KESKKONNAALASED ÕIGUSED
Euroopa Komisjon kaebab Eesti keskkonnainfo puuduliku
kättesaadavuse pärast kohtusse
Euroopa Komisjon
teatas 20. veebruaril, et kaebab Eesti kohtusse, sest Eesti seadused
reguleerivad keskkonnainfo kättesaadavust puudulikult. EL direktiiv 2003/4/EÜ
(keskkonnainfo direktiiv) näeb ette, et kodanikel on õigus tutvuda oma
elukeskkonda puudutava infoga, ning keskkonnainfot valdavad avalikud asutused
on kohustatud selle teabe kättesaadavaks tegema. Vastavad nõuded tulenevad nn Århusi
konventsioonist, millega nii EL kui Eesti on ühinenud. Komisjon heidab
Eestile ette, et Eesti seadustes puuduvad reeglid erinevate huvide kaalumiseks,
kui esineb alus keskkonnainfo väljastamisest keeldumiseks. EL õiguse kohaselt
tuleb sellisel juhul kindlaks teha, kas kaalukam on avalik huvi teabe
avaldamise vastu või info andmisest keeldumist põhjendav huvi. Kui teabe
saamise taotlus lükatakse tagasi seetõttu, et see käsitleb alles koostamisel
olevat materjali, peab tagasilükkamisteates ära tooma materjali koostamisega
tegeleva asutuse nime ning asja lõpetamiseks eeldatavalt vajamineva aja. Ka
need sätted Eesti seadustes hetkel puuduvad. Komisjon viitab
pressiteates, et Eestile on tehtud puudujääkide osas korduvaid hoiatusi, ent
ometi ei ole Eesti valitsus teinud midagi olukorra parandamiseks. 2013. aasta
aprillis teavitas Eesti komisjoni, et puudujäägid kõrvaldatakse
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) muutmise ja jõustamisega 2013. aasta
neljandas kvartalis, ent seni ei ole Eesti komisjonile muudatustest teada
andnud. KeÜS muutmise ja
jõustamise seadus on keskkonnaministeeriumi poolt tõepoolest ette valmistatud
ning 2013. a
juulis Eelnõude Infosüsteemis avalikustatud (vt varasemat uudist).
Eelnõu menetlemine ei ole aga läinud plaanitud kiirusega ning
justiitsministeerium on teinud sellele hulgaliselt märkusi. 6. märtsil kiitis
Vabariigi Valitsus heaks üksnes selle osa algsest KeÜS muutmise eelnõust, mis
puudutab keskkonnainfo kättesaadavust ja peaks lüngad Eesti õiguses kõrvaldama.
Valitsus kiitis eelnõu heaks ning Riigikogu võttis selle 11. märtsil
menetlusse. Muudatused on kavandatud jõustuma 1. juulist 2014. Euroopa Komisjoni
pressiteade Keskkonnaministeeriumi pressiteade Keskkonnaseadustiku
üldosa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (612
SE)
Euroopa Kohus: jõukohaste kohtukulude nõue peab tulenema
liikmesriigi õigusaktidest (C-530/11)
Euroopa Kohus tegi 13. veebruaril otsuse kohtuasjas C-530/11,
milles käsitles nõuet, et keskkonnaasjades ei tohi otsuste vaidlustamisega
seotud kulud olla kaebaja jaoks „üle jõu käivad“. Kohtuasi puudutas Euroopa Komisjoni kaebust Ühendkuningriigi vastu.
Komisjoni väitel ei täitnud Ühendkuningriik EL
direktiivist 2003/35 (nn avalikkuse kaasamise direktiiv) tulenevaid
kohustusi, kuna selle direktiivi kohaselt ei tohi kohtumenetlus
keskkonnaasjades olla üle jõu käivalt kulukas. Vastav nõue on direktiivi üle
võetud Århusi konventsioonist, mille art 9 lg 4 kohaselt ei tohi
õiguskaitsevahendid keskkonnaasjades olla takistavalt kallid. Nõude eesmärgiks
on tagada, et nii üksikisikutel kui keskkonnaühendustel oleks ka reaalsuses
võimalik keskkonnaotsuseid vaidlustada. See omakorda peaks tagama, et
üksikisikutele ja ühendustele antud aktiivse rolli kaudu on võimalik keskkonda
tõhusamalt kaitsta. Kohtuotsusest ilmneb, et Ühendkuningriigis ei ole
õigusaktides paika pandud selgeid reegleid, mis tagaksid, et kohtukulud ei
muutu takistavalt kalliks. Pigem on see jäetud kohtute otsustada. Ühendkuningriigi liigsete kohtukulude probleemi on
varemgi tõstatatud. Näiteks ilmnes ühes varasemas kohtuasjas nr
C-260/11 aprillist 2013, et ühelt betoonitööde teostamise ja jäätmete
põletamise loa vaidluses osalenud isikult sooviti mõista kohtukuludena välja
kokku ca 88 000 naela
(ca 102 600 eurot) (vt selle lahendi kohta ka uudiskirja varasemat uudist).
