Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Kadi-Kaisa, Siim ja Pille.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Juuli 2017
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a, A3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee

KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE


Jõustusid KMH-direktiivi muudatusi üle võtvad uuendused mõju hindamise reeglites

Juuli keskpaigas jõustusid keskkonnamõju hindamise seaduse muudatused, mis võtavad üle EL direktiiviga 2014/52/EL  KMH direktiivi nõuetesse tehtud muudatused. Uued nõuded täpsustavad keskkonnamõju eelhindamise ja aruande sisu ning mõningaid menetluslikke üksikasju. Varasemalt oleme muudatuste sisu kajastanud meie 2017. a aprillikuu uudiskirjas. Eelnõu Riigikogus menetlemisel tehti vaid normitehnilisi muudatusi.

Muudatuste kohaselt pikeneb KMH aurande avaliku väljapaneku miinimumaeg 30 päevani

Täpsemalt on olulisemad muudatused järgmised:

  • Edaspidi tuleb KMH aruandes hinnata ka mõju looduslikule mitmekesisusele, mis võimaldab eelnõu koostajate hinnangul looduskeskkonna aspekte veelgi laiemalt arvesse võtta;

  • KMH aruande avaliku väljapaneku miinimumperiood pikeneb 21 päevalt 30 päevale, andes avalikkusele rohkem aega dokumentidega tutvumiseks ning seisukohtade esitamiseks;

  • otsustajal on kohustus tegevusloa välja andmisel hinnata KMH aruande asjakohasust (et vältida olukordi, kus tegevusluba antakse välja, tuginedes vananenud KMH aruandele). Põhjendatud juhtudel on otsustajal õigus nõuda arendajalt täiendavat eksperthinnangut;

  • otsustaja peab tegevusloa andmisel või selle andmisest keeldumise otsusest teavitama kõiki menetlusosalisi (sh asjaomaseid asutusi ja avalikkust). Avalikkusele tuleb kättesaadavaks teha otsuse sisukokkuvõte (sh lõppjäreldused), kohustuslike keskkonnameetmete kirjeldus (kui need on määratud) ja ülevaade avalikkuse kaasamisest (sh selgitus, kuidas on avalikkus jm asjaosalised mõjutanud lõppotsust);

  • eelhindamise korral tuleb nüüdsest KMH algatamise/algatamata jätmise otsus teha hiljemalt 90. päeval kogu teabe saamisest (varem võis selle otsuse teha alles menetluse lõpus, koos loa andmise või sellest keeldumise otsusega).

Muudatused peaksid eelnõu seletuskirja kohaselt muutma KMH aruanded sisukamaks ja otsustusprotsessi läbipaistvamaks (sh on avalikkusel ka rohkem aega KMH aruannetega tutvuda). KÕKi hinnangul on tegemist pigem kosmeetiliste muudatustega, mille mõju KMH aruannete sisule ja kvaliteedile saab olema tagasihoidlik. Samas on Eesti nendega vähemalt formaalselt KMH-direktiivi tähtsamad muudatused üle võtnud.

Muudatuste tekst Riigi Teatajas 


Uued määrused täpsustaks keskkonnamõju hindamise aruande ja eelhinnangu sisu

Keskkonnaministeerium saatis juuni lõpus kooskõlastusringile keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise aruande sisu täpsustavate määruste eelnõud. Mõlema eelnõu väljatöötamise tingisid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muudatused.

Eelnõud sätestaksid kriteeriumid ja nõuded KMH menetluses eri valdkondade mõjude välja selgitamisele ja arvesse võtmisele. Sisuliselt on määruste näol tegemist varasemalt KMH eelhinnangule ja aruandele kehtinud sisunõuete ajakohastamise ja täpsustamisega.

Suuremate muudatustena tuleb nt edaspidi KMH eelhinnangus ja KMH aruandes põhjendatud juhul hinnata suurõnnetuste või katastroofidega kaasnevat olulist keskkonnamõju. Lisaks sellele peab eelhinnang edaspidi sisaldama selget järeldust kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta koos põhjendatud kokkuvõttega. Kui eelhinnangus esitatakse ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks ja olulist keskkonnamõju põhjustab vaid üks tegur (nt müranormide ületamine), siis KMH-d ei algatata ja keskkonnamõju vähendamiseks seatakse tegevusloale täiendavaid tingimusi, mis mõju vähendada võimaldavad.

