Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Kadi-Kaisa, Siim ja Pille.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Juuni 2016
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Kastani 42, 50410 Tartu | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Keskkonnaministeerium avaldas kliimapoliitika põhialuste eelnõu

Keskkonnaministeerium avaldas juuni keskpaigas strateegiadokumenti „Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ eelnõu. Tegemist on Eestis esimese katsega läheneda kliimamuutuste ärahoidmisele terviklikult ja valdkonnaüleselt. Samas on tegemist raamstrateegiaga, mis tähendab, et selles ettenähtud suuniseid tuleb edaspidi täpsustada kas konkreetsemate arengu- ja tegevuskavade või õigusnormide läbi. Eelnõule on oma arvamusi ja ettepanekuid võimalik esitada osalusveebi vahendusel kuni 7. juulini.

Loe lähemalt


ÜLDOLULIST

Euroopa Komisjon plaanib võtta keskkonnaõiguse EL riikides rakendamise parandamiseks kasutusele uue mehhanismi

Euroopa Komisjon võttis kasutusele uue tööriista, mille abil kavatseb hakata hindama keskkonnaõiguse rakendamist liikmesriikides. Põgusalt tutvustasime Komisjoni uut süsteemi ka oma märtsikuises uudiskirjas.

Komisjoni hinnangul ei ole liikmesriikide valitsuste tegevus EL keskkonnaõiguse rakendamisel vaatamata pingutustele olnud piisav. Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise süsteemi (Environmental Implementation Review, EIR) eesmärgiks on anda ülevaade kõigi 28 liikmesriigi kohta eraldi. Selle põhisisuks on kõigi liikmesriikide kohta ülevaate (raporti) koostamine, mis käsitleb keskkonnaõiguse ja –poliitika rakendamist liikmesriigiti ja kaardistab problemaatilised valdkonnad ning probleemide põhjused. Koostatud ülevaate pinnalt loodab Komisjon koostöös liikmesriikide ja huvirühmadega ennetada edasisi probleeme ja leida neile aegsasti vajalikke lahendusi.

Uue mehhanismi põhiosaks oleks iga kahe aasta tagant liikmesriikide olukorra ja edusammude kohta raporti koostamine, mille põhjal otsitaks lahendusi olukorra parandamiseks.

Riigipõhiseid aruandeid, milles tuuakse välja nii liikmesriigi edusammud kui peamised puudujäägid, hakkab Komisjon koostama iga kahe aasta tagant. Esimesi raporteid on oodata juba käesoleva aasta sügiseks. Aruande koostamisel soovib Komisjon eelkõige edendada liikmesriigiga kahepoolset dialoogi ja koostööd. Näiteks saab liikmesriik järelevalveraporti enne selle avalikustamist üle vaadata ja kommentaare lisada. Raporti põhjal koostab Komisjon erinevate rakendusprobleemide lahendamiseks aruteludokumendi, mille alusel hakatakse probleeme koostöös lahendama.

Paljudele keskkonnaõiguse rakendamisega seotud probleemidele loodetakse sel viisil leida lahendus juba enne, kui rakendamise tähtaeg kätte jõuab. See aitaks ühtlasi vähendada liikmesriikide vastu rikkumismenetluse algatamise juhte, mis on kulukad nii riigile kui Komisjonile. Ühtekokku aitaks EL keskkonnaalase seadusandluse nõuetekohane rakendamine Komisjoni hinnangul säästa igal aastal 50 miljardit eurot tervise- ja keskkonnakahjudega seotud kulusid.

Euroopa Komisjoni teatis

Euroopa Komisjoni pressiteade


Alates oktoobrist muutub Keskkonnaameti töökorraldus: kuue regiooni asemel jääb alles kolm

Mai lõpus võeti vastu keskkonnaameti põhimääruse muudatused, mille peaeesmärgiks on muuta Keskkonnaameti töökorraldust. Määruse muudatused on seotud regioonide ja keskkonnaameti ametnike tööülesannete ümberjaotumisega.

