Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Kadi-Kaisa, Siim ja Pille.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Märts 2014
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Aleksandri 8, 51004 Tartu | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Riigikohus: KOVi rahalise olukorra halvenemine võib õigustada planeeringu kehtestamata jätmist (3-3-1-96-13)

4. märtsil tegi Riigikohus otsuse haldusasjas 3-3-1-96-13, milles oli vaidluse all Rae vallavolikogu otsus jätta kehtestamata Lõhe kinnistu detailplaneering. Juba 2007. a vastuvõetud planeeringu kehtestamata ühe põhjusena tõi vald välja selle, et muutunud rahalise olukorra tõttu ei ole kohalikul omavalitsusel (KOV) võimalik planeeringualal välja ehitada teid ning tehnovõrke ja -rajatisi. Riigikohus leidis, et antud juhul olid KOVi argumendid piisavad selleks, et jätta planeering kehtestamata.

Loe lähemalt

KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Euroopa Komisjon kaebab Eesti keskkonnainfo puuduliku kättesaadavuse pärast kohtusse

Euroopa Komisjon teatas 20. veebruaril, et kaebab Eesti kohtusse, sest Eesti seadused reguleerivad keskkonnainfo kättesaadavust puudulikult. EL direktiiv 2003/4/EÜ (keskkonnainfo direktiiv) näeb ette, et kodanikel on õigus tutvuda oma elukeskkonda puudutava infoga, ning keskkonnainfot valdavad avalikud asutused on kohustatud selle teabe kättesaadavaks tegema. Vastavad nõuded tulenevad nn Århusi konventsioonist, millega nii EL kui Eesti on ühinenud.

Komisjon heidab Eestile ette, et Eesti seadustes puuduvad reeglid erinevate huvide kaalumiseks, kui esineb alus keskkonnainfo väljastamisest keeldumiseks. EL õiguse kohaselt tuleb sellisel juhul kindlaks teha, kas kaalukam on avalik huvi teabe avaldamise vastu või info andmisest keeldumist põhjendav huvi. Kui teabe saamise taotlus lükatakse tagasi seetõttu, et see käsitleb alles koostamisel olevat materjali, peab tagasilükkamisteates ära tooma materjali koostamisega tegeleva asutuse nime ning asja lõpetamiseks eeldatavalt vajamineva aja. Ka need sätted Eesti seadustes hetkel puuduvad.

Komisjon viitab pressiteates, et Eestile on tehtud puudujääkide osas korduvaid hoiatusi, ent ometi ei ole Eesti valitsus teinud midagi olukorra parandamiseks. 2013. aasta aprillis teavitas Eesti komisjoni, et puudujäägid kõrvaldatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) muutmise ja jõustamisega 2013. aasta neljandas kvartalis, ent seni ei ole Eesti komisjonile muudatustest teada andnud.

KeÜS muutmise ja jõustamise seadus on keskkonnaministeeriumi poolt tõepoolest ette valmistatud ning 2013. a juulis Eelnõude Infosüsteemis avalikustatud (vt varasemat uudist). Eelnõu menetlemine ei ole aga läinud plaanitud kiirusega ning justiitsministeerium on teinud sellele hulgaliselt märkusi. 6. märtsil kiitis Vabariigi Valitsus heaks üksnes selle osa algsest KeÜS muutmise eelnõust, mis puudutab keskkonnainfo kättesaadavust ja peaks lüngad Eesti õiguses kõrvaldama. Valitsus kiitis eelnõu heaks ning Riigikogu võttis selle 11. märtsil menetlusse. Muudatused on kavandatud jõustuma 1. juulist 2014.

Euroopa Komisjoni pressiteade

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (612 SE)


Euroopa Kohus: jõukohaste kohtukulude nõue peab tulenema liikmesriigi õigusaktidest (C-530/11)

Euroopa Kohus tegi 13. veebruaril otsuse kohtuasjas C-530/11, milles käsitles nõuet, et keskkonnaasjades ei tohi otsuste vaidlustamisega seotud kulud olla kaebaja jaoks „üle jõu käivad“.

 

Kohtuasi puudutas Euroopa Komisjoni kaebust Ühendkuningriigi vastu. Komisjoni väitel ei täitnud Ühendkuningriik EL direktiivist 2003/35 (nn avalikkuse kaasamise direktiiv) tulenevaid kohustusi, kuna selle direktiivi kohaselt ei tohi kohtumenetlus keskkonnaasjades olla üle jõu käivalt kulukas. Vastav nõue on direktiivi üle võetud Århusi konventsioonist, mille art 9 lg 4 kohaselt ei tohi õiguskaitsevahendid keskkonnaasjades olla takistavalt kallid. Nõude eesmärgiks on tagada, et nii üksikisikutel kui keskkonnaühendustel oleks ka reaalsuses võimalik keskkonnaotsuseid vaidlustada. See omakorda peaks tagama, et üksikisikutele ja ühendustele antud aktiivse rolli kaudu on võimalik keskkonda tõhusamalt kaitsta. Kohtuotsusest ilmneb, et Ühendkuningriigis ei ole õigusaktides paika pandud selgeid reegleid, mis tagaksid, et kohtukulud ei muutu takistavalt kalliks. Pigem on see jäetud kohtute otsustada.