KMH läbiviimise korral rõhutab uus määrus vajadust hinnata olulist keskkonnamõju koosmõjus muude olemasolevate ja planeeritavate tegevustega, võttes arvesse kõiki teadaolevaid keskkonnaprobleeme, mis on seotud suure keskkonna-alase tähtsusega aladega või loodusvarade kasutamisega.

Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuete määruse eelnõu materjalid

Keskkonnamõju hindamise aruandele esitatavate täpsustatud nõuete määruse eelnõu materjalid




KESKKONNASEIRE

Riigikogu võttis vastu keskkonnaseire seaduse muudatused

Riigikogu võttis enne suvepuhkust vastu keskkonnaseire seaduse muudatused, mille kohaselt hoitakse ja töödeldakse keskkonnaseire andmeid edaspidi keskkonnaseire andmekogus. Muudatustest kirjutasime lähemalt 2017. a maikuu uudiskirjas.

Seadus jõustub selle aasta 1. septembril. 

Seaduse tekst Riigi Teatajas




KESKKONNATASUD

Riigikohus: põlevkivi aheraine on jäätmeks ka siis, kui seda püramiidikujuliselt ladestada (3-3-1-61-16)

Riigikohus tegi juuni keskel otsuse, milles selgitas, millal on põlevkivi kaevandamisel tekkiv kaevandamisjääde (aheraine) kõrvalsaaduseks ja millal jäätmeks.

Riigikohtu poolt lahendatud küsimus tekkis vaidluses, kus Keskkonnaamet pani OÜ-le VKG Kaevandused kohustuse omada jäätmelube põlevkivi rikastamisel põlevkivist eraldatava aheraine (mis koosneb eelkõige lubjakivist) tekitamiseks. Ettevõte oli kavandanud aherainet kuhjata püramiidikujulistesse hunnikutesse, mis oleks maastikukujunduselemendina osaks Maidla valla detailplaneeringuga ette nähtud parklinnakust. Keskkonnaamet leidis, et kuna kaevandaja soovib tegelikkuses leida ladestuskohta aherainele, mille järele ei ole nõudlust, on tegemist jäätmetega. Seega on nende tekitamiseks vajalik jäätmeluba. OÜ VKG selle tõlgendusega ei nõustunud ja pöördus Keskkonnaameti otsuse vaidlustamiseks kohtu poole.

Riigikohus rõhutas, et määravaks on see, kas ja kui kindel on kõrvalsaaduse edasine kasutus tootena

Riigikohus leidis oma otsuses, et Keskkonnaamet on aherainekillustiku õigesti jäätmetena määratlenud, sest aherainest eraldatud killustiku kasutamisel n-ö püramiidlinnaku rajamiseks ei teki piisavat kindlust nende edasise tootena kasutamise suhtes. Selline seisukoht on kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga EL jäätmedirektiivi rakendamisel. Oluline on ka see, et püramiidide rajamisel ei saa OÜ VKG Kaevandused nende rajamisest otsest tulu, vaid tegevuse majanduslik eesmärk seisneb saastetasu maksmise kohustusest vabanemises. Lisaks rõhutas Riigikohus, et kaebajal puudub maakasutusõigus alal, millele ta püramiide ehitada kavandas, mis ei võimalda samuti veenduda aheraine edasises kasutuses.

Seega kokkuvõttes võib Riigikohtu otsusest tuletada, et põlevkivi aheraine (või mistahes muu kõrvalsaaduse) määratlemisel jäätmeks või tooteks mängib rolli selle  edasine kasutus. Oluline on just see, millised on tegelikud võimalused materjali edaspidi kasutada ja tulu teenida. Kuna antud juhul ei olnud aheraine edasine kasutus kindel, oli õige käsitleda neid jäätmetena.