Peamised määrusega kaasnevad muudatused on järgnevad:

  • Keskkonnaametil on alates määruse jõustumisest kohustus korraldada lisaks keskkonna- ja looduskasutuse andmete kogumisele ning aruandlusele ka vastavate andmete analüüsi;

  • Varasema jaotuse (Harju-Järva-Rapla, Hiiu-Lääne-Saare, Põlva-Valga-Võru, Jõgeva-Tartu, Pärnu-Viljandi ja Viru regioon) asemel jaotuvad regioonid alates oktoobrist kolmeks: Lõuna, Lääne ja Põhja regioon. Regiooni täpne tööpiirkond määratakse struktuuriüksuse põhimääruses;

  • Keskkonnaosakonnale lisandub täpsustusena kvaliteedikontrolli teostamise kohustus vee-, õhu-, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnavastutuse valdkonnas;

  • Looduskaitse osakonnalt kaob kohustus täita ülesandeid vee-elustiku valdkonnas. Vastavate ülesannete täitmise kohustus on määruse jõustumisel metsaosakonnal;

Määrus jõustub 1. oktoobril.

Keskkonnaministri 20. mai 2014. a määruse nr 13 „Keskkonnaameti põhimäärus” muudatused Riigi Teatajas




KESKKONNASEIRE

Riigikogu võttis vastu uue keskkonnaseire seaduse

Riigi Teatajas avaldati mai teises pooles uus keskkonnaseire seadus, millega täpsustatakse nii keskkonnaseirega seotud mõisteid kui mitmeid korralduslikke aspekte ja viiakse seadus kooskõlla teiste keskkonnaalaste seadustega. Eelnõu võeti menetlusse eelmisel aastal, kajastasime seda etappi 2015. a oktoobrikuu numbris ja võeti Riigikogu poolt vastu mai alguses.

Vastuvõetud seadus täpsustab eelkõige keskkonnaseire korraldust. Näiteks sätestab seadus seireprotsessi vastutavate isikute kohustused, seirejaamade ja -alade rajamise ning seire käigus saadud andmete töötlemise ja hoidmise korra. Täpsustatud on seires osalejate (nt seire läbiviijad, andmete töötlejad) ülesandeid, kes peavad senisest suuremal määral vastutama seireandmete eest, sh neid alaliselt säilitama ja nende õigsust tagama. Samuti kohustab seadus seiresse kaasama teadlasi ja eksperte, et tagada seiretulemuste põhjalikum analüüs ning et tulemuste põhjal saaks koostada prognoose nt keskkonnaseisundile hinnangu andmiseks.

Selgemaks ja mõnevõrra tugevamaks on muutunud nende maaomanike õiguste kaitse, kelle maal seiret läbi viiakse.

Seadus täpsustab ka maaomanike õigusi ja kohustusi seoses nende maal asuvate riiklike keskkonnaseire jaamade ja aladega. Uue seaduse kohaselt võib kinnisasja omanik, kes on seaduse järgi kohustatud taluma oma maal keskkonnaseire jaama või –ala, nõuda seire vastutavalt täitjalt kokkuleppimist nii talumiskohustuste tingimustes kui ka hüvitises. Seadusega on seire läbiviija vastutust muudetud rangemaks -- kinnisasja omanikule tekitatud kahju hüvitamiskohustus ei sõltu sellest, kas kahju tekitamine oli süüline või mitte.

Seaduses on täpsustatud ka näiteks riikliku keskkonnaseire eesmärki ning täiendatud keskkonnaseire definitsiooni. Selles rõhutatakse, et keskkonnaseire on järjepidev tegevus, mille käigus kogutud andmete analüüsi põhjal saab keskkonnaseisundile anda hinnanguid ja võtta vastu otsuseid keskkonnaseisundi parendamiseks. Oluline on ka seireandmete kasutamine keskkonnalubade menetlemisel ja keskkonnamõju hindamisel, samuti järelevalve tegemisel ning keskkonnavastutuse kohaldamisel.