Selles lahendis määratles Euroopa Kohus esmakordselt, milliste kriteeriumide
alusel hinnata, kas kohtukulud on üle jõu käivad. Ka nüüdses kohtulahendis
kordab kohus lahendis C-260/11 võetud seisukohti. Ühendkuningriik viitas vaidluses, et praktikas on riigi
kohtutes hakatud üha vähem rakendama printsiipi, et kaotuse korral maksab
kaotaja kõik kohtukulud. Euroopa Kohus leidis aga, et ainult kohtupraktikale
viidates ei saa jõukohaste kohtukulude nõuet täidetuks lugeda. Juba asjaolu, et
hindamaks liikmesriigi õiguse vastavust EL õigusele, peab Euroopa Kohus
analüüsima ja hindama kogu riigi kohtute erinevaid otsuseid, näitab, et nõude
ülevõtmine ei ole olnud piisavalt selge ega täpne. Euroopa Kohtu järeldused
võivad olla olulised ka Eesti kontekstis. Halduskohtumenetluse reeglite
kohaselt kohaldatakse ka Eestis reeglina „kaotaja maksab“ põhimõtet ning
kohtukulude vähendamine on jäetud kohtute otsustada. Seega puudub ka Eesti
õiguses selge nõue, et kohtukulud ei tohi keskkonaasjades olla üle jõu käivalt
kulukad.
Euroopa
Kohtu otsus kohtuasjas C-530/11
KESKKONNASEIRE
Uue keskkonnaseire seaduse eelnõu on kooskõlastusringil
Keskkonnaministeerium
on 11. märtsil esitanud Eelnõude Infosüsteemis kooskõlastusringile keskkonnaseire
seaduse eelnõu, millega plaanitakse korrastada kehtivat õigust ja viia see
kooskõlla keskkonnaseadustiku
üldosa seaduse (KeÜS) sätetega. Muudatuste peamiseks ajendiks on
Justiitsministeeriumi algatusel toimuv kogu keskkonnaõiguse kodifitseerimine,
mille eesmärk on koondada kogu keskkonnaõigus terviklikku keskkonnaseadustikku.
Hetkel on vastu võetud üldosa seadus (KeÜS), mis on eelnõu seletuskirja
kohaselt plaanis jõustada koos rakendusseaduse ja eriosa seadustega 1.
jaanuaril 2015. a.
Loe KeÜSi jõustamise plaani kohta lähemalt KÕKi 2013. a juulikuu
uudiskirjast. Eelnõu
seletuskirja kohaselt kavatsetakse mõisteid KeÜS-ga ühtlustada ning täpsustada ja
täiendada keskkonnaseire korralduslikke aspekte ja struktuuri. Muudatused on
läbivad ning seetõttu ei ole neist kõigist võimalik lühidalt ülevaadet anda.
Seletuskirja kohaselt puudutavad olulisemad muudatused näiteks pikaajalist
seireprogrammi, mille koostamine hakkab edaspidi toimuma avatud menetluses.
Samuti plaanitakse lisada võimalus sõlmida halduslepinguid seire korraldamiseks
riikliku keskkonnaseire programmi alusel, et ei peaks enam seire teostamiseks
sõlmima igal aastal lepinguid. See võimaldaks eelnõu seletuskirja kohaselt seiret
pikaajaliselt planeerida ja korraldada ning tagada ühtlased võrreldavad
pikaajalised seireandmeread prognooside koostamiseks ja mudelite loomiseks. Lisaks
kavatsetakse keskkonnaseire eesmärgid sätestada kehtivate üldiste eesmärkide
asemel seiretasemete kaupa ning täpsustada suhteid maaomaniku ja -valdaja ning
seire vastutava täitja vahel nii kohustuste kui ka õiguste osas. Keskkonnaseire
peamine eesmärk on seireandmete alusel keskkonnaseisundi ja selle muutuste
hindamine ja prognoosimine ning keskkonda mõjutavate tegurite muutuste käsitlemine.
