Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Siim ja Pille.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Veebruar 2015
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Aleksandri 8, 51004 Tartu | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Riigikogu poolt vastuvõetud uus planeerimisseadus: ülevaade muudatustest

Jaanuari lõpus võttis lahkuv Riigikogu koosseis vastu uue planeerimisseaduse (PlanS), mis jõustub juba selle aasta 1. juulil. Erialaringkondades palju vastukaja (nii positiivset kui negatiivset) saanud uus seadus korrastab ja muudab alates 2003. a kehtinud planeerimisseadust küll mitmes aspektis, ent täielikku revolutsiooni ruumilises planeerimises kaasa ei too. Käesolevas uudiskirja numbris anname lühikese ülevaate seadusest ning selle olulisematest reeglitest. Kuna Riigikogu jõudis vahetult enne uudiskirja väljasaatmist vastu võtta ka ehitusseadustiku ning kahe seaduse rakendusseaduse, pühendume neile teemadele juba järgmises uudiskirja numbris.

Loe lähemalt


ÜLDOLULIST

Riigikogu võttis vastu KeÜS muudatused, mis aitavad tagada kallasraja nõuete täitmist

Riigikogu võttis 11. veebruaril vastu seaduse, millega muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust (KeÜS), metsaseadust ning veeseadust. KeÜS muudatustega antakse Keskkonnainspektsioonile ning kohalikele omavalitsustele kallasraja reeglite täitmise tagamiseks volitus siseneda reeglite rikkuja valdusesse ning rakendada muid korrakaitse erimeetmeid, samuti õigus reeglite rikkujaid väärteokorras karistada.

Lisaks ettekirjutuse tegemisele ja sunniraha määramisele võivad keskkonnainspektorid nüüd siseneda ka kallasraja reeglite rikkuja valdusesse ja võtta muid jõulisemaid meetmeid

KeÜS  §-des 38 ja 39 toodud kallasraja ja selle sulgemise või tõkestamise reeglite täitmata jätmise korral oli seni korrakaitseseaduse alusel võimalik kohaldada üldmeetmeid (ettekirjutus, sunniraha). Kuna puudusid erisätted, ei olnud samas võimalik kohaldada erimeetmeid (valdusesse sisenemine ning muud jõulisemad meetmed). Muudatuste kohaselt saaks kallasraja nõuete tagamiseks võtta sarnaseid erimeetmeid, nagu olid varem kehtestatud looduskaitseseaduses. Ettekirjutuse täitmata jätmisel määratava sunniraha ülemmäära suurendatakse 32 000 euroni.

Seadusega tehti ka KeÜS-ga mitteseotud muudatused metsaseaduses (täpsustati metsakaitse nõuete täitmise järelevalve tegijat) ning veeseaduses (selgitati enne 1. juulit 2014. a antud hüdrogeoloogiliste litsentside kehtivust).

Materjalid Riigikogu veebilehel




KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Keskkonnaministeerium soovib korrastada keskkonnamõju eelhinnangu kohustusega tegevuste loetelu määrust

Veebruari alguses avalikustas Keskkonnaministeerium Vabariigi Valitsuse keskkonnamõju eelhindamist puudutava määruse muutmise eelnõu. Tegemist on määrusega, mis loetleb erinevaid tegevusvaldkondi ja nn künnisväärtusi, millele vastavate tegevuste puhul tuleb iga kord kaaluda, kas algatada keskkonnamõjude hindamine. Määruses toodud loetelu ei ole seejuures ammendav. Keskkonnamõju eelhindamine võib olla vajalik ka määruses nimetamata tegevuste korral või juhul, kui plaanitakse tegevust, mis jääb küll alla künnisväärtuste, ent võib siiski olla olulise keskkonnamõjuga nt seetõttu, et tegevust kavandatakse tavapärasest tundlikumasse keskkonda.

Uute reeglitega soovitakse piirata ka nn "tiik-karjääride" rajamist, ent meetme tõhususes võib KÕKi hinnangul kahelda

Uue eelnõuga soovitakse muuhulgas võtta meetmeid ka üleriigilises meedias tähelepanu püüdnud skeemi vastu, kus arendajad „tiikide“ rajamise sildi all tegelevad tegelikult maavara kaevandamisega. Sellise tegevuse tõkestamiseks on ette nähtud, et keskkonnamõju eelhindamine tuleb läbi viia ka juhul, kui rajatakse üle 1 ha suuruseid tiike (sel juhul on nõutav ka vee erikasutusluba) või tiigi rajamisel eemaldatakse enam kui 10 000 kuupmeetrit pinnast. Kuigi eesmärk on hea, võib selle tõhususes siiski kahelda, kuna taoliste „tiik-karjääride“ rajamisel otsustavad keskkonnamõju hindamise algatamise üle needsamad kohalikud omavalitsused, kelle tegevuse tõttu taoline JOKK-skeem siin ja seal õitseda on saanud.