Keskkonnaseire seadus pidi esialgse kava kohaselt jõustuma käesoleva aasta alguses. Eelnõu arutelu viibimise tõttu jõustub seadus 2017. a jaanuarist.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Keskkonnaseire seadus Riigi Teatajas

Keskkonnaseire seaduse eelnõu Riigikogus




KLIIMAMUUTUS

Euroopa Kohus selgitas kasvuhoonegaaside heite arvutamise reegleid (C-158/15)

Euroopa Kohus tegi juuni alguses otsuse, milles selgitas EL kasvuhoonegaaside heitekogustega kauplemise süsteemis (nn EU ETS) heite arvutamise reegleid. Täpsemalt olid vaidluse all kuidas sisustada „käitise“ kui heite tekitaja mõistet ning see, kas ja kuidas arvestada süsteemis söe iseenesliku kuumenemise järel tekkivat süsinikukadu.

Euroopa Kohus leidis, et elektrijaamast mõnevõrra eemal asuv kütuseladu on ikkagi osaks elektrijaamast kui käitisest.

Hollandi kohtu poolt lahendatavas vaidluseselektritootja EPZ ja kasvuhoonegaasidega kauplemist reguleeriva riigiasutuse vahel oli esimeseks küsimuseks, kas elektrijaama lähedal asuv söeladu oli osaks elektrijaamast kui EU ETS süsteemi kuuluvast käitisest. Söeladu oli elektrijaamast antud juhul ca 800 m kaugusel, teisel pool üldkasutatavat maanteed (sütt transporditi laost jaama üle maantee kulgeva konveierlindi abil). Euroopa Kohus asus seisukohale, et ladu ei kujuta endast eraldi käitist. Kuna ladu on aga tehniliselt seotud elektrijaamaga ning võib mõjutada selles tekkivaid heitkoguseid (vt järgmist lõiku), on tegu elektrijaama kui käitise osaga.

Järgmiseks küsimuseks oli, kas ja kuidas arvestada kasvuhoonegaaside arvestamisel heitega, mis tekib laos söe iseeneslikul kuumenemisel. Elektritootja oli seisukohal, et see tuleks lugeda „eksporditud“ kütuseks, st see tuleb EU ETS süsteemi reeglite kohasel heitkoguste arvestamisel kõrvale jätta. Euroopa Kohus seevastu asus seisukohale, et arvestades reeglite eesmärki ei oleks see õigustatud. Seega tuleb heitkoguste kohta aru andes ning vajaminevate lubatud heitkoguste ühikute (nn saastekvootide) väljaselgitamisel arvesse võtta ka laos tekkiv süsinikukadu.

Kohtuotsuse C-158/15 tekst




VÄLISÕHU KAITSE

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2016/802, 11. mai 2016, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes

EL Teatajas avaldati laevade väävlikütuse sisaldust reguleeriva direktiivi 1999/32/EÜ kodifitseeritud versioon. Kuna direktiivi oli mitmel korral põhjalikult muudetud, otsustati selguse huvides selle tekst tekst üle vaadata ja korrastada. Põhjalikumaid sisulisi muudatusi ei tehtud.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv




VESI

Määruse eelnõu muudaks lõhejõgede nimekirja

Keskkonnaministeerium on saatnud kooskõlastusringile määruse eelnõu, millega soovitakse täpsustada lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistut (nn lõhejõgede nimekirja). Muudatuste tegemisel toetutakse uuemate uuringute andmetele.

Eelnõuga, mille laiem eesmärk on kaitsta ohustatud lõhilaste populatsioone, lisatakse kaitsealuste veekogude nimistusse 16 uut oja ja jõge, milles katsepüügi andmete alusel lõhelisi leidub. Lisaks pikendataks mitmete seni juba nimistusse kuuluvate veekogude kaitstavaid lõike ning kolm veekogu arvataks nimistust välja. Mitmed täpsustused oleks üksnes vormilised ja on tingitud näiteks veekogude katastrikoodide või ametliku nimetuse muutusest.

