja palju muud.

Uue seaduse kohaselt kaotataks maardlate jaotamine riiklikeks ja kohalikeks. Sellega kaasnevalt oleks Keskkonnaamet tulevikus kõigi kaevandamislubade andjaks ning muudetaks keskkonnatasude kohalikele omavalitsustele laekumise korda. Selleks, et vältida olukorda, kus tiikide rajamise ettekäändel rajatakse tegelikult karjääre, näeks uus seadus Keskkonnaametile senisest laiemad volitused keelata ehitamisel tekkinud kaevise võõrandamine.

Uus seadus piiraks jätkuvalt oluliselt maardlatel muu püsiva tegevuse elluviimist, eelkõige ehitustegevust. Uue võimalusena nähakse ette avalikes huvides oleva tehnorajatise (raudtee, maantee, elektriliin) rajamine, kui seda pole võimalik mujale rajada. Olulise muudatusena nähaks veel ette, et põlevkivi aastane kaevandamismäär (praegu 20 milj tonni aastas) ei oleks enam kindlaks määratud Riigikogu poolt seaduses, vaid Vabariigi Valitsuse poolt määrusega. Valitsusel tuleks kaevandamismäär ka iga viie aasta tagant üle vaadata.

Eelnõu kohta oodati kommentaare 17. juulini, teiste seas esitas oma seisukohad ka Keskkonnaõiguse Keskus.

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis




OHTLIKUD AINED

Uus kemikaaliseadus tooks uusi kohustusi suurõnnetuse ohuga ja lõhkeaineid käitlevatele ettevõtjatele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas 15. juulil Vabariigi Valitsusele uue kemikaaliseaduse eelnõu. Uue eelnõu koostamine oli vajalik, kuna kehtivatesse reeglitesse tuli teha sisulisi muudatusi seoses EL direktiiviga 2012/18/EL (nn Seveso III direktiiv) ning juba jõus oleva EL määrusega 98/2013/EL (mille eesmärk on võidelda terrorismiga piirates lõhkematerjalide kättesaadavust avalikkusele). Uus kemikaaliseaduse terviktekst sai välja töötatud muudatuse suure mahu tõttu ja soovist parandada korduvalt muudetud ning hetkel raskestiloetava seaduse kvaliteeti.

Eelnõus kavandatud muudatused mõjutavad eelkõige suurõnnetuse ohuga ettevõtteid ja ettevõtjaid, kes käitlevad tooteid, mida saab kasutada lõhkeainete valmistamiseks. Eelnõu tooks kaasa neli suuremat muudatust:

1) Suurõnnetuse ohuga ettevõtjatele seataks uus kohustus – korraldada vähemalt kolme aasta jooksul õppus, mille eesmärk on hinnata ohutuse tagamise abinõusid ja nende asjakohasust.

2) Päästeamet peaks hakkama koostama ettevõtteväliseid hädaolukorraks valmisoleku plaane ning hindama ka hädaolukorra riskianalüüse koostades doominoefekte. Eesmärgiks oleks suurendada ohutust ja parandada valmisolekut õnnetuse korral.

3) Terrorismi tõkestamiseks piirataks teatud ainete ja neid sisaldavate toodete kättesaadavust avalikkusele.

4) Teatud lõhkeainete lähteainete või neid sisaldavate toodete hulgimüüjad peaksid esitama sellekohase majandustegevuse teate ning kasutama üksnes sularahata arveldust.

Muudatustega korrigeeritakse ka mõistesüsteemi asendades läbivalt sõna „vara“ sõnaga „asi“. Termin „vara“ on seaduse tegelikku eesmärki arvestades liiga lai, hõlmates ka isikule kuuluvaid rahaliselt hinnatavaid õigusi, mis ei kuulu kemikaaliseaduse huvisfääri.

Seadus on kavandatud jõustuma 1.detsembril.

Materjalid Eelnõude Infosüsteemis




KIIRGUS

Uue kiirgusseaduse eelnõu võimaldaks anda lihtsamaid kiirguslubasid tähtajatult

Juuli keskpaigas avalikustas Keskkonnaministeerium uue kiirgusseaduse eelnõu. Eelnõu koostamise üheks põhiajendiks oli keskkonnaõiguse kodifitseerimine – uus seadus peaks viima kiirgusvaldkonna reeglid kooskõlla keskkonnaseadustiku üldosa mõistete, põhimõtte jt reeglitega.

Olulisim sisuline uuendus puudutab kiirgustegevuslubasid. Kehtiva õiguse järgi saab neid lube anda kuni viieks aastaks. Uues eelnõu kohaselt aga saaks väikese ohuga tegevusteks anda loa ka tähtajatult. Seletuskirja kohaselt on praktikas ligi 70% kiirgustegevuslubadest antud hambaröntgenseadmete kasutamiseks, millest lähtuv oht on väike. Tähtajatute lubade andmine võimaldaks seletuskirja kohaselt hoida kokku halduskoormust ja keskenduda enam neile kiirgusallikatele, millest lähtub suurem oht.

Eelnõuga täpsustataks ka paljusid muid sätteid, sh reegleid tegutsemiseks kiirgusavariide puhul.

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis




KALANDUS

Juulist jõustusid uue kalapüügiseaduse rakendusaktid

1. juulist, koos uue kalapüügiseadusega jõustusid ka kolm selle rakendamiseks vajalikku uut määrust:

1)      Vabariigi Valitsuse määrus kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise kohta. Varasemas samateemalises määruses sätestatud reeglitele lisati täiesti uuena reeglid veetaimedele tekitatud kahju kohta.

2)      Keskkonnaministri määrus harrastuskalapüügi reeglite kohta. Eelkõige on muudatused seotud võimalusega taotleda kalastuskaarti elektroonilise kanali kaudu. Harrastuspüügi määrad ei muutu.

3)      Keskkonnaministri määrus kalade või kalamarja asustamise kohta. Lisaks tehnilistele korrektuuridele ei nõuta uue määruse kohaselt kala asustamise taotlemisel enam ekspertiisi liigi sobivuse kohta ega määrata seire teostajat.




JAHINDUS

Keskkonnaministri 9. juuli 2015. a määrus nr 41 „Keskkonnaministri 28. mai 2013. a määruse nr 32 „Jahieeskiri” muutmine“

Riigi Teatajas avaldatud määrus lubab alates 15. juulist teha suuruluki laskekatseid ka ainult seisvale märgile. Sellisel viisil laskekatse sooritanud jahimehed ei tohi samas relva kasutada ajujahil. Muudatus tehti Eesti Jahimeeste Seltsi ettepanekul.




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

KÕKi juhised selgitavad 1. juulist jõustunud planeerimisseadust

1. juulist jõustunud uue planeerimisseaduse selgitamiseks uuendas Keskkonnaõiguse Keskus veebijuhist „Oska osaleda”. Lisaks kodanike abistamisele planeeringute menetluses osalemisel selgitatakse juhistes ka samaaegselt jõustunud muudatusi keskkonnamõju hindamise reeglites. 


Loe edasi »