Euroopa Kohus: EL liikmesriigid võivad keskkonna kahjustamise puhuks kehtestada keskkonnavastutuse süsteemist rangemaid reegleid (C‑129/16)

Euroopa Kohus langetas juuli keskpaigas otsuse, milles leidis, et EL riigid võivad keskkonda kahjustavatelt isikutelt nõuda kahjude hüvitamist ning neid karistada ka rangemate reeglite alusel, kui need, mis on kirja pandud EL keskkonnavastutuse direktiivis. Kohus rõhutas, et siseriiklike rangemate reeglite kehtestamine on lubatud, kui need on kantud samast eesmärgist ning on selle suhtes proportsionaalsed.

Loe lähemalt

KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Euroopa Kohus: keskkonnateavet sisaldavatele dokumentidele võib juurdepääsu keelata vaid siis, kui on tõendatud, et see kahjustab lõppotsuse tegemist (60/15P)

Euroopa Kohus tegi juuli keskpaigas otsuse kohtuasjas, mis selgitab EL määrustest nr 1367/2006 (nn Aarhusi määrus) tulenevat õigust tutvuda EL institutsioonide käsutuses oleva keskkonnateabega. Keskkonnateave peab olema üldjuhul avalik ja sellele juurdepääsu võib piirata vaid erandjuhtudel (millest enamus on loetletud EL määruses nr 1049/2001). Kohtuotsus on oluline eelkõige seetõttu, et kohus andis selge tõlgendusjuhise ühele eranditest: andmetele juurdepääsu piiramine juhul, kui see kahjustaks EL institutsiooni otsustamisprotsessi.

Kohus leidis, et juurdepääsu võib piirata vaid juhul, kui andmete avaldamine võiks kahjustada lõppotsuse tegemist.

Kõnealune vaidlus sai alguse Saksamaal, kus äriühing Saint-Gobain taotles endale tasuta saastekvoote aastateks 2013-2020. Selle menetluse raames palus äriühing Euroopa Komisjonilt ligipääsu Exceli tabelile, mis sisaldab andmeid osade äriühingu Saksamaa territooriumil asuvate käitiste kohta. Eelkõige soovis äriühing tutvuda „esialgset paigaldatud võimsust“ puudutavate andmetega, mis olid iga käitise kohta varasemalt Saksamaa poolt Komisjonile edastatud. Samuti soovis äriühing infot igale käitise osale aastas (perioodil 2013-2020) eraldavate saastekvootide esialgse arvu kohta. Komisjon võimaldas äriühingule ligipääsu vaid igal aastal eraldatavate saastekvootide esialgsele arvule, kuid ülejäänud tabelis sisalduvat infot Komisjon ei avalikustanud. Keeldumise põhjuseks oli see, et taotletava teabe täielik avalikustamine kahjustaks oluliselt Komisjoni otsustusprotsessi, mis on alles pooleli ning kõnealune menetlus puudutab paljusid käitisi mitmes liikmesriigis.

Kohus leidis, et paljasõnalisest väitest, nagu võiks juurdepääs menetlusdokumentidele (millest nähtuvad ka institutsiooni sees toimunud diskussioonid, üldsuse väljendatud seisukohad ja vastused neile) pooleliolevat haldusmenetlust kahjustada, ei ole juurdepääsu piiramiseks piisav. Ligipääsu menetluses olevatele dokumentidele võib piirata vaid siis, kui Komisjon suudab tõendada, et dokumentide avalikustamine kahjustab oluliselt lõppotsuse tegemist.

Antud juhul ei olnud ühtegi põhjust, miks peaks vaidlusalustele dokumentidele ligipääs piiratud olema ja Kohus tühistas Komisjoni täieliku juurdepääsu keelava otsuse.

Euroopa Kohtu otsus C-60/15 P

KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Euroopa Kohtus: KMH hindamise võib keskkonnanõuetele vastava ehitise seadustamiseks läbi viia ka tagantjärele (C‑196/16 ja C‑197/16)

Euroopa Kohus tegi juuli lõpus otsuse, milles selgitas EL direktiivist 2011/92/EL (nn keskkonnamõju hindamise (KMH) direktiiv) tulenevaid võimalusi KMH tagantjärele tegemise kohta.

