Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Siim ja Pille.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Veebruar 2017
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a, A3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

ÜLDOLULIST

Euroopa Komisjoni ülevaade: Eesti on tubli elurikkuse säilitamisel, probleemiks on tööstuse ressursimahukus ja jäätmete liigne põletamine

Euroopa Komisjon avaldas veebruari algul keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise (ingl k Environmental Implementation Review – EIR) tulemused. EIR on uus mehhanism, mille eesmärk on anda ülevaade EL keskkonnapoliitika ja ühiselt kokku lepitud eeskirjade kohaldamisest ja teha ettepanekuid selle parandamiseks. Oluline on just õigusaktide rakendamisel esinevate puuduste ennetamine ja kõrvaldamine jäätmekäitluse, looduse ja elurikkuse kaitsmise, õhusaaste ning veekvaliteedi ja –majandusega seotud küsimustes.

Üle Euroopa on suurimateks probleemideks jäätmetekke vältimine, elurikkuse kaitse, õhukvaliteedi tagamine ja asulareovee puhastamine

Kogupakett koosneb 28 riigipõhisest aruandest, kus on kaardistatud liikmesriikide tugevad ja nõrgad küljed ning võimalused, kuidas olukorda parandada. Peamised seekordse EIR tulemused on järgmised:

  • jäätmekäitluse valdkonnas on kõikide liikmesriikide jaoks keerulisimaks küsimuseks jäätmete tekke vältimine. Kuuel riigil pole seni õnnestunud piirata biolagunevate olmejäätmete prügilasse ladestamist;

  •  looduse ja elurikkuse kaitsmise juures on kõige olulisemaks küsimuseks elurikkuse vähenemise pidurdamine;

  • õhukvaliteedi küsimuses on probleemiks jätkuvalt see, et enamuses ELi riikides (kokku 23 EL riigis) ei peeta kinni EL õhukvaliteedi normidest. Suurimaks probleemide tekitajaks on transport ja meetmeid tuleb võtta ka keskkonnamüra vähendamiseks, et vähendada inimtervise kahjustamist;

  •  veekvaliteedi ja –majanduse valdkonnas on enamikul liikmesriikidest raskusi asulareovee kogumise ja puhastamise nõuete täitmiseks ja jätkuvalt on enamus ELi riikides suurimaks probleemiks nitraatide kontsentratsioon ja veekogude eutrofeerumine.

Eesti ühe ressursimahukaima ELi riigina peab võtma kasutusele meetmeid, et parandada oma tööstuse jätkusuutlikkust kasvavate toorainekulude tingimustes. Samuti tõi raport välja selle, et jäätmepõletuse ja mehaanilis-bioloogilise jäätmekäitluse liigne tootmisvõimsus võib negatiivselt mõjutada ELi ringlussevõtu eesmärkide saavutamist (peamiseks „süüdlaseks“ on Eesti kontekstis ülivõimas Iru prügipõletusjaam). Positiivse poole pealt oleme loonud Natura 2000 alade hooldamiseks ja taastamiseks ühe täielikuma tegevuskava, mida on edukalt kasutatud ka rahastuse saamiseks erinevatest ELi fondidest. Samuti oleme üks vähestest liikmesriikidest, kus kaitstavate elupaikade ja liikide olukorda on rohkem kui 50% juhtudest hinnatud soodsaks.

Probleemide lahendamiseks järgnevad Komisjoni aruannete põhjal iga liikmesriigiga arutelud. Samuti võetakse kasutusele meetmeid, mis peaks võimaldama liikmesriikidel üksteist kogemusi ja oskusteavet vahetades aidata.

Euroopa Komisjoni pressiteade




ÖKOMÄRGIS

Komisjoni otsus (EL) 2017/175, 25. jaanuar 2017, millega kehtestatakse ELi ökomärgise kriteeriumid majutusettevõtetele

Määrusega uuendati puhkeküla või -laagri teenuse ja majutusteenusele ökomärgise andmise detailseid nõudeid ja koondati need ühte õigusakti.