Tulemusi kasutatakse strateegiate, arengukavade ja tegevuskavade tõhususe
hindamisel ja muutmisel. Samuti on neil oluline osa keskkonnalubade
menetlemisel ja keskkonnamõju hindamisel, järelevalve tegemisel ning
keskkonnavastutuse kohaldamisel. Eelnõu on
kooskõlastusringil kuni 1. aprillini 2014.
Keskkonnaseire
seaduse eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis
KESKKONNATASUD
EL uuring: rohelised maksud elavdavad majanduskasvu
3. märtsil avaldas
Euroopa Komisjon kaks uuringut üleujutuste vastase kaitse ja roheliste maksude mõjust
majandusele. Uuringute tulemuste kohaselt on üleujutuse vastase kaitsesse
investeerimisel ning rohelistel maksudel majanduskasvu soodustav mõju. Euroopa Komisjoni sõnul võetakse uuringute
tulemusi arvesse EL riikide
majanduspoliitikate koordineerimisel nn Euroopa semestri mehhanismi raames. Uuringutest
laiaulatuslikum, keskkonnamaksude
reformi käsitlev uuring toob välja eelised, mida annab tööjõu asemel
ressursside kasutamise ja saastamise maksustamine (nt suurendades õhu- ja veesaaste makse).
Uuringute tulemused põhinevad 12 liikmesriigi (sh Eesti) andmetel. Eesti suhtes
tuuakse uuringus välja, et keskkonnamaksudest lisatulu saamiseks on võimalused
olemas, Euroopa Komisjon teeb ettepaneku tugevdada just sõidukeid ja jäätmeid
puudutavaid tasusid. Uuringu kohaselt on transporti puudutavad maksud Eestis
ELi madalaimad. Seejuures on tehtud ettepanek muuta raskeveokimaksu selliselt,
et see kohalduks ka muudele autodele (nii äri- kui eraisikule kuuluvatele) ning
põhineks autode eristamisel vastavalt nende keskkonnasäästlikkusele. Euroopa
Komisjon soovitab veel sisse seada mõned uued maksud (nt teatud väetiste
kasutamise ja põletusjäätmete käitlemise eest, lennundusmaks) ning suurendada teatud
olemasolevaid makse (nt keskkonnatasusid õhusaaste ja prügilatasu tavajäätmete
ladustamise eest). Keskkonna-
ja majanduspoliitika seoseid käsitlev uuring (ingl, pdf) Keskkonnamaksureformi
käsitlev uuring (ingl k, pdf) Euroopa Komisjoni
pressiteade
KLIIMAMUUTUS
Euroopa Parlament ja EL Nõukogu jõudsid kokkuleppele
lennunduse saastekvootide osas
4. märtsil jõudsid Euroopa Parlament ja EL Nõukogu mitteametliku
kokkuleppeni lennundussektorile EL kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise
süsteemi (EU ETS) kohaldamises. Küsimus on vaidlusi tekitanud alates 2012.
aastast, mil ka lennutegevus süsteemi lisati. Esmalt laiendati EU ETSi kõigile lendudele, mis algasid või lõppesid EL
lennujaamades (st süsteem hõlmas ka EL-väliseid lennufirmasid). Järgnenud rahvusvaheliste
vaidluste ja mitmete läbirääkimiste tulemusena esitles Euroopa Komisjon 2013. a sügisel eelnõu, mille kohaselt hakkaks EU ETS hõlmama
lennundussektori heitkoguseid üksnes teatud lendude osas, mis toimuvad Euroopa
õhuruumi piires. Kajastasime eelnõu sisu ning eelnenud menetlust KÕKi 2013. a novembrikuu uudiskirjas ja selles viidatud varasemates
uudiskirjades. Saavutatud mitteametliku kokkuleppega tehakse eelnõus muudatused. Kokkuleppe
kohaselt hõlmaks EU ETS 2017. aasta alguseni ainult Euroopa siseseid lende ning
seejärel ka kõiki muid lende, mis algavad ja lõppevad EL-s. Uue eelnõuga kohustataks EL liikmesriike esitama
aruanne, kuidas nad saastekvootide enampakkumisest saadud tulu kasutavad.
Euroopa Parlamendi selgituste kohaselt soovitakse selle tulemusena muuta
rahakasutus läbipaistvaks. Kriitikute arvates esineb oht, et raha ei kasutataks
kliimamuutuste ärahoidmiseks või leevendamiseks. Järgmise sammuna tuleks eelnõu ka ametlikult heaks kiita nii Euroopa
Parlamendi kui EL Nõukogu poolt. Euroopa Parlamendi pressiteade (ingl k)
Euroopa Liidu Teatajas
avaldati määrus, millega perioodil 2014-2016 vähendatakse ning 2019-2020 suurendatakse
nn kvoodioksjonitel müüdavate heitkoguse lubade hulka. Tegemist on nn backloading-mehhanismiga, mille ajendite
kohta saab lugeda KÕKi
2013. a juulikuu uudiskirjast.