 

Ühendkuningriigi liigsete kohtukulude probleemi on varemgi tõstatatud. Näiteks ilmnes ühes varasemas kohtuasjas nr C-260/11 aprillist 2013, et ühelt betoonitööde teostamise ja jäätmete põletamise loa vaidluses osalenud isikult sooviti mõista kohtukuludena välja kokku ca 88 000 naela (ca 102 600 eurot) (vt selle lahendi kohta ka uudiskirja varasemat uudist). Selles lahendis määratles Euroopa Kohus esmakordselt, milliste kriteeriumide alusel hinnata, kas kohtukulud on üle jõu käivad. Ka nüüdses kohtulahendis kordab kohus lahendis C-260/11 võetud seisukohti.

 

Ühendkuningriik viitas vaidluses, et praktikas on riigi kohtutes hakatud üha vähem rakendama printsiipi, et kaotuse korral maksab kaotaja kõik kohtukulud. Euroopa Kohus leidis aga, et ainult kohtupraktikale viidates ei saa jõukohaste kohtukulude nõuet täidetuks lugeda. Juba asjaolu, et hindamaks liikmesriigi õiguse vastavust EL õigusele, peab Euroopa Kohus analüüsima ja hindama kogu riigi kohtute erinevaid otsuseid, näitab, et nõude ülevõtmine ei ole olnud piisavalt selge ega täpne. Euroopa Kohtu järeldused võivad olla olulised ka Eesti kontekstis. Halduskohtumenetluse reeglite kohaselt kohaldatakse ka Eestis reeglina „kaotaja maksab“ põhimõtet ning kohtukulude vähendamine on jäetud kohtute otsustada. Seega puudub ka Eesti õiguses selge nõue, et kohtukulud ei tohi keskkonaasjades olla üle jõu käivalt kulukad.


Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-530/11




KESKKONNASEIRE

Uue keskkonnaseire seaduse eelnõu on kooskõlastusringil

Keskkonnaministeerium on 11. märtsil esitanud Eelnõude Infosüsteemis kooskõlastusringile keskkonnaseire seaduse eelnõu, millega plaanitakse korrastada kehtivat õigust ja viia see kooskõlla keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) sätetega. Muudatuste peamiseks ajendiks on Justiitsministeeriumi algatusel toimuv kogu keskkonnaõiguse kodifitseerimine, mille eesmärk on koondada kogu keskkonnaõigus terviklikku keskkonnaseadustikku. Hetkel on vastu võetud üldosa seadus (KeÜS), mis on eelnõu seletuskirja kohaselt plaanis jõustada koos rakendusseaduse ja eriosa seadustega 1. jaanuaril 2015. a. Loe KeÜSi jõustamise plaani kohta lähemalt KÕKi 2013. a juulikuu uudiskirjast.

Eelnõu seletuskirja kohaselt kavatsetakse mõisteid KeÜS-ga ühtlustada ning täpsustada ja täiendada keskkonnaseire korralduslikke aspekte ja struktuuri. Muudatused on läbivad ning seetõttu ei ole neist kõigist võimalik lühidalt ülevaadet anda. Seletuskirja kohaselt puudutavad olulisemad muudatused näiteks pikaajalist seireprogrammi, mille koostamine hakkab edaspidi toimuma avatud menetluses. Samuti plaanitakse lisada võimalus sõlmida halduslepinguid seire korraldamiseks riikliku keskkonnaseire programmi alusel, et ei peaks enam seire teostamiseks sõlmima igal aastal lepinguid. See võimaldaks eelnõu seletuskirja kohaselt seiret pikaajaliselt planeerida ja korraldada ning tagada ühtlased võrreldavad pikaajalised seireandmeread prognooside koostamiseks ja mudelite loomiseks. Lisaks kavatsetakse keskkonnaseire eesmärgid sätestada kehtivate üldiste eesmärkide asemel seiretasemete kaupa ning täpsustada suhteid maaomaniku ja -valdaja ning seire vastutava täitja vahel nii kohustuste kui ka õiguste osas.

