Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Pille ja Siim.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Detsember 2019
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Euroopa Komisjon avalikustas oma ettepanekud Euroopa “uue rohelise leppe” osas

Euroopa Komisjoni uus koosseis avalikustas 11. detsembril oma keskse tegevuskava “Euroopa roheline kokkulepe”, mille üldine eesmärk on saavutada ELis säästev majandus ja muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks.

Loe lähemalt


Riigikohus: Natura aladel kaitstavates elupaikades pole keelatud igasugune inimtegevus; vajalik on hoolikas mõjude hindamine (3-17-740)

Riigikohus tegi novembri viimastel päevadel olulise otsuse, kus selgitas põhjalikult seda, kuidas tuleks Keskkonnaametil ja teistel haldusorganitel suhtuda inimtegevuse lubatavusse Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel aladel. Riigikohus selgitas, et igasugust elupaiku mõjutavat tegevust ei saa tingimata välistada. Samas tuleb uute arendustegevuste mõjud kaitse-eesmärkide saavutamisele põhjalikult välja selgitada ning keelduda tegevustest, mis võivad kahjustada ala terviklikkust. Kuigi lahendis leidub vastus nii mõnelegi seni praktikas tekkinud küsimusele, jäid mõned küsimused ka selge vastuseta.

Loe lähemalt


Pühadetervitus

Soovime kõigile uudiskirja lugejatele häid pühi!

Loe lähemalt


ÜLDOLULIST

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Riigikohus võttis vastu muudatused, mille eesmärgiks on edaspidi menetleda käitiste (nt kaevandused, tööstusobjektid jms) erinevaid keskkonnalaseid lube ühes menetluses. Kirjutasime muudatustest lähemalt augustikuu uudiskirjas. Huvirühmadelt kriitikat saanud ettepanek lühendada KOVidele kaevandamisloa menetluses arvamuse avaldamiseks mõeldud perioodi kahelt kuult ühele kuule, võeti Riigikogu poolt eelnõust välja.


Euroopa Keskkonnaagentuur hoiatab: EL on keskkonnakollapsi kursil

Euroopa Keskkonnaagentuur avaldas 4. detsembril kuuenda raporti Euroopa keskkonnaseisundi ja tulevikuväljavaadete kohta. Raport on varasematest süngem ning ärgitab kiirele ja ulatuslikule suunamuutusele, et vastu astuda kliimamuutustest tingitud väljakutsetele ja tagada Euroopa kodanike heaolu ka tulevikuks. 

Keskkonnaagentuur tõi esile, et vaja on süstemaatilist muutust, pelgalt majanduskasvu hoogutamisest ja selle tagajärgede leevendamisest ei piisa. 

Raporti kohaselt ei ole Euroopal võimalik saavutada oma visiooni elada hästi planeedi võimaluste piires, kui jätkuvalt edendatakse majanduskasvu ja püütakse vaid hallata kliimamuutusi ning keskkonna- ja sotsiaalset mõju. Mitmed olulised EL keskkonnaalased läbikukkumised on juba välja toodud ka varasemates ühele konkreetsele probleemile keskenduvates väljaannetes: suutmatus peatada aastaks 2020 bioloogilise mitmekesisuse kadumine, veeökosüsteemide kohutav seisund ning ohtlikult saastunud õhk. Seatud eesmärke ei ole suudetud vajalikul määral täita, mistõttu oleme jõudnud olukorda, kus on veelgi kiiremas korras vaja süsteemset muutust energiakasutusele, transpordile, eluasemele ja toidule. Samas tempos jätkates ei ole võimalik saavutada ka aastateks 2030 ja 2050 seatud keskkonnaalaseid eesmärke. 