Komisjoni otsus (EL) 2017/176, 25. jaanuar 2017, millega kehtestatakse ELi ökomärgise kriteeriumid puidu-, korgi- ja bambusepõhistele põrandakatetele

Määrusega uuendati vähemalt 80% ulatuses puidust, korgist või bambusest tehtud põrandakatetele (nt puitparkett) ökomärgise andmise kriteeriumeid.




KESKKONNASEIRE

Keskkonnaministri 23. jaanuari 2017. a määrus nr 3 „Riikliku keskkonnaseire programmi ja allprogrammide täitmise nõuded ja kord“

Riigi Teatajas avaldati määrus, millega täpsustatakse riikliku keskkonnaseire programmi ja allprogrammide elluviimise korda. Määrus taaskehtestati seoses uue keskkonnaseire seaduse jõustumisega 1. jaanuarist 2017. a. Sisulisi muudatusi määrusesse tehtud ei ole.




RUUMILINE PLANEERIMINE

Riigikohus: kasutusloa vastuolu detailplaneeringuga ei too tingimata kaasa selle tühistamist (3-3-1-69-16)

Riigikohus tegi jaanuari viimasel päeval otsuse õigusvaidluses, mis oli võrsunud kahe Valga linnas elava naabri ja linna vahel seoses ühel kinnistul toimunud ehitustegevusega. Vaidlusaluse kinnistu suhtes oli 2009. a kehtestatud detailplaneering, mis andis õiguse poolelioleva kõrvalhoone-sauna ehitamiseks. Järgnevatel aastatel esitas ehitamisest huvitatud naaber korduvalt ehitus- ja kasutusloa taotlusi, teine naaber aga vaidlustas lõpuks väljastatud ehitus- ja kasutusloa. Üheks vaidluse põhiküsimuseks oli, kas ehitus- ja kasutusluba olid õigusvastased ja tuli tühistada seetõttu, et need ei olnud kooskõlas detailplaneeringuga.

Kaebuse esitanud naaber leidis, et uus ehitis oli vastuolus detailplaneeringuga, st selles ette nähtust 1,5m kõrgem, katus järsema kaldega (56 kraadi 10-45 kraadi asemel) ja (arvestades ka terrassi) suurema pindalaga (82 m2 74 m2 asemel).

Riigikohtu uue lahendi kohaselt tuleb kohtutel otsust langetades hinnata, kui oluline on ehitise vastuolu detailplaneeringuga

Riigikohus leidis esmalt, et kuna vaidluse all on hoone ehitamine erinevalt detailplaneeringust, oli naabril õigus kohtusse pöörduda. Varasemale praktikale tuginedes rõhutas Riigikohus, et naabri huve kaitsvale detailplaneeringu sättele tuginedes ei pea isik kohtusse pöördumise õiguse tunnustamiseks näitama veel täiendavalt ära omandi- või muu põhiõiguse riivet.

Riigikohus nõustus kaebajaga, et valminud ehitis oli mõningal määral detailplaneeringuga vastuolus. Tegemist oli asjaoluga, mida pidi kasutusloa väljastamisel arvestama. Samas leidis Riigikohus, et antud juhul oli detailplaneeringust kõrvalekaldumisega kaasnev riive kaebaja õigustele sedavõrd väheoluline, et kasutusloa tühistamine oleks ebaproportsionaalne. Seepärast jättis Riigikohus kaebuse rahuldamata.

Uues lahendis väljendatud seisukoht erineb teistest hiljutistest lahenditest, kus Riigikohus on hinnanud detailplaneeringule mittevastavate kasutuslubade õiguspärasust ja kasutusload vastuolu tõttu tühistanud (vt nt otsust asjas 3-3-1-15-16). Erineva lõpptulemuse põhjuseks võib KÕKi hinnangul olla eeskätt see, kuivõrd oluliseks on kohus pidanud detailplaneeringu eiramise mõjusid naabrite õigustele. Seega järeldub uuest lahendist, et kohtutel on ka detailplaneeringuga vastuolus olevate kasutuslubade tühistamisel laialdane kaalutlusruum.

