KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE
Vabariigi Valitsus
korrastas keskkonnamõju eelhinnangu kohustusega tegevuste nimekirja
Mai
lõpus võttis Vabariigi Valitsus vastu muudatused, millega korrastatakse alates
1. juulist keskkonnamõju
eelhinnangu kohustusega tegevuste nimekirja. Vastav määrus sisaldab
nimekirja tegevustest, mille kavandamisel peab otsustaja põhjalikult kaaluma,
kas algatada keskkonnamõjude hindamine (KMH) või mitte. Seejuures ei ole
nimekiri ammendav. Otsustaja võib kaaluda KMH algatamist ja selle algatada ka
tegevuste kavandamisel, mis pole loetelus otse nimetatud või mis jäävad oma
mahult alla määruses nimetatud nn künnisväärtuste.
Uuena on nimekirja lisatud veekogu rajamine, kui selle pindala on üle 1 ha või kui eemaldatakse vähemalt 10 000 m3 pinnastOluliseks
täienduseks on nõue viia keskkonnamõjude eelhindamine läbi juhul, kui rajatakse
veekogu pindalaga üle ühe hektari või kui veekogu rajamisel eemaldatakse
vähemalt 10 000 kuupmeetrit pinnast. Uuenduse peamiseks eesmärgiks on soov
vältida veekogu rajamise sildi all maavarade kaevandamist, mis on arendajatele
lihtsam ning mille puhul pole kuidagi tagatud kaevandatud ala korrastamine.
Samas jääb selgusetuks, kuidas muudatus eesmärki saavutada aitab. KMH kaalumise
kohustus ei tähenda veel, et KMH ka läbi viiakse. Samuti ei takista KMH
läbiviimine otseselt nn JOKK-skeemi kasutamist praktikas, kuna enamasti on KMH
lõppjärelduseks, et tegevust on võimalik ellu viia.
Mitmete
teiste muudatuste eesmärk on viia omavahel kooskõlla 2013. a suvel uuendatud
keskkonnakompleksloa künnisväärtused (vt selle kohta 2013. a maikuu uudiskirja uudist)
ja KMH eelhindamise künnisväärtused. Näiteks suurendati lehmakasvatuses KMH
eelhindamise kohustuse künnis 400-le loomühikule senise 300 asemel. Selline
korrastamine on ka mõistlik, sest kui arendajal pole loakohustust, ei saa
algatada ka KMHd (see viiakse läbi osana loamenetlusest). Samuti on
selgesõnaliselt sätestatud kohustus kaaluda KMH algatamist kaubanduskeskuste
rajamisel.
Muudatuste tekst Riigi
Teatajas
Muudatuste
eelnõu materjalid (sh seletuskiri) Eelnõude Infosüsteemis
Riigi Teatajas avaldatud muudatused on seotud uute nõuetega
keskkonnamõju hindajatele ning loale tegevusvaldkondade kandmisest loobumisega.
Sisuliselt otsustati need uuendused keskkonnamõju hindamise seaduse
muudatustega, mida kajastasime põhjalikult märtsikuu
uudiskirjas.
KESKKONNASEIRE
Uus keskkonnaseire seadus on uuel kooskõlastusringil
Juuni alguses saatis Keskkonnaministeerium uuele
kooskõlastusringile seaduseelnõu, mis asendaks seni kehtiva keskkonnaseire
seaduse. Uue seaduse eesmärgiks on korrastada ja täpsustada riigi, kohaliku
omavalitsuse ja vabatahtliku keskkonnaseire nõudeid. Samuti soovitakse reeglid
kooskõlla viia eelmise aasta 1. augustil jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seadusega
(KeÜS). Uut seadust tutvustasime esmakordselt 2014. a märtsikuu
uudiskirjas, mil see läbis esimest kooskõlastusringi.
Vahepealse aja jooksul on eelnõu juba kaks korda esitatud
kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, ent jäetud viimase poolt Vabariigi
Valitsusele edastamata, kuna eelnõu on vajanud juriidilisi täpsustusi.
Võrreldes esialgse eelnõuga on sisulisi muudatusi vähe. Näiteks on täpsustatud,
kuidas käituda olukorras, kus maaomanik ei soovi oma kinnistule riikliku
keskkonnaseire jaama rajamist (sel juhul võib seada sundvalduse).
Sisulise muudatusena võrreldes esialgse eelnõuga on eelnõust
välja jäetud üksikasjalikumad sätted keskkonnakaitseloa omaja nn omaseire kohta
(vastavad nõuded sätestatakse lubades endis). Samas on eelnõusse lisatud
kohalike omavalitsuste (KOVde) keskkonnaseire reeglid. Need määratlevad üpriski
üldsõnaliselt omavalitsuste keskkonnaseire eesmärgi (seadusega pandud
ülesannete täitmine või oma töö korraldamine), rahastamisallikad (riigieelarve
eraldis, KOV eelarve või rahvusvaheline programm/projekt) ning andmete
edastamise nõuded (andmed tuleb esitada keskkonnaregistrisse).
