Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Siim ja Pille.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus
Juuni 2017
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a, A3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Uudised kliimamuutuste, jäätmete ja energeetika vallast on enda alla võtnud enamuse meie 100 korda ilmunud uudiskirjast

Kas 9 aastat ja 100 numbrit on palju või vähe ühe uudiskirja kohta on ehk teisejärguline küsimus. Sellest tähtsam on see, et meie uudiskiri on ainus Eestis, mis vahendab keskkonda puudutavaid õigusakte ja kohtuasju nii Eestist kui ka Euroopa Liidust. Sealjuures ühes keskkonnajuristi kommentaariga. Millise tundega vaatavad uudiskirja tegijad tagasi uudiskirja minevikule ja millisena näevad tulevikku?

Loe lähemalt


Valitsus asub arutama jäätmeseaduse kodifitseeritud versiooni

Keskkonnaministeerium esitas juuni alguses Vabariigi Valitsusele jäätmeseaduse uue versiooni eelnõu. Uut jäätmeseadust on koostatud juba pikka aega – esmakordselt saadeti selle eelnõu teistele ministeeriumitele tutvumiseks juba 2015. a septembris. Uue seaduse kehtestamine viiks jäätmevaldkonna reeglid kooskõlla keskkonnaseadustiku üldosa seadusega ning eelnõu koostajate hinnangul oleks uus õigusakt süsteemsem ja adressaatidele arusaadavam. Eelnõuga kaasneksid olulised muudatused eelkõige jäätmeloa taotlusprotsessis ja kehtivusajas ning riigi jäätmekava sisus, samuti loodetakse populariseerida jäätmete sorteerimist elanikkonna seas. Järgnevalt anname täpsema ülevaate olulisematest kavandatud muudatustest.

Loe lähemalt


ÜLDOLULIST

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Riigi Teatajas avalikustati KeÜSi ja teiste seaduste muudatused, mille peamine eesmärk oli luua raamistik uue andmebaasi KOTKAS kasutuselevõtuks. Uude andmebaasi koondataks seni mitmes valdkondlikus andmebaasis olnud keskkonnaotsustega (eelkõige lubadega) seotud andmed, tehes nende haldamise mugavamaks nii ametnikele, ettevõtjatele kui avalikkusele. Lähemalt kirjutasime andmebaasist eelmise kuu uudiskirjas.

Muudatuste tekst



KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Muudeti nimekirja tegevustest, mille puhul peab koostama KMH eelhinnangu

Vabariigi Valitsus võttis juuni keskpaigas vastu muudatused määruses, millega on kehtestatud nimekiri tegevustest, mille puhul otsustegija peab alati hindama keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust (koostama nn eelhinnangu). Mõned muudatused on seotud muudatustega keskkonnamõju hindamise seaduses (KeHJS), teistega üritatakse vältida ametiasutuste halduskoormust väiksema mõjuga tegevuste puhul.

Uue maapõueseaduse koostamisel muudeti ka KeHJS sätet, mis varasemalt nõudis turba mehhaniseeritud kaevandamisel KMH läbiviimist sõltumata kaevandusala pindalast. Muudatuste kohaselt on KMH kohustuslik nüüd vaid alates 150 hektari suurusest kaevandusest. Kuna ka väiksemate turbaalade kaevandamisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, siis määruse muudatuste kohaselt tuleb mehhaniseeritud turba kaevandamise loa menetluses alati kaaluda KMH vajalikkust ja koostada eelhinnang.

Muudatused puudutavad turba kaevandamist, metallijäätmete käitlemist ja tee-ehitust.

Halduskoormuse vähendamise eesmärgil on kaotatud nõue anda eelhinnang igal metallijäätmete käitlemise tegevuse kavandamisel ning täiendati loetelu tee ehitamisega seotud tegevustest, mille puhul eelhinnang vajalik ei ole. Metallijäätmete osas on põhjendusena välja toodud, et senine kord nõudis eelhinnangu andmist igal metallijäätmete käitlemise loa muutmisel, ka siis kui muudatus seisneb vaid vastuvõetava jäätmeliigi koguse muutuses.