Keskkonnaseire peamine eesmärk on seireandmete alusel keskkonnaseisundi ja selle muutuste hindamine ja prognoosimine ning keskkonda mõjutavate tegurite muutuste käsitlemine. Tulemusi kasutatakse strateegiate, arengukavade ja tegevuskavade tõhususe hindamisel ja muutmisel. Samuti on neil oluline osa keskkonnalubade menetlemisel ja keskkonnamõju hindamisel, järelevalve tegemisel ning keskkonnavastutuse kohaldamisel.

Eelnõu on kooskõlastusringil kuni 1. aprillini 2014.

Keskkonnaseire seaduse eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis




KESKKONNATASUD

EL uuring: rohelised maksud elavdavad majanduskasvu

3. märtsil avaldas Euroopa Komisjon kaks uuringut üleujutuste vastase kaitse ja roheliste maksude mõjust majandusele. Uuringute tulemuste kohaselt on üleujutuse vastase kaitsesse investeerimisel ning rohelistel maksudel majanduskasvu soodustav mõju. Euroopa Komisjoni sõnul võetakse uuringute tulemusi arvesse EL riikide majanduspoliitikate koordineerimisel nn Euroopa semestri mehhanismi raames.

Uuringutest laiaulatuslikum, keskkonnamaksude reformi käsitlev uuring toob välja eelised, mida annab tööjõu asemel ressursside kasutamise ja saastamise maksustamine (nt suurendades õhu- ja veesaaste makse). Uuringute tulemused põhinevad 12 liikmesriigi (sh Eesti) andmetel.

Eesti suhtes tuuakse uuringus välja, et keskkonnamaksudest lisatulu saamiseks on võimalused olemas, Euroopa Komisjon teeb ettepaneku tugevdada just sõidukeid ja jäätmeid puudutavaid tasusid. Uuringu kohaselt on transporti puudutavad maksud Eestis ELi madalaimad. Seejuures on tehtud ettepanek muuta raskeveokimaksu selliselt, et see kohalduks ka muudele autodele (nii äri- kui eraisikule kuuluvatele) ning põhineks autode eristamisel vastavalt nende keskkonnasäästlikkusele. Euroopa Komisjon soovitab veel sisse seada mõned uued maksud (nt teatud väetiste kasutamise ja põletusjäätmete käitlemise eest, lennundusmaks) ning suurendada teatud olemasolevaid makse (nt keskkonnatasusid õhusaaste ja prügilatasu tavajäätmete ladustamise eest).

Keskkonna- ja majanduspoliitika seoseid käsitlev uuring (ingl, pdf)

Keskkonnamaksureformi käsitlev uuring (ingl k, pdf)

Euroopa Komisjoni pressiteade




KLIIMAMUUTUS

Euroopa Parlament ja EL Nõukogu jõudsid kokkuleppele lennunduse saastekvootide osas

4. märtsil jõudsid Euroopa Parlament ja EL Nõukogu mitteametliku kokkuleppeni lennundussektorile EL kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (EU ETS) kohaldamises. Küsimus on vaidlusi tekitanud alates 2012. aastast, mil ka lennutegevus süsteemi lisati.

Esmalt laiendati EU ETSi kõigile lendudele, mis algasid või lõppesid EL lennujaamades (st süsteem hõlmas ka EL-väliseid lennufirmasid). Järgnenud rahvusvaheliste vaidluste ja mitmete läbirääkimiste tulemusena esitles Euroopa Komisjon 2013. a sügisel eelnõu, mille kohaselt hakkaks EU ETS hõlmama lennundussektori heitkoguseid üksnes teatud lendude osas, mis toimuvad Euroopa õhuruumi piires. Kajastasime eelnõu sisu ning eelnenud menetlust KÕKi 2013. a novembrikuu uudiskirjas ja selles viidatud varasemates uudiskirjades.

Saavutatud mitteametliku kokkuleppega tehakse eelnõus muudatused. Kokkuleppe kohaselt hõlmaks EU ETS 2017. aasta alguseni ainult Euroopa siseseid lende ning seejärel ka kõiki muid lende, mis algavad ja lõppevad EL-s.  Uue eelnõuga kohustataks EL liikmesriike esitama aruanne, kuidas nad saastekvootide enampakkumisest saadud tulu kasutavad. Euroopa Parlamendi selgituste kohaselt soovitakse selle tulemusena muuta rahakasutus läbipaistvaks. Kriitikute arvates esineb oht, et raha ei kasutataks kliimamuutuste ärahoidmiseks või leevendamiseks.

Järgmise sammuna tuleks eelnõu ka ametlikult heaks kiita nii Euroopa Parlamendi kui EL Nõukogu poolt.