Küsimus, kas KMH võib läbi viia ka pärast rajatise valmimist, tekkis vaidluses, kus Itaalia kohus tühistas kahele elektrijaamale väljastatud load pärast nende väljaehitamist ja käiku andmist. Load tühistati, sest elektrijaamadele polnud eelnevalt keskkonnamõju hindamist tehtud. Peale lubade tühistamist tuvastati aga, et käitised vastavad keskkonnanõuetele hoolimata mõjude hindamata jätmisest. Seega on küsimuse tuumaks see, kas sellistel juhtudel on võimalik rajatised ka tagantjärele seadustada (seejuures KMH tagantjärgi läbi viies).

Euroopa Kohus leidis, et juhul kui projektile on nõutav KMH tegemata jäetud ja rajatis on valminud ja käiku antud, võib ehitise erandjuhul seadustada ka hilisemalt läbiviidud KMH alusel. Seda aga vaid siis, kui ehitise: 

• seadustamine ei tekita võimalust KMH reeglite täitmisest edukalt kõrvale hiilida või olla nende täitmisest vabastatud ja; 

• KMH hindab nii enne ehitise rajamist prognoositud kui ka pärast ehitise valmimist avaldunud (nt tegelikkuses tuvastatud mürahäiring) keskkonnamõjusid.

Keskkonnaministeerium avalikustas uued KMH ja KSH käsiraamatud

Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud kaks keskkonnamõju hindamise käsiraamatut – Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat (KSH käsiraamat) ja Keskkonnamõju hindamise käsiraamat (KMH käsiraamat). Käsiraamatud on mõeldud eeskätt keskkonnamõju hindamise ekspertidele ja ametnikele, kes mõjuhindamise teemaga oma töö tõttu kokku puutuvad. Kindlasti on käsiraamatud kasulikud ka keskkonna eriala üliõpilastele ja teistele huvilistele. KSH käsiraamat valmis OÜ Hendrikson & Ko,SA Keskkonnaõiguse Keskuse ja SEIT koostöös, KMH käsiraamatu autor on Tõnis Põder.

KSH käsiraamat selgitab, kuidas strateegilise planeerimise käigus teha keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi keskkonda mõjutavate strateegiliste planeerimisdokumentide (nt planeeringud ja arengukavad) koostamisel.

Käsiraamat annab ülevaate KSH etappidest: kuidas teha kindlaks, kas KSH-d on vaja, mis teave peab olema KSH programmis ja aruandes, kuidas hinnata keskkonnamõju tõeliselt strateegiliselt, kuidas kaasata mõjutatud isikuid ja avalikkust jmt. Lisaks annab raamat ülevaate KSH ajaloost ja üldisest kontseptsioonist.

KMH käsiraamat käsitleb lisaks KMH-kontseptsioonile KMH kõiki etappe alates algatamise eelsetest tegevustest kuni järelhindamiseni. KMH viiakse läbi olulise keskkonnamõjuga tegevuse kavandamise korral (nt soojuselektrijaama rajamise, kiirtee ehitamise eel vms juhul).

KSH käsiraamat

KMH käsiraamat

KLIIMAMUUTUS

EL ministrid andsid oma nõusoleku F-gaaside kasutamist piiravale rahvusvahelisele leppele

Juulis võttis ELi nõukogu vastu otsuse rahvusvahelise Montreali protokolli muudatuste ratifitseerimiseks. Muudatuse eesmärgiks on piirata kliimamuutusi põhjustavate fluorosüsivesinikgaaside (HFC) ehk F-gaaside kasutamist. Osooni kaitseks juba 1987. a sõlmitud Montreali protokolli F-gaase piirava muudatuse tegemiseks saavutasid riigid kokkuleppe 2016. a oktoobris Kigalis (Rwandas). Kirjutasime sellest ka 2016.a novembrikuu keskkonnaõiguse uudiskirjas.

Leppe kohaselt peavad arenenud riigid aastaks 2036 vähendama F-gaaside kasutamist 85% võrra, arengumaadel on selleks 9 aastat rohkem aega.