Tee-ehituse osas on oluliseks muudatuseks see, et edaspidi ei ole KMH eelhindamine kohustuslik teerajatiste (nt kraavide, valgustuse, eraldusribade, teepiirete jne), mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede ning puhkekohtade ja parklate rajamisel. Enamik kasutatud mõisteid on defineeritud tee projekteerimise normide määruse lisas. Muudatus on tehtud Maanteeameti initsiatiivil, eelnõu koostajate hinnangul enamik selliseid tegevusi olulist keskkonnamõju ei oma.

Kõigi nende tegevuste puhul, mille puhul KMH eelhinnang alati vajalik ei ole, võib eelhindamine või ka KMH läbiviimine vajalik olla siiski konkreetse juhtumi asjaoludest lähtuvalt (nt seetõttu, et tee-ehitus toimuks mõjutuste suhtes tundlike ja kaitsealuste liikide või elupaikade vahetus läheduses).

Muudatuse jõustuvad jaanilaupäeval, 23. juunil.

Muudatuste tekst Riigi Teatajas



VÄLISÕHU KAITSE

Õiguskantsler selgitas meelelahutusasutuste mürale kehtivaid nõudeid

Õiguskantsler selgitas mai keskel meelelahutusasutuste tekitatava müra talumiskohustust ja sellise müra suhtes kehtivaid nõudeid. Õiguskantsleri poole pöörduti antud juhul Pärnu elanike poolt selleks, et ennetada varasemate müraprobleemide kordumist selle aasta suveperioodil Pärnu linnas.

Õiguskantsler rõhutas, et ka normtasemeid mitte ületav müra võib olla lubamatult häiriv.

Õiguskantsler leidis oma arvamuses, et elanike õigus kodu- ja omandipuutumatusele ning normaalse perekonna- ja eraelu elamisele (PS §-d 26, 32 ja 33) võib mõnikord ettevõtlusvabaduse üles kaaluda ja sel juhul pole meelelahutusasutuste poolt müra tekitamine lubatav. Liiga vali muusika, mis ulatub väljapoole tegevuskohta (tänavatele, läheduses elavate inimeste eluruumidesse, hotellitubadesse), ei ole ettevõtte majandustegevuse nõuetega kooskõlas. Oluliseks on siinkohal see, kas ettevõtja tegevusest tekib teist isikut oluliselt häiriv müra, mis ületab mõistliku talumiskohustuse. Seejuures kodu- ja öörahu võib häirida (ja olla lubamatu) ka selline müra, mis ei ületa määrusega kehtestatud normtasemeid.

Talumiskohustust ületava mürahäiringu korral on kohalikel õigus sellise häiringu lõpetamiseks: 

  • nõuda ettevõttelt või avaliku ürituse korraldajalt häiringu lõpetamist;

  • esitada sekkumisnõue häiringu lõpetamiseks linnavalitsusele või politseile;

  • esitada maakohtusse nõue omandiõiguse rikkumise tuvastamiseks (asjaõigusseaduse § 89 kohaselt) ja tulevikus müra tekitamisest hoidumiseks.

Kõnealuses vaidluses edastas õiguskantsler oma seisukoha ka Pärnu Linnavalitsusele, kes lubas tuleval suvel leida elanikke, linna külastavaid turiste ning ettevõtete ja ürituste korraldajate vastanduvaid huvisid maksimaalselt tasakaalustavad lahendused.

Õiguskantsleri arvamus




VESI

Riigikohus tõlgendas veeseaduse sätteid, mis nõuavad paisutamiseks sellest mõjutatud maaomaniku nõusolekut (3-3-1-74-16)

Riigikohus tegi mai lõpus otsuse, milles tõlgendas veeseaduse (VeeS) § 17 lg 1, mille kohaselt on veekogu paisutamiseks vajalik sellest mõjutatud maaomaniku kirjalik nõusolek.