Lisaks sellele korrigeeritakse eelnõuga mitmete tegevusvaldkondade nimetusi või künnisväärtusi, viies keskkonnamõju eelhindamise künniseid mh kooskõlla tööstusheite seaduse alusel sätestatud keskkonnakompleksloa kohustusega tegevuste ja künnistega ning Riigikogus menetletavate keskkonnamõju hindamise seaduse muudatustega. Nt tõstetakse eelhindamise kohustuse künnist veisefarmide osas, aga langetatakse tsemendiklinkri tootmise osas (v-a tootmine pöördahjudes).

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis




RUUMILINE PLANEERIMINE

Õiguskantsler: ohtlike ehitiste puhul võib KOV olla kohustatud ehitusjärelevalve teostamiseks



Veebruari keskpaigas saatis Õiguskantsler Karksi vallale soovitused seoses valla territooriumil Vana-Virite kinnistule ehitatud motokrossirajaga. Motokrossirada asuti ebaseaduslikult kasutama juba 2013. aastal, ent seni polnud vald võtnud konkreetseid samme selle tegevuse peatamiseks või ehitise kõrvaldamiseks, seda hoolimata kohalike elanike kaebustest. Ehitise seadustamiseks algatati küll 2013. a lõpus detailplaneering, ent see on alates 2014. a märtsist peatatud. Õiguskantsler leidis, et vald ei ole senises tegevuses järginud põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava.

Õiguskantsler analüüsis esiteks, kas Karksi valla senine ehitusjärelevalve alane tegevusetus on olnud õiguspärane. Ehitusseaduse ja korrakaitseseaduse kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus teostada riiklikku järelevalvet ehitusseaduse nõuete täitmise üle. Korrakaitseseaduse kohaselt on ehitusjärelevalve teostamine reeglina vastutava haldusorgani kaalutlusõiguseks. Õiguskantsler leidis et antud juhul on järelevalve teostamine ja sobivate meetmete võtmine siiski Karksi valla jaoks kohustuslik (kaalutlusõigus on vähenenud nullini), kuna ebaseaduslik ehitis häirib ümbruskonna elanikke ning tagatud ei ole ka raja kasutajate ja pealtvaatajate tervis ja ohutus.

Õiguskantsler analüüsis lisaks objekti seadustamise võimalusi. See, millise haldusaktiga on võimalik krossirada seadustada, sõltub õiguskantsleri hinnangul sellest, kas tegemist on olulise ruumilise mõjuga objektiga planeerimisseaduse tähenduses. Kui jah, siis on see võimalik vaid üldplaneeringuga, mille menetluses on kohustuslik läbi viia ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). Kui vald aga leiab, et ehitisel ei ole olulist ruumilist mõju, võib seadustamise aluseks olla ka detailplaneering või projekteerimistingimused. Sel juhul pole keskkonnamõjude hindamine küll kohustuslik, ent vald peab kaaluma, kas algatada KSH detailplaneeringu menetluses või keskkonnamõjude hindamine (KMH) projekteerimistingimuste menetluses.

Õiguskantsleri soovitus




VÄLISÕHU KAITSE

Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/96, 1. oktoober 2014 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 167/2013 seoses põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite keskkonnamõjule ja mootori võimsusele esitatavate nõuetega 

EL Teatajas avaldati alates 1. jaanuarist 2016 kohaldatav määrus millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite keskkonnamõjule ja mootori võimsusele esitatavate nõuetega. Muuhulgas seatakse senisest rangemad nõuded lämmastikoksiidi, süsivesinike ja tahkete osakeste heitkogustele.

 



VESI

KeM plaanib koostada uue ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse

Keskkonnaministeerium avalikustas jaanuari lõpus Eelnõude Infosüsteemis ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Uue eelnõu koostamise soovi põhjuseks on, et regulatsioon on kehtinud üle 14 aasta ning seda on selle aja jooksul oluliselt muudetud ja täiendatud, mis raskendab ministeeriumi hinnangul tunduvalt seadusest arusaamist.

Eelnõu väljatöötamiskavatsuse materjalid Eelnõude Infosüsteemis


Maaparandusseaduse muutmise seadus

Riigikogu võttis 12. veebruaril vastu maaparandusseaduse muudatused, millega loobutakse alamvesikondade maaparandushoiukavade koostamisest.





MULLAKAITSE

Põllumajandusministri määrusega kehtestati maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded

19. jaanuaril jõustus põllumajandusministri määrus „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“, millega kehtestatakse nõuded Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise haldamise ja seire kohta artiklis 92 nimetatud toetusesaajate suhtes. Nõuete täitmata jätmise korral võidakse EL põllumajandustoetusi vähendada või üldse mitte maksta.