Kaitsealuste veekogude nimistusse lisataks 16 uut veekogu, kus lõheliste kaitseks kehtivad täiendavad piirangud.

Veekogude kuulumine lõhilaste elupaikade nimistusse toob kaasa mitmeid piiranguid jõelõikudega piirnevate kinnistute omanikele. Nii on kaitstavatel jõgedel ja nende lõikudel keelatud paisude rekonstrueerimine, mis tõstab veekogu veetaset. Keelatud on ka uute paisude rajamine või tegevus, mis võib muuta veekogu looduslikku sängi või veerežiimi, ning kalapüük püügikeelu ajal. Lisaks peavad paisude omanikud tagama kalade rände üles- ja allavoolu.

Käesoleva määruse eelnõu jõustumine tooks kaasa vee erikasutusloa taotlemise kohustuse kuuele paisuomanikule. Vee erikasutusluba on vajalik, kui paisutuse tase on rohkem kui 0,3 m. Et vee erikasutusloa taotlemiseks võimaldada piisavalt aega, jõustuksid sätted nende jõelõikudel asuvate paisude omanike jaoks alates 1. juulist 2017, teiste jaoks jõustuks määrus aga üldises korras.

Materjalid Eelnõude Infosüsteemis




MEREKAITSE

Keskkonnaminsteerium avalikustas Eesti merestrateegia meetmekava

Juuni alguses avaldati esimene terviklik kava Eesti mereala kaitseks ehk Eesti merestrateegia meetmekava, mis sisaldab endas tegevusi mere hea keskkonnaseisundi tagamiseks.

Avaldatud kava mõtteks on hinnata Eesti mereala süsteemselt ja seada eesmärgid selle kaitseks ja probleemide lahendamiseks. Tegevuskava arvestab ka teiste Läänemere riikide tegevusi, et oleks võimalik ühiselt Läänemere probleeme lahendada. Meetmekava sisaldab endas 16 täiendavat meedet ning uusi uuringuid. Esmatähtsaks ülesandeks seab kava just merevee kvaliteedi parandamise, mille saavutamiseks tuleb Läänemere ääres asuvatel riikidel vähendada lämmastiku ja fosfori sattumist merre. Samuti on kava kohaselt vajalik tegeleda merekeskkonna eutrofeerumise ja saastumise probleemidega ning vähendada laevandusest tulenevat keskkonnareostuse riski.

Vastavate probleemide lahendamiseks on välja pakutud meetmeid, mis võimaldaksid ohjata inimtegevusest tingitud toitainete ja ohtlike ainete koormust maismaal ning tõstaks keskkonnareostuse kiiret avastamis- ning tõrjevõimekust. Muuhulgas on välja pakutud järgmised meetmed:

  • Vedeldatud maagaasi laevakütusena kasutamise soodustamine ja järkjärguline kasutuselevõtt (alustades reisilaevaliiklusest) Läänemere piirkonnas;

  • Merre suubuvate sademevee toruotsade kaardistamine ja hindamine, kui palju need sademevee sisselasud koormusi mõjutavad;

  • Olemasolevate sademevee sisselaskude vee kvaliteedi kontrollimine;

  • Regulatsiooni väljatöötamine, mis võimaldab ennetada sadamates reostuse tekkimist;

Seni rakendatud meetmete tulemusel on tunduvalt suudetud vähendada ohtlike ainete mõju ja vähenenud on eutrofeerumist põhjustavate toitainete koormus Läänemerele. Tõenäoliselt ei suuda Eesti aastaks 2020 sihiks seatud keskkonnaseisundi eesmärke eutrofeerumise ja ohtlike ainete valdkonnas siiski täita. Seetõttu on tehtud kavas ettepanek taotleda Eestile erandit (eelnimetatud eesmärkide täitmise kohustus tuleneb EL merestrateegia raamdirektiivist). Samuti on ebatõenäoline, et saavutatakse eesmärk taastada viigerhüljeste ajalooline leviala.