Riigikohtu otsus nr 3-3-1-61-16




RUUMILINE PLANEERIMINE

Riigikohus: detailplaneeringu põhimotiivid peavad keerukamatel juhtudel sisalduma kehtestamise otsuses

Riigikohus langetas juuni lõpus otsuse seoses Konguta valda rajatud krossirajaga, kus muude oluliste seisukohtade kõrval rõhutas kohus taaskord, et detailplaneeringu kehtestamisel peavad selle põhimotiivid sisalduma planeeringu kehtestamise otsuses endas. See on eriti oluline juhul, kui planeeringu (seletuskirja) tekst on mahukas ning sellest kaalutluste eristamine on keeruline.

Riigikohtu poolt käsitletud vaidluse ajendiks oli Konguta valda rajatud motokrossirada, mille seadustamiseks kehtestas vald 2014. aastal detailplaneeringu. Kohalikud elanikud, kes olid krossiraja püstitamise ja kasutamise vastu, vaidlustasid selle kohtus. Kaebajad leidsid mh, et planeering oli vastuolus üldplaneeringuga, seda ei olnud kohaselt käsitletud olulise ruumilise mõjuga objektina (ORMOna), õigusvastaselt oli jäetud algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).

Riigikohus leidis, et motiivid tuleb esitada just kehtestamise otsuses, kui planeering riivab oluliselt kolmanda isiku õiguseid või tegu on mahuka planeeringuga

Riigikohus leidis, et kuigi tegemist oli ORMOga, oli see juba olemasolev objekt ning ORMO asukohavalikut puudutavad nõuded polnud seega asjakohased. Asjakohane oli küll ORMO-reeglistikust lähtudes kontrollida , kas on  vajalik KSH. Seda oli ka nõuetekohaselt tehtud. Riigikohus rõhutas seejuures, et kui KSH eelhindamisel ja planeeringu tekstis on lähtutud eeldusest, et rada kasutatakse vaid neli korda aastas, tuleb seda tõlgendada kui valla tahet määrata kindlaks raja kasutuspiirang. Sellist piirangut on omavalitsusel  võimalik ka jõustada kasutusloa andmise, selle täitmise kontrolli ning avaliku ürituse korraldamise reguleerimise läbi.

Kuna Ringkonnakohus oli ühe teemana käsitlenud  planeeringu põhjendamist, andis Riigikohus selgitusi ka selles küsimuses. Varasemale praktikale toetudes sedastas kohus, et planeeringu kehtestamise põhjendused (motivatsioon) peab tulenema planeeringu kehtestamise otsusest, joonistest ja tekstist (seletuskirjast) nende koostoimes. Kui planeering riivab oluliselt kolmanda isiku õiguseid või on tegu mahuka planeeringuga, peavad põhimotiivid suurema selguse huvides olema esitatud ka kehtestamise otsuses. Vaidlusaluses juhtumis ei vastanud kehtestamise otsus eelkirjeldatud põhjendamise nõuetele; samas leidis Riigikohus, et kuna seda polnud kaebajate poolt vaidlustatud ning otsus oli kaebajate ja kohtute poolt piisavalt kontrollitav, polnud otsust otstarbekas tühistada.

Otsuse tekst




ENERGEETIKA

Euroopa Parlament ja EL nõukogu andsid uuele toodete energiamärgistusele ametliku heakskiidu

Juuni keskpaigas sai ametliku heakskiidu majapidamisseadmete energiamärgistuse süsteemi muutev määrus. Varasemalt oleme määruse eelnõud kajastanud meie 2016. a juulikuu uudiskirjas. Määrusega asendatakse erinevate energiaklasside A+, A++ ja A+++ skaalad ühise süsteemiga A-G, mis peaks lihtsustama tarbijatel kodutehnika ostul energiasäästlike otsuste tegemist. Tarbijateni jõuavad uue märgistusega majapidamistarbed alates 2019. a lõpust.

Euroopa Parlamendi pressiteade




VÄLISÕHU KAITSE

Jõustusid kliimamuutuste tõkestamiseks mõeldud muudatused atmosfääriõhu kaitse seaduses

Juuli keskpaigas jõustusid atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatused, mis võtavad üle mitmed EL õigusaktid (EL direktiivid 2009/30, 2015/652, 2015/2193, määrused 2015/757 ja 517/2014). Muudatused peaksid aitama kaasa transpordisektoris (sh meretranspordisektoris) kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamisele ja parandama välisõhu kvaliteeti.

