Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Siim ja Pille.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Märts 2015
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Aleksandri 8, 51004 Tartu | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Põhimõttelised muudatused keskkonnamõju hindamise süsteemis: ülevaade ja võimalikud mõjud

Riigikogu eelmine koosseis jõudis enne oma volituste lõppu vastu võtta juba 2008. a ette valmistatud keskkonnamõju hindamise süsteemi muudatused. Oluliselt muutuvad KMH ja KSH menetluses mõjude hindamise ja selle sisu üle haldusorganite poolt teostatav järelevalve, menetluste ülesehitus, nõuded ekspertidele jms. Hoolimata muudatuste põhimõttelisest tähendusest on eelnõu mõjude hindamine pealiskaudne, mistõttu on põhjust tunda muret nii halduskoormuse muutuste kui mõjude hindamise kvaliteedi pärast. Käesolevas uudiskirjas anname lähema ülevaate kõige tähtsamatest muudatustest ning võimalikest riskidest nende rakendamisel.

Loe lähemalt


Uus ehitusseadustik: ülevaade olulistest muudatustest

11. veebruaril võttis ametist lahkuv Riigikogu ühena viimastest seadustest vastu uue ehitusseadustiku. Seadustikku on koostatud alates 2008. aastast paralleelselt planeerimisseaduse uue redaktsiooniga (vt selle kohta eelmise kuu uudiskirja pikka uudist). Uus seadustik sisaldab mitmeid muudatusi ja korrastusi kehtivas ehitusõiguse reeglistikus. Samas on selle haare ka varasemast laiem – lisaks üldistele ehitusõiguse reeglitele on selles sätestatud n-ö eriosana erireeglid maanteede, raudteede, puurkaevude jms ehitamisele. Käesolevas uudiskirja uudises anname ülevaate sellest, millised on uued ehitusõiguse üldreeglid. Uus seadus jõustub 1. juulist.

Loe lähemalt

ÜLDOLULIST

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise seadus

Riigi Teatajas avaldati keskkonnaseadustiku üldosa seaduse, metsaseaduse ja veeseaduse muudatused, mis aitavad tagada kallasraja reeglite täitmist. Muudatuste sisu kirjeldasime lähemalt veebruari uudiskirjas.



KESKKONNAVASTUTUS

Euroopa Kohus: EL keskkonnavastutuse reeglid kohalduvad juhul, kui saastaja on tuvastatud (C-534/13)

Euroopa Kohus tegi 4. märtsil kohtuasjas C‑534/13 otsuse, mille kohaselt on ELi liikmesriikidel otsustusruum ELi keskkonnavastutuse põhimõtete rakendamisel juhul, kui saastatud maatükk on omanikku vahetanud. Kohtuotsuse järgi ei kohaldu juhul, kui ei õnnestu tuvastada põhjuslikku seost keskkonnakahju ning maa omaniku tegevuse vahel, mitte ELi direktiiv 2004/35, vaid siseriiklik õigus.

Kui saastajat ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Euroopa Kohtu selgituste kohaselt rakendada kinnistuomaniku suhtes siseriiklike õigusnorme

Vaidlusalune juhtum leidis aset Itaalias, kus keskkonnaministeerium nõudis Toskaanas asuvate maatükkide omanikelt (kinnisvarabüroo ja elektroonikaseadmete müüja) keskkonnakahju likvideerimist. Kahju oli aga tekkinud maa eelmise omaniku, pestitsiidide tootja tegevuse tagajärjel. Kohus ei nõustunud Itaalia keskkonnaministeeriumi väitega, et EL õigusest tulenevad saastaja maksab ning ettevaatusprintsiip võimaldavad saastatud maa omanikult nõuda ennetus- ja parandusmeetmete võtmist EL keskkonnavastutusedirektiivi alusel. Kohus leidis, et EL direktiiv ei kohusta liikmesriike tegema keskkonnakahju eest vastutavaks maa omanikke juhul, kui tegelikku saastajat ei tuvastata.