Euroopa Liidu
Teatajas avaldatud määrusega soovitakse EL õigus viia kooskõlla ÜRO
kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) osaliste 2011. a konverentsi otsusega.
ENERGEETIKA
Riigikogu 19.02.2014. a otsus „Transpordi arengukava
2014–2020“ kinnitamise kohta
Riigi Teatajas
avaldati „Transpordi
arengukava 2014–2020“, milles sätestatakse transpordivaldkonna
tegevusplaan järgnevateks aastateks. Arengukava eelnõu sisu kajastasime KÕKi 2013. a
detsembrikuu uudiskirjas ning KÕKi 2013. a
juulikuu uudiskirjas. Riigikogus arengukavasse sisulisi muudatusi ei
tehtud.
VÄLISÕHU KAITSE
Euroopa Parlament ja EL Nõukogu saavutasid kokkuleppe lennumüra
vähendamiseks
29. jaanuaril
jõudsid Euroopa Parlament ja EL Nõukogu põhimõttelise kokkuleppeni uue
EL määruse eelnõu osas, millega kehtestataks lennumüraga seotud
käitamispiirangud. Eelnõu ajendiks on Euroopa riikides lennukite müra suhtes erinevate
piirangute kohaldamine ning soov kaitsta lennujaamade lähistel elavaid inimesi
lennukimüra mõjude eest. Kajastasime eelnõu ajendeid ning sisu lähemalt KÕKi 2012. a juunikuu
uudiskirjas. Kavandatavad eeskirjad
põhinevad raamdokumendil „Tasakaalustatud
lähenemine lennumüraalasele korraldusele“, mille on heaks kiitnud ka
Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) ja mille eesmärgiks on
tasakaalustada kohalike elanike tervise kaitset ja lennuliikluse huvisid.
Eelnõuga plaanitakse ühtlustada harmoniseerida ja tugevdada lennujaamade
käitamispiirangute seadmise menetlusreegleid. Reeglite tuumaks on, et
liikmesriigid peavad hindama müraolukorda lennuväljal, seadma müra vähendamise
eesmärgi ning rakendama eesmärgi saavutamiseks sobilikke meetmeid. Kavandatav
EL määrus hakkaks kohalduma üksnes suurte lennujaamade suhtes, kus toimub
aastas üle 50 000 tsiviillennu. Järgmise sammuna
tuleb eelnõu ka ametlikult heaks kiita nii EL Nõukogu poolt kui ka Euroopa
Parlamendi poolt. Uus määrus jõustuks kahe aasta möödumisel pärast selle avaldamist
Euroopa Liidu Teatajas. EL
Nõukogu pressiteade (pdf, ingl k)
Euroopa Liidu
Teatajas avaldatud määrusega tehti muudatusi teatud mootorsõidukite
tüübikinnitusega seotud nõuetes, nt kasutatavate etalonkütuste osas.
Euroopa Liidu
Teatajas avaldatud määrus puudutab teatud sõidukitele ja mootoritele lisanõuete
kehtestamist või muutmist, mida liikmesriigid, tootjad ja tehnilised
teenistused peavad järgima tüübikinnituse andmisel ja nõuetele vastavuse
kontrollimisel.
Euroopa Liidu
Teatajas avaldatud määrus puudutab L-kategooria sõidukite (nt mootorrattad,
mopeedid) ja nende jaoks ette nähtud süsteemide, osiste ja eraldi seadmestike
keskkonna- ja võimsusnõuete tehnilisi nõudeid ja katsemenetlusi, mis on
vajalikud tüübikinnituse saamiseks kooskõlas EL
määrusega (EL) nr 168/2013 (sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta).
Kavandatakse muudatusi looma- ja linnukasvatuses tekkivate
saasteainete arvutamise metoodika osas
Keskkonnaministeerium
esitas 19. veebruaril Eelnõude Infosüsteemis kooskõlastusringile määruse
eelnõu, mis reguleeriks meetodeid looma- ja linnukasvatuses õhku eralduvate
saasteainete heitkoguste määramiseks. Tegemist on eelnõuga, millega
plaanitakse uuendada ja täpsustada kehtivat metoodikat, mis on reguleeritud keskkonnaministri vastava määrusega.