Kigalis kokkulepitud muudatused nõuavad F-gaaside kasutamise järk-järgulist vähendamist. Kasvuhooneefekti põhjustavaid F-gaase leidub seadmetes ja toodetes, mida laialdaselt igapäevaelus kasutakse (nt külmikud, kliimaseadmed, vahud ja aerosoolid), kus need asendavad osoonikihti kahjustavaid aineid. Vastavalt Kigali kokkuleppele peavad ELi liikmesriigid ja teised arenenud riigid F-gaaside kasutamise vähendamist alustama  hiljemalt 2019. aastal. Praktikas tähendab see, et F-gaaside tootmine ja kasutamine lõpetatakse järk-järgult ja minnakse üle ohututele looduslikele külmaainetele või kliimat vähem mõjutavatele ainetele. Kokkuleppe kohaselt peavad majanduslikult enam arenenud riigid  (sh EL liikmesriigid) HFC kasutamist aastaks 2036 vähendama 85% võrra. Arengumaad, sh Hiina peavad sama eesmärgi saavutama 2045. aastaks.

ELi jaoks tähendab nõukogu otsus Kigali muudatuste rakendamise esimest sammu. Lisaks protokolli ratifitseerimisele tuleb EL-l üle vaadata ka F-gaaside määrus (nr 517/2014) ja tagada, et see ka pärast 2030. aastat Kigali muudatustega kooskõlas oleks.

Edasi tuleb oodata ELi liikmesriikide parlamentide nõusolekut protokolli ratifitseerimiseks. Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2019, kui selle on heaks kiitnud vähemalt 20 Montreali protokolli osalist (riiki või majandusühendust). Kui seda künnist selleks ajaks ei saavutata, jõustub muudatus 90 päeva peale kuupäeva, kui tingimus saab lõplikult täidetud.

Euroopa Liidu Nõukogu pressiteade

ENERGEETIKA

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2017/1369, 4. juuli 2017, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL

Euroopa Liidu Teatajas avaldati uus energiamärgistuse raammäärus, millega kaotataks koduste elektriseadmete nn pluss-tasemed (nt A+++), st edaspidi oleks skaalaks lihtsalt A-G. Uus määrus lubaks energiasäästu edenemisel ka skaalat tulevikus kohandada, nii et skaala oleks jätkuvalt tarbijatele arusaadav ning mitte eksitav. Tarbijateni jõuavad uue märgistusega majapidamistarbed alates 2019. a lõpust. Lähemalt kirjutasime muudatustest 2016. a juuli uudiskirjas.

VÄLISÕHU KAITSE

Uus EL määrus lubab põletada kõigi põllumajandusloomade sõnnikut

Euroopa Liidu Teatajas avaldati juuli keskpaigas Euroopa Komisjoni määrus, millega lubatakse kõigi põllumajandusloomade sõnniku põletamist ja seatakse sellisele tegevusele nõuded. EL määrus nr 142/2011 kohaselt võis seni põletusseadmetes kasutada kodulindude sõnnikut, uue määruse kohaselt võib põletamisele suunata aga ka nt veiste, sigade jt koduloomade sõnnikut.

Olulisimaks piiranguks on, et sõnnikut tohib põletada vaid kuni 50MW võimsusega käitistes ning kinni tuleb pidada heite piirväärtustest.

Määruse kohaselt on olulisimaks piiranguks, et sõnnikut tohib kasutada vaid käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on väiksem kui 50MW. Nõuded põletamisele ja heite piirväärtustele on üldjoontes samad, mis varasemalt linnusõnniku suhtes kehtestatud. Olulise erisusena lubab uus määrus väiksemates põletusseadmetes (võimsusega kuni 5 MW) tahkete ainete heitkoguseks kuni 50 mg/m3 kohta (reeglina on piirväärtuseks 10 mg/m3 kohta). Samuti antakse olemasolevate põletusseadmete käitajatele 6 aastat lisaaega, et täita ühtlast temperatuuri tagava lisapõleti kasutamise nõuet.

Määruse tekst

EL ministrid andsid oma nõusoleku õhusaastet piirava rahvusvahelisele leppele

Juulis võttis ELi nõukogu vastu otsuse rahvusvahelise Göteborgi protokolli muudatuste ratifitseerimiseks, millega kehtestatakse alates 2020. aastast uued riiklikud heitkoguste vähendamise kohustused. Muudatuste eesmärgiks on piiriüleselt leviva õhusaaste vähendamine ja seeläbi inimeste tervise kaitse.

EL riigid täidavad leppest tulenevaid kohustusi eelkõige õhusaasteainetele ülempiire seadva nn NEC direktiivi rakendamise läbi.

Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni täiendamiseks 1999. a sõlmitud Göteborgi protokoll seab osalisriikidele kohustused veekogude ja pinnase hapestumise, eutrofeerumise (toitainete liiast tulenev kahju veekogudes) ja kasvuhoonegaaside vähendamiseks.

