Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Siim ja Pille.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus November 2015
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Kastani 42, 50410 Tartu | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Euroopa Kohus selgitas kaebeõigust keskkonnaasjades (C-137/14)

Euroopa Kohus tegi oktoobri keskpaigas lahendi, milles selgitas kaebeõigust keskkonnaasjades (kohtuasi nr C-137/14). Täpsemalt selgitas kohus nii seda, millisel juhul võib keskkonnaotsuste vastu kohtusse kaebuse esitada kui ka seda, millised argumendid on kohtus lubatavad. Kohus tugines otsuses suures osas senistele lahenditele. Samas arendas kohus mõningaid seniseid seisukohti edasi ning otsus kujutab endast head vahekokkuvõtet senisest praktikast. Seetõttu tutvustame järgnevas uudises Euroopa Kohtu seisukohti lähemalt.

Loe lähemalt


Riigikohus selgitas, millal võib kohalik omavalitsus keelduda maavarade uurimiseks loa andmisest (3-3-1-37-15)

11. novembril tegi Riigikohus otsuse vaidluses, mille keskseks küsimuseks oli, millistele argumentidele tuginedes saab kohalik omavalitsus (KOV) keelduda geoloogilise uuringu loa kooskõlastamisest. Antud juhul oli omavalitsus tuginenud eelkõige asjaolule, et ei pidanud tulevast kaevandamist selle mõjude tõttu võimalikuks. Küsimus, kas kaevandamise mõjusid ja võimalikkust saab pidada argumendiks, on praktikas põhjustanud mitmeid vaidlusi, mida kajastasime ka oma 2013. a kohtupraktika analüüsis. Senini puudus selles küsimuses aga Riigikohtu seisukoht. Järgnevas uudises tutvustame Riigikohtu otsust lähemalt.

Loe lähemalt

KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Euroopa Kohus: Euroopa Komisjon võib enne otsuse tegemist keelduda õigusloome ettepanekute mõjuanalüüside avaldamisest (T-424/14 ja T-425/14)

EL Üldkohus ( Euroopa Kohtu I aste) tegi novembri keskpaigas otsuse keskkonnaühenduse ClientEarth ja Euroopa Komisjoni vahelises vaidluses dokumentide kättesaadavuse osas. Vaidlus sai alguse sellest, et Euroopa Komisjon keeldus organisatsioonile väljastamast kahe direktiivi eelnõu mõjuanalüüse. ClientEarth leidis, et Komisjoni keeldumise põhjendused olid liiga üldised ning asjas esines ülekaalukas avalik huvi, mistõttu oleks analüüsid pidanud siiski neile välja andma.

Kohus leidis, et mõjuanalüüside andmine avalikkusele võiks kahjustada Komisjoni sõltumatust õigusloomes

EL Üldkohus leidis omalt poolt, et õigusloome dokumentidele juurdepääsu piiramise õigus tuleneb EL määruse 1049/2001 (EL asutuste teabele juurdepääsu kohta) art 4 lg-st 3. EL Üldkohus leidis, et kuigi Euroopa Komisjoni põhjendused ei olnud väga täpsed, võib Euroopa Komisjon mõjuanalüüside väljastamisest keeldumisel tugineda n-ö „üldisele eeldusele“, et seda laadi dokumente ei pea ka teabenõude korras kättesaadavaks tegema. Üldine eeldus on põhjendatud, kuna dokumentide avalikustamine võiks kahjustada Komisjoni sõltumatust, seades ta liiga suure välise surve alla ning kahjustades õigusloomeprotsessis toimuvaid läbirääkimisi liikmesriikidega. Kohus toonitas, et kehtivate reeglite kohaselt on avalikkusel võimalik mõjuhindamise dokumentidega tutvuda pärast nende põhjal otsuse langetamist (kui eelnõud hakatakse ametlikult menetlema või sellest loobutakse). Kohus leidis ka, et kaebajate väited ülekaaluka avaliku huvi osas olid liiga üldised.