Riigikohtu otsus




KLIIMAMUUTUS

Euroopa Kohus: EU ETS süsteemi alla kuuluvad vaid sellised CO2 heitkogused, mis välisõhku paisatakse (C‑460/15)

Euroopa Kohus andis jaanuari teises pooles tõlgenduse EL süsinikukaubanduse süsteemi (EU ETS) raames süsinikukoguste „mahaarvamisele“ sel põhjusel, et süsteemi kuuluvates käitistes tekkivaid heitkoguseid ei paisata välisõhku. Vaidlus sai alguse Saksamaal, kus tsemenditööstuse ettevõte, mis kuulus EL süsinikukaubanduse süsteemi (EU ETS) kasutas protsessis tekkivat CO2 teises käitises sünteetilise kaltsiumkarbonaadi (PCC) tootmiseks. PCC-d tootev käitis ei kuulunud seejuures EU ETS süsteemi. Ettevõte leidis, et PCC tootmiseks kasutatavad CO2 kogused tuleks tema heitkogustest maha arvata. Saksamaa vastustav ametiasutus asus vastupidisele arvamusele, mistõttu ettevõte pöörduski kohtusse.

Kohtuvaidluses seadis ettevõte kahtluse alla CO2 heitkoguste seiret ja aruandlust käsitleva EL määruse nr 601/2012 õiguspärasuse. Ettevõtte leidis, et ka PCC tootmiseks kasutatavate CO2 koguste seire ja aruandluse nõudmine (mis toob kaasa kohustuse hankida vastavas koguses lubatud heitkoguste ühikuid) ei ole kooskõlas EU ETS põhireegleid sisaldava direktiiviga 2003/87/EÜ. Täpsemalt leidis ettevõte, et sellised CO2 kogused ei vasta direktiivis toodud „heite“ mõistele.

 Euroopa Kohus nõustus ettevõttega selles, et määrus nr 601/2012 ei olnud täiel määral kooskõlas direktiiviga, mille alusel see anti. Direktiiv käsitleb heitena vaid neid CO2 koguseid, mis tegelikult paisatakse välisõhku. Määruse kohaselt peeti aga heiteks ka koguseid, mis tegelikult välisõhku ei jõudnud, vaid nt seoti tootmise käigus PCC-sse. Euroopa Kohus leidis, et selline erisus ei olnud kuidagi põhjendatud ja lubatav ning kuulutas määruse vastavad sätted kehtetuks osas, milles need ei võimaldanud arvestada, kas CO2 tegelikult õhku paisati või ei.

Oluline on, et kohus pidas tähtsaks just süsinikukaubanduse süsteemi eesmärkide saavutamist. Kohus viitas, et kuritarvituste vältimiseks saavad ja peavad liikmesriikide asutused välja selgitama, kui suur osa uute ühendite tootmisesse suunatavast CO2-st ka tegelikult seotakse. Muus osas on CO2 siiski heiteks ning ettevõtjad on kohustatud vastavas ulatuses lubatud heitkoguste ühikuid hankima.

Kohtuotsuse tekst




LOODUSKAITSE

Riigikogu alustas arutelu maaomanikele looduskaitseliste piirangute eest hüvitiste maksmist muutva eelnõu üle

Riigikogu võttis jaanuari lõpu poole menetlusse looduskaitseseaduse muutmise seaduse, mis seab eesmärgiks leevendada nende maaomanike olukorda, kes on riigilt oma maa järelmaksuga erastanud ning kelle maadele on riik hiljem seadnud intensiivsed looduskaitselised piirangud. Varasemalt oleme sama teemat käsitlenud meie 2016. a septembrikuu ja 2016. a oktoobrikuu uudiskirjades.