Kohtu hinnangul on EL õigusega siiski kooskõlas Itaalia siseriiklikud reeglid, mille järgi juhul, kui keskkonnakahju tekitajat ei ole tuvastatud, võib maatüki omanikult sisse nõuda ainult esmaste ennetus- ja parandusmeetmete kulud kuni maatüki väärtuse suuruses summas.

Kohtuotsuse tekst




RUUMILINE PLANEERIMINE

Rakendusseadus jõustab uue ehitusseadustiku ja uue planeerimisseaduse selle aasta 1. juulist

Riigikogu poolt veebruari lõpus vastuvõetud uue ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendusseadus sätestab, et uued seadused jõustuvad põhiosas 1. juulil 2015. a. Juba algatatud planeeringud menetleda lõpuni seni kehtinud nõuete kohaselt. Pooleliolevad detailplaneeringute menetlused tuleb siiski lõpetada hiljemalt kolme aasta jooksul; kui detailplaneering uute reeglite järgi kohustuslik ei ole, võib selle menetluse ka lõpetada.

Rakendusseadus sätestab erireegli planeeringute ülevaatamisele. Üleriigiline planeering ja maakonnaplaneeringud tuleb üle vaadata enne 1. jaanuari 2020, seejärel jätkub ülevaatamine vastavalt uutele sätetele (üleriigilisel planeeringul iga 10 a, maakonnaplaneeringul 7 a järel). Üldplaneeringud tuleb üle vaadata enne 1. jaanuari 2018, kohalikud omavalitsused (KOVd) peavad lisaks esitama maavanemale ülevaate üldplaneeringut muutvatest detaliplaneeringutest koos hinnanguga üldplaneeringu terviklikkusele ja elluviidavusele. Maavanem võib teha ettepaneku uue üldplaneeringu koostamiseks, kui kehtivat planeeringut on detailplaneeringutega oluliselt muudetud.

Ehitusvaldkonnas on üheks oluliseks üleminekureegliks, et pooleliolevad ehitus- ja kasutusloamenetlused lõpetatakse juhul, kui uus seadus luba ei nõua. Kui nõutav on vastava teatise esitamine, loetakse loataotlused teatisteks. Ebaseaduslike ehitiste seadustamise osas näeb rakendusseadus ette võimaluse seadustada need projekteerimistingimustega, v-a juhul, kui vajalik on üldplaneeringu muutmine. Viimasel juhul saab seadustamise aluseks olla vaid detailplaneering.

Viivituseta jõustuvad reeglid, mis vähendavad KOVide sõnaõigust joonobjektide (nt Rail Baltic) asukohavalikul

Riigikogu poolt lisati esialgsele eelnõule kaks reeglit, mille otseseks ajendiks võib pidada pooleliolevat Rail Baltic raudteetrassi valikut. Rakendusseadus sätestab, et alates seaduse jõustumisest ei ole mitut KOV läbiva joonobjekti (nt raudteetrassi) asukohavalikul vaja arvestada kehtivaid üldplaneeriguid või leppida KOVidega kokku nende muutmises. Samuti võib KOV sellise planeeringu kooskõlastamata jätta vaid juhul, kui see on vastuolus seadusega või määrusega, vastuolu üldplaneeringuga enam kooskõlastamata jätmisel aluseks olla ei saa. Tõenäoliselt on uute sätete eesmärk vältida olukorda, kus KOVide vastasseis ei võimalda Rail Baltic asukohavalikut kehtestada.

Rakendusseaduse materjalid Riigikogu kodulehel


Riigikohus: detailplaneeringu avalikustamist tuleb korrata vaid juhul, kui muudetakse selle olulist osa (3-3-1-71-14)

Riigikohus langetas 12. märtsil otsuse, millega jättis rahuldamata MTÜ Pirita Selts kaebuse nn Pirita TOPi ala uue planeeringu suhtes. Riigikohtus oli vaidluse all peamiselt kaks küsimust: kas antud juhul oleks pidanud detailplaneeringu avalikustamist hilisemate muudatuste tõttu kordama ning kas mitme avaliku arutelu korraldamine oli õiguspärane.