Sarnaselt kehtiva määrusega hakkaks uus määrus käsitlema ammoniaagi (NH3),
metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O) heitkoguste
määramise metoodikat. Käitaja, kelle
keskkonnaluba on välja antud seni kehtinud metoodika alusel, võib eelnõukohase
metoodika kasutusele võtta pärast keskkonnaloa uuendamise taotlemist ning uue
loa väljastamist Keskkonnaameti poolt. Ühe olulisema muudatusena plaanitakse
samas saasteainete lendumisprotsente alandada, tulenevalt erinevate uuringute
tulemustest. Kuna loas metoodika alusel arvutatud NH3 ja N2O
heitkoguse eest peab loa omanik tasuma saastetasu, siis lendumisprotsentide alandamise tulemusena oleks uue metoodika alusel
arvutatud saastetasu väiksem. Seetõttu võiksid käitajad olla huvitatud nii
lubade uuendamisest kui uue metoodika alusel aru andmisest. Keskkonnaministri
määruse ”Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete
heitkoguste määramismeetodid” eelnõu
LOODUSKAITSE
Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu saavutasid kokkulepe
invasiivsete võõrliikide piiramiseks
5. märtsil jõudsid
Euroopa Parlament ja EL Nõukogu põhimõttelisele kokkuleppele uue
EL invasiivsete võõrliikide määruse eelnõu sisu osas. Invasiivsed
võõrliigid on sellised võõrliigid, mis on viidud väljapoole nende tänapäevast
või ajaloolist looduslikku levilat, suudavad uues levialas ellu jääda ning
hiljem paljuneda, ohustades seal ökosüsteeme, elupaiku või liike ning tekitades
majanduslikku või keskkonnakahju (nt ameerika naarits ehk mink). Eelnõu
peamiseks ajendiks on invasiivsete võõrliikide negatiivne mõju bioloogilisele
mitmekesisusele. Euroopa Komisjoni sõnul on sellised liigid üks peamine ja
kasvav bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja liikide hävimise põhjustaja. Uue EL määrusega
plaanitakse reguleerida invasiivsete võõrliikide sissetoomist, levimise
ennetamist ning ohjamist. Samuti nõutaks EL liikmesriikidelt sissetoomise teede
ja leviku kohta analüüse, järelevalve süsteemi sisseseadmist ja tegevuskavasid.
Eelnõu kohaselt koostataks nimekiri liikidest, mida ei tohi transportida, turule
lasta, kasvatada, pidada ega keskkonda lasta. Liikidega, mis on sünnipärased
mõnes Euroopa piirkonnas, aga invasiivseks võõrliigiks teises Euroopa
piirkonnas, plaanitakse tegeleda tõhustatud piirkondliku riikidevahelise
koostöö kaudu. Kokkulepitud
eelnõu tuleb heaks kiita veel Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu poolt. Euroopa
Parlamendi pressiteade (ingl k) Euroopa
Komisjoni poolt avalikustatud uus EL invasiivsete võõrliikide määruse eelnõu
(pdf)
VESI
Veeseaduse muudatustega plaanitakse lihtsustada supelrannas rajatiste
vette püstitamist
Riigikogu võttis 11. märtsil menetlusse veeseaduse
muutmise seaduse eelnõu (611 SE), millega soovitakse muuta paindlikumaks
supelranda teenindavate spordi- või puhkerajatiste vette ehitamine. Eelnõuga plaanitakse muuta veeseaduse peatüki 4.1
sätteid, mis reguleerivad avaliku veekogu koormamist ehitisega ehk vette
ehitamist. Nende sätete kohaselt peab veekogusse ehitamiseks (kui tegemist on
kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega, nt meretuulepargiga) olema saadud
Vabariigi Valitsuselt hoonestusluba. Hoonestusloa menetlust ei algatata, kui
sama ala suhtes on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus või
maakonnaplaneering. Et hetkel on algatatud mitme maakonna merealade
planeeringud, on praktikas tekkinud probleem, et neil aladel ei saa kuni
planeeringute kehtestamiseni hoonestuslube menetleda. Eelnõu seletuskirjas
viidatakse küll peamiselt ühele konkreetsele juhtumile – Pärnu supelranda
rajatavale kuurortelevandi atraktsioonile. Kuurortelevandi ehitamiseks taotleti
hoonestusluba, ent käimasoleva maakonnaplaneeringu tõttu ei olnud võimalik seda
menetlusse võtta. Samuti muudetakse lihtsamate ehitiste puhul hoonestusloa
andjat, et võimaldada selliste ehitiste osas kiiremat ja paindlikumat
menetlust. Kehtiva seaduse kohaselt on hoonestusloa andjaks Vabariigi Valitsus,
eelnõu kohaselt võib teatud ehitiste puhul anda hoonestusloa majandus- ja
kommunikatsiooniminister. Eelnõu kohaselt on sellisteks ehitisteks supelranda
teenindavad kuni 60 m2
ehitisealuse pinnaga puhke- ja spordirajatised. Veeseaduse
muutmise seaduse eelnõu (611 SE) materjalid Riigikogu kodulehel
Määruse eelnõuga plaanitakse täpsustada veekogude paisutamise
nõudeid
Keskkonnaministeerium
saatis 18. veebruaril Eelnõude Infosüsteemis kooskõlastusringile uue määruse
eelnõu, millega täpsustatakse nõudeid veekogu paisutamisele, paisutamisega
seotud keskkonnaseirele ning paisude likvideerimisele. Täpsustatud nõuded
on seotud hiljutiste muudatustega veeseaduses, millega täpsustati ja täiendati
muuhulgas ka paisutamise nõudeid (vt varasemat uudiskirja uudist).