Euroopa Parlamendi pressiteade (ingl k)


Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 176/2014, 25. veebruar 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 1031/2010 eelkõige selleks, et määrata kindlaks, kui palju müüakse aastatel 2013–2020 enampakkumisel kasvuhoonegaaside saastekvoote

Euroopa Liidu Teatajas avaldati määrus, millega perioodil 2014-2016 vähendatakse ning 2019-2020 suurendatakse nn kvoodioksjonitel müüdavate heitkoguse lubade hulka. Tegemist on nn backloading-mehhanismiga, mille ajendite kohta saab lugeda KÕKi 2013. a juulikuu uudiskirjast.


Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 206/2014, 4. märts 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 601/2012 seoses muude kasvuhoonegaaside kui CO2 globaalse soojendamise potentsiaaliga

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud määrusega soovitakse EL õigus viia kooskõlla ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) osaliste 2011. a konverentsi otsusega.




ENERGEETIKA

Riigikogu 19.02.2014. a otsus „Transpordi arengukava 2014–2020“ kinnitamise kohta

Riigi Teatajas avaldati „Transpordi arengukava 2014–2020“, milles sätestatakse transpordivaldkonna tegevusplaan järgnevateks aastateks. Arengukava eelnõu sisu kajastasime KÕKi 2013. a detsembrikuu uudiskirjas ning KÕKi 2013. a juulikuu uudiskirjas. Riigikogus arengukavasse sisulisi muudatusi ei tehtud.




VÄLISÕHU KAITSE

Euroopa Parlament ja EL Nõukogu saavutasid kokkuleppe lennumüra vähendamiseks

29. jaanuaril jõudsid Euroopa Parlament ja EL Nõukogu põhimõttelise kokkuleppeni uue EL määruse eelnõu osas, millega kehtestataks lennumüraga seotud käitamispiirangud. Eelnõu ajendiks on Euroopa riikides lennukite müra suhtes erinevate piirangute kohaldamine ning soov kaitsta lennujaamade lähistel elavaid inimesi lennukimüra mõjude eest. Kajastasime eelnõu ajendeid ning sisu lähemalt KÕKi 2012. a juunikuu uudiskirjas.

Kavandatavad eeskirjad põhinevad raamdokumendil „Tasakaalustatud lähenemine lennumüraalasele korraldusele“, mille on heaks kiitnud ka Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) ja mille eesmärgiks on tasakaalustada kohalike elanike tervise kaitset ja lennuliikluse huvisid. Eelnõuga plaanitakse ühtlustada harmoniseerida ja tugevdada lennujaamade käitamispiirangute seadmise menetlusreegleid. Reeglite tuumaks on, et liikmesriigid peavad hindama müraolukorda lennuväljal, seadma müra vähendamise eesmärgi ning rakendama eesmärgi saavutamiseks sobilikke meetmeid. Kavandatav EL määrus hakkaks kohalduma üksnes suurte lennujaamade suhtes, kus toimub aastas üle 50 000 tsiviillennu.

Järgmise sammuna tuleb eelnõu ka ametlikult heaks kiita nii EL Nõukogu poolt kui ka Euroopa Parlamendi poolt. Uus määrus jõustuks kahe aasta möödumisel pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

EL Nõukogu pressiteade (pdf, ingl k)


Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 136/2014, 11. veebruar 2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitega (Euro 5 ja Euro 6) ning komisjoni määrust (EL) nr 582/2011 seoses raskeveokite heitega (Euro VI)

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud määrusega tehti muudatusi teatud mootorsõidukite tüübikinnitusega seotud nõuetes, nt kasutatavate etalonkütuste osas.


Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 133/2014, 31. jaanuar 2014, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 ja komisjoni määrust (EL) nr 582/2011 seoses heitkoguste piirväärtustega

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud määrus puudutab teatud sõidukitele ja mootoritele lisanõuete kehtestamist või muutmist, mida liikmesriigid, tootjad ja tehnilised teenistused peavad järgima tüübikinnituse andmisel ja nõuetele vastavuse kontrollimisel.


Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 134/2014, 16. detsember 2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 168/2013 seoses keskkonnamõju ja mootori võimsust käsitlevate nõuetega ning muudetakse selle V lisa

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud määrus puudutab L-kategooria sõidukite (nt mootorrattad, mopeedid) ja nende jaoks ette nähtud süsteemide, osiste ja eraldi seadmestike keskkonna- ja võimsusnõuete tehnilisi nõudeid ja katsemenetlusi, mis on vajalikud tüübikinnituse saamiseks kooskõlas EL määrusega (EL) nr 168/2013 (sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta).