Riigikohus leidis esmalt, et detailplaneeringu korduv avalikustamine on vajalik vaid juhul, kui pärast esimest avalikustamist muudetakse selle olulist osa, mis tagab planeeringu elluviimisel lahenduse tervikliku toimimise. Antud juhul oli avalikul väljapanekul olnud planeeringus osal planeeringualast uushoonestuse sihtotstarbeks määratud segatüüpi hooned elamu- ja ärifunktsiooniga. Kehtestatud planeeringus lubati lisaks alternatiivselt ehitada kuni 100% ärifunktsiooniga hooneid. Riigikohus leidis, et alternatiivsete maakasutuse sihtotstarvete määramine on küll vastuolus hea planeerimistavaga, ent muudatused ei olnud antud juhul olulised, kuna ehitusmahud jäid üldiselt samaks.

Teiseks sedastas Riigikohus, et mitme avaliku arutelu korraldamine (hoolimata korraldamise ajastusest) ei anna alust planeeringu õigusvastasusele, kuna need peaksid just tagama ulatuslikuma kaasmise. Riigikohus toonitas samas, et sel juhul tuleb tagada nõutav menetluskord.

Kohtuotsuse tekst


Riigikohus: muinsuskaitse eritingimuste kooskõlastus peab vastama kaalutlusnõuetele (3-3-1-82-14)

Riigikohus tegi 3. märtsil otsuse vaidluses, mille sisuks oli Pärnusse kavandatud kõrghoone detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustele antud tingimuslik kooskõlastus. Kuna kavandatav hoone asus muinsuskaitseala kaitsevööndis, tuli selle detailplaneeringu koostamisel kooskõlastada planeeringu osaks olevad eritingimused Muinsuskaitseametiga (MKA). MKA leidis, et kavandatav hoonestus oleks liiga kõrge (kuni 70 m), kuna see hakkaks häirima vaadet Pärnu Eliisabeti kirikule ja seadis omalt poolt kõrguspiiranguks 30 m. Arendaja pöördus seepeale halduskohtusse, leides et Muinsuskaitseameti lisatingimustega kooskõlastus oli õigusvastane.

Riigikohus leidis, et kaalutlused peavad olema otsuses välja toodud ning MKAl puudub pädevus kaaluda linnaplaneerimise alaseid huve

Kohus leidis, et MKA käitus õiguspäraselt, keeldudes eritingimuste kooskõlastamisest osas, mis lubaks rajada 70 m kõrguse hoone. Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks esitatud eritingimustes ei olnud selgitatud, kas ja kuidas mõjutaks või häiriks kavandatav kuni 70-meetrine kõrghoone vaadet kirikutornile. Kohus leidis, et arvestades kavandatava hoone kõrgust ja asukohta, ei ole Muinsuskaitse ameti seisukoht võimalikust häirimisest meelevaldne.

Samas jõudis kohus järeldusele, et 30-meetrise kõrguspiirangu seadmisel tegi MKA kaalutlusvigu, millest tulenevalt on tingimuse seadmine õigusvastane. Kohtu hinnangul oli MKA halduspraktika vastuoluline - MKA oli vaid mõni nädal peale vaidlusalust otsust Pärnu linna uut üldplaneeringut kooskõlastades leidnud, et üksnes kõrguspiirangu abil muinsuskaitseala vaadeldavuse tagamine ei ole andnud soovitud tulemusi ning et linnasiluetti võib põhimõtteliselt ka muinsuskaitseala kaitsevööndi piirkonnas kõrgemate ehitistega liigendada. Samuti leidis kohus, et MKA antud ütluste kohaselt võib kahtlustada, et amet arvestada linnaplaneerimise alaste kaalutlustega, ent nende hindamiseks puuduavd MKAl volitused.

Kohus selgitas ka, et kohtuotsuse tagajärjel ei saa lugeda muinsuskaitse eritingimusi osaliselt kooskõlastatuks, vaid need tuleb tervikuna uuesti MKA-le kooskõlastamiseks esitada.