Meetmekava planeeritakse kinnitada selle aasta lõpus.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Eesti merestrateegia meetmekava eelnõu




METSANDUS

Uus kultiveerimismaterjali määrus muudaks metsa uuendamise materjali kohta käivaid nõudeid

Keskkonnaministeerium avaldas juuni alguses metsade kultiveerimismaterjali määruse eelnõu, mille eesmärk on reguleerida kultiveerimismaterjaliga seotud nõuded ühe õigusakti kaudu terviklikult. Uue määrusega soovitakse muuta reeglid üheselt mõistetavamaks ja järgitavamaks ning tõhustada seejuures haldusmenetluslike toimingute korraldust ja läbiviimist.

Määrusega keelataks mh tulevikus Leedust pärit metsa kultiveerimismaterjali kasutamise Eestis, kuna sealsed taimed ei sobi Eesti looduslikesse tingimustesse.

Määruse eelnõu koondaks endasse viis praegu kehtivat kultiveerimismaterjaliga seotud keskkonnaministri määrust. Tehtavad sisulised muudatused aitaks vähendada riigi halduskulusid, kuna Eestis enam harilikule kuuse ja männi algmaterjalile päritolupiirkondi ei määrataks ja seetõttu poleks enam neid vaja ka  kontrollida. Metsapuu seemnete kategoorias tõstetaks boniteediklassi (kasvukohaheadus) ühe võrra kõrgemaks, et võimaldada senisest kvaliteetsemat seemet. Määrusega keelustataks samuti Leedu Vabariigi päritoluga kultiveerimismaterjali import Eestisse, sest sealse algmaterjaliga metsataimed Eesti tingimustesse ei sobi.

Kultiveerimismaterjali tarnijatele lisataks kohustus esitada kaks korda aastas kultiveerimismaterjali turustamise aruanne, mis võimaldab saada parema ülevaate kultiveerimismaterjali tüüpidest ja põhitunnistustest. Aruannete alusel oleks võimalik teostada analüüsi ja seeläbi jälgida ja teha vajalikke otsuseid, mis on vajalikud metsataimede tootmise jätkusuutlikuks arenguks. Määruse kohaselt sertifitseeritaks edaspidi vaid metsapuu seemneid (hetkel sertifitseeritakse ka metsataimede partiisid), et tagada nende kvaliteet.

Materjalid eelnõude infosüsteemis




JÄÄTMED

Euroopa Kohus: valeandmeid sisaldava saatedokumendiga jäätmesaadetised on ebaseaduslikud (C-69/15)

Euroopa Kohus tegi 9. juunil otsuse, kus tõlgendas EL jäätmesaadetiste määruse (EÜ 1013/2006) sätteid. Euroopa Kohtu poole pöördunud Budapesti haldus- ja töökohus tahtis tõlgendust küsimuses, kas Ungari keskkonnainspektsiooni poolt jäätmekäitlusfirmale Nutrivet tehtud haldustrahvid on jäätmesaadetiste määrusega kooskõlas.

Euroopa Kohus leidis, et valeandmeid sisaldav saatedokument on võrdsustatav saatedokumendi puudumisega.

Vaidluse ajendiks oli Ungari ametiasutuste poolt kahe veoauto jäätmelastide kontrollimine. Jäätmelastid sisaldasid endas nn rohelisse nimekirja (nimekiri ainetest, mis on korralikult ümber töötatud ja on seetõttu loetud keskkonnale ohutuks) kuuluvaid paberjäätmeid. Vastavate jäätmeveo dokumentide andmed ei olnud vastavuses EL jäätmesaadetise määruses kehtestatud nõuetega, sest saatedokumendil märgitud andmed ja saadetise tegelik lõppsihtkoht ei olnud omavahel kooskõlas ja üheselt kindlaks tehtavad. Keskkonnainspektsioon määras Nutrivetile määruse tingimuste rikkumise eest rahatrahvi. Nutrivet vaidlustas vastava otsuse Budapesti haldus- ja töökohtus. Eelotsustusküsimustega pöördus kohus Euroopa Kohtu poole selleks, et teha kindlaks, milline on ebaseaduslik jäätmesaadetis ja milline peab olema vastavate sätete rikkumisel määratud karistus.