Uus eelnõu puudutaks vaid neid maaomanikke, kes on omandanud oma maa riigi käest ja järelmaksuga.

Kui varasemalt kajastasime õiguskantsleri ettepanekut looduskaitseseadus põhiseadusega kooskõlla viia ja Vabaerakonna ettepanekuid probleemi lahendmaiseks, siis nüüd on Riigikogu keskkonnakomisjon uues eelnõus välja pakkunud alternatiivse lahenduse, kuidas maaomanike olukorda parandada. Eelnõu näeks ette maaomanikule, kelle kinnisasja kohta on keskkonnaminister maaomaniku soovil teinud omandamise algatamise otsuse, õiguse taotleda riigi kasuks seatud hüpoteegi pidajalt maksegraafiku järgsete maksete peatamist. Maksete tasumise peatamiseks ei tohi hüpoteegi maksete tasumisel olla aga võlgnevust. Järelmaksu ei peaks nn omandamisjärjekorras olevate kinnistute suhtes riigile maksma kuni kinnisasja riigile omandamiseni või omandamise aluse ära langemiseni. Samuti ei arvestataks maksegraafiku järgsete maksete peatamise korral intresse.

Vastav lahendus peaks eelnõu kohaselt aitama leevendada olukorda, kus maaomanikud nt neile kuuluvat metsa majandada ei saa, kuid peavad riigile tasuma selle omandamise eest järelmaksu. Samuti peaks see aitama vältida võlgnevuse tõttu kinnisvara sundmüüki sattumist. Kuidas lahendus hakkab aga mõjutama praegusi, praktikas esinevaid maa omandamise 8-9-aastaseid menetlusperioode, on veel ebaselge.

Eelnõu materjalid Riigikogu veebilehel 




MEREKAITSE

Eesti merestrateegia meetmekava

Keskkonnaministeerium on saatnud kooskõlastusringile Eesti merestrateegia meetmekava, mille eesmärgiks on tagada mere hea keskkonnaseisund. Kirjutasime samal teemal ka 2016. a juunikuu uudiskirjas, kui meetmekava esmakordselt avalikustati.

Meetmekava eesmärgiks on täita nii Eesti õigusaktidest kui rahvusvahelistest lepetest tulenevaid kohustusi merekeskkonna hea seisundi saavutamiseks ja tagamiseks. Kava koostamise nõue tuleneb ELi merestrateegia raamdirektiivist (2008/56/EÜ). Direktiivi kohaselt peab meetmekava rakendamine aitama saavutada või säilitada merealade head keskkonnaseisundit aastaks 2020. Kava hõlmab kogu Eesti mereala sh sisemerd, territoriaalmerd ja majandusvööndit.

Merestrateegias on välja pakutud lisaks olemasolevatele meetmetele 16 uut meedet rakendamiseks ajaperioodil 2016-2020. Erandit kavatseb Eesti taotleda viigerhüljeste ajaloolise leviala taastamise osas. Selle eesmärgi saavutamine on ebatõenäoline viimaste aastakümnete vähese talvise jääkatte tõttu, mis halvendab viigrite järelkasvu võimalusi. Teine erand puudutab Läänemere eutrofeerumist ehk toitainete (peamiselt fosfori ja lämmastikühendid) koormuse ning ohtlike ainete sisalduse vähendamist. Selle eesmärgi saavutamist raskendab peamiselt asjaolu, et Läänemere näol on tegemist suletud merealaga, millel on piiratud veevahetus maailmamerega.

Lisaks on meetmekavas välja pakutud nimekiri erinevatest vajalikest uuringutest, mis aitaksid merestrateegias seatud eesmärke paremini saavutada. Muuhulgas on nimekirjas nt laevade poolt tekitatud lainetuse mõju uuring, veealuse müra kaardistamine ja mõjude hindamine, saasteainete uuringud kalades jne.