Kavandatakse muudatusi looma- ja linnukasvatuses tekkivate saasteainete arvutamise metoodika osas

Keskkonnaministeerium esitas 19. veebruaril Eelnõude Infosüsteemis kooskõlastusringile määruse eelnõu, mis reguleeriks meetodeid looma- ja linnukasvatuses õhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramiseks. Tegemist on eelnõuga, millega plaanitakse uuendada ja täpsustada kehtivat metoodikat, mis on reguleeritud keskkonnaministri vastava määrusega. Sarnaselt kehtiva määrusega hakkaks uus määrus käsitlema ammoniaagi (NH3), metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O) heitkoguste määramise metoodikat.

Käitaja, kelle keskkonnaluba on välja antud seni kehtinud metoodika alusel, võib eelnõukohase metoodika kasutusele võtta pärast keskkonnaloa uuendamise taotlemist ning uue loa väljastamist Keskkonnaameti poolt. Ühe olulisema muudatusena plaanitakse samas saasteainete lendumisprotsente alandada, tulenevalt erinevate uuringute tulemustest. Kuna loas metoodika alusel arvutatud NH3 ja N2O heitkoguse eest peab loa omanik tasuma saastetasu, siis lendumisprotsentide alandamise  tulemusena oleks uue metoodika alusel arvutatud saastetasu väiksem. Seetõttu võiksid käitajad olla huvitatud nii lubade uuendamisest kui uue metoodika alusel aru andmisest.

Keskkonnaministri määruse ”Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid” eelnõu




LOODUSKAITSE

Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu saavutasid kokkulepe invasiivsete võõrliikide piiramiseks

5. märtsil jõudsid Euroopa Parlament ja EL Nõukogu põhimõttelisele kokkuleppele uue EL invasiivsete võõrliikide määruse eelnõu sisu osas. Invasiivsed võõrliigid on sellised võõrliigid, mis on viidud väljapoole nende tänapäevast või ajaloolist looduslikku levilat, suudavad uues levialas ellu jääda ning hiljem paljuneda, ohustades seal ökosüsteeme, elupaiku või liike ning tekitades majanduslikku või keskkonnakahju (nt ameerika naarits ehk mink). Eelnõu peamiseks ajendiks on invasiivsete võõrliikide negatiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Euroopa Komisjoni sõnul on sellised liigid üks peamine ja kasvav bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja liikide hävimise põhjustaja.

Uue EL määrusega plaanitakse reguleerida invasiivsete võõrliikide sissetoomist, levimise ennetamist ning ohjamist. Samuti nõutaks EL liikmesriikidelt sissetoomise teede ja leviku kohta analüüse, järelevalve süsteemi sisseseadmist ja tegevuskavasid. Eelnõu kohaselt koostataks nimekiri liikidest, mida ei tohi transportida, turule lasta, kasvatada, pidada ega keskkonda lasta. Liikidega, mis on sünnipärased mõnes Euroopa piirkonnas, aga invasiivseks võõrliigiks teises Euroopa piirkonnas, plaanitakse tegeleda tõhustatud piirkondliku riikidevahelise koostöö kaudu.

Kokkulepitud eelnõu tuleb heaks kiita veel Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu poolt.

Euroopa Parlamendi pressiteade (ingl k)

Euroopa Komisjoni poolt avalikustatud uus EL invasiivsete võõrliikide määruse eelnõu (pdf)




VESI

Veeseaduse muudatustega plaanitakse lihtsustada supelrannas rajatiste vette püstitamist

Riigikogu võttis 11. märtsil menetlusse veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (611 SE), millega soovitakse muuta paindlikumaks supelranda teenindavate spordi- või puhkerajatiste vette ehitamine.

Eelnõuga plaanitakse muuta veeseaduse peatüki 4.1 sätteid, mis reguleerivad avaliku veekogu koormamist ehitisega ehk vette ehitamist. Nende sätete kohaselt peab veekogusse ehitamiseks (kui tegemist on kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega, nt meretuulepargiga) olema saadud Vabariigi Valitsuselt hoonestusluba. Hoonestusloa menetlust ei algatata, kui sama ala suhtes on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus või maakonnaplaneering. Et hetkel on algatatud mitme maakonna merealade planeeringud, on praktikas tekkinud probleem, et neil aladel ei saa kuni planeeringute kehtestamiseni hoonestuslube menetleda. Eelnõu seletuskirjas viidatakse küll peamiselt ühele konkreetsele juhtumile – Pärnu supelranda rajatavale kuurortelevandi atraktsioonile. Kuurortelevandi ehitamiseks taotleti hoonestusluba, ent käimasoleva maakonnaplaneeringu tõttu ei olnud võimalik seda menetlusse võtta.