Küsimus, kuidas sisustada VeeS kõnealust sätet, tõstatus vaidluses, kus Nõo veskijärve paisutamiseks välja antud vee erikasutusloa andmisel ei küsitud ühe järve suubuva oja äärse maaomaniku nõusolekut. Vaidluse all oli nii küsimus sellest, millisel juhul on maaomaniku nõusolekut vaja kui ka see, kas antud juhul oli nõusoleku küsimata jätmine õiguspärane.

Riigikohus leidis, et maaomaniku nõusolek on vajalik juhul, kui paisutamisega kaasneb tema kinnistul keskkonnahäiring.

Riigikohus sedastas, et VeeS kohaselt peab veekogu paisutamist kavandaval isikul olema tegevuse teostamiseks kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine vahetult või kaudselt ebasoodsalt mõjutab, st esineb paisutamisest tingitud keskkonnahäiring keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 lg 1 tähenduses. Keskkonnahäiringu olemasolu või puudumine on faktiline küsimus, mille tuvastamisel tuleb järgida tavapäraseid tõendamisreegleid ning Keskkonnaametil ei ole selles osas kaalutlusõigust. Riigikohus leidis, et kui tegemist on prognoosotsusega, tuleks ühe otsustamise kriteeriumina arvestada ka ettevaatuspõhimõtet.

Riigikohus rõhutas veel, et maaomanikul puudub absoluutne õigus nõusoleku andmisest keelduda, st teatud juhtudel võib olla võimalik maaomaniku nõusolek asendada kohtu poolt tsiviilkohtumenetluses. Sellisel juhul tuleb aga maaomanikule määrata ka kohane hüvitis kaasnevate kitsenduste ja kahju eest.

Riigikohtu otsus nr 3-3-1-74-16




MEREKAITSE

Valitsus algatas Eesti mereala ruumilise planeerimise

Valitsuse korraldusega nr 157 on algatatud üleriigiline planeering Eesti mere- ja rannikuala, samuti meres asuva majandusvööndi ruumiliseks planeerimiseks. Mereala teemaplaneeringus määratletakse mere- ja rannikualade ruumilise arengu põhimõtted ja suunad ning planeeringu koostamise käigus viiakse läbi selle keskkonnamõjude strateegiline hindamine.

Planeeringu koostamise vajadus tuleneb Euroopa Liidu direktiivi 2014/89/EL nõuetest, mille kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada mereala planeeringud hiljemalt 2021. a märtsiks. Eesti merealadel toimuvad tegevused on praegu seletuskirja koostajate hinnangul reguleeritud valdkondlikult, mis ei soosi mere kui loodus- ja majanduskeskkonna terviklikku käsitlust. Näiteks merre ehitamiseks hoonestusloa andmisel ei arvestata ehitise rajamisega kaasnevate mõjudega teistele tegevustele ja huvirühmadele (kalandus, meretransport, rannikuala elanikud jms). Sarnaselt ei arvestata eelnõu seletuskirja kohaselt looduskaitsealade laiendamisel selle mõjuga merealadega seotud tegevustele.

Mereala planeerimise eesmärgiks on leppida kokku Eesti mereala kasutus ja seeläbi edendada majandustegevusi merealadel, tagades samas merekeskkonna hea seisundi. Näiteks määratakse planeeringuga kindlaks tuuleparkide võimalikud asukohad, väikelaevade liiklusteed, vesiviljeluseks sobivad alad jne. Planeeringu käigus hinnatakse nende tegevustega kaasnevaid keskkonnamõjusid, samuti majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid. Tulevikus on mereala planeering aluseks erinevate merealaga seotud otsuste langetamiseks.

Mereala planeering koostatakse kogu mereala ulatuses. Planeeringust jäetakse välja vaid Hiiu ja Pärnu maakonnaga piirnevad mere osad, millele on juba varasemalt planeeringud koostatud. Planeeringu koostamist korraldab Rahandusministeerium.