Keskkonnaorganisatsioon Greenpeace märkis, et raporti kohaselt on majanduskasvu tagaajamine vastuolus keskkonnakaitsega. Majanduskasv ei suuda meid välja tuua kapitalismi kaasabil loodud kriisist ega ka fundamentaalsest vajadusest muuta seda, kuidas toimivad tootmine ja tarbimine. Euroopa Komisjonil tuleb järgida Euroopa Keskkonnaagentuuri soovitusi ja ümber kujundada süsteem, mis on aastakümneid premeerinud saastamist, keskkonna hävitamist ja inimeste ärakasutamist. Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans lubas, et järgmise viie aasta jooksul plaanibki Komisjon panna paika ka süsteemi ümberkujundav tegevuskava, milles nähakse ette uute puhaste tehnoloogiate kasutuselevõtt, kodanikele uued töövõimalused ja muutuva tööstusega kohanemise abistamine, samuti plaan, kuidas liikuda puhtama ja tõhusama liikuvussüsteemi ning säästvama toidu ja põllumajanduse poole.

 

Euroopa Keskkonnaagentuuri raport




KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Euroopa Kohus määras Iirimaale keskkonnamõju hindamise nõuete rikkumise eest üle 5 miljoni euro suuruse trahvi (C-261/18)

Euroopa Kohus tegi novembris otsuse, millega määras Iirimaale ühe Galway krahvkonda rajatud tuulepargi keskkonnamõjude hindamata jätmise eest suure trahvisumma. Vaidlus puudutas Iirimaa jätkuvat kohustuste täitmata jätmist pärast seda, kui Euroopa Kohus enam kui 11 aastat tagasi (2018. a juulis) leidis, et Iirimaa pidanuks tuulepargi rajamise eel selle mõjusid hindama.

Euroopa Kohus leidis, et üheks suure trahvisumma õigustuseks oli keskkonnakaitse olulisus EL eesmärkide seas. 

Pärast 2008. a otsuse langetamist asus Iirimaa esmalt tegutsema selle nimel, et tuulepargi mõjud saaks tagantjärgi hinnatud, viies just sel eesmärgil sisse isegi muudatused riigi planeerimisseadusesse. 2012. a teatas Iirimaa aga Komisjonile, et ei kohalda ettevõtte suhtes mingeid meetmeid, mis võimaldaks tagantjärgi tuulepargi mõjusid hinnata ja keskkonnamõju vähendavaid meetmeid võtta. Riigi põhiliseks väiteks oli, et kuna tuulepargile antud lube ei saanud enam siseriiklikus kohtus vaidlustada, sai arendaja tugineda õiguskindluse põhimõttele ja teda ei saanud enam kohustada mõjusid hindama. 

Euroopa Kohus leidis Iirimaa sisuliste väidete osas, et need on alusetud. Kui liikmesriik on rikkunud oma kohustust korraldada enne tegevusloa andmist keskkonnamõju hindamine, tuleb teha kõik vajalik selleks, et hindamine toimuks tagantjärgi ning mõjude hindamise eesmärk saaks saavutatud. See võib muuhulgas hõlmata ka tegevuslubade tühistamist või peatamist. Õiguskindluse põhimõte ei saa arendajate suhtes meetmete võtmist välistada – küll võib aga siseriikliku õiguse kohaselt tekkida arendajal kahjunõue riigi vastu, kui tekkinud olukorra põhjuseks oli direktiivi nõuetele mittevastav ülevõtmine liikmesriigi poolt.

Komisjon taotles, et Euroopa Kohus trahviks Iirimaad ca 1,7 miljoni euroga ning määraks täiendava karistusmakse summas 12 264 eurot iga täiendava päeva eest tulevikus, mil Iirimaa oma kohustusi ei täida. Euroopa Kohus otsustas neid summasid omalt poolt isegi suurendada. Rõhutades keskkonnakaitse kui EL eesmärgi erilist olulisust ning rikkumise pikka ajalist kestust otsustas kohus, et Iirimaal tuleb senise tegevusetuse eest tasuda trahvimakse summas 5 miljonit eurot ning iga täiendava päeva eest, mis kulub rikkumise kõrvaldamisele 15 000 eurot (aastas seega täiendavad 5,5 miljonit eurot).