Euroopa Kohus leidis, et tulenevalt jäätmesaadetise määrusest, tuleb lugeda ebaseaduslikuks jäätmesaadetiseks kõik sellised saadetised, kus saatedokumentides esitatud andmed importija/vastuvõtja, taaskasutuskoha ning asjaomase riigi/asjaomaste riikide kohta on kas valed või need andmed ei ole omavahel kooskõlas. Antud juhul ei ole oluline, kas need andmed on õiged muudes dokumentides, mis on ametiasutuste käsutuses. Samuti pole oluline, kas esitatud andmed on tahtlikult valesti esitatud või kas ametiasutus on teostanud andmete õigsuse kontrolli osas määruse artiklist 24 tulenevad menetlused. Valeandmeid või andmeid, mis ei ole omavahel kooskõlas, sisaldava dokumendi eest võib määrata karistusena rahatrahvi, mille määr peab vastama saatedokumendi puudumise eest määratavale rahatrahvile. Trahvi proportsionaalsuse kontrollimisel peab arvestama eeskätt ohtu, mida see rikkumine võib põhjustada keskkonna ja inimeste tervise kaitsele.

Euroopa Kohtu otsus C-69/15 


Kavandatud jäätmeseaduse muudatused peaksid aitama kaasa rehvihunnikute vähendamisele

Keskkonnaministeerium tegi juuni keskpaigas ettepaneku muuta jäätmeseadust, et suurendada kontrolli müügile lastud rehvikoguste üle ning parandada järelevalvevõimekust selles valdkonnas. Kooskõlastusringile saadetud jäätmeseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus näeb ette muudatusi nii vanarehvide probleemi lahendamiseks kui ka rehvide edasimüüjatele kohalduvate nõuete osas.

Praktikas on suureks probleemiks vanarehvide vaheladustamine nende käitlemise asemel - hetkel on Eestis kogunenud ca 30 000 tonni vanarehve.

Hetkel on tekkinud olukord, kus kehtestatud nõudeid ei täideta piisaval määral. Selle tulemusel on tekkinud olukord, kus on kogunenud 30 000 tonni vaheladustatud vanarehve, mis on vaja käidelda, et vähendada võimalikku keskkonnaohtu. Kolm peamist muudatust, mis eelnõu ette näeks, on järgnevad:

  • Rehvitootjatel, kes lasevad turule üle 50 tonni rehve aastas, tuleks turule lastud rehvide koguste üle teha audiitorkontrolli, et oleks võimalik tuvastada turule lastud rehvide tegelikku kogust;

  • Probleemtooteregistri (PROTO) volitatud töötleja õigused antaks Keskkonnaagentuurilt üle Keskkonnaametile, et anda riigiasutustele võimalus teha teatud järelevalvetoiminguid, määrata sunniraha ning teha ettekirjutusi (näiteks juhul kui tootja on jätnud andmed PROTOsse esitamata);

  •  Täpsustataks rehvide edasimüüjatele kohalduvaid nõudeid (edaspidi oleks näiteks turustajal kohustus fikseerida rehvide algne tootja ja PROTO registreeringu number).

Vastavad muudatused peaksid eelnõu kohaselt aitama tõhustada järelevalvet ja parandama senist süsteemi, et edaspidi vaheladustatud rehvihunnikuid ei tekiks. Eelnõu peaks minema kooskõlastamisele juulis ning eeldatavalt jõustuma 2017. aasta jaanuaris.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Materjalid eelnõude infosüsteemis

 

Jõustus määrus, mis seab kriteeriumid biogaasist toodetava kääritusjäägi jäätmestaatuse lakkamisele

Mai lõpus jõustus keskkonnaministri määrus, mis seab nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkivale kääritusjäägile. Kehtestatud nõuete täitmisel tekib käideldud biojäätmetest toode (seda ei loeta enam jäätmeks) ja seda võib vabalt kaubana müüa ja kasutada. Kajastasime määruse sisu varasemalt juba meie 2015. a novembrikuu uudiskirjas.