Samuti muudetakse lihtsamate ehitiste puhul hoonestusloa andjat, et võimaldada selliste ehitiste osas kiiremat ja paindlikumat menetlust. Kehtiva seaduse kohaselt on hoonestusloa andjaks Vabariigi Valitsus, eelnõu kohaselt võib teatud ehitiste puhul anda hoonestusloa majandus- ja kommunikatsiooniminister. Eelnõu kohaselt on sellisteks ehitisteks supelranda teenindavad kuni 60 m2 ehitisealuse pinnaga puhke- ja spordirajatised. 

Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (611 SE) materjalid Riigikogu kodulehel


Määruse eelnõuga plaanitakse täpsustada veekogude paisutamise nõudeid

Keskkonnaministeerium saatis 18. veebruaril Eelnõude Infosüsteemis kooskõlastusringile uue määruse eelnõu, millega täpsustatakse nõudeid veekogu paisutamisele, paisutamisega seotud keskkonnaseirele ning paisude likvideerimisele.

Täpsustatud nõuded on seotud hiljutiste muudatustega veeseaduses, millega täpsustati ja täiendati muuhulgas ka paisutamise nõudeid (vt varasemat uudiskirja uudist). Kuni muudatuste jõustumiseni 2014. a jaanuarist reguleeris veekogu paisutamist ja veetaseme alandamist keskkonnaministri 27.07.09 määrus nr 39 „Nõuded veekogu paisutamise, veetaseme alandamise ja veekogu tõkestamise ning paisu kohta“. Veeseaduse muutmisega on sellest määrusest mitmed nõuded seadusesse üle tõstetud ning määrus muutunud kehtetuks.

Täpsustatud nõuded määravad ära andmed, mis pannakse paika paisu vee erikasutusloas – nt  paisu tekitatav suurim ja vähim veetase, paisu tehnilise ülevaatamise kord ja sagedus, keskkonnaseire nõuded jm. Lisaks kehtestatakse konkreetsed ehituslikud nõuded, mis peavad tagama selle, et kalad ei satuks turbiinidesse või muudesse paisutamisega seotud ehitistesse. Muud määruse nõuded puudutavad ökoloogilise miinimumvooluhulga määramist ning veetaseme alandamise ja paisude likvideerimise tingimusi.

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis




MULLAKAITSE

EL loobub mulladirektiivi eelnõust

Uudisteagentuuri ENDS teatel otsustati märtsi alguses toimunud EL liikmesriikide keskkonnaministrite kohtumisel loobuda 2006. aastal välja töötatud mullastiku raamdirektiivi eelnõust, kuna selle menetlemisega ei suudeta edasi minna. Mitmed liikmesriigid on algusest peale eelnõu vastu olnud ning 2013. a lõpus tõstatas Euroopa Komisjon võimaluse eelnõu praegu tagasi võtta ning esitada see parlamendile ja nõukogule uuesti hoopis järgmise Komisjoni koosseisu poolt (vt ka oktoobrikuise uudiskirja uudist).

Direktiivi eelnõu oleks näinud ette, et liikmesriigid määratlevad kahjustatud pinnasega alad ning panevad paika eesmärgid ja meetmed nende kaitsmiseks. Samuti oleks liikmesriikidel tulnud läbi viia saastunud alade inventuur. Direktiivi vastu on seni olnud Austria, Prantsusmaa, Saksamaa, Holland ja Ühendkuningriik.

Mullakaitsega seotud materjalide ülevaade KÕKi veebilehel




METSANDUS

Avaldati metsaseadust täpsustavad metsa majandamise eeskirja muudatused

26. veebruaril avaldati Riigi Teatajas keskkonnaministri määruse „Metsa majandamise eeskiri“ muudatused. Määruse muudatused on tihedalt seotud möödunud aasta lõpus vastu võetud ning käesoleval aastal jõustunud metsaseaduse muudatustega.

Suurimad muudatused on tehtud lage- ja turberaie reeglites. Lähtuvalt metsaseaduse muudatustest toimub segametsades lage- ja turberaie aluseks oleva nn küpsusvanuse arvestamine nüüdsest mitte enamuspuuliigi, vaid kaalutud koosseisu alusel, st arvestades erinevate puude osakaalu ja nende lubatud raievanuseid.  Määruse kohaselt lubatakse ka sanglepa ning haava raieid lisaks küpsusvanuse saavutanud metsadele ka nn küpsusdiameetri saavutanud metsades. Turberaiet lubatakse uue eeskirja kohaselt samuti küpsusdiameetri alusel. Samuti suurendati häilraiel häilude lubatud läbimõõtu (30 meetrilt 40 meetrile) ning lubati harvendada veerraie servale jäävat metsa, metsa kõrgusele vastava laiusega ribalt.