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis




MAAPÕU

Keskkonnaministri 23.01.17 määrus nr 4 "Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm"

Riigi Teatajas jõustus jaanuari lõpus üldgeoloogilise uurimistöö, geoloogilise uuringu ja maavarade kaevandamise lubade taotluse nõuete määrus. Määruse täpsemat sisu kajastasime meie jaanuarikuu uudiskirjas. Uusi muudatusi vahepeal määrusesse ei lisandunud.


Keskkonnaministeeriumi avalikustatud pikaajaline maapõue strateegia sai laialdast vastukaja

Jaanuari teises pooles avalikustas Keskkonnaministeerium 2015. aastast koostatud raamstrateegia „Maapõuepoliitika põhialused 2050“ eelnõu. Eelnõud tutvustati ministeeriumi poolt ka jaanuari viimasel päeval KUMUs toimunud üritusel. Riigiasutustelt ning teistelt huvilistelt oodati tagasisidet juba 2. veebruariks, ehk 2 nädala jooksul.

Uues strateegias soovitakse panna paika pikaajaline visioon maapõueressursside (nendena käsitletakse peale kaevandavate maavarade ka põhjavett, maapõue kui ehituskeskkonda, maasoojust jms) uurimise ja kasutamise osas. Eelnõu kohaselt on visiooniks, et maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Visioonist lähtuvalt sisaldaks strateegia valdkonna arendamise põhimõtteid ja prioriteetseid arengusuundi. Viimased on jagatud viide valdkonda: uurimine ja kasutamine; keskkonnamõjud ja tõhusus; õppe-, teadus- ja arendustegevus; info kogumine, säilitamine, levitamine ja teadlikkuse tõstmine ning maapõue kasutuse korraldus.

Hoolimata vaid kahenädalasest tähtajast sai Keskkonnaministeerium avalikustatud strateegiale palju tagasisidet, sh kriitilist. Keskkonnaühendused (sh KÕK) saatsid juba 31. jaanuari hommikul oma põhimõttelised seisukohad, leides, et strateegia on liigselt kaldu kaevandusettevõtete huvide poole. Suurem osa ministeeriumitest, kellelt kooskõlastust küsiti, tegi seda märkustega. Näiteks maaeluministeerium tõi välja, et ebapiisavalt on käsitletud mulla kui taastumatu ressursiga seonduvat, sotsiaalministeerium on teinud ettepaneku pöörata eelnõus rohkem tähelepanu inimeste tervisele ja heaolule jne.

Keskkonnaministeerium lubas osalistele täpsema kava strateegia eelnõu edasise diskusiooni ja menetluse osas paika panna pärast esialgse tagasiside laekumist. Uudiskirja kirjutamise ajal ei olnud ametlikku teadet edasiste sammude kohta ministeeriumilt veel laekunud.

Keskkonnaministeeriumi strateegia teemaline veebileht

Strateegia materjalid Eelnõude Infosüsteemis




JÄÄTMED

Rahandusministeerium plaanib muudatusi pakendite maksustamise süsteemis

Jaanuari lõpus avalikustas rahandusministeerium pakendiaktsiisi seaduse uue versiooni väljatöötamiskavatsuse (VTK). Pakendiaktsiisi seaduse (PakAS) reeglitesse planeeritakse muudatusi, mis VTK kohaselt viiks seaduse maksufookuse probleemide tagajärgedega tegelemiselt probleemide ennetamisele, muudaks pakendiaktsiisi maksuobjekti läbipaistvamaks ja lisaks suurendaks pakendiaktsiisi mõju riigieelarvele.

VTKs ette nähtud muudatuste peamiseks eesmärgiks oleks vähendada ülepakendamist ja turule toodavaid pakendeid. Selle saavutamiseks peetakse VTK kohaselt kõige realistlikumaks kahekomponendilise pakendiaktsiisi kehtestamist. See tähendaks, et täna kehtivale aktsiisile, mida tuleb tasuda siis, kui ei täideta pakendite taaskasutamise eesmärke, lisanduks eraldi aktsiis pakendi turule toomise eest. Viimane oleks suunatud pakendimassi vähendamisele ja madalama summaarse keskkonnamõjuga pakendmaterjali eelistamisele (nt paber/kartong plasti asemel). See muudatus suurendaks ka pakendiaktsiisi mõju riigieelarvele, sest pakendi turule toomise aktsiis peaks lisama riigi tuludesse prognoositavalt 15 mln eurot alates 2018. aastast.