Antud lahendil on laiem tähendus eelkõige kahest aspektist – ühelt poolt rõhutas kohus, et liikmesriik ei saa jätta oma EL õigusest tulenevaid kohustusi täitmata õiguskindluse põhimõttest lähtuvalt – viimane võib küll tekitada täiendava nõude arendaja poolt riigi vastu. Teisalt on oluline Euroopa Kohtu sedastus, et keskkonnakaitse eesmärk on ELile väga oluline ning sellega tuleks trahvide määramisel arvestada. Selle pinnalt võib oodata, et ka tulevikus määrab Euroopa Kohus keskkonnaalaste rikkumiste eest liikmesriikidele kopsakaid trahve.

Otsuse tekst




KESKKONNATASUD

Riigikogu arutab eelnõud, millega vabastataks vesiviljelus veesaastetasude maksmisest

Riigikogus on arutusel keskkonnatasude seaduse muudatus, mis vabastaks vesiviljelusega tegelevad ettevõtted veesaastetasude maksmisest. Ettepaneku erisuse sätestamiseks tegid vesiviljeluse sektori esindajad eelkõige põhjusel, et Eesti naaberriigid ei rakenda sellele sektorile saastetasusid ning see paneb Eesti ettevõtted ebavõrdsesse konkurentsiseisu.  

Ettepaneku teinud ettevõtjad leiavad, et saastetasude kaotamine on vajalik, et püsida konkurentsis teiste lähiriikide ettevõtjatega. 

Muudatusega sätestataks erisus keskkonnatasude seaduses, mille kohaselt saastetasu ei nõuta, kui keskkonnatasude seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud aineid (nt orgaanilised ained, fosforiühendid, sulfaadid jt) heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse vesiviljelustegevuse tulemusena. Ainus tingimus on, et need ei tohi ületada veeloaga kehtestatud keskkonda suunatavate saasteainete koguseid aastas. 

Vesiviljelus on kalade, karpide ja veetaimede kasvatamine. See on maailmas ühe kiiremini arenev sektor ning see pakub maailmale umbes poole kogu söödavast kalast. Uute ettevõtete loomine vesiviljelussektoris on seletuskirja kohaselt seotud suurte investeeringute ja riskidega. Eelnõu koostajad leiavadki, et sektori arengut tuleb igati soodustada ja anda sellele võimalus areneda. Kavandatud muudatus kaotaks seni naaberriikidest erineva maksustamispoliitika, eelnõu koostajate hinnangul suureneks selle tulemusel  vesiviljeluses tegutsejate konkurentsivõime. 

2018. a oli Eesti vesiviljeluse sektoris 58 tegevusloaga ettevõtet kolmes peamises tegevusvaldkonnas: kaubakala kasvatamine, vesiviljelusliikide kasvatamine looduslikesse veekogudesse taasasustamiseks ning vähikasvatus. Eelnõu koostajate sõnul  on aga Eesti vesiviljelussektor üldiselt väike ja kasvandustest tulenev keskkonnakoormus suhteliselt madal ja vesiviljeluse saaste moodustab väga väikese osa veekogude keskkonnakoormusest võrreldes põllumajanduse, metsanduse ja tööstusega. Seletuskirja kohaselt moodustab kalakasvatuste põhjustatud lämmastikukoormus 0,06% ja fosforikoormus 0,24% kogu Eesti lämmastiku- ja fosforikoormusest. 

Seadus on kavandatud jõustuma 2020. aasta 1. juulist 

Eelnõu materjalid Riigikogu eelnõude süsteemis




KLIIMAMUUTUS

Madridi kliimakõneluse tulemused  valmistasid pettumuse

2.-15. detsembril toimus Madridis järjekordne rahvusvaheline kliimakonverents COP25, millel osales üle 200 ÜRO liikmesriigi läbirääkija. Selle aasta kliimakonverents oli algselt kavandatud toimuma Tšiilis, kuid oktoobri lõpus teatas Tšiili president, et tema riik ei saa üritust keerulise sisepoliitilise olukorra tõttu korraldada ning ürituse võttis üle Madrid. 