Määrus puudutab vaid biolagunevatest jäätmetest kääritusjääki tootvaid ettevõtjaid, kes soovivad kääritusjäägi tootena turustada.

Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta




KALANDUS

Vabariigi Valitsus võttis vastu uue kalapüügieeskirja

Vabariigi Valitsus võttis juuni keskel vastu uue kalapüügieeskirja määruse. Muudatused olid vajalikud eeskirja peatükkide sisemise struktuuri ühtlustamiseks ja eeskirja 1. juulil 2015. a. jõustunud kalapüügiseadusega vastavusse viimiseks.

Uue määruse tähtsamateks sisulisteks muudatusteks on:

  • Defineeriti mõiste „põiklant“, et oleks võimalik keelata teatud perioodil selle landi kasutamist ning seeläbi aidata säästa kalu tragimisest tekitatud vigastustest;

  • Uuendusena võeti kasutusele lõkspüünis kadiska mõiste, mis on kuni 1,4 m põhja läbimõõduga ja kuni 0,6 m kõrge söödastamata püünis, mille neel peab olema kogu kõrguse ulatuses avatud. Kadiskaga püük oleks lubatud 21. juulist 30. novembrini. Järvede nimestik, kus kadiskat kalapüügil kasutada saab, on leitav keskkonnaministri ajutiste püügikitsenduste määrusest;

  • Kaaspüügi nõudeid hakatakse arvestama mitte kaaspüütud kalade arvu, vaid kaalu järgi;

  • Keelatakse kinnitada püügivahendeid ehitiste või põhjarajatiste külge;

  • Keelustatakse Peipsi lõunaosa latika kudealadel asuval keelualal spinningu, lendõnge ja sikutipüük;

  • Keelustatakse harrastuspüügivahendite kasutamine kuni 25 m kaugusel seisevpüünisest.

Enamjaolt täpsustaks määrus juba kehtivat korda. Määruse kohaselt võimaldaks kadiskaga püügi lubamine suurendada harrastuskalameeste saake, kuid ei tooks neile kaasa otsest tulu, sest võimalust saaki müüa neil pole. Kaaspüügitingimuste arvestamise muutused võimaldavad muuta lihtsamaks kalapüügipäeviku täitmise ja annaks parema ülevaate saagi saamisest. Keelualal erinevate püügivõimaluste keelustamine võimaldab seletuskirja kohaselt kaitsta kudevat kala ning mõjub varude olukorrale positiivselt. Harrastuspüügivahendite kasutamise keeld üheltpoolt küll piirab harrastuskalastajate püügivõimalusi, kuid teisalt võimaldab säästa nii harrastajate kui ka kutseliste kalurite püügivahendeid.

Määrus peaks valdavas osas jõustuma 1. jaanuaril 2017. a.

Materjalid eelnõude infosüsteemis




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Uus juhend selgitab Natura hindamise reegleid

Justice & Environment (J&E), üle-euroopaline keskkonnaõiguse organisatsioonide võrgustik, kuhu kuulub ka KÕK, avaldas uue juhendi. Selles selgitatakse Natura 2000 alasid mõjutavate kavade ja projektide hindamise reegleid (nn asjakohane hindamine). Väljaandes tutvustatakse lihtsas keeles nii EL loodusdirektiivi nõudeid kui ka Euroopa Kohtu (EK) praktikat.

Loe edasi » 


Euroopa Komisjon alustas Brüsselis toimunud seminariga KSH-direktiivi hindamist

Maikuus toimus Brüsselis Euroopa Komisjoni korraldatud seminar, kus eksperdid erinevatest riikidest jagasid oma kogemusi keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi (2001/42/EÜ, nn KSH direktiiv) praktikast. Esindatud olid nii akadeemikud kui praktikud era- ja avalikust sektorist. Siim Vahtrus KÕKist osales üritusel võrgustiku Justice&Environment esindajana.

Loe edasi »