Uus süsteem näeks ette nn kahekomponendilise aktsiisi - lisanduks aktsiis igasuguse turule lastud pakendi eest

Pakendiaktsiisi maksuobjekti läbipaistvamaks muutmise osas soovitakse suurendada pakendi kohta käivate andmete usaldusväärsust. Selleks plaanitakse VTK kohaselt muuta pakendi turule toomisega seotud andmete esitamise ning aktsiisi maksmise süsteemi. Pakendiettevõtja hakkaks edaspidi korra kvartalis pakendi turule toomise ja käitlemise kohta pakendiregistrisse andmeid esitama. Uue andmete esitamise süsteemi tulemusel ei oleks enam võimalik materjalina müüdud pakendi koguseid aruandluses maha arvestada turule toodud pakendite kogustest ehk väheneks võimalus esitatavaid andmeid manipuleerida.

Kõnealune VTK on hetkeseisuga kooskõlastusringil ja sellel põhinev uus seadus peaks plaanide kohaselt jõustuma 1. jaanuaril 2018. a.

Materjalid eelnõude infosüsteemis


„Riigi jäätmekava 2014–2020“ täitmise aruanne 2014. ja 2015. aasta kohta

Keskkonnaministeerium esitas valitsusele riigi jäätmekava täitmise aruande, mis annab ülevaate ja hinnangu jäätmekavas seatud eesmärkide elluviimise kohta perioodil 2014–2015.

Üleriigiline jäätmekava kehtestati 2014. aastal ja selle strateegilisteks eesmärkideks on jäätmetekke vältimine ja vähendamine, suurem ringlussevõtt ja taaskasutus ning jäätmetest tuleneva keskkonnariski vähendamine.

Aruande perioodi jooksul on Eestis pakendijäätmete teke vähenenud, millele on suuresti kaasa aidanud pandipakendi süsteemi tõhus toimimine ja tarbijate teadlikkuse kasv. Samas olmejäätmete puhul ei ole oodatud mahus eesmärke saavutatud. Peamiselt tarbimisega kaasnev olmejäätmete teke on aruande kohaselt kasvanud kiiremini kui seda tingiv majanduskasv. Olulise meetmena olukorra parandamiseks nähakse ettevõtjate ja eraisikute keskkonnateadlikkuse suurendamist ja säästvamate käitumisharjumiste kujundamist.

Edasiminek on toimunud ka jäätmete ringluse ja taaskasutuse valdkondades. Samas peab veel tõhustama just olmejäätmete ja biolagunevate jäätmete ringlussevõttu. Jäätmete liigiti kogumise peamine takistus on endiselt ebapiisavad võimalused juba sorteeritud jäätmete üleandmiseks.

Aruande kohaselt on kõik nõuetele mittevastavad prügilad korrastatud ja jäätmete ladestamine toimub nendes vastavalt keskkonnanõuetele. Kukruse A-kategooria jäätmehoidla korrastamine toimub vastavalt tegevusplaanile.

Aruande materjalid Eelnõude Infosüsteemis




KALANDUS

Kalapüügiseaduse muudatused peaksid lihtsustama kalapüügiga seotud andmete kättesaadavust

Jaanuari lõpus avalikustati kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis tooks muudatusi peamiselt kalapüügiga seonduvate andmete kogumises, muutes neid juriidiliselt korrektsemaks ja paremini mõistetavaks. Igapäevasele tegevusele seoses kalapüügiga eelnõul suurt mõju ei oleks.