ClientEarth leidis kohtuotsusele reageerides, et sõltumatus ja konfidentsiaalsus ei ole omavahel tingimata seotud. Kohtu otsus kinnistab praktikat, mille kohaselt on EL kodanike võimalused õigusloomes osalemiseks kitsad. KÕKi hinnangul võib kohtuotsuse kriitikaga nõustuda: on arusaamatu , miks peaks suurem läbipaistvus Euroopa Komisjoni õigusloometegevust häirima või sõltumatust vähendama. Demokraatlikus ühiskonnas ei tohiks avalikkuse suurem teadlikkus õigusloomes kasutatavatest argumentidest ja võimalus kaasa rääkida olema negatiivsed ja ebasoovitavad nähtused. Samuti ei saa nõustuda kohtu argumendiga, nagu vähendaks mõjuanalüüside hilisem avalikustamine kuidagi probleemi, kuna pärast eelnõust loobumist (nagu vaidlusalusel juhtumil juhtus) ei ole avalikkusel analüüsiga enam sisuliselt midagi tarka peale hakata.

Kohtuotsuse tekst

ClientEarth pressiteade




KLIIMAMUUTUS

Ettevalmistused Pariisi kliimakohtumiseks on finišisirgel

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapooled kogunevad juba novembri viimastel päevadel Pariisi, et sõlmida uus rahvusvaheline lepe, mis peaks aitama ära hoida üleilmse kliimakatastroofi. Erinevalt varasemast Kyoto protokollist peaks uus lepe sisaldama kohustusi mitte ainult arenenud tööstusriikide jaoks, vaid ka arenevate riikide, nt Hiina ja India jaoks.

EL liikmesriigid võtsid oma seisukoha uue leppe osas vastu juba septembri keskpaigas. EL Nõukogu positsioon on, et uue leppe alusel ette võetavad tegevused peavad hoidma üleilmse õhutemperatuuri tõusu alla 2 kraadi Celsiuse järgi. Seda on teadlaste poolt peetud „ohutu“ kliimamuutuse ülemiseks piiriks. Eesmärgi saavutamiseks tuleb EL hinnangul vähendada kasvuhoonegaaside heidet alates 2020. aastast, viia need 2050. aastaks 50%-ni 1990. a tasemest ning 2100. aastaks nullilähedaseks. Lisaks heidete vähendamisele tuleks EL hinnangul võtta ka kohanemismeetmeid ning luua arengumaid abistav fond, suurusega 100 miljardit dollarit aastas.

Senised riikide lubadused ei aitaks kliimakatastroofi vältida, lahenduseks võiks olla uue leppe regulaarne ülevaatamine-täiendamine

EL eesmärgid on seejuures ambitsioonikamad kui reaalsus. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadi viimase aruande kohaselt aitaks riikide poolt Pariisi kohtumise eel antud lubadused vähendada kliimamuutusi võrreldes olukorraga, kus meetmeid ei võetaks. Samas tõuseksid üleilmsed temperatuurid aastaks 2100 2,7 kraadi võrra. Samuti jätkuks vahemikus 2020-2030 kasvuhoonegaaside heite kasv.

Seega ei ole oodata, et Pariisi kliimakohtumise tulemusena lepitaks kokku tegevusplaanis, mis väldiks lõplikult olulisi muudatusi meie koduplaneedi kliimas. Ettevaatlikuks optimismiks annab põhjust siiski asjaolu, et kuna paljud riikide väljakäidud meetmed on ajaliselt piiratud, siis tuleks uude leppesse kirja panna ka nende regulaarne ülevaatamine. EL riigid pooldavad meetmete ülevaatamist iga 5 või 10 aasta tagant , lootes tulevaste läbirääkimiste käigus siiski jõuda olukorrani, kus kliimamuutuste mõju suudetakse vähendada ohutumale tasemele.

EL Nõukogu seisukohtade kokkuvõte

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Pariisi kohtumisel pühendatud veebileht

ÜRO keskkonnaprogrammi kliimamuutuste teemaline veebileht 




VÄLISÕHU KAITSE


Uued riiklikud õhuheite piirkogused said Euroopa Parlamendi heakskiidu

Oktoobri lõpus andis Euroopa Parlament heakskiidu kuue olulise välisõhku saastava aine uutele riiklikele piirkogustele. Hetkel reguleerib nende ainete heidet EL direktiiv 2001/81/EÜ, mis seadis liikmesriikidele saasteainete koguheite piirkogused 2010. aastaks. Uue eelnõu kohaselt tuleks 2010. a piirkogustest kinni pidada aastani 2020, mil hakkavad kehtima uued piirkogused, mida vähendatakse veelgi  2025. ja 2030. aastaks.