Lisaks sellele lisati muudatustega metsatee valdajatele õigus rajada tee kõrvale laoplats. Laoplatsi lubatud laiuseks on 10 m, selle rajamise aluseks tuleb koostada tehnoloogiline skeem. Muudetud on ka raielankide raidmetest puhastamise nõudeid ja mitmeid teisi raieid puudutavaid nõudeid.

Suur osa nõuetest jõustusid 1. märtsist, lage- ja turberaiet puudutavad muudatused jõustuvad 1. juulil.

Metsa majandamise eeskirja muudatused


Keskkonnaministri 21. veebruari 2014. a määrus nr 3 „Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded“

Määrus kehtestab metsateede ohutuse ja kasutatavuse tagamise nõuded (nt tuleb eemaldada liiklust ohustavad esemed, sildadel ei tohi olla auke ega läbivajumisi). Kui nõuded pole täidetud, tuleb puudused kõrvaldada kuu aja jooksul.




JÄÄTMED

Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu põhimõtteline kokkulepe jäätmesaadetiste määruse eelnõu osas

6. märtsil jõudsid Euroopa Parlament ja EL Nõukogu põhimõttelise kokkuleppeni  EL määruse eelnõu osas, millega plaanitakse muuta EL määrust (EÜ) nr 1013/2006 (jäätmesaadetiste kohta). Eelnõu eesmärk on tõkestada inimese tervisele kahjulike ning keskkonda ohustavate ebaseaduslike jäätmete vedusid. Eelnõu ajendiks on liikmesriigiti oluliselt erinevad jäätmete vedude kontrollisüsteemid. See toob aga omakorda kaasa ebaseaduslikud jäätmete veod väiksema kontrolliga riiki. Seetõttu kavatsetakse eelnõuga tugevdada meetmeid, millega tagada ühtlasem jäätmesaadetiste regulatsiooni rakendamine. Kajastasime eelnõu sisu ja ajendeid lähemalt KÕKi 2013. a augustikuu uudiskirjas seoses eelnõu avalikustamisega Euroopa Komisjoni poolt.

Saavutatud kokkuleppe kohaselt tuleks liikmesriikides 1. jaanuariks 2017. a kehtestada kontrollikavad, mis peaksid sisaldama kontrolli miinimumnõudeid, eesmärke ja prioriteete. Kontrollikavad peaksid hakkama põhinema riskihindamisel, neid tuleks regulaarselt üle vaadata ning uuendada vähemalt iga kolme aasta järel. Lisaks plaanitakse ette näha nõue igaaastaste kontrollidega seotud teabe avalikustamiseks, sh elektrooniliselt. Kavandatavat määrust plaanitakse hakata kohaldama alates 1. jaanuarist 2016. a.

Järgmise sammuna tuleb eelnõu ka ametlikult Euroopa Parlamendi poolt (eelduslikult 17. aprillil) ning seejärel ka EL Nõukogu poolt heaks kiita.

EL Nõukogu pressiteade (ingl k, pdf)


Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2009. a määruse nr 78 „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded ning laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise, üleandmise, nendest teavitamise ja arvestuse pidamise üle järelevalve teostamise kord” muutmine

Riigi Teatajas avaldati muudatused, millest üheks olulisemaks on laevaheitmete vastuvõtmise akti vormi kehtestamine. See tuleb sadama pidaja poolt täita ja esitada elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu Veeteede Ametile ja Keskkonnainspektsioonile.


Pakendiseaduse muutmise seadus

Riigi Teatajas avaldati pakendiseaduse muudatused, millega plaanitakse Eesti õigusesse üle võtta EL direktiivi 2013/2/EL (pakendidirektiivi) I lisa, mis sisaldab selgitavaid näiteid pakendite mõiste sisustamiseks (nt pakend on maiustustekarp, CD-karpi ümbritsev kile, ent mitte teekotid).




OHTLIKUD AINED

REACH-määruse loakohustusega ainete nimekirja täiendatakse 9 ainega

EL riikide esindajad andsid heakskiidu Euroopa Komisjoni määruse eelnõule, millega lisataks EL kemikaalide registreerimist ja kasutamist piirava määruse nr 1907/2006 (nn REACH-määruse) XIV lisasse 9 uut kemikaali. Tegemist on ohtlike ainetega, mida võib pärast üleminekuperioodi (antud juhul 18 kuud) kasutada vaid Euroopa Komisjoni loal. Üheksa nimekirja lisatava aine hulka kuuluvad teiste seas nt arseenhape, 1,2-dikloroetaan jt eelkõige tööstuses kasutatavad ained.