Tähtsamad muudatused on järgmised:

  • maanteetranspordisektoris kasutatavate kütuste kasvuhoonegaaside heitkoguseid peab aastaks 2020 vähendama vähemalt 6% energiaühiku kohta. Selleks on kütusemüüjatel kolm võimalust - lisada säästlikke biokütuseid tarnitavale bensiinile või diislikütusele; tarnida puhtaid biokütuseid või väiksema süsinikujalajäljega alternatiivseid kütuseid; või vähendada heiteid töötlemiseelses etapis (ehk enne tooraine sisenemist ettevõttesse, kus fossiilseid kütuseid toodetakse, nt nafta rafineerimise tehasesse);

  • kehtestati vastutussätted laevaomanike poolt CO2-heite aruandluse nõuete rikkumise eest. Kõikide suurte laevade (laevad, mille kogumahutavus on üle 5000 GT) omanikud peavad alates 2018. aasta 1. jaanuarist seirama oma reisidel süsinikdioksiidi heidet ning selle kohta kord aastas aru andma. Sätete täitmist hakkab kontrollima Keskkonnainspektsioon;

  • edaspidi peab Eesti edastama Euroopa Komisjonile kogutud teavet maanteetranspordis kasutatavate kütuste või energia kohta (teave nende koguste, päritolu jms kohta);

  • F-gaasi sisaldavate seadmete (nt külma- ja kliimaseadmed) kasutajatel on edaspidi võimalik hoiustada enda juures seadmetest kogutud F-gaasi sisaldavat mahutit. Eelnõu seletuskirja kohaselt hõlbustab see seadmete omanike ja hooldajate jaoks selliste ainete asukoha ja liikumise jälgimist. Seadmest võetud ainet ei saadeta tänases praktikas alati jäätmekäitlejale või puhastamiseks, vaid hoiustatakse käitleja juures, et siis teistesse seadmetesse lisada. Mahuti hoiustamiseks on vajalik tegevus registreerida nn FOKA-registris (fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide ning käitlemistoimingute andmekogu);

  • õhusaasteloaga seotud andmeid (sh ka informatsiooni selle kohta, milliseid meetmeid ta nõuetele vastavuse saavutamiseks kasutas) tuleb edaspidi säilitada senise 5 aasta asemel 6 aastat. Nende andmete säilitamine on vajalik selleks, et järelevalveasutusel oleks võimalik EL direktiivi 2015/2193 ja muude nõuete järgimist kontrollida.

Muudatuste rakendamisega aitab Eesti kaasa ELi poolt võetud kohustusele vähendada aastaks 2020 kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20 protsendi võrra 1990 aastaga võrreldes.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seadus

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja keskkonnaseadustiku üldosa muutmise muutmise seadus 




LOODUSKAITSE

Riigikogu võttis vastu Nagoya protokolli jõustavad looduskaitseseaduse muudatused

Riigikogu võttis juunis vastu looduskaitseseaduse muudatused, mis on vajalikud Nagoya protokolli rakendamiseks. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Nagoya protokoll reguleerib juurdepääsu geneetilistele ressurssidele ja nende kasutamisest saadava tulu õiglast jaotamist. Protokollist tulenevate meetmete rakendamiseks on Euroopa Parlament ja Nõukogu andnud vastava määruse nr 511/2014. Muudatustega viiakse Eesti seadus kooskõlla ELi määrusega, mis on omakorda Nagoya protokolli ratifitseerimise eelduseks. Eelnõust kirjutasime ka 2017.a maikuu uudiskirjas

Geneetilised ressursid on näiteks taimse või loomse päritoluga geneetiline materjal. Määruse eesmärk on tagada, et ELis kasutatavad geneetilised ressursid ja nendega seotud traditsioonilised teadmised oleks omandatud päritoluriigist õiguspäraselt.

Seadusesse tehtud muudatuste peamine eesmärk on määrata protokolli rakendavad pädevad asutused, järelevalvesüsteem ja kehtestada karistusnormid. Uuenenud seaduse kohaselt on rakendamise eest vastutavateks asutusteks Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium, haldusjärelevalvet hakkab teostama Keskkonnainspektsioon. Lisaks kehtestati muudatustega ka karistusnormid (rahatrahvid) määruse nõuete rikkumise korral.