Eelnõuga reguleeritavateks aineteks on vääveldioksiid (SO2), lämmastikoksiidid (NOx), lenduvad orgaanilised ühendid, v-a metaan (NMVOC), metaan (CH4), ammoniaak (NH3) ning tahked osakesed (läbimõõduga kuni 2,5 mikromeetrit (PM2,5-osakesed )). 2030. aastaks tuleks kõigi ainete heidet oluliselt vähendada, nt SO2 heidet 81% ning PM2,5 heidet poole võrra. Heidete vähendamise eesmärgiks on eelkõige inimeste tervise kaitse. Samal eesmärgil soovitakse eelnõuga vähendada ka elavhõbeda heidet, aga enne täpsete piirmäärade seadmist tuleks läbi viia täiendav mõjude uuring.

Parlamendi üldkogu ei toetanud keskkonnakomisjoni ambitsioonikamaid ettepanekuid, et vältida liikmesriikide suurt vastuseisu

Euroopa Parlamendi eelnõu vastab põhimõtteliselt  2013. aastal Euroopa Komisjoni tehtud ettepanekutele. Parlamendi keskkonnakomisjoni poolt välja pakutud alternatiivsed, rangemad piirväärtused lükkas Euroopa Parlamendi täiskogu hääletusel tagasi. Ainus suurem erinevus võrreldes Komisjoni ettepanekuga on Parlamendi nõue, et 2025. aastaks püstitatavad vahe-eesmärgid peavad olema liikmesriikidele siduvad.

Parlamendi keskkonnakomisjoni esindajad leidsid pärast hääletust, et Parlamendi üldkogu lükkas ambitsioonikamad eesmärgid ennatlikult tagasi kartes, et liikmesriikidega on muidu raske kokkulepet saavutada. Isegi, kui läbirääkimised oleks keerulisemad, aitaks ambitsioonikamad eesmärgid täiendavalt ära hoida kuni 40 000 enneaegset surma.

Järgmise sammuna alustavad saadikud läbirääkimisi ELi Nõukoguga, et jõuda kokkuleppele direktiivi lõplikus sõnastuses.

Euroopa Parlamendi pressiteade


EL liikmesriigid lubaks sõiduautode heitgaase uuel viisil testides ületada saastenorme poolteist korda

Volkswageni heiteskandaalist ajendatuna esitles Euroopa Komisjon oktoobri lõpul liikmesriikide esindajatest koosnevale nn tehnilisele komiteele oma ettepanekud sõiduautode lämmastikoksiidi heite kärpimiseks. Kuna varasemalt olid liikmesriigid ja Komisjon juba kokku leppinud uutes, reaalseid sõidutingimusi paremini jäljendavates testimismeetodites, olid vastuseta vaid kaks küsimust. Esiteks, millal uusi meetodeid kasutama hakata ja teiseks, kui suur peaks olema nn mõõtemääramatus, mille võrra võib heide uutes testides ületada 2007. a vastu võetud nn Euro 6 piirväärtusi. Mõõtemääramatus on vajalik, et korrigeerida erinevatest liiklusoludest jms tingimustest tulenevaid erisusi võrreldes laboritestidega.

Komisjoni esmane ettepanek oli, et nõuded hakkaksid kehtima uutele mudelitele alates 2017. septembrist ning kõigile uutele autodele aasta hiljem. Nõuete kehtima hakkamist alates 2017. a olid omalt poolt nõudnud ka Euroopa Parlamendi saadikud (vt selle kohta eelmise kuu uudiskirja uudist). Võrreldes Komisjoni ettepanekuga lükkasid liikmesriikide esindajad edasi tähtaja, millest nõuded hakkavad kehtima kõigile uutele autodele. Uueks tähtajaks on 2019. a september; uutele mudelitele hakkaks nõuded kehtima siiski 2017. aastast.

Veelgi enam erinevad liikmesriikide esindajate vastu võetud lõplikud reeglid mõõtemääramatuse osas. Komisjoni ettepanekuks oli, et kuni 2019. aastani võiks mõõtemääramatuseks olla 60%, st lämmastikoksiidide heited võiks olla kuni 1,6 korda laboritingimustes lubatust suuremad. Pärast seda oleks mõõtemääramatuseks esialgse ettepaneku kohaselt olnud 20%. Liikmesriikide esindajad komitees aga suurendasid mõõtemääramatust vastavalt 110%-ni ja 50%-ni.

Autotootjate suhtes sedavõrd leebete reeglite kehtestamine teenis oodatult ära nii mõningate poliitikute kui keskkonnaorganisatsioonide meelepaha. Euroopa Parlamendi roheliste fraktsioon lubas oma pressiteates kasutada kõiki õiguslikke vahendeid otsuse vaidlustamiseks. Keskkonnaühendus Transport&Environment rõhutas pressiteates, et on häbiväärne, et liikmesriigid riskivad pigem oma kodanike eludega kui nõuavad autotootjatelt ca 100-eurose lisaseadme paigaldamist. Euroopa Komisjon omakorda peab leebeid reegleid paremaks kui tänast olukorda, kus autode tegelikud heitgaasid ületavad laborites näidatavaid tulemusi keskmiselt ca neljakordselt.

Euroopa Komisjoni pressiteade 




LOODUSKAITSE

Õiguskantsler: puude kärpimiseks raieloa taotlemise ja puude asendusistutuse kohustus on õiguspärased

Õiguskantsler kontrollis Tallinna Linnavolikogu määruse Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord vastavust looduskaitseseadusele (LKS) ning põhiseadusele. Õiguskantsleri poole pöördunud isik soovis, et kontrollitaks asendusistutuse kohustuse vastavust seadustele ning seda, kas omavalitsusel on õigus hoolduslõikust reguleerida. Õiguskantsler vastuolu seadustega ei tuvastanud.

Õiguskantsleri hinnangul on LKS §-st 45 tulenevateks kohaliku omavalitsuse looduskaitselisteks eesmärkideks kaitsta väärtuslikke maastikke või nende üksikelemente ja määrata nende kasutamise tingimused. Neist eemärkidest tuleneb ka õigus seada asendusistutuse kohustus, mis aitab säilitada looduse mitmekesisust ja esteetilist väärtust juhul, kui uued puud või põõsad istutatakse raiutavale võimalikult lähedale. Reeglid aitavad tagada haljastuse säilimise linnas tervikuna.

Õiguskantsler selgitas ka LKS §-s 45 kasutatud termini „raie“ tähendust, tuginedes Riigikohtu lahendile 3-3-1-19-10. Termin „raiuma“ ei hõlma õiguskantsleri hinnangul üksnes puude langetamist, vaid ka puude kärpimist või okste lõikamist. Seetõttu on kohalikel omavalitsustel õigus reguleerida ka puude hoolduslõikust.

Õiguskantsleri ametlik seisukoht




MAAPÕU

Õiguskantsler: õigusaktides ei pea kindlaks määrama kaevanduse ja elamu vahelist „puhvertsooni“

Õiguskantsler selgitas septembri lõpus mäeeraldise ja elamu vahelise kauguse määramisega seotud küsimusi. Sisuliselt oli pöörduja küsimuseks, kas seadustes peaks olema kindlaks määratud teatud kindel kaugus, millest elamutele lähemal kaevandada ei tohiks.

Õiguskantsler leidis, et õigusaktides ei pea kindlaks määrama vahemaad, mis tuleks jätta elamu ja kaevandamisala vahele. Kaevandamise käigus tuleb järgida erinevaid elukeskkonna kvaliteedi kaitseks kehtestatud normatiive, nt müra, vibratsiooni ning tahkete osakeste välisõhus leidumise osas. Vastavad piirangud tekitavad küll mõttelise puhvertsooni, ent see ei ole alati sama suure ulatusega.

Õiguskantsler selgitas lisaks, et elukeskkonna kvaliteedi tagamiseks olevate normatiivide järgimisele tuleb tähelepanu pöörata kaevandamisloa andmise menetluses. Nii loa andjal kui ka loa taotlejal tuleb hinnata, millisel kaugusel elamutest ja millistel tingimustel kaevandades on võimalik kehtivaid norme täita. Oluline on ka loa andmisel sätestada võimalike häiringute seiramise kohustus ja sagedus.

Õiguskantsleri ametlik seisukoht 




JÄÄTMED

Uue määrusega soovitakse hoogustada põlevkivijäätmete taaskasutamist

Novembri alguses jõustus uus keskkonnaministri määrus, mis reguleerib põlevkivi kaevandamis- ja rikastamisjäätmetest (nn aherainest) kütuselisandi tootmist. Määruse nõuetele vastavalt toodetud kütuselisandit ei loetaks enam seaduste kohaselt jäätmeks. Seetõttu ei kohalduks materjali põletamisele enam ranged jäätmepõletamise nõuded ning see võiks hoogustada lisandi kasutamist põlevkivielektrijaamades. Lubja- ja põlevkivi segu põletamine aitab seletuskirja kohaselt siduda ka tekkivaid väävliühendeid ja seega vähendada õhusaastet.

Aherainet lubataks tootena kasutada vaid siis, kui see vastab  kvaliteedinõuetele ning see kasutatakse ära kolme aasta jookul alates tootmisest

Ühe peamise nõudena kütuselisandile sätestab määrus, et selle järgi peab olema nõudlus, mis tähendab, et see kasutatakse ära kolme aasta jooksul selle tootmisest. Nõude eesmärk on ära hoida reeglite kuritarvitamist (jäätmete ümbernimetamist kütuselisandiks, isegi kui seda ei kavatseta kasutada), mis võimaldaks kõrvale hiilida keskkonnatasudest. Lisaks sellele seab määrus nõuded kütuselisandi kütteväärtusele, üldniiskusele, ladustamisele (et vältida isesüttimist), tootmisele, nõuetele vastavuse kontrollile ja dokumentidele.

Määruse seletuskirja kohaselt on viimastel aastatel (2011-2013) tekkinud aherainet 7,7-9,5 milj tonni aastas. Kuigi suur osa sellest on taaskasutatud poolkoksi prügilate korrastamisel, on see ühekordne tegevus ning tulevikus taaskasutus tõenäoliselt väheneb. Üheks viisiks taaskasutuse langust vähendada, on aheraine kasutus kütuselisandina. KÕKi hinnangul on eesmärk hea, küsitavusi võib tekitada aga kolme aasta jooksul ärakasutamise nõude rakendamine. Määrusest ega selle seletuskirjast ei ilmne, kuidas seda kontrollima hakatakse ning mis on tagajärjeks, kui lisandit kolme aasta jooksul ära ei kasutata.

Määruse tekst Riigi Teatajas 

Nõuete kehtestamine biogaasi tootmisel tekkivale kääritusjäägile võimaldaks suurendada taaskasutust

Novembri algul avaldas keskkonnaministeerium biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta käiva määruse eelnõu. Eelnõuga kehtestataks nõuded, mille täitmise korral tekib käideldud biojäätmetest toode ja sellele ei kehti enam jäätmeseaduse nõuded, st seda võib vabalt kaubana müüa ja kasutada.

Määruse eesmärgiks oleks kehtestada Eestis nõuded, mis annaks tootjale õiguse biolagunevatest jäätmetest valmistatud kääritusjääki käsitleda tootena ja seda vabalt turustada. Samal ajal aitaks nõuded tagada, et tegemist on tarbijate jaoks kvaliteetse, tervisele ohutu ja keskkonnasõbraliku tootega. Biolagunevatest jäätmetest saadud kääritusjäägi kasutamine võimaldaks suurendada jäätmete ringlussevõttu ning aitaks sellega saavutada 2020. aastaks püstitatud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu (ringlusse tuleks võtta 50% olmejäätmete kogumassist).

Täpsemate nõuete seas oleks käsitletud näiteks jäätmete sortimist – biolagunevad jäätmed tuleks sorteerida tekkekohas. Nende jäätmete kogumisel tuleks vältida nende segunemist muude jäätmetega. Kui sorteerimine ei ole esimesel korral edukas, tuleks jäätmed järelsortida (kas siis tekkekohas või juba jäätmekäitluskoha ladustusalal) ja selle kohta peetav arvestus dokumenteerida. Määrusest tuleneks ka nõue varustada ladustuskoht valveseadmetega või ööpäevaringse valvega, et välistada eksitusi või pahatahtlikku jäätmete paigutust valele alale. Biogaasi tootja peaks välistama kääritusjäägi tootmise protsessist kõrvalkallete esinemise.

Materjalid Eelnõude Infosüsteemis


Keskkonnaministri 10. novembri 2015. a määrus nr 61 „29. aprilli 2004. a määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded” muutmine“

Riigi Teatajas avaldati määrus, mis lubab prügilasse ladustatavate jäätmete massi määramist arvutuslikul teel. Põlevkivituha käitlemiseks vajalikku muudatust kirjeldasime lähemalt eelmise kuu uudiskirjas.