Iga-aastased kliimakõnelused lõppesid 15. detsembril  pettumusega, pärast seda, kui kaks nädalat oli kulutatud kokkulepete otsimiseks.  Riigid ei suutnud paljudes küsimustes kokkuleppele jõuda, nt jäid vastu võtmata eeskirjad ülemaailmse süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteemi loomiseks ja sõlmimata kokkuleppe, kuidas toetada rahaliselt kliimamuutustest enim mõjutatud riike. 

Kokkuvõtvalt tunnistati kõneluste lõpuks, et on vaja täita lünk, mis valitseb Pariisi kliimaleppes seatud eesmärkide, riikide seniste lubaduste ja teadlaste nõuannete vahel. Viimaste kohaselt on kliimasoojenemise pidurdamiseks vaja heitkoguste palju suuremaid kärpeid kui Pariisi lepe ette näeb. Praegused riikide lubadused viiksid maailma kliima 3C soojenemise teele, mis teadlaste sõnul saaks laastavaks rannikulinnade jaoks ja hävitaks põllumajanduse kogu maakeral. Sisuliselt tunnistasid valitsused, et riikide süsinikuheite vähendamise panused on liiga nõrgad, kuid nende tugevdamiseks Pariisi lepinguga kooskõlas on vähe konkreetseid plaane. 

Kokku leppimata jäid nii ambitsioonikamad liikmesriikide panused, süsinikuturu reeglid kui kõige haavatavamate riikide rahaline toetamine. 

Eelkõige jäid erimeelsused lahendamata ambitsioonikamate kliimaeesmärkide ja globaalse süsinikuturu erinevates küsimustes. 2015. aastal leppisid riigid Pariisis kokku, et kliimakohustused vaadatakse üle 2020. aastal. Mitmed riigid on juba varasemalt üles kutsunud võtma endale järgmisel aastal ambitsioonikamad kliimaalased eesmärgid, kuid vähesed riigid tulid neil kõnelustel välja uute eesmärkidega. Sellised riigid nagu Hiina ja Brasiilia olid vastu igasugusele kohustusele panna riigid järgmisel aastal esitama ambitsioonikamaid kliimaeesmärke väites, et see peaks olema iga riigi enda otsus.  

Kõneluste peatulemusena loodeti globaalset süsinikuturgu reguleerivate eeskirjade kogumit, mis jäi samuti tulemata. Süsinikuturu loomisele pandi alus Pariisi kokkuleppega ja selle reeglite kehtestamine on nn Pariisi leppe “reegliteraamatu” ( rule book) veel sisustamata osa, mille detailides pole senini suudetud kokku leppida. Planeeritud ajakava kohaselt oleks riigid pidanud nendes kokku leppima juba eelmisel aastal, kuid teema lükati tänavustele kõnelustele. COP25 kohtumisel puhkesid taas pinged reeglite mitmetes osades ja kõiges ei suudetud ikkagi kokku leppida. 

Põhilisteks erimeelsusteks osutusid nt küsimus, kas kvootide topeltarvestamine võiks olla lubatud ning kas Kyoto protokolliga 1997.a loodud nn puhta arengu mehhanismi kvoodiühikute ülekandmine uude süsteemi võiks olla lubatud. Eelkõige sooviksid vanu kvoote kasutada Austraalia, Brasiilia ja India, samas paljud riigid on selle vastu. Nn Kyoto kvootide lisamine süsteemi võib süsinikuturu üle ujutada odavate kvoodiühikutega, millega kaasnev hinnalangus ei aita heitkoguseid reaalselt vähendada ning kahjustab kogu süsteemi toimimist. Kokkuleppe saavutamata jätmise tõttu jätkuvad kõnelused järgmisel aastal Glasgow’s toimuval kohtumisel 

Konverentsi üheks keeruliseks teemaks kujunes ka arengumaade rahaline toetamine kliimamuutuste mõjude (nt tormid, üleujutused, põuad) põhjustatud kahjudega toimetulekul. Eraldi finantsmehhanismi looma ei hakata, ent kohtumisel pandi läbirääkijatele ülesandeks vaadata läbi 2013. aastal loodud Varssavi rahvusvaheline mehhanism (WIM). 