Määrusega kehtestatavad vee- ja mullakaitse nõuded, seadusega kaitse all olevate maastikuelementide säilitamise nõue ja tuulekaera esinemisest teatamine on maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuetena kehtinud ka seni.

Põllumajandusmaa kasutaja ja toetuste taotleja jaoks on uuteks nõueteks põllusaare, metsasiilu, puude rea, heki, eesvoolude, kuivenduskraavide ja kiviaedade säilitamine, puude rea ja hekkide pügamise keeld lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal ning karuputke esinemisest teatamine.

Määrus Riigi Teataja




MAAPÕU

Keskkonnaministeerium asub koos ülikoolidega ette valmistama Eesti maapõue strateegia koostamist

Keskkonnaministeerium hakkab koos Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ning Eesti Maaülikooliga välja töötama lähteülesannet Eesti maapõue strateegia koostamiseks. Koostöö eesmärgiks on ministeeriumi andmetel ühelt poolt tugineda maavarade kasutamise strateegilisel planeerimisel parimatele olemasolevatele teadmistele ning teisalt tagada järjepidevus valdkonna õppe- ja uurimistegevuse arendamises.

Keskkonnaministeeriumi andmetel on lähteülesanne kavas välja töötada 2015. a jooksul.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade




JÄÄTMED

Jäätmeseaduse muudatused täpsustavad elektri- ja elektroonikaseadme valmistaja kohustusi

Riigikogu võttis 28. jaanuaril vastu jäätmeseaduse muudatused, millega võetaks üle EL patareidirektiivi muutev EL direktiiv 2013/56/EL. Muudatused täpsustavad elektri- ja elektroonikaseadmetest patareide ja akude eemaldamist käsitlevaid sätteid.

Jäätmeseaduse senise regulatsiooni järgi peavad elektri- ja elektroonikaseadmete valmistajad disainima oma seadmed selliselt, et patarei- ja akujäätmeid saab seadmetest lihtsal viisil eemaldada. Muudatus täpsustab seda nõuet, sätestades, et valmistajad peaksid disainima seadmed selliselt, et lõppkasutaja saab patarei või aku oma seadmes vahetada kas iseseisvalt või vähemalt kvalifitseeritud töötaja abil. Säte käib nende elektri- ja elektroonikaseadmete kohta, mida lõppkasutajal ei ole võimalik vabalt lahti võtta, et soovi korral akut vahetada.

Muudatuste eesmärk on pikendada elektri- ja elektroonikaseadmete kasutamisaega. Kui kasutajal on seade, mille patareid või akut ta ise vahetada ei saa, ei pea seadet ära viskama, vaid saab töökorras seadmes patarei või aku asendada (näiteks selliseid seadmeid hooldavas ja remontivas ettevõttes). Kaudselt aitab muudatus seega vähendada loodusressursside tarbimist, kuna tuleb toota vähem uusi tooteid ning väheneb toodetest tekkivate jäätmete hulk.

Muudatused jõustuvad 2015. a 1. juulil.

Materjalid Riigikogu veebilehel



Jäätmeseaduse muudatused annavad Keskkonnainspektsioonile vanametalli kontrollmüügi õiguse

Riigikogu võttis 18. veebruaril vastu jäätmeseaduse muudatused, millega lubatakse Keskkonnainspektsioonil riikliku järelevalve erimeetmena sooritada kontrollmüüke - pakkuda metalli kokkuostjale müügiks keelatud metallijäätmeid ning nõustumise korral teha müügitehing, eesmärgiga tabada jäätmeseaduse (JäätS) nõuete rikkuja.

Muudatuste eesmärk on suunata jäätmekäitlejaid õiguspärasele käitumisele ja seeläbi vähendada metallivargustega seotud õnnetusi ja taristurikkeid. Pikemalt kirjutasime muudatustest 2014. a juulikuu uudiskirjas.

Materjalid Riigikogu veebilehel




OHTLIKUD AINED

Riigikogu võttis vastu biotsiidiseaduse muudatused

Riigikogu võttis 17. veebruaril vastu biotsiidiseaduse muudatused, mille eesmärk on luua raamistik otsekohalduva ELi biotsiidimääruse rakendamisele Eestis. Biotsiide puudutavate normidega reguleeritakse kahjulike organismide vastu võitlemiseks mõeldud ainete (nt desinfitseerimis- ja putukatõrjevahendite) tootmist ja müüki, kuna tegemist on ka inimtervist ohustavate ainetega. Uute seadusemuudatustega tunnistati kehtetuks seni Eesti seaduses EL biotsiidimäärust dubleerinud sätted ning viidi seadus määrusega paremini kooskõlla.

Pikemalt kirjutasime muudatustest 2014. a novembrikuu uudiskirjas.

Materjalid Riigikogu veebilehel




KALANDUS

Määruse eelnõuga muudetaks kalapüügieeskirja

Keskkonnaministeerium saatis jaanuari lõpus Eelnõude Infosüsteemis kooskõlastusele Vabariigi Valitsuse määruse „Kalapüügieeskiri“ eelnõu (KPE), millega plaanitakse teha muudatusi püügivahendite loetelu, kirjelduse, asetuse, tähistuse ja märgistuse osas. Määruse eelnõu seletuskirja kohaselt kaasneks määruse rakendamisega pikas perspektiivis positiivne mõju kalavarudele ning kõigi veekogudel liikujate ohutusele ja püügivahendite kaitstusele.

Muuhulgas jäetaks edaspidi püügivahendite loetelust välja abar, triivvõrgud ja triivpüünis. Uute eeskirjadega muudetaks mitmeid kohaspetsiifilisi püügipiiranguid. Uue KPE eelnõuga pikendataks nakkevõrguga püügil Peipsi järves kaldast arvates ühe kilomeetri laiusel veealal ja 500 m laiusel veealal Lämmi- ja Pihkva järves kehtestatud püügipiirangut. Senise eeskirja kohaselt kehtib piirang 20. oktoobrist 20. novembrini,  eelnõu järgi kehtiks piirang 1. septembrist 29. veebruarini. Samuti pikendataks mõrra ja püüvõrguga kalapüügi keeluaega Lämmi- ja Pihkva järves viie päeva võrra - keeld algaks 10. maist.Eeskirja lisataks kaldanooda kasutamise keeluajad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel (kalapüük Peipsi järvel kaldanoodaga – 6. maist 15. juunini, Lämmi ja Pihkva järvel – 6. maist 31. augustini) ning keelataks Peipsi siia kui sihtliigi püük Peipsi järvel.

Uue eeskirjaga muudetaks mitmeid kohaspetsiifilisi püügipiiranguid

Eelnõuga tühistataks Võrtsjärvel kehtiv püügikeeld 1. aprillist kuni 1. novembrini, mida kohaldatakse praegu Tondisaare–Pähksaare joonest alates 250 m ulatuses, laiendataks harrastuspüügi võimalusi Nasva jõel kevadisel nakke- ja lõkspüünistega püügi keeluajal ning lühendataks Jägala ja Pirita jõel spinningu ja lendõngega püügi keeluaega ühe kuu võrra. Veekogude hulka, kus kalapüük on aasta ringi keelatud, lisataks Risti ja Soonda oja ning Pühajõe osa Mägara oja suubumiskohast suudmeni.

Eeskiri jõustuks üldkorras, kuid püügivahendite tähistuse ja märgistuse sätted plaanitakse jõustada 1. jaanuarist 2016.

Materjalid eelnõude infosüsteemis




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Muutused KÕKi meeskonnas

Märtsi lõpus toimub KÕKis oluline muutus – meeskonnast lahkub senine jurist ja juhatuse liige Kärt Vaarmari. KÕKi tegemisi jääb vedama senine meeskond, mida on plaanis aasta teises pooles taas laiendada.

Loe edasi »


Kogukonnad: maavarade kasutust tuleb paremini planeerida 

Möödunud reedel ja laupäeval (13. ja 14. veebruaril) kogunes Lääne-Virumaal Miila küla seltsimajas lai ring Eesti kohalike kogukondade esindajaid maavarade teemalistele kärajatele. Kärajatel osalejad leidsid, et üksteiselt õppimine on oluline ning lisaks kaardistati mitmeid süsteemseid vigu riiklikus maavarade kasutamise praktikas.

Loe edasi »


Osalusvõimaluste teabeõhtud veebruaris: Sadala, Leevi, Otepää 

KÕKi juristid jätkavad infopäevade korraldamisega kohalikele kogukondadele. Veebruaris toimuvad infopäevad:

  • 16. veebruaril kell 16.30 – Jõgevamaa, Sadala Rahvamajas (Torma vald, Sillasoo 4)
  • 18. veebruaril kell 19 – Põlvamaa, Veriora vald, Leevi kultuurimaja
  • 27. veebruaril kell 16 – Valgamaa, Otepää looduskeskuses (Otepää, Kolga tee 28)

Loe edasi »

Ootame arvamusi uudiskirja kohta 

Hea uudiskirja lugeja! Palun aita meil keskkonnaõiguse uudiskirja tulevikus veelgi paremaks teha vastates lühikesele küsimustikule. Küsimustikule vastamine võtab aega 2-3 minutit ning on anonüümne. 

Aitäh kõigile vastajatele!