Protokolli muudatustega kehtestatakse liikmesriikidele senisest rangemad riiklikud heitkoguste vähendamise kohustused. Kokkulepe hõlmab jätkuvalt nelja põhilist piiriülese mõjuga õhusaasteainet -- väävlit (peamiselt vääveldioksiidi), lämmastikoksiide, ammoniaaki ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid (LOÜ), v.a metaan. Iga riigi jaoks on kehtestatud nende saasteainete piirväärtused alates aastast 2020. Esmakordselt käsitletakse saasteainena ka tahkeid osakesi (sh tahm), millele on samuti seatud piirväärtused.

Lisaks täpsustatakse protokolli muudatustes nii statsionaarsete kui liikuvate õhusaasteallikatele (nt tehased, vabrikud, sõidukid) kehtestatud heite piirväärtusi. Samuti täiendatakse lepinguosaliste kohustust esitada aruandeid õhusaasteainete heitkoguste kohta.

Protokollist tulenevalt on EL-l kohustus perioodil 2020-30 vähendada vääveldioksiidi heidet 59%, lämmastikoksiide heidet 42%, ammoniaagi heidet 6%, LOÜ-de heidet 28% ja tahkete osakeste heidet 22% võrra. Nende eesmärkide saavutamiseks on EL täiendanud riiklike õhuheite ülemmäärade direktiivi (nn NEC direktiiv 2001/81/EÜ ), millega kehtestas liikmesriikidele heitkoguste vähendamise määrad aastateks 2020- 2029.

Järgmiseks peavad liikmesriikide parlamendid andma heakskiidu protokolli ratifitseerimiseks. Muudatus jõustub 90. päeval pärast seda, kui vähemalt kolmandik osalisriikidest on protokolli heaks kiitnud.

Euroopa Liidu Nõukogu pressiteade

LOODUSKAITSE

Euroopa Komisjon täiendas EL invasiivsete võõrliikide nimekirja

Euroopa Komisjon täiendas juuli keskpaigas 12 liigiga EL määruses nr 1143/2014 (määrus invasiivsete võõrliikide ohjamise kohta) esitatud invasiivsete võõrliikide nimekirja. Invasiivseteks võõrliikideks on inimese abil väljapoole tema harilikku levikuala sattunud liigid, kes võivad ohustada ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitades majanduslikku või keskkonnakahju (nt sisenevad kohalikku toiduahelasse, on kohalikele liikidele ja inimestele toksilised jne).

Nimekirja lisati ka mitmeid Eestis levivaid liike, nt kährikkoer ja karuputk.

Võõrliikidega seotud probleemide lahendamiseks kohustab EL määrus nimekirja kantud invasiivsete võõrliikide leidmisel sellest Euroopa Komisjoni teavitama ja kasutusele võtma liigi leviku takistamiseks ette nähtud ohjamismeetmed. 

Nimekirja kantakse (või vajadusel eemaldatakse) liigid, mis vastavad kõigile järgmistele kriteeriumitele:

• liik kvalifitseerub teadusliku tõendusmaterjali alusel kui võõrliik (va EL äärealadel);

• on teaduslikult tõendatud, et võõrliik on praegustes ja prognoositavates kliimamuutuste tingimustes võimeline looma elujõulise populatsiooni ja levima piiriüleselt (va EL äärealadel);

• on teaduslikult tõendatud, et liigil on tõenäoliselt märkimisväärne kahjulik mõju bioloogilisele mitmekesisusele või sellega seotud ökosüsteemi teenustele ning liigil võib olla kahjulik mõju ka inimese tervisele või majandusele;

• riskihindamise tulemusel on tuvastatud, et liigi sissetoomise, püsimajäämise ja leviku vältimiseks on vajalik kooskõlastatud tegevust EL tasandil;

• on tõenäoline, et liigi nimekirja kandmine võimaldab tulemuslikult ennetada, vähendada või leevendada liigi kahjulikku mõju.

Tehtud täienduste tulemusel lisati invasiivsete võõrliikide nimekirja ka mitmed Eesti looduses leiduvad liigid nagu kährikkoer, ondatra ehk piisamrott, karuputk, väike vesikatk ja verev lemmalt. Edaspidi tuleb vastavaid taimi hävitada või ohjata nende kasvamist selliselt, et need loodusesse ei satuks. Nimekirja kantud loomi võib lemmikloomana edasi pidada, kui need ei paljune ega pääse loodusesse. Teadustööks võib kõnealuseid liike kasutada vaid Keskkonnaameti loa olemasolul.