Seadus jõustub 15. juulist.

Seaduse tekst Riigi Teatajas




METSANDUS

Riigikogu võttis vastu kuusikute raievanuseid alandava eelnõu

Enne suveperioodi võttis Riigikogu vastu metsaseaduse uuendused, millega muudetakse teatud tüüpi metsade raievanuseid, raielankide ja püsielupaikade suuruse piiranguid ning metsamajandamise korraldust. Eelnõust kirjutasime lähemalt 2017. a märtsikuu uudiskirjas.

Olulisimaks muudatuseks võib pidada metsade raievanuste langetamist. Eelnõu kohaselt alandati kuusikute keskmist raievanust praeguselt 80 aastalt 60-70 aastani. Sellele vastukaaluks tagatakse salu- ja laanemetsade range kaitse täiendavalt 27 000 ha ulatuses. Lisaks leevendati valikraiele  seatud tingimusi suurendades häilu (raieala) läbimõõtu 20 meetrini. Senini võis see olla kuni pool puistu keskmisest kõrgusest.

Kuusikute raievanuse langetamisele vastukaaluks tagatakse veel 27 000 ha salu- ja laanemetsade range kaitse

Uuenenud on ka metsamajandamisega seotud asjaajamine. Näiteks loetakse edaspidi Keskkonnaameti koostatud metsakaitseekspertiisi (seda koostatakse nt metsahaiguste leviku tõkestamiseks) ühtlasi ka raiet lubavaks dokumendiks ja eraldi metsateatist selleks enam esitama ei pea. Lisaks lihtsustub ja kiireneb üleminekuga uuele metsearegistri platvormile metsateatise esitamine ja raieõiguse saamine. Uuendatud seadusega muudeti rangemaks ka metsakorralduse kvaliteedi nõudeid ja täpsustati kutsetunnistuse taotlemise nõudeid. Näiteks tohivad tulevikus metsas tööd teha vaid kvalifitseeritud harvesterioperaatorid. Metsakorraldaja tunnistus võidakse kehtetuks tunnistada, kui selle omaja on esitanud valeandmeid või rikkunud muid metsakorraldustöödele esitatavaid nõudeid. Muudeti ka linnametsade majandamise korraldust. Edaspidi tuleb linna rohealaks määratud metsa raie enne metsateatise esitamist linnavalitsusega kooskõlastada.

Algselt kavandati eelnõus muudatusi, mille tulemusena metsaomandi majandamine oleks muutunud kinnistupõhiseks ja metsomanikud oleks saanud küpseid metsi uuendada sõltumata piirinaabri tegevusest. Praktikas tähendanuks see oluliselt suuremate lankide teket juhul, kui naabrid samal ajal metsa majandavad. Riigikogu eelnõud arutades aga sellest kavandatud muudatustest loobus.

Seadus jõustub 2017. aasta 1. septembril.


Seaduse tekst Riigi Teatajas

Keskkonnaministeeriumi pressiteade




KIIRGUS

Riigikogu võttis vastu kiirgusseaduse muudatused, mis nõuavad vastastikhindamisi

Augustis jõustuvad kiirgusseaduse muudatused, millega Eesti võtab üle EL direktiiv 2014/87/Euratom. Direktiivi ülevõtmisel täiendatakse kiirgusohutuse riiklikku arengukava ja korraldatakse edaspidi koostöös teiste EL liikmesriikidega tuumaohutuse tagamise eesmärgil koostatud aruannete temaatilisi vastastikhindamisi. Muudatused peaksid eelnõu seletuskirja kohaselt suurendama kiirgusohutust ja edendama EL liikmesriikide vahelist koostööd.