Vabariigi Valitsuse korraldus

Materjalid Eelnõude Infosüsteemis




MAAPÕU

Riigikogu võttis vastu maapõuepoliitika põhialused

Riigikogu võttis juuni alguses vastu maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. Valdkonna raamstrateegia suhtes olid keskkonnaühendused, sh Keskkonnaõiguse Keskus, lõpuni kriitilised. Riigikogu eelnõusse sisulisi muudatusi ei teinud.

Eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel




METSANDUS

Keskkonnakomisjon toetas raierahu kehtestamist loomade sigimisperioodil

Riigikogu keskkonnakomisjon toetab metsaseaduse muudatusi, millega kehtestataks raierahu loomade sigimisperioodil. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni algatatud eelnõust metsaseaduse muutmise kohta kirjutasime esmalt aprillikuu uudiskirjas.

Eelnõu kohaselt sätestataks seaduse tasandil igaaastaselt ajavahemikus 15.aprill – 15.juuli raie tegemise keeld ning see kehtiks ühtviisi nii riigimetsas kui ka erametsaomanike jaoks. Valitsus eelnõu ei toetanud põhjendusega, et kevad-suvise raierahukeelu kehtestamine võib metsaomanikele olla liialt piirav.

Ettevõtjad ja Erametsaliit on eelnõule vastu, ornitoloogid aga peavad raierahu linnukaitse seisukohalt vajalikuks.

Vastupidiselt valitsusele leidis Riigikogu keskkonnakomisjon, et tegemist on vajaliku meetmega loomastiku kaitsmiseks looduse tärkamise perioodil ja otsustas eelnõu menetlusega Riigikogus jätkata. Seni RMK poolt kehtestatav raierahu on leidnud vabatahtlikku järgimist, ent komisjoni arvates on mõistlik kehtestada raierahu seaduse tasemel, et seda järgiksid kõik erametsaomanikud.

Enne suveperioodi jõudis eelnõu läbida esimese lugemise ja arvamust on avaldanud erinevad huvigrupid. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, samuti Eesti Erametsaliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda eelnõu muudatust ei toeta. Nende sõnul piirataks sellega liialt metsaomanike põhiõigusi ja lisaks tooks kavandatav raiekeeld kaasa olulise majanduskahju. Eesti Ornitoloogiaühingu sõnul on pikema raierahu kehtestamine aga oluline linnustiku kaitse seisukohalt, edendades samas metsade majandamist säästval viisil. Eelnõu arutelu jätkub sügisel.

Riigikogu pressiteade

Eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel




OHTLIKUD AINED

Euroopa Liit võttis vastu määruse elanike kaitseks elavhõbedareostuse eest

Euroopa Liit võttis mai keskel vastu elavhõbedamääruse, mille eesmärgiks on muuta EL esimeseks majandusruumiks kogu maailmas, kus elavhõbedat ei kasutata. Elavhõbe on keskkonnale kahjulik oma neurotoksilise toime tõttu. Kokkupuude suurte elavhõbedakogustega ja selle sattumine toiduahelasse kahjustab elusorganismide aju, kopse, neerusid ja immuunsüsteemi. Elavhõbeda sattumine inimeste toiduahelasse ohustab eriti rasedaid, imikuid ja lapsi.

Elavhõbeda kahjulike mõjude vähendamiseks olelusringis on EL viimastel aastakümnetel välja töötanud mahuka õigusaktide kogumi, mis käsitleb elavhõbeda kasutusviiside kõiki aspekte alates põhimaavarana kaevandamisest kuni jäätmekäitluseni. EL uue elavhõbedamäärusega soovitakse lõpetada elavhõbeda kasutamine tööstuslikes protsessides ja keelata elavhõbeda kasutamine toodetes (nagu akud ja termomeetrid), kui ei ole tõendatud, et need on vajalikud inimtervise ja keskkonna kaitseks.