OHTLIKUD AINED

Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2015/2030, 13. november 2015, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) I lisa

Uue määrusega keelatakse uute lühiahelalisi klooritud parafiine (SCCP) sisaldavate toodete turule laskmine ja kasutamine EL-s. Varasemalt oli lubatud nende kasutamine kaevandustööstuse konveierilintides ja tammide tihendusmaterjalides, ent tänapäeval kasutatakse praktikas juba alternatiivseid, vähem ohtlikke aineid.


Detsembris jõustub uus kemikaaliseadus; rakendussätted laiendavad keskkonnavastutust merealale

1.detsembril jõustub uus kemikaaliseadus, mis asendab hetkel kehtiva kemikaaliseaduse, sest see on rohkete muudatuste tõttu muutunud raskesti loetavaks. Seaduse täpsemat sisu kajastasime 2015.a juulikuu uudiskirjas, kui Riigikogu menetluse käigus tehti sellesse vaid üksikuid väiksemaid täpsustusi.

Kemikaaliseadusega otseselt mitteseotud muudatusena näevad seaduse rakendussätted ette, et tulevikus rakendataks keskkonnavastutuse seaduse sätteid ka Eesti merealadel. Seaduse kohaselt loetaks keskkonnakahju merealal tekkinuks, kui ületatakse pinnavee kvaliteedi piirväärtusi. Kui saasteainele piirväärtusi kehtestatud ei ole, siis lähtutakse veele või vee-elustikule kahju tekitamise üldreeglitest. Muudatuse läbi suurenevad oluliselt Eesti ametiasutuste volitused merel toimuvate reostusjuhtumitega tegelemiseks.

Kemikaaliseaduse eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel




GMOD

Euroopa Parlament lükkas tagasi eelnõu, mis andnuks liikmesriikidele GMOsid sisaldavate toodete impordi keelamiseks suuremad volitused

Euroopa Parlament lükkas oktoobri lõpus tagasi Euroopa Komisjoni poolt aprillis avalikustatud eelnõu, mis oleks andnud ELi liikmesriikidele õiguse kas piirata või keelata GMOsid sisaldava toidu või loomasööda impordi oma territooriumile isegi juhul, kui tootel on olemas EL-tasandi sisseveo luba. Eelnõu täpsemat sisu kajastasime 2015.a maikuu uudiskirjas.

Parlamendisaadikute hinnangul kaasneb eelnõuga põllumajanduskaupade piirikontrolli taastamise risk, mis kahjustaks seni tehtud edusamme kaupade vaba liikumise osas

Otsus ettepanek tagasi lükata tulenes eelnõu raskesti kohaldatavatest sätetest ja riskist, et ELis taastatakse kaupade piirikontroll GMOsid pooldavate ja nende vastu olevate riikide vahel. Parlamendi hinnangul on antud risk liialt suur ning eelnõu võib pea peale pöörata kõik ühtse turu ja tolliliidu osas tänaseni saavutatu. Samuti võiksid muudatusel olla negatiivsed tagajärjed põllumajandusele, kuna see võib kaasa tuua piirikontrolli taastamise, mis aeglustab riikidevahelist importi ja vähendab liikmesriikide põllumajanduse tootlikkust.

Parlamendiliikmed lükkasid ettepaneku tagasi 577 vastuhäälega, poolt oli vaid 75 ja erapooletuks jäi 35 saadikut. Euroopa Komisjon oma ettepanekut tagasi võtta ei plaani. Seega jätkavad arutelu EL riikide ministrid, kes peavad otsustama, kas jätkavad parlamendiga uue eelnõu üle läbirääkimisi või jäävad kehtima senised reeglid.

Euroopa Parlamendi täiskogu pressiteade




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Euroopa keskkonnaühendused arutlesid Brüsselis EL jätkusuutliku tuleviku üle

Oktoobris toimus Brüsselis Euroopa keskkonnaühenduste võrgustiku European Environmental Bureau (EEB) iga-aastane konverents, millele järgnes organisatsiooni üldkoosolek. Üritustel osales võrgustiku Justice&Environment (J&E) nimel ka KÕKi jurist ja juhatuse liige Siim Vahtrus.

Loe edasi »