Kuni muudatuste jõustumiseni 2014.
a jaanuarist reguleeris veekogu paisutamist ja veetaseme
alandamist keskkonnaministri 27.07.09 määrus nr 39 „Nõuded veekogu paisutamise,
veetaseme alandamise ja veekogu tõkestamise ning paisu kohta“. Veeseaduse
muutmisega on sellest määrusest mitmed nõuded seadusesse üle tõstetud ning
määrus muutunud kehtetuks. Täpsustatud nõuded
määravad ära andmed, mis pannakse paika paisu vee erikasutusloas – nt paisu tekitatav suurim ja vähim veetase,
paisu tehnilise ülevaatamise kord ja sagedus, keskkonnaseire nõuded jm. Lisaks
kehtestatakse konkreetsed ehituslikud nõuded, mis peavad tagama selle, et kalad
ei satuks turbiinidesse või muudesse paisutamisega seotud ehitistesse. Muud
määruse nõuded puudutavad ökoloogilise miinimumvooluhulga määramist ning
veetaseme alandamise ja paisude likvideerimise tingimusi.
Eelnõu
materjalid Eelnõude Infosüsteemis
MULLAKAITSE
EL loobub mulladirektiivi eelnõust
Uudisteagentuuri
ENDS teatel otsustati märtsi alguses toimunud EL liikmesriikide
keskkonnaministrite kohtumisel loobuda 2006. aastal välja töötatud mullastiku
raamdirektiivi eelnõust, kuna selle menetlemisega ei suudeta edasi minna.
Mitmed liikmesriigid on algusest peale eelnõu vastu olnud ning 2013. a lõpus tõstatas
Euroopa Komisjon võimaluse eelnõu praegu tagasi võtta ning esitada see
parlamendile ja nõukogule uuesti hoopis järgmise Komisjoni koosseisu poolt (vt
ka oktoobrikuise
uudiskirja uudist). Direktiivi eelnõu
oleks näinud ette, et liikmesriigid määratlevad kahjustatud pinnasega alad ning
panevad paika eesmärgid ja meetmed nende kaitsmiseks. Samuti oleks
liikmesriikidel tulnud läbi viia saastunud alade inventuur. Direktiivi vastu on
seni olnud Austria, Prantsusmaa, Saksamaa, Holland ja Ühendkuningriik. Mullakaitsega
seotud materjalide ülevaade KÕKi veebilehel
METSANDUS
Avaldati metsaseadust täpsustavad metsa majandamise eeskirja
muudatused
26. veebruaril
avaldati Riigi Teatajas keskkonnaministri määruse „Metsa
majandamise eeskiri“ muudatused. Määruse muudatused on tihedalt seotud
möödunud aasta lõpus vastu võetud ning käesoleval aastal jõustunud metsaseaduse
muudatustega. Suurimad
muudatused on tehtud lage- ja turberaie reeglites. Lähtuvalt metsaseaduse muudatustest
toimub segametsades lage- ja turberaie aluseks oleva nn küpsusvanuse
arvestamine nüüdsest mitte enamuspuuliigi, vaid kaalutud koosseisu alusel, st
arvestades erinevate puude osakaalu ja nende lubatud raievanuseid. Määruse kohaselt lubatakse ka sanglepa ning
haava raieid lisaks küpsusvanuse saavutanud metsadele ka nn küpsusdiameetri
saavutanud metsades. Turberaiet lubatakse uue eeskirja kohaselt samuti
küpsusdiameetri alusel. Samuti suurendati häilraiel häilude lubatud läbimõõtu (30 meetrilt 40 meetrile) ning
lubati harvendada veerraie servale jäävat metsa, metsa kõrgusele vastava
laiusega ribalt. Lisaks sellele
lisati muudatustega metsatee valdajatele õigus rajada tee kõrvale laoplats.
Laoplatsi lubatud laiuseks on 10
m, selle rajamise aluseks tuleb koostada tehnoloogiline
skeem. Muudetud on ka raielankide raidmetest puhastamise nõudeid ja mitmeid
teisi raieid puudutavaid nõudeid. Suur osa nõuetest
jõustusid 1. märtsist, lage- ja turberaiet puudutavad muudatused jõustuvad 1.
juulil. Metsa majandamise eeskirja
muudatused
Määrus kehtestab
metsateede ohutuse ja kasutatavuse tagamise nõuded (nt tuleb eemaldada liiklust
ohustavad esemed, sildadel ei tohi olla auke ega läbivajumisi). Kui nõuded pole
täidetud, tuleb puudused kõrvaldada kuu aja jooksul.
JÄÄTMED
Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu põhimõtteline kokkulepe
jäätmesaadetiste määruse eelnõu osas
6. märtsil jõudsid
Euroopa Parlament ja EL Nõukogu põhimõttelise kokkuleppeni EL
määruse eelnõu osas, millega plaanitakse muuta EL
määrust (EÜ) nr 1013/2006 (jäätmesaadetiste kohta). Eelnõu eesmärk on
tõkestada inimese tervisele kahjulike ning keskkonda ohustavate ebaseaduslike
jäätmete vedusid. Eelnõu ajendiks on liikmesriigiti oluliselt erinevad jäätmete
vedude kontrollisüsteemid. See toob aga omakorda kaasa ebaseaduslikud jäätmete
veod väiksema kontrolliga riiki. Seetõttu kavatsetakse eelnõuga tugevdada
meetmeid, millega tagada ühtlasem jäätmesaadetiste regulatsiooni rakendamine. Kajastasime
eelnõu sisu ja ajendeid lähemalt KÕKi 2013. a augustikuu
uudiskirjas seoses eelnõu avalikustamisega Euroopa Komisjoni poolt. Saavutatud
kokkuleppe kohaselt tuleks liikmesriikides 1. jaanuariks 2017. a kehtestada
kontrollikavad, mis peaksid sisaldama kontrolli miinimumnõudeid, eesmärke ja
prioriteete. Kontrollikavad peaksid hakkama põhinema riskihindamisel, neid
tuleks regulaarselt üle vaadata ning uuendada vähemalt iga kolme aasta järel. Lisaks
plaanitakse ette näha nõue igaaastaste kontrollidega seotud teabe
avalikustamiseks, sh elektrooniliselt. Kavandatavat määrust plaanitakse hakata
kohaldama alates 1. jaanuarist 2016.
a. Järgmise sammuna
tuleb eelnõu ka ametlikult Euroopa Parlamendi poolt (eelduslikult 17. aprillil)
ning seejärel ka EL Nõukogu poolt heaks kiita. EL
Nõukogu pressiteade (ingl k, pdf)
Riigi Teatajas
avaldati muudatused, millest üheks olulisemaks on laevaheitmete vastuvõtmise
akti vormi kehtestamine. See tuleb sadama pidaja poolt täita ja esitada elektroonilise
mereinfosüsteemi kaudu Veeteede Ametile ja Keskkonnainspektsioonile.
Riigi Teatajas
avaldati pakendiseaduse muudatused, millega plaanitakse Eesti õigusesse üle
võtta EL
direktiivi 2013/2/EL (pakendidirektiivi) I lisa, mis sisaldab
selgitavaid näiteid pakendite mõiste sisustamiseks (nt pakend on
maiustustekarp, CD-karpi ümbritsev kile, ent mitte teekotid).
OHTLIKUD AINED
REACH-määruse loakohustusega ainete nimekirja täiendatakse 9
ainega
EL riikide esindajad andsid heakskiidu Euroopa
Komisjoni määruse eelnõule, millega lisataks EL kemikaalide
registreerimist ja kasutamist piirava määruse nr 1907/2006 (nn REACH-määruse)
XIV lisasse 9 uut kemikaali. Tegemist on ohtlike ainetega, mida võib pärast
üleminekuperioodi (antud juhul 18 kuud) kasutada vaid Euroopa Komisjoni loal.