METSANDUS

Määruse muutmisega seataks eramaadel VEPide loomine sõltuvusse maaomaniku tahtest

Keskkonnaministeerium on kooskõlastusringile saatnud vääriselupaikade määruse muutmise eelnõu, millega täpsustatakse vääriselupaikade valiku ja määramise kriteeriume ning täiendatakse nende kaitse reegleid. Lisaks ajakohastatakse vääriselupaikade tunnusliikide loetelu.

Vääriselupaik (VEP) on metsaseaduse järgi kuni 7 ha suuruse pindalaga kaitset vajav ala, millel võib esineda haruldasi või ohustatud liike. Vääriselupaiku leidub nii riigi- kui eramaal. Ühe muudatusena ongi kavas reguleerida uute VEP-de moodustamise korda riigimetsades.  Eelnõu kohaselt oleks Riigi Majandamise Keskusel (RMK) õigus esitada uute VEPide moodustamise kohta andmed otse Keskkonnaagentuurile ja Keskkonnaamet (KeA) ei pea neid enam eelnevalt üle kontrollima. Sellega peaks lühenema andmete registrisse kandmise aeg. Edaspidi kantaks vääriselupaikade andmed keskkonnaregistrisse (varasemalt metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse).

Eramaal oleks eelnõu muudatuste kohaselt vääriselupaiga keskkonnaregistrisse kandmiseks vajalik maaomaniku kirjalik nõusolek.  VEPide kaitse eramaal on maaomaniku jaoks vabatahtlik ja seotud majandusliku hüvitisega. Eelnõu koostajate sõnul oleks muudatuse näol tegemist uue kontseptsiooniga, mille kohaselt ei kanta keskkonnaregistrisse neid vääriselupaiku, mille kaitsmisest maaomanik huvitatud ei ole. Määruse muudatuste jõustumisel saaks maaomanik oma seisukoha VEPi moodustamise kohta esitada juba vääriselupaiga registreerimisel. Muudatus kehtiks vaid uute VEPide määramisel ja juba varasemalt määratud VEPe registrist vaid omaniku nõudel ja ilma KeA nõusolekuta kustutada ei saaks.

Arvestades tänase puidutööstuse vajadust sertifitseeritud või kontrollitud allikatest pärineva puidu järele omab määruse muudatus Eesti FSC tegevjuhi, Indrek Talpsepa, hinnangul soovitule vastupidist mõju, tehes sertifitseerimata metsaomaniku ligipääsu puiduturule keeruliseks. Nimelt kaob ära kõige lihtsam võimalik kontrollmeede – vaadata registrist järgi, kas puit võib pärineda vääriselupaigast või mitte. Praktikas tähendab see tõenäoliselt seda, et juhul kui metsaomanik pole riigiga vääriselupaiga kaitseks lepingut sõlminud, on tulevikus ainus võimalus sertifitseerimata metsast puitu hankides teostada väliaudit, sest sertifitseeritud tarneahelates kõrge kaitseväärtusega aladelt pärit materjalile kohta ei ole ning seda hoolimata asjaolust, kas metsaomanik ise on kaitsest huvitatud või mitte. Väliauditite läbiviimine on aga nii rahaliselt kui ka ajakulu mõttes osapooltele väga koormav.

Lisaks täpsustaks eelnõu VEPide kaitse korraldamise reegleid. Muudatused on tingitud peatselt jõustuvate metsaseaduse muudatustest, mille kohaselt korraldatakse VEPide kaitse valdkonna ministri määruses antud reeglite alusel (praegu ministri käskkirja alusel).  Näiteks seataks eelnõu kohaselt üldised piirangud metsa raiele avalik-õigusliku isikule kuuluvas metsas (sh riigimetsas) asuvas vääriselupaigas. Samas oleks KeA-l õigus lubada erandkorras raiet lähtudes otsuse tegemisel Keskkonnaregistris toodud iga konkreetse VEP-i majandamissuunistest ja kavandatava tegevuse mõjust vääriselupaigale.

Määrus peaks jõustuma 1. septembril koos muudetud metsaseadusega. Eramaaomanike nõusolekut puudutav säte jõustuks aga kuu aega hiljem, kui keskkonnaregistrisse on sisestatud kõik seni inventeeritud VEPide andmed.