Täpsemalt oleks tähtsaimad planeeritavad muudatused järgnevad:

  • alates 1. juulist 2017 läheks kogu tehniline töö seoses püügilubade andmise ja püügiandmete kogumisega Maaeluministeeriumist üle Veterinaar- ja Toiduametisse. Maaeluministeeriumi ülesandeks jääks aga jätkuvalt poliitika kujundamine;

  • loodaks kutselise kalapüügi register, mis sisaldaks endas andmeid kalapüügiga tegelevate isikute, nende tegevuse ja kalalaevade üle. Register võimaldaks edaspidi paremini andmeid analüüsida ja esitada kogutud andmete alusel aruandeid ning kasutada saadud andmeid kalanduse järelevalveks ja kalavaru majandamiseks vajalike otsuste tegemiseks;

  • edaspidi peaks kalapüügiõigust tõendav dokument kaasas olema eripüügil ja harrastuskalapüügil, kuid mitte enam kutselisel kalapüügil. Isikut tõendava dokumendi kaasas kandmisest piisaks. Ka kalapüügiluba peaks edaspidi olema kaasas vaid kalapüügil väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal. Muudatused tulenevad sellest, et edaspidi antaks kalalaeva kalapüügiluba ja kaluri kalapüügiluba välja elektroonilises vormis;

  • muudetaks kalalaeva registrisse kandmise ja sealt kustutamise sätteid. Näiteks tekiks kalalaeva lisamise õigus edaspidi vaid juhul kui kalalaeva ei ole varem kalalaevade registrist kustutatud ja eelnev kalalaev kustutatakse reeglina registrist omaniku või valdaja taotluse alusel (v-a nt juhul kui kalalaeva omanik või valdaja ei vasta enam registrisse kandmise tingimustele). Kalalaeva lisamise õiguse sidumine esmakordse kustutamisega oleks vajalik selleks, et kalalaevu ei kustutataks ja kantaks korduvalt kalalaevade registrisse (eesmärgiga pikendada isikule kuuluva kalalaeva lisamise õiguse kehtivusaega)

  • määratletaks esmakordselt kehtestatud püügivõimaluse mõiste, et muuta seaduse sätted selgemaks. Püügivõimaluse esmakordseks kehtestamiseks loetaks edaspidi püügivõimaluse kehtestamist veealal, kus ei ole eelmise kolmel aastal õiguspäraselt omandatud sama liiki püügivõimalusi.

Võrreldes väljatöötamiskavatsusega on käesolevast eelnõust välja jäänud kaaspüüki reguleerivad küsimused, sest nende reguleerimist hetkel vajalikuks ei peetud. Seadus peaks jõustuma 1. juulil.

Materjalid eelnõude infosüsteemis


Keskkonnaministri 23.01.2017. a määrus nr 5 "Keskkonnaministri 2. juuni 2015. a määruse nr 31 „Kalalaeva sadamasse tulekust ning pardal olevatest kalakogustest teatamise aeg, kord ja esitatavate andmete nimistu“ muutmine"

Riigi Teatajas jõustus veebruari algul kalalaeva sadamasse tuleku ja kalakoguste teavitamise korra muudatuste määrus, mis täpsustab sadamasse saabumise teate sisu; see peab sisaldama ka kalalaeva pardanumbrit. Samuti tuleb edaspidi rohkem kui 15-minutilise sadamasse hilinemise korral teadet muuta. Muid suuremaid muutusi määruse muudatused endaga kaasa ei too.




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Seisukohad maapõue strateegia eelnõule

Keskkonnaministeerium tutvustas 31. jaanuaril KUMUs riigi maapõue strateegia eelnõud. Meie ja EKO hinnangul soodustab valminud eelnõu kaevandamise intensiivistumist. See on aga vastuolus globaalsete suundumustega ega aita Eestil vähendada kaevandamisest tulenevat keskkonnamõju ehk surve nii looduskeskkonnale kui inimeste heaolule jätkub.
Loe edasi »