Kohtuotsuse tekst




KLIIMAMUUTUS

Keskkonnaministeerium koostab kliimamuutustega kohanemise strateegiat

Vabariigi Valitsus kiitis 27. veebruaril heaks “Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030” koostamise ettepaneku. Abinõusid kohanemiseks on vaja kavandada, kuna kliimamuutuste tulemusel tõuseb maismaa ja mere temperatuur ning muutub sademete hulk ja jaotumine, mis toob omakorda kaasa keskmise meretaseme tõusu kogu maailmas, rannikuerosiooni ohu ning raskemad ilmastikuga seotud loodusõnnetused. Veetaseme, -temperatuuri ja -voolu muutus mõjutab omakorda toiduainetega varustamist, tervishoidu, tööstust ja transporti ning ökosüsteemi terviklikkust.

Arengukava koostamise eesmärk on tagada valmisolek ja võimekus kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks (mitte aga mõjude leevendamiseks). See eeldab, et kogu elanikkond, riigi- ja omavalitsusasutused, erasektor ja ettevõtjad ning ühiskond laiemalt oleksid kliimamuutustest teadlikud, suudaksid muutustega kaasnevaid riske õigesti hinnata, nendele asjakohaselt reageerida ja nendega kohaneda. Seeläbi saaks vältida kliimamuutusega kaasnevaid negatiivseid mõjusid ja kasutataks maksimaalselt ära positiivseid mõjusid.

Arengukava koostatakse aastateks 2017–2030, visiooniga aastani 2050 ja 2100. Arengukava koostamise eest vastutab Keskkonnaministeerium, kes on sõlminud arengukava väljatöötamise juhtimiseks lepingu Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜga. Arengukava koostamise käigus viiakse 2015. a läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine. Arengukava on plaanis Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks esitada hiljemalt 1. juuniks 2016. a.

Vabariigi Valitsuse korraldus Riigi Teatajas

Arengukava koostamise ettepaneku materjalid Eelnõude Infosüsteemis


Välisõhu kaitse seaduse muudatustega rakendub uus kasvuhoonegaasidega kauplemise skeem

Riigikogu võttis vastu 17. veebruaril vastu välisõhu kaitse seaduse muudatused, mis reguleerivad kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemist riikide vahel. Uus skeem hakkab toimima turupõhise Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) kõrval, seades heitkoguste kasvu piiramise kohustuse sektorites, mis jäävad kauplemise süsteemist välja. Sellisteks valdkondadeks on nt transport, põllumajandus, jäätmemajandus, kuni 20-megavati nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamine ning lahustite ja teiste toodete kasutamine. Pikemalt kirjutasime uuest kasvuhoonegaasidega kauplemise skeemist 2014. a detsembrikuu uudiskirjas.

Välisõhu kaitseseaduse muutmise seaduse tekst Riigi Teatajas

Keskkonnaministeeriumi pressiteade


Vedelkütuse seaduse ja välisõhu kaitse seaduse muutmise seadus

Riigi Teatajas avaldatud muudatustega lisati välisõhu kaitse seadusesse vedela biokütuse mõiste ja täiendati sellega seoses muid sätteid.




LOODUSKAITSE

Vabariigi Valitsus muutis Natura 2000 võrgustiku alade piire ja kaitse-eesmärke

Vabariigi Valitsus muutis oma 27. veebruari korraldusega Euroopa Komisjonile esitatavat Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja. Natura 2000 võrgustiku eesmärk on säilitada ning ka taastada väärtuslikke ja ohustatud elupaiku ning ohustatud liike kogu ELis. Eesti Natura 2000 alade piisavust hinnatakse Euroopa Komisjonis, kelle 2014. a alguses valminud uue hinnangu alusel peab Eesti riik esitama loodusdirektiivi teatud liikide kaitseks täiendavaid alasid.

Korraldusega lisati Natura 2000 võrgustikku 413 hektarit kaitsealust maad

Eesti on varem esitanud Natura 2000 võrgustikku 66 linnuala ja 542 loodusala, mis osaliselt kattuvad. Kokku on alasid 1,483 miljonil hektaril, millest ligikaudu pool on merealal . Nüüd lisandub neile täiendavalt 413 hektarit, mis on viimastel aastatel siseriikliku kaitse alla võetud. Seetõttu laienevad näiteks Peipsiveere loodus- ja linnuala, Sirtsi loodus- ja linnuala ning Lauaru loodusala. Lisaks täiendatakse 13 olemasoleva Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke seal tuvastatud uute liikide või elupaigatüüpidega. Muudatused puudutavad mõningaid putukaliike, näiteks teelehe-mosaiikliblikas ja männipurelane, aga ka soo- ja metsaelupaiku.