Eelnõu materjalid Eelnõu Infosüsteemis

Keskkonnaminister saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis muudaks metsateatise menetlemise reegleid

Keskkonnaminister saatis juuli lõpus kooskõlastusringile eelnõu, mis muudaks metsateatiste menetlemise määrust (uue tervikteksti), mis on ajendatud 1. septembril kehtima hakkavatest metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muudatustest (vt täpsemalt meie juulikuu uudiskirjast). Võrreldes varasemaga ei eristataks uues määruses nende metsateatiste, mida tagastatakse (ehk mida Keskkonnaamet kontrollib) ning otse registreeritavate (ehk automaatselt raieõigust andvate) metsateatiste menetlust. Metsateatise menetlust lihtsustataks ka muudel viisidel.

Olulisimad muudatused oleksid järgnevad:

• Edaspidi tuleks metsateatis esitada vaid nende oluliste metsakahjustuste kohta, mille kohta andmed metsaregistris puuduvad. Praegu on kohustus metsateatis esitada igasuguse olulise kahjustuse korral, olenemata sellest kas metsaregistris selle kohta info on või ei ole;

• Erinevalt varasemast tuleks raie teostamisel või kahjustuste leidmisel lisada metsateatisele ka raie või kahjustuse asukoha skeem. See võimaldaks metsaraiet või metsakahjustust paremini tuvastada ja vajadusel edasisi tegevusi planeerida;

• Enam ei tagastataks metsaomanikule tema esitatud ja menetleja täidetud metsateatist raietööde kohta, vaid raieluba või -keeld kantaks metsaregistrisse. Metsaregistrisse raieloa kandmise hetkest oleks ka raie lubatud;

• Metsateatise nõuetekohasuse (formaalne) kontroll ja sisuline hindamine toimuks edaspidi 15 tööpäeva jooksul. Hetkel teostatakse need kaks toimingut eraldi (formaalne kontroll 3 tööpäeva jooksul ja sisuline kontroll 15 tööpäeva jooksu);

• Juhtudel, kus metsateatise menetlus peatatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepaneku või menetluse algatamise tõttu, ei peaks menetluse jätkamiseks (kui langeb ära peatamise alus ehk tehakse otsus kas ala kaitse alla võtta või mitte) välja selgitama metsateatise esitaja tahet menetluse jätkamiseks. Pärast menetluse peatamise aluse äralangemist peaks Keskkonnaamet metsateatise menetluse 15 tööpäeva jooksul lõpuni viima. See võimaldaks menetlust senisest kiiremaks teha;

• Edaspidi võiks Keskkonnaamet juhtudel, kus kehtiva raieõigusega alale taotletakse uut raieõigust, tunnistada varasema raieõigust andva dokumendi kehtetuks. See võimaldaks menetlust tõhusamaks muuta, sest enam ei peaks metsaomanik taotlema eraldi kehtiva metsateatise kehtetuks tunnistamist ja uue metsateatise väljastamist (nt juhtudel kui lageraie teatise kehtivust pikendatakse, sest eelneva teatise alusel lageraiet vastaval perioodil täies ulatuses täide ei viidud);

Määrus on planeeritud jõustuma koos metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muudatustega.

Materjalid eelnõude infosüsteemis

JÄÄTMED

Keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määrus nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“

Juuli lõpus jõustus määrus, mis kehtestab reoveesette töötlemise, turustamise ja kasutamise nõuded ning ohutusnõuded ja numbrilised piirväärtused, mille täitmisel reovesi lakkab olemast jääde ja seda saab müüa ning kasutada tootena. Määruse sisu kajastasime täpsemalt meie 2016. a detsembrikuu uudiskirjas. Põhimõttelisi muudatusi vahepeal tehtud pole. Muudetud on vaid sõnastust (nt mõistete settekääritusjääk ja settekompost asemel kasutatakse ühist mõistet reoveesettest valmistatud toode) ning täpsustatud üksikuid sätteid. Nt peab vastuvõetud määruse kohaselt jäätmete käitluskohta ümbritsema piire, mis välistab kõrvaliste isikute ja loomade juurdepääsu käitluskohale. Varasemalt oli määruse eelnõus vaid üldine nõue ümbritseda käitluskoht piirdega (täpsustamata selle kvaliteeti).