Täpsemalt on muudatused järgmised:

  • uus koostatav kiirgusohutuse riiklik arengukava (perioodiks 2018-2027) peab käsitlema ka tuumaohutuse tagamist. Analüüsida tuleb kiirgusohutuse olukorda riigis, määrata meetmeid kiirgusohutuse tõhustamiseks ja hinnata arengukava mõju eesmärkide ja põhimõtete ellu viimisel;

  • alates 2017. a on Eestil kohustus vähemalt iga kuue aasta järel korraldada tehnilisi temaatilisi vastastikhindamisi (nt tuleohutuse, tegevuspiirangute jms teemal). Enne igat hindamist määratakse kindlaks täpne metoodika, tingimused ja ajakava. Hindamise käigus tuleb liikmesriigil teha esmalt enesehindamine ja anda korraldusi selleks, et teiste liikmesriikide pädevad asutused hindaksid nende riiklikku enesehindamist. Teistelt liikmesriikidelt saadud hindamistulemusi tuleb uue riikliku tegevuskava koostamisel arvesse võtta;

  • tuumakäitises tekkinud avariikiirituse olukorras on Keskkonnaministeeriumil kohustus viivitamata korraldada kiirgusohutuse riiklik audit. Hetkel veel kehtiva seaduse kohaselt on kohustus kõnealust auditit teha iga 10 aasta järel. Audit peaks avariikiirituse olukorras võimaldama koheselt välja selgitada olukorra tekkimise põhjused, nägema ette parandusmeetmed ning vajalikud muudatused samasuguse olukorra vältimiseks.

Eesti puhul kohalduvad direktiiviga seotud muudatused vaid Paldiski endisele tuumaobjektile ning seega tuleb vastastikhindamise teema valida antud objekti arvestades. Paldiskis ei ole enam aastaid tuumakütust hoitud ja hetkeseisuga ei ole ka seal avariikiirituse olukordi tekkinud.


Kiirgusseaduse muutmise seadus




KALANDUS

Riigikogu võttis vastu harrastuspüüki ja kaptenite punktisüsteemi reguleerivad muudatused

Juuni lõpus võttis Riigikogu vastu kalapüügiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muudatused, mis peaks eelnõu kohaselt tõhustama harrastuskalapüügiga seotud aruandlust ja võimaldama paremini rakendada EL õiguse nõudeid kalalaevade kaptenite rikkumiste punktisüsteemile. Täpsemalt kajastasime muudatusi meie 2017. a maikuu uudiskirjas.

Kuritarvituste vältimiseks plaanitakse harrastuskaluritele kehtestada ahvenate jää alt püüdmise päevalimiit (15 kg), selle ületamisel võib kalameest oodata kuni 1200 eurone rahatrahv

Lisaks varasemalt kajastatud muudatustele kehtestati ebaseadusliku müügi vähendamiseks harrastuskalapüügile (ahvenapüügile jää alt) püügipiirang ja sätestati seaduses selle rikkumise eest karistused. Kalapüügi päevalimiit kehtestatakse eraldi määrusega (eelnõu kohaselt jääb selle suurus 15 kg piiridesse). Kehtestatava piiri ületamisel ootab harrastuspüüdjat kuni 1200 eurone rahatrahv. Teise muudatusena on edaspidi võimalik veekogudel, kus riik teeb kulutusi angerja asustamiseks (nt Võrtsjärv ja Saadjärv), määrata kõrgemat püügiõiguse tasu. Kui varasemalt oli maksimaalseks püügiõiguse tasuks 30% 7-12 aastat tagasi kalade asustamiseks tehtud keskmistest kuludest, siis edaspidi võib see tasu olla 30-50% tehtud keskmistest kuludest.

Kalapüügiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seadus




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat

Juba 20. sajandi keskpaigast on mitmed ökoloogilised (nt energiakriis USAs, kõrbestumine, võõrliigid jms) ja inimtekkelised (nt Tšernobõl) kriisid, süvenenud mõistmine loodusvarade piiratusest ja loodusteaduslike teadmiste areng ning järgnenud kokkulepped ja muud reageeringud (nt Rachel Carson'i "Vaikne kevad", Brundtlandi raport, säästva arengu tegevuskavad, eesmärgid jms) maailmas jõuliselt teed näidanud vajadusele arvestada inimtekkelise keskkonnamõjuga. Arusaam, et ühiskond eksisteerib sõltumata keskkonnast ja looduses paika pandud reeglitest on muutunud ja muutumas. Hoolimata sellest vajab keskkonnamõju hindamine jätkuvalt järele aitamist.


Loe edasi »