Määruse muudatused jõustuvad nende avaldamisel EL Teatajas, enne seda on otsuse osas võimalik seisukohta avaldada ka Euroopa Parlamendil ja EL Nõukogul.

Allikas: ENDS Europe

Euroopa Komisjoni määruse eelnõu


EL Nõukogu võttis vastu biotsiidimääruse muudatused

10. märtsil võttis EL Nõukogu vastu uue EL määruse (EL) 528/2012 (nn biotsiidimäärus) muudatused,. Uus biotsiidimäärus kehtib alates 1. septembrist 2013 ning see hõlmab putukamürke ja tõrjevahendeid, kuid mitte meditsiinilisi või põllumajanduslikke taimekaitsevahendeid. Vastuvõetud muudatuste ajendiks on parandada lühikese aja jooksul praktikas ilmnenud probleeme seoses määruse sätete kohaldamisega.

Vastuvõetud muudatustega kõrvaldatakse tõkkeid biotsiididega töödeldud toodete ning biotsiidis sisalduvate toimeainete turule laskmiseks. Euroopa Parlament on EL biotsiidimääruse muudatused juba heaks kiitnud, mistõttu tuleb järgmise sammuna avaldada muudatused EL Teatajas.

EL Nõukogu poolt vastu võetud biotsiidimääruse muudatuste eelnõu (pdf, ingl k)

EL Nõukogu pressiteade (pdf, ingl k)


Majandus- ja kommunikatsiooniministri 4. märtsi 2014. a määruse nr 17 „Teede- ja sideministri 6. detsembri 2000. a määruse nr 106 „Nõuded kemikaali hoiukohale, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas, autoterminalis, raudteejaamas ja lennujaamas ning erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele” muutmine“

Riigi Teatajas avaldatud määrusega muudeti ammooniumnitraadi hoidlate ja muude ehitiste vahelise ohutuskauguse reegleid, eelnõu kohta lähemalt saate lugeda meie veebruari uudiskirjast.




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Otsime uut juristi

 Otsime oma toimekasse kollektiivi uut liiget - juristi. Uue töötaja peamisteks ülesanneteks on õigusteenuse osutamine ja keskkonnaõiguse arengute kajastamine igakuises uudiskirjas. Kandideerimiseks saada 27. märtsiks oma CV ning lühike motivatsioonikiri (kuni 500 sõna) aadressile: kart@k6k.ee. Lisainfo samalt meiliaadressilt või telefonilt 742 4524. 

Loe edasi »


Lugejad on keskkonnaõiguse uudiskirjaga rahul

Jaanuaris-veebruaris läbi viidud lugejaküsitluse tulemused näitasid, et keskkonnaõiguse igakuise uudiskirja lugejad on sellega jätkuvalt rahul. Ülekaalukas osa vastanutest on rahul uudiste mahu ja sisuga, samuti selle edastamise viisi ja sagedusega. Küsitlusele vastas kokku 62 uudiskirja lugejat. Aitäh kõigile vastajatele!

Loe edasi »


Ilmus keskkonnaseadustiku kommenteeritud väljaanne

 Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) eestvedamisel ilmusid kaheksa autori kommentaarid peatselt jõustuvale keskkonnaseadustiku üldosa seadusele. Kommentaarid selgitavad põhjalikult seadustiku sätteid, ent annavad ühtlasi ülevaate Eesti keskkonnaõiguse taustast ja sisust üldisemalt. 

 Loe edasi »


Riigikogus menetletav planeerimisseadus vajab täiendavat arutelu

Täna, 26. veebruaril, saatis KÕK Riigikogu majanduskomisjonile kirja, milles juhib rahvasaadikute tähelepanu menetletava planeerimisseaduse eelnõus sisalduvatele puudustele. KÕKi hinnangul vajaksid muutmist või täiendamist planeeringute keskkonnamõju hindamise, avalikkuse kaasamise, maavarade kasutuse planeerimise ja eriplaneeringute reeglid. Eelnõule on seisukohti esitanud ka mitmed teised osapooled (asumiseltsid, Eesti Planeerijate Ühing), mistõttu tegi KÕK ettepaneku korraldada eelnõu teemal ümarlaud, mis annaks Riigikogu liikmetele otsustamiseks vajalikku infot.

Loe edasi »


Keskkonnaühendused ja KÕK: Rail Balticu planeerimisel ühe trassi väljavalimine oleks ennatlik ja õigusvastane

 Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) ja Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) saatsid eile Rail Balticu planeerimise töörühmale ühise kirja, milles rõhutavad vajadust jätkata raudteetrassi asukohavalikul erinevate alternatiivide kaalumist. Organisatsioonide hinnangul oleks eelistatava asukoha valik praeguses etapis ennatlik ning õigusvastane. 

Loe edasi »