Lisaks uue määruse vastuvõtmisele algatas EL mai keskel Minamata elavhõbedakonventsiooni ratifitseerimise, mille eesmärk on vähendada kokkupuudet elavhõbedaga üle kogu maailma. Näiteks on planeeritud ühe muudatusena keelata elavhõbedat sisaldava hambaamalgaami kasutamine rasedate, imikute ja laste hambaravis. Eesti valitsus kiitis Minamata elavhõbedakonventsiooniga liitumise heaks juuni alguses. Konventsioon jõustub käesoleva aasta 16. augustil.

Järgmise sammuna rahvusvahelisel areenil toimub 24.-29. septembril Minamata elavhõbedakonventsiooni osaliste konverentsi esimene istung. Sellel kohtumisel võetakse vastu mitmeid rakendusotsuseid (sh elavhõbedaallikate ja kaubandusega seatud juhenddokumendid ning parima võimaliku tehnika kasutamine elavhõbedaheitme vähendamiseks).

Euroopa Komisjoni pressiteade

Ühinemine Minamata konventsiooniga elavhõbeda kohta




KALANDUS

Maaeluministeerium soovib asuda koostama uut kalanduse arengukava

Maaeluministeerium on teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks saatnud põllumajanduse ja kalanduse arengukava koostamise ettepaneku. Uus arengukava soovitakse koostada perioodiks 2021 -  2030.

Uus arengukava on eelkõige suunatud majandustegevusele, ent soovitakse vähendada ka kalapüügi keskkonnamõju ja suurendada selle jätkusuutlikkust.

Hetkel puudub põllumajanduse ja kalanduse valdkonnas terviklik, kogu sektorit hõlmav arengukava. Erinevate teemavaldkondade (nt kalandus, vesiviljelus, toiduohutus, põllumajandus jne) eesmärgid ja tegevused on praegu kajastatud erinevates arengukavades ja strateegiates. Koostatava arengukavaga soovitakse need siduda ühtseks tervikuks. Sellega väheneks praegune killustatus erinevate valdkondade vahel, mis aitaks paremini nii riigi kui EL eelarvevahendeid planeerida, samuti väheneks dokumentide koostamise ja aruandlusega kaasnev halduskoormus. Kava koostajate sõnul aitaks terviklik arengukava mh paremini maandada riske, mis kaasnevad sektorit mõjutava väliskeskkonna muutustega (nt kliimamuutused, majanduskeskkond jms) ja nendega toime tulla ning edendada bioenergia kasutamist nii põllumajanduse, kalanduse kui toiduainetööstuse valkdonnas.

Suurem osa arengukavast puudutab sektori majandust. Oluliseks eesmärgiks on seatud vähendada ka kalapüügi keskkonnamõju ja suurendada tegevusala jätkusuutlikkust. Selleks kavandatavad meetmed on nt harrastuskalapüüdjate seas säästliku püügi arendamine ja nende teadlikkuse tõstmine; vesiviljeluse valdkonnas keskkonnasäästlike ja uuenduslike tehnoloogiate kasutamine ja jäätmevaba ringmajanduse põhimõtete rakendamine. Täpsemate meetmete väljatöötamine algab arengukava koostamise käigus.

Esialgse ajakava kohaselt valmiks arengukava 2019. aasta veebruariks.


Materjalid Eelnõude infosüsteemis



KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Analüüs: Kohalik omavalitsus võib inimeste elukeskkonna hoidmiseks ka kasutuslubadele kõrvaltingimusi seada

Äsja valminud analüüsis uurisime õigusnorme ja kohtupraktikat, et saada kinnitust, kas nt tegevusaja piiramine, müra summutavate lisaseadmete kasutamise kohustus jms võiksid olla nõuded, mida kohalik omavalitsus võiks inimeste elu- ja looduskeskkonna hoidmiseks ehitise kasutusloas seada.

Loe edasi »