Eelnõu
materjalid Eelnõude Infosüsteemis
KLIIMAMUUTUS
Bonni kliimaläbirääkimiste
tempo oli jätkuvalt aeglane, ent väikeseid edusamme siiski tehti
1.-11.
juunil toimusid Bonnis järjekordsed rahvusvahelised läbirääkimised, mille
eesmärgiks oli ette valmistada detsembris Pariisis toimuval konverentsil
allkirjastatava uue rahvusvahelise kliimaleppe teksti. Hoolimata riikide
suurenenud valmisolekust kliimaleppes kokku leppida, oli läbirääkimiste tempo
aeglane, takerdudes tihti tehnilistesse üksikasjadesse. Edusamme siiski
saavutati nii lühiajaliste (kuni 2020. a) meetmete kui ka maakasutuse
muudatustest tingitud emissioonide vähendamise alal. Strateegilistes küsimustes on jätkuvalt õhus mitu alternatiivset varianti ja ühest kokkulepet riikide vahel veel ei ole
Uue,
alates 2020. a jõustuva rahvusvahelise kliimaleppe sisu osas ei toonud
läbirääkimised olulist läbimurret. Hoolimata suurte arenenud tööstusriikide (nn
G7) liidrite poolt enne kohtumist sõlmitud eraldi
kokkuleppest, ei jõutud mitmetes strateegilistes küsimustes üksmeelele ning
tekstis on endiselt esitatud alternatiivsed lahendused. Jätkuvalt puudub
kokkulepe ühes peamises küsimuses: milline saab olema kasvuhoonegaaside heite vähendamise
pikaajaline eesmärk 2050. ja 2100. aastaks? Selle ja teiste strateegiliste
küsimuste osas oodatakse teksti koostavatelt töörühmadelt lühemat ja
konkreetsemat teksti (praegune dokument on lausa 85 lk pikk) 24. juuliks. Mitmes
strateegilises küsimuses võib otsusetegemine aset leida siiski alles Pariisi
kohtumisel.
Mõningaid
edusamme saavutati lühiajaliste (kuni 2020. a) meetmete osas. Kõik suuremad
riikide grupid on esitanud oma nägemuse meetmetest, mida tuleks võtta. Kuigi
lõplikku kokkulepet selles osas ei saavutatud, on läbirääkimiste positsioon
viimaks välja käidud ning riigid saavad asuda sisuliste arutelude juurde.
Ootamatut edu saavutati aga maakasutuse muudatustest tingitud kasvuhoonegaaside
heite vähendamise leppe (nn REDD+) osas: riigid leppisid kokku kolmest otsusest
koosnevas otsuste paketis, mis võetakse vastu Pariisi kohtumisel ning mis
peaksid parandama riikide poolt metsade raie jm maakasutuse muutuste kohta
käiva info kvaliteeti.
Vt ÜRO
pressiteadet (ingl k)
Vt
ka portaali
Euractiv artiklit (ingl k)
ENERGEETIKA
Riigi Teatajas avaldatud uus määrus määratleb nõuded kütte-
ja jahutus, ventilatsiooni-, vee soojendamise ja valgustusseadmetele. Tegemist
ei ole sisuliste uute nõuetega, määrus tuli uuesti kehtestada seoses uue
ehitusseadustiku vastuvõtmisega.
VÄLISÕHU KAITSE
Riigi Teatajas avaldatud määrusega parandati põlevkivi
kütteõlile kehtestatud destilleerumise nõuet. Sarnaselt raske kütteõliga on
selleks parameetriks 350° juures <85 mahuprotsenti (varasemas redaktsioonis
oli nõudeks ekslikult märgitud ≥ 85 mahuprotsenti.
VESI
Keskkonnaministeerium seaks määruse eelnõuga nõuded salvkaevudele ja nende
ehitamisele
12. juunil saatis Keskkonnaministeerium teistele
ministeeriumidele kooskõlastamiseks puur-
ja salvkaevude nõudeid sätestava määruse eelnõu. Puurkaevu puudutavad
nõuded ei ole uued, küll aga on uued nõuded seatud salvkaevudele. Uued nõuded
hakkaksid eelnõu kohaselt kehtima alates 1. juulist rajatavatele kaevudele. Salvkaevud oleksid eelnõu kohaselt registreeritud keskkonnaregistris, samuti sätestataks neile sisulised nõuded (nt kaevu katmise nõue)
Määruse eelnõu kohaselt tuleks salvkaevu rajamisel,
ümberehitamisel ja lammutamisel teavitada Keskkonnaametit, kes kannab vastavad
andmed keskkonnaregistrisse. Lisaks sellele on eelnõus sätestatud sisulised nõuded
salvkaevudele, nt peaksid kaevu rakked olema maapinnast vähemalt 70 cm kõrgusel,
kaev peab olema pealt kaetud ning kaevu ümber tuleks rajada veelukk.
Määruse eelnõu seletuskirja kohaselt on salvkaevude
konstruktsiooni osas seni avaldanud soovituslikke nõudeid Terviseamet ja
Keskkonnaamet. Kohustuslike nõuete seadmise eesmärgina on välja toodud soov
ühelt poolt kaitsta põhjavett reostuse eest, ent teiselt poolt tagada ohutu
joogivesi salvkaevude omanikele.
Eelnõu
materjalid Eelnõude Infosüsteemis
MAAPÕU
Riigikogu suurendas kaevandada lubatud põlevkivi hulka 24 miljonit tonni
võrra
Vahetult enne suvepuhkust võttis Riigikogu vastu Riigikogu liikmete algatatud maapõueseaduse
muudatused, millega muudeti senises põlevkivi arengukavas määratud aastase
kaevemahu arvestamise korda. Seni arvestati aastast kaevemahu ülempiiri (20 milj t/a) iga aasta kaupa eraldi, st kui ühel aastal kaevandati põlevkivi vähem, ei
suurendatud selle arvelt järgmisel aastal lubatud kaevemahtu. Muudatuste
kohaselt aga võidakse ülempiirist vähem kaevandatud mahte n-ö tagantjärgi
kaevandada järgmise 7 aasta jooksul. Eelnõu seletuskirja kohaselt võimaldab see
järgmise 7 aasta jooksul kaevandada täiendavalt ca 24 miljonit tonni põlevkivi.
Eelnõu algatanud Riigikogu liikmete (kelle hulka
ebatavaliselt kuulus nii opositsioonilise Keskerakonna kui sotsiaaldemokraatide,
IRLi ja Reformierakonna poliitikuid) hinnangul toovad muudatused kaasa
positiivsed sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud. Põlevkivisektoris, mis
moodustab Eesti SKPst vaid 2,9% nähakse eelnõu seletuskirja kohaselt
Ida-Virumaa (kus elab üle 10% Eesti elanikkonnast) majandusarengu ja sotsiaalse
heaolu garantiid. Keskkonnaorganisatsioonid olid eelnõu suhtes kriitilised, kiirustades vastu võetud muudatuse mõjusid keskkonnale ei hinnatud
Keskkonnaorganisatsioonid olid seevastu eelnõu suhtes
kriitilised. Eesti
Keskkonnaühenduste Koja (EKO ) ja Eesti Maavarade Ühingu (EMÜ) ühispöördumises
leiti, et eelnõu on vastuolus kehtiva põlevkivi arengukavaga, selle mõjud on
hindamata ning seletuskirja selgitused on vastuolulised.
KÕKi hinnangul on keskkonnaorganisatsioonide etteheited
mõjude hindamise puudulikkuse osas põhjendatud. Eelnõu seletuskirjas on vaid
väga pealiskaudselt kirjeldatud võimalikke positiivseid mõjusid sotsiaal- ja
majandusvaldkonnas, seejuures konkreetsetele uuringutele vms väiteid tõestavale
materjalile viitamata. Täielikult on kajastamata jäetud kahtlemata olulised
keskkonnamõjud ning vastuolud EL kliimapoliitika eesmärkidega. Muret tekitav on
eelnõu „turbomenetlus” – üksikute ettevõtete ärihuvidest kantud, ent suurte
mõjudega eelnõu menetlemiseks kulus Riigikogul algatamisest seaduse
vastuvõtmiseni täpselt 3 nädalat. Selline teguviis on selges vastuolus
Riigikogu enda poolt vastu võetud normitehnika
reeglitega.
Eelnõu
materjalid Riigikogu veebilehel
Keskkonnaministeerium alustas maapõue strateegia koostamist
10. juunil toimus keskkonnaminister Marko Pomerantsi
juhtimisel esimene kohtumine, millel arutati Eesti maapõue strateegia
koostamist. Eestis on olemas arengukavad erinevate maavarade liikide kohta
(ehitusmaavarade arengukava, põlevkivi arengukava), ent seni puudub üldisem,
kogu valdkonda suunav strateegia.
Uues strateegias soovitakse sõnastada riigi eesmärgid ja
huvid maapõue uurimisel ja kasutamisel ning määratleda üldjoontes tegevused,
mida riigil on nende saavutamiseks vaja ellu viia. Et maapõue kasutamine on
ühelt poolt vajalik majanduse käigushoidmiseks ja arendamiseks, aga teisalt
võib kaasa tuua keskkonnaprobleeme ja halvendada inimeste heaolu, tuleb
strateegias otsida nende huvide vahel tasakaalu. Keskkonnaministeeriumi sõnul
võidakse strateegia põhjal teha ka ettepanekuid seaduste muutmiseks.
Järgmise sammuna asub Keskkonnaministeerium koos töörühmaga
välja töötama maapõue strateegia koostamise ettepanekut, mis soovitakse esitada
valitsusele käesoleva aasta hilissügisel. Strateegia loodetakse valmis saada
2017. a lõpuks.
Keskkonnaministeeriumi
pressiteade
JÄÄTMED
Riigikontroll: riigil
tuleb ohtlike jäätmetega tõsisemalt tegeleda
Juuni
alguses avaldas Riigikontroll auditi, milles hindas riigi tegevust ohtlike ja
radioaktiivsete jäätmete käitlemisel väljaspool põlekivisektorit. Tegemist on
olulise küsimusega, kuna nt 2013. a tekitati Eestis väljaspool
põlevkivisektorit umbes 200 kg ohtlike jäätmeid elaniku kohta (kokku
264 000 tonni). Ohtlikud jäätmed saastavad keskkonda sattudes põhjavett ja
pinnast ning kahjustavad nii inimeste kui teiste elusorganismide tervist. Seega
on oluline, et need jäätmed saaksid korrektselt käideldud.
Riigikontrolli
auditi kohaselt ei ole riik kahjuks saavutanud jäätmekavas 2013. aastaks seatud
eesmärke, st vähendanud ohtlike jäätmete kogust ning suurendanud nende
taaskasutamist. Vastupidi, koos majanduse arenguga on suurenenud ka ohtlike
jäätmete tekkekogused, samas taaskasutamine suurenenud ei ole. Muret tekitab
seejuures, et käitlemata jäi, st ettevõtete territooriumile kuhjus 2013. a ligi
kolmandik kõigist tekitud ohtlikest jäätmetest. Omaette probleemiks ohtlike
jäätmete alaste eesmärkide saavutamisel on ka ebatäpsused aruandluses, mis
alandavad oluliselt selle usaldusväärsust. Ohtlike jäätmete hulk on viimastel aastatel suurenenud, aga taaskasutuse mahud on jäänud samaks
Puudulikuks
peab audit ka riigiasutuste tegevust lubade andmisel ja järelevalve tegemisel.
Näiteks selgus, et mitmetes keskkonnalubades seatud keskkonnaseire nõuded ei
olnud tõhusad, kuna ei nõutud sellele tegevusele iseloomulike ohtlike ainete
seiramist või oli metoodika liiga üldsõnaline. Probleeme on valmistanud ka
Keskkonnainspektsiooni järelevalve tulemuste mittearvestamine loa andja ehk
Keskkonnaameti poolt. Inspektsioon ise aga on jätnud mitmeid menetlusi
põhjendamatult pooleli ning kohaldanud vaid tagasihoidlikke trahve.
Radioaktiivsete
jäätmete osas on puuduseks, et siiani ei ole otsustatud, mida teha siin
leiduvate radioaktiivsete jäätmetega, sh Paldiskisse Nõukogude laevastikust
jäänud jäätmetega. Keskkonnaministeerium on selles osas siiski algatanud
eeluuringu, mille tulemused selguvad eeldatavasti 2016. aaastaks.
Riigikontrolli
audit (pdf)
JAHINDUS
Keskkonnaministeeriumi poolt avalikustatud eelnõu lubaks
tulevikus teha suuruluki laskekatseid ka seisvale märgile (hetkel on see
võimalik vaid liikuvale märgile). Seletuskirja kohaselt pole varitsusest või
kõrgistmelt ulukite laskmiseks vaja osata liikuvat märki tabada ning muudatus võimaldaks
eakamatel jahimeestel hõlpsamini jahti pidada. Muudatuse algatajaks oli Eesti
Jahimeeste Selts.
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
Siim Vahtrus tutvustas Postimehes keskkonnaasjades osalemist ja kummutas planeerimisseaduse müüte
KÕKi jurist Siim Vahtrus kirjutas möödunud kuu jooksul
Postimehe arvamusportaali kaks kaastööd: Arvamusartiklitega soovisime levitada infot KÕKi
osalusjuhiste kohta, mis õpetavad, kuidas osaleda keskkonnaotsuste
(keskkonnalubade, planeeringute, keskkonnamõju hindamise) tegemises.
Osalusjuhised valmisid ning said täiendatud Keskkonnainvesteeringute Keskuse
toel.
|