Määruse tekst Riigi Teatajas

GMOD

Seadusemuudatused kohustaksid talunikke GM-põllukultuuride kasvatamiseks mesinikega kokkuleppe sõlmima

Maaeluminister esitas augusti alguses kooskõlastusringile geneetiliselt muundatud (GM) organismide keskkonda viimise seaduse (GMOVS) ja taimekaitseseaduse muudatuste eelnõu. Muudatused muudaks eelkõige GM põllukultuuride kasvatamisest teavitamist ning GM-kultuuride kasvatajate ja mesinike vahelisi suhteid.

GM põllukultuuride kasvatamise vastu huvi puudumise tõttu (seni pole ükski Eesti tootja huvitunud  EL-is ainsana lubatud GM-maisisordi kasvatamisest) planeeritakse muudatustega loobumist GM põllukultuuride andmekogu asutamisest. Edaspidi peaks GM põllukultuuri kasvatamisest huvitatud isik esitama enne tegevusega alustamist Põllumajandusametile majandustegevusteate. Teade on sisuliselt võrreldav senise nõudega, sest ka edaspidi peab teates välja tooma kasvatatava taimekultuuri andmed ja kus põllul seda kasvatada soovitakse.

Muudatuste kohaselt peaks GM-kultuuri kasvataja saama nõusoleku mesinikelt, kelle taru asub 3 km raadiuses kasutatavast põllust. 

Teise suurema muudatusena peaks edaspidi põllumajandustootja 3 km raadiusesse jäävate mesitaru omanikega sõlmima kokkuleppe, et mesinik on teadlik ning nõus, et mesilaste korjealadel GM kultuure kasvatatakse. Kokkuleppe saavutamisel peab mesinik GM organisme sisaldavat mett müües ka selle vastavalt märgistama. Kokkuleppe mitte saavutamisel on põllumajandustootjal lubatud GM-kultuure kasvatada vaid mesitarust kaugemal kui 3 km.

Planeeritavad muudatused aitaksid eelnõu kohaselt kaasa Euroopa Liidu viimaste aastate üldisele suunale, mis seisneb GM põllukultuuride kasvatamise piiramises.

Materjalid eelnõude infosüsteemis

JAHINDUS

Keskkonnaministeerium soovib muuta jahieeskirja, et hõlbustada šaakali jahtimist

Keskkonnaministeerium on kooskõlastusringile saatnud eelnõu jahieeskirja muutmiseks. Muudatusega soovitakse hõlbustada šaakali jahtimist. Šaakal on väikeuluk, kes liigina on Eestisse jõudnud alles hiljuti. Esimest korda kütiti šaakalit Eestis 2013. aastal ning šaakalite jahtimist lubav jahieeskirja muudatus, mida ka uudiskirjas kajastasime, jõustus aastal 2016.

Muudatused lubaksid alustada šaakali küttimist 1. septembrist (praegu algab jahihooaeg 1. novembril).

Eelnõu seletuskirja kohaselt leiti Keskkonnaministeeriumis 2017. aasta veebruaris toimunud töökoosoleku tulemusena, kus osalesid Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri spetsialistid, et jahiaega šaakalile tuleks pikendada 2 kuu võrra ning alustada šaakali jahiga 1. septembrist senise 1. novembri asemel. Eelnevalt oli  seda küsimust 2016. aasta detsembris arutanud ka Riigikogu keskkonnakomisjon, mil teiste seas said sõna sekka öelda Eesti Jahimeeste Seltsi, Eesti Lambakasvatajate Ühistu ja Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu esindajad. Jahiaja pikendamise põhjuseks on šaakalite arvukuse ja nende poolt põhjustatud kahjude jätkuv kasv. Jahiaja pikendamine võimaldaks šaakalite kasvavat arvukust tõhusamalt reguleerida ja aitaks vähendada nende poolt tekitatud kahjustusi loomakasvatusele, eelkõige lambakasvatusele.

Šaakali jahiaja algus soovitakse kokku viia ka veelindude jahiaja algusega, sest just sellel ajal on šaakali elupaikades kütte kõige rohkem ja tõenäosus looma tabamiseks suurem.

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Keskkonnaõiguse Keskus otsib juristi

Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) otsib taibukat juristi, kelle peamisteks ülesanneteks on klientide nõustamine ja analüüside koostamine.

Uudiskirja väljaandmist toetas
Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kõiki ilmunud uudiskirja numbreid saad vaadata meie temaatilisest andmebaasist

Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin