Riigikogu menetluses olevad keskkonnaalased eelnõud  

Riigikogu praegune kooseis lõpetab kevadel seoses Riigikogu uue koosseisu valimisega oma töö. Alljärgnevalt anname ülevaate keskkonnaalastest õigusaktidest, mis on praegu Riigikogu menetluses. Kõik eelnõud tuleb kevadeks Riigikogul lõpuni menetleda – vastasel juhul lõpetatakse nende kallal töö ning eelnõud tuleb uuel Valitsusel uuesti läbi arutada ja Riigikogule esitada.

 1.     Veeseaduse eelnõu – eelnõu on koostatud keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames. Kodifitseerimisprotsess kujutab endast peamiselt olemasoleva õiguse korrastamist mitte sisulist ümberkujundamist. Veealases regulatsioonis on vajadus selle järgi suur, sest kehtiv veeseadus pärineb 1994. aastast ning on arvukate paranduste tõttu raskesti loetav. Eelnõus ei piirduta siiski vaid vormiliste muutustega, vaid nähakse ette ka sisulisi muudatusi. Näiteks ei ole eelnõu kohaselt enam kõigiks seni vee erikasutusluba nõudvateks tegevusteks luba tarvis, vaid veekeskkonnariskiga tegevuse (väiksema mahu või mõjuga veekasutus) puhul piisaks registreerimisest Keskkonnaametis. Eelnõu kohta saad lähemalt lugeda ka meie juunikuu uudiskirjast.

Eelnõu esimene lugemine toimus 12. juunil ning pärast seda esitasid oma ettepanekud eelnõule Eesti Turbaliit, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda, Eesti Linnade ja Valdade Liit ja Eesti Vee-ettevõtete Liit, Tallinna Linnavalitsus ja Rahandusministeerium. Riigikogu Keskkonnakomisjon kuulas 11. septembril ära kohal olnud ettepanekute esitajate arvamused ning leidis, et mitmeid küsimused on veel lahenduseta, mistõttu paluti need veel kord Keskkonnaministeeriumil koostöös huvigruppidega läbi arutada ning seejärel jätkata arutelu komisjonis.

2.     Jäätmeseaduse muutmise eelnõu – nagu veeseaduse muutmine, on ka uus jäätmeseaduse eelnõu ette valmistatud keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames. Eelnõukohane jäätmeseadus ühendaks endas senised jäätmeseaduse ja pakendiseaduse. Oluliste eelnõukohaste muudatustena võib välja tuua olmejäätmete veo teenuse hinna kujunemise muutmise, prügiveo arvel liigiti kogutud jäätmete ja segaolmejäätmete eest eraldi hindade näitamise, prügikonteinerite värvilahenduste ühtlustamise vastavalt sinna visata lubatud pakendijäätme liigile, tootjate ja tootjavastutusorganisatsiooni rahalise tagatise nõuete täpsustused ja teatud tootjatele tootjavastutusorganisatsiooniga liitumise kohustuslikuks tegemise. Eelnõu esimene lugemine lõpetati eelmise aasta novembris. Pärast seda on toimunud mitmeid arutelusid komisjonis ja nendega veel jätkatakse. Oleme eelnõust ka varasemalt kirjutanud, pikemalt 2018. a veebruaris ja 2017.a juunis.

3.     Metsaseaduse § 40 muutmise eelnõu – eelnõuga muudetakse kõigile metsaomanikele kohustuslikuks raierahu 15. aprillist 15. juunini, st sel ajal ei tohi teha raiet ega teostada metsa väljavedu. Raierahu eesmärgiks on kaitsta keskkonda looduse tärkamise perioodil, et oleks tagatud linnustiku, loomastiku ja metsamuldade kaitse ning väheneks seenhaiguste levik. Seni on raierahu olnud kohustuslik vaid Riigimetsa Majandamise Keskusele, erametsaomanikele aga soovituslik.

Tegemist on EKRE fraktsiooni esitatud eelnõuga, millele Vabariigi Valitsus avaldas vastuseisu, ent Riigikogu keskkonnakomisjon poolehoidu. Kirjutasime eelnõust 2017. a aprillis ja juunis.

4.     Jahiseaduse ja püsiasustusega väikesaarte seaduse täiendamise eelnõu – eelnõuga antakse väikesaarte kogukondadele võimalus kaasa rääkida jahipidamise korraldamisel.  Eelnõu kohaselt peab volikogule või üldkogule esitama arvamuse avaldamiseks jahieeskirja, jahiulukite küttimismahu ja struktuuri.

5.     Planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõu – eelnõu näeb ette täiendused erahuvides algatatud eriplaneeringu regulatsioonis. Eelnõu kohaselt peab erahuvides algatatud eriplaneeringu korral Vabariigi Valitsus tegema koostööd kohaliku omavalitsuse üksustega, kohaliku omavalitsuse üksused aga saavad suurema kaasarääkimise õiguse.

6.     Väetiseseaduse muutmise eelnõu – eelnõuga lihtsustakse ja tehakse odavamaks väetiste registreerimine, nt muudetaks soodsamaks uute ja väikestes kogustes müüdavate väetiste Eesti turule toomine ning kehtestataks senise viie riigilõivu asemele üks. Lisaks tahetakse eelnõuga tagada tõhus järelevalve „EÜ VÄETIS” märgistusega väetiste üle riigisisesel turul. Selleks peavad kõik Eestis tegutsevad väetisekäitlejad, k.a „EÜ VÄETIS" toote turustajad, esitama majandustegevusteate, mille alusel kantakse käitleja ja tema müüdav väetis registrisse. Praegu ülevaade „EÜ VÄETIS“ märgistusega toodetest puudub.

7.     Looduskaitseseaduse muutmise eelnõu – eelnõuga soovitakse luua Alutaguse rahvuspark Ida-Eesti tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kaitseks. Loodavasse rahvusparki kuuluvad Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitsealad ning Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitsealad, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa kaitseala. Kavandatava rahvuspargi pindala on 43 568 hektarit.

8.     Keskkonnatasude seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu – eelnõuga soovitakse ümber korraldada keskkonnatasudest laekuva raha liikumine. Kui praegu laekub kindlaksmääratud osa keskkonnatasudest automaatselt SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), siis eelnõu kohaselt rahastataks edaspidi KIKi ja selle vahendatavat keskkonnaprogrammi riigieelarvest. Loe lähemalt meie aprillikuu uudiskirjast.

9.     Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse ja taimekaitseseaduse muutmise eelnõu – eelnõuga loobutaks uue GMOde registri loomisest, sest siiani pole Eesti põllumajandustootjad maisi, s.o ainsa lubatud geneetiliselt muundatud (GM) põllukultuuri kasvatamise vastu huvi tundnud. Samuti tuleb eelnõu kohaselt enne GM põllukultuuri kasvatamisega alustamist saavutada kokkulepe naabruses asuvate mesinikega. Loe lähemalt meie augustikuu uudiskirjast.

10. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolliga ühinemise seadus, vt täpsemalt käesoleva kuu uudiskirja lugu.

11.   Keskkonnatasude muutmise eelnõu, mille eesmärgiks on ümber kujundada põlevkivi kaevandamise tasustamine. Tegemist on eelnõuga, mis peaks looma püsiva lahenduse põlevkivi maksustamiseks ja asendama 2016. a juulis vastu võetud ajutise regulatsiooni. Uus eelnõu seaks põlevkivi kaevandamise tasu (nn ressursitasu) jätkuvalt sõltuvusse lõpptoote hinnast. Oluline erisus seisneks selles, et kui praegu kehtiva, nn ajutise süsteemi kohaselt maksustatakse põlevkivi lähtuvalt raske kütteõli hinnast sõltumata sellest, kas maavara kasutatakse elektri tootmiseks või muul otstarbel (eelkõige põlevkiviõli tootmiseks), siis tulevikus oleks tasumäärad eristatud vastavalt põlevkivi kasutusele. Loe eelnõu kohta lähemalt ka meie juunikuu uudiskirjast.

12.   Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS), kalandusturu korraldamise seaduse, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu – eelnõuga soovitakse muuta toetusraha tagasinõudmisel rakendatava viivise arvestamine paindlikumaks ning toetuse saaja õigusi enam arvestavaks. Selleks ei kohaldataks eelnõu kohaselt enam viivist ELÜPS alusel antud toetusraha tagasinõudmise ajatamisel. Lisaks täiendataks muudetavaid seadusi eraõiguse kohtupraktikas juurdunud põhimõttega, et viivist ei arvestata põhivõlgnevust ületavas osas, s.t viivised ei saaks enam lõpmatuseni ja põhivõla suurust arvestades ebamõistlikuks kasvada.

Kõiki Riigikogu menetluses olevaid eelnõusid saad vaadata siit: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/