Esmakordselt kinnitas Vabariigi Valitsus Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja 2004. Nimekirja on seni täiendatud kaks korda – 2009. ja 2010. aastal. Alade nimekirja muutmisel saab Eesti täita oma loodusdirektiivist tulenevad kohustused kolme putukaliigi kaitseks määratletud alade osas, kus Euroopa Komisjon on leidnud vajakajäämisi. Lisaks laienevad vähesel määral toetusvõimalused põllumajandusmaal, erametsamaal ja poollooduslikel kooslustel.

Oluline on senise Eesti ja EL kohtupraktika valguses, et korralduse andmise järel tuleb Eesti riigil tagada nendel aladel kaitstavate väärtuste säilimine ka enne, kui alad lisatakse Euroopa Komisjoni poolt üle-euroopalisse nimekirja. Kuna see võib piirata maakasutust neil aladel, on Riigikohus leidnud, et maaomanikel on õigus sellist korraldust kohtulikult vaidlustada.

Vabariigi Valitsuse korralduse tekst Riigi Teatajas

Korralduse eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis 


Riigikohus: lõhejõgede paisutamise keeld ei kehti avarii tagajärgede kõrvaldamise korral (3-3-1-74-14)

Riigikohus tegi 4.märtsil otsuse haldusasjas nr 3-3-1-74-14, kus vaidluse all oli looduskaitseseaduse (LKS) § 51 rakendamine purunenud paisu taastamisel. LKS § 51 lg 1 keelab lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul olemasolevate paisude rekonstrueerimise ulatuses, mis tõstab veetaset. Käesoleval juhul taotles arendaja vee erikasutusluba Nõmmeveski hüdroelektrijaama (HEJ) taastamiseks. HEJ asus Valgejõel, kus kohalduvad LKS § 51 reeglid.

Taotluse läbivaatamata jätmisele järgnenud esimese kohtuvaidluse ajal toimus avarii, paisu konstruktsioon purunes ning paisutus jõel sisuliselt lõppes. Esimeses kohtuvaidluse tulemusena oli Keskkonnaamet (KeA) kohustatud varem poolelijäänud menetlust jätkama. Seekord leidis KeA, et saab tulenevalt LKS § 51 lõigest 1 rahuldada loataotluse vaid osaliselt, st paisu remondiks ilma avariijärgset veetaset muutmata. Arendaja vaidlustas selle otsuse, leides, et osaline rahuldamine oli õigusvastane ja lähtuda oleks tulnud avarii-eelsest veetasemest.

Riigikohus leidis, et loataotluse osaline rahuldamine oli õigusvastane olukorras, kui taotleja oli selgelt mõista andnud, et ainult paisu osaliseks renoveerimiseks antav luba ei vasta tema tahtele. Selles olukorras pidanuks Riigikohtu hinnangul loa andmise alternatiivina kaaluma loa andmata jätmist, kuna osalise loa andmisega kaasnesid mitte vaid õigused, aga ka kohustused.

Kohus asus ka seisukohale, et LKS § 51 lg 1 ei kohaldu sellel erilisel juhtumil, kus kaebaja peab paisu rekonstrueerimist vajalikuks avarii tagajärgede likvideerimiseks. Kohtu hinnangul tuleb seetõttu vee erikasutusloa taotluse uuel lahendamisel lähtuda muudest õigusnormidest. Loa andmisest keeldumise aluseks võib olla VeeS § 9 lg 10 p 1, mille kohaselt keeldutakse vee erikasutusloa andmisest, kui see ohustab otseselt keskkonda, arvestades mh asjaoluga, et tegu on Natura alaga ning Eestil on nn vee raamdirektiivist kohustus parandada pinnavee seisundit. Uue otsuse tegemisel tuleb kaaluda keskkonnale tekkiva võimaliku kahju olulisust võrreldes muude asjaoludega, sh taotleja õiguste ja huvidega.

Kohtuotsus




JÄÄTMED

Jäätmeseaduse muutmise seadus

Riigi Teatajas avaldati jäätmeseaduse muutmise seadus, millega anti Keskkonnainspektsioonile vanametalli kontrollmüügi õigus. Täpsemalt kajastasime muudatusi veebruari uudiskirjas.




OHTLIKUD AINED

Biotsiidiseaduse muutmise seadus

Riigi Teatajas avaldati biotsiidiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus. Täpsemalt kajastasime muudatusi veebruari uudiskirjas.





GMOD

EL direktiiv annab liikmesriikidele GMO-de kasvatamise piiramisel rohkem paindlikkust

EL Nõukogu andis 2. märtsil lõpliku heakskiidu EL direktiivile 2015/412, millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ seoses liikmesriikide võimalusega piirata või keelata oma territooriumil geneetiliselt muundatud organismide (GMOd) kasvatamist. Direktiivi menetlemist kajastasime 2014. a juuli, novembri ja detsembri uudiskirjades.

Muudatuste kohaselt saavad liikmesriigid välistada GMOde kasvatamise oma territooriumil nii enne EL-tasandi loa andmist kui pärast seda

Muudatuste kohaselt saavad liikmesriigid senisest enam ise otsustada geneetiliselt muundatud kultuuride kasvatamise lubamise üle oma territooriumil. Esiteks saab liikmesriik uuendusena lubade andmise menetluse ajal taotleda direktiivi geograafilise kohaldamisala muutmist. Lisaks saab liikmesriik pärast GMOle ELs kasvatamise loa andmist keelata või piirata kultuuri kasvatamist tulenevalt oma keskkonna- või põllumajanduspoliitika eesmärkidest, või muudel mõjuvatel põhjustel, nagu ruumiline planeerimine, maakasutus, sotsiaal-majanduslikud mõjud jm. Samuti on liikmesriigil lubatud oma (keelduv) otsus hiljem läbi vaadata ning esitada taotlus, et GMOde kasvatamiseks antud luba kehtiks nende territooriumil (või selle osal). Ühtlasi nähakse direktiiviga ette kohustus GMOsid kasvatavatele liikmesriikidele meetmete võtmiseks, et vältida võimalikku üle piiri levimist naaberliikmesriikidesse, kus selliste GMOde kasvatamine on keelatud.

Senise regulatsiooni kohaselt said liikmesriigid ajutiselt keelata GMOde kasutamise oma territooriumil või seda piirata üksnes juhul, kui neil olid uued tõendid selle kohta, et konkreetne organism ohustab inimeste tervist või keskkonda, või hädaolukorras.  Direktiiv jõustub 20. päeval peale Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

Direktiivi 2015/412 tekst Euroopa Liidu Teatajas (pdf)




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Lugejad on keskkonnaõiguse uudiskirjaga jätkuvalt rahul

2015. aasta lugejaküsitluse tulemused näitasid, et keskkonnaõiguse igakuise uudiskirja lugejad on jätkuvalt uudiskirjaga rahul. Küsitlusele vastas kokku 52 uudiskirja lugejat, kellest valdav osa on rahul nii uudiskirja sisulise poole kui ka edastamise viisi ja uudiskirja ilmumissagedusega. Täname kõiki vastajaid!

Loe edasi » 

Osalusvõimaluste teabeõhtud märtsis: Linnamäe ja Raikküla

KÕKi juristid jätkavad infopäevade korraldamisega kohalikele kogukondadele. 

Loe edasi »

Kutsume ametnikke planeerimisteemalisele koolitusele

KÕK kutsub kohalike omavalitsuste ametnikke ja volikogude liikmeid koolitustele, kus tutvustatakse juulis jõustuvat uut planeerimisseadust ja muudatusi planeeringute keskkonnamõjude hindamises. Koolitused toimuvadTartus 31.03, Tallinnas 1.04, Jõhvis 8.04 ja Pärnus 15.04.

Loe edasi »