Üheksa nimekirja lisatava aine hulka kuuluvad teiste seas nt arseenhape,
1,2-dikloroetaan jt eelkõige tööstuses kasutatavad ained. Määruse muudatused jõustuvad nende avaldamisel
EL Teatajas, enne seda on otsuse osas võimalik seisukohta avaldada ka Euroopa
Parlamendil ja EL Nõukogul. Allikas:
ENDS Europe Euroopa
Komisjoni määruse eelnõu
EL Nõukogu võttis vastu biotsiidimääruse muudatused
10. märtsil võttis
EL Nõukogu vastu uue EL
määruse (EL) 528/2012 (nn biotsiidimäärus) muudatused,. Uus
biotsiidimäärus kehtib alates 1. septembrist 2013 ning see hõlmab putukamürke
ja tõrjevahendeid, kuid mitte meditsiinilisi või põllumajanduslikke
taimekaitsevahendeid. Vastuvõetud muudatuste ajendiks on parandada lühikese aja
jooksul praktikas ilmnenud probleeme seoses määruse sätete kohaldamisega. Vastuvõetud muudatustega
kõrvaldatakse tõkkeid biotsiididega töödeldud toodete ning biotsiidis
sisalduvate toimeainete turule laskmiseks. Euroopa Parlament on EL
biotsiidimääruse muudatused juba heaks kiitnud, mistõttu tuleb järgmise sammuna
avaldada muudatused EL Teatajas. EL
Nõukogu poolt vastu võetud biotsiidimääruse muudatuste eelnõu (pdf, ingl k) EL
Nõukogu pressiteade (pdf, ingl k)
Riigi Teatajas
avaldatud määrusega muudeti ammooniumnitraadi hoidlate ja muude ehitiste
vahelise ohutuskauguse reegleid, eelnõu kohta lähemalt saate lugeda meie veebruari
uudiskirjast.
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
Otsime uut juristi
Otsime oma toimekasse kollektiivi uut liiget - juristi. Uue töötaja peamisteks ülesanneteks on õigusteenuse osutamine ja keskkonnaõiguse arengute kajastamine igakuises uudiskirjas. Kandideerimiseks saada 27. märtsiks oma CV ning lühike motivatsioonikiri (kuni 500 sõna) aadressile: kart@k6k.ee. Lisainfo samalt meiliaadressilt või telefonilt 742 4524. Loe edasi »
Lugejad on keskkonnaõiguse uudiskirjaga rahul
Jaanuaris-veebruaris läbi viidud lugejaküsitluse tulemused näitasid, et keskkonnaõiguse igakuise uudiskirja lugejad on sellega jätkuvalt rahul. Ülekaalukas osa vastanutest on rahul uudiste mahu ja sisuga, samuti selle edastamise viisi ja sagedusega. Küsitlusele vastas kokku 62 uudiskirja lugejat. Aitäh kõigile vastajatele! Loe edasi »
Ilmus keskkonnaseadustiku kommenteeritud väljaanne
Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) eestvedamisel ilmusid kaheksa autori kommentaarid peatselt jõustuvale keskkonnaseadustiku üldosa seadusele. Kommentaarid selgitavad põhjalikult seadustiku sätteid, ent annavad ühtlasi ülevaate Eesti keskkonnaõiguse taustast ja sisust üldisemalt. Loe edasi »
Riigikogus menetletav planeerimisseadus vajab täiendavat arutelu
Täna, 26. veebruaril, saatis KÕK Riigikogu majanduskomisjonile kirja, milles juhib rahvasaadikute tähelepanu menetletava planeerimisseaduse eelnõus sisalduvatele puudustele. KÕKi hinnangul vajaksid muutmist või täiendamist planeeringute keskkonnamõju hindamise, avalikkuse kaasamise, maavarade kasutuse planeerimise ja eriplaneeringute reeglid. Eelnõule on seisukohti esitanud ka mitmed teised osapooled (asumiseltsid, Eesti Planeerijate Ühing), mistõttu tegi KÕK ettepaneku korraldada eelnõu teemal ümarlaud, mis annaks Riigikogu liikmetele otsustamiseks vajalikku infot. Loe edasi »
Keskkonnaühendused ja KÕK: Rail Balticu planeerimisel ühe trassi väljavalimine oleks ennatlik ja õigusvastane
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) ja Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) saatsid eile Rail Balticu planeerimise töörühmale ühise kirja, milles rõhutavad vajadust jätkata raudteetrassi asukohavalikul erinevate alternatiivide kaalumist. Organisatsioonide hinnangul oleks eelistatava asukoha valik praeguses etapis ennatlik ning õigusvastane. Loe edasi »
|