Seekordne kliimakonverents seega suurte tulemustega kiidelda ei saa. Järgmisesse aastasse, Glasgow kohtumisele lükati mitmed küsimused, sh otsus ühiste ajakavade kohta (nn Pariisi reegliteraamatu teine ​​osa), milles käsitletakse küsimust, kas tulevased kliimakohustused peaksid kestma viis või kümme aastat. Samas oli siiski väiksemaid võite. Näiteks kinnitati konkreetne plaan, kuidas kliimaalases tegevuses edendada soolist võrdõiguslikkust, mis on eriti olulise tähtsusega just nendele riikidele, kus naised on kliimamuutuste mõjudele haavatavamad. 

Nagu igal aastal, saatsid ka seekordseid kõnelusi kliimaaktivistide protestiaktsioonid.

Näiteks korraldati Hispaania pealinnas 500 000 osalejaga kliimamarss. Rootsi kliimaaktivist Greta Thunberg, kes samuti konverentsil osales, ütles oma kõnes, et kliimakonverents on muutunud riikide jaoks kohaks, kus arutada „lünkasid“.

 

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

CarbonBrief kliimapoliitika uudised ja analüüsid (ingl k)



ENERGEETIKA

Euroopa Parlament ja EL liikmesriigid jõudsid kokkuleppele rehvide märgistamise nõuete osas, mis peaksid kaasa tooma märkimisväärse kütusesäästu

EL liikmesriigid kiitsid 13. novembril heaks Euroopa Parlamendi ja eesistujariigi Soome esialgse kokkuleppe rehvide märgistamise uute normide osas. Normide eesmärgiks on anda tarbijatele rohkem teavet, et aidata neil valida ohutumad, kütusesäästlikumad ja vaiksemad rehvid. Muudatused on osa EL puhta energia paketist. 

Ajavahemikus 2014-2017 kasvas maanteetranspordi energiakasutus 5,6%, suurendades seetõttu kasvuhoonegaaside heidet transpordisektoris. Ligikaudu 22% EL kasvuhoonegaaside koguheitest tuleneb transpordisektorist. Seejuures moodustavad rehvid veeretakistuse tõttu 20-30% sõidukite kütusetarbimisest. Rehvide veeretakistuse vähendamine aitab seega vähendada heitkoguseid ning tarbijatel hoida kokku kütusekulu. Praegune rehvide märgistussüsteem ei ole aidanud täielikult saavutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1222/2009 eesmärki – parandada ohutust ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet transpordisektoris – kuna märgistus on vähenähtav ja nõuete jõustamiseks puudusid asjakohased vahendid. 

Muudatustega ajakohastataks märgise kujundust ja see hakkaks sisaldama rahvusvahelistele standarditele vastavaid lume- ja jäähaardumise ikoone. Märgistusest jäetaks välja madalaimad kütusesäästlikkuse klassid, mida enam ei kasutata, et muuta skaala selgemaks. Samuti muutuksid märgised tarbijatele nähtavamaks, tulenevalt uutest reeglitest nende kuvamisele. Lisaks oleks märgis tulevikus kohustuslik ka veokite ja busside rehvidel. Ühtlasi parandataks normide järelevalvet läbi kohustuse rehvid toodete andmebaasis registreerida. Uus märgistussüsteem tooks eelnõu koostajate hinnangul eeldatavasti kaasa CO2 heite vähenemise 10 miljoni tonni võrra. Uued normid asendaksid hetkel kehtiva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1222/2009.  

Järgmise sammuna peavad Euroopa Nõukogu ja parlament määruse muudatuse vastu võtma. Vastuvõtmise ja EL Teatajas avaldamise järgselt jõustub määrus 1. mail 2021.

 

Euroopa Nõukogu pressiteade

Euroopa Komisjoni pressiteade (ingl k)

Euroopa Parlamendi pressiteade (ingl k)


EL liikmesriigid leppisid kokku energiatoodete maksustamise ülevaatamises

EL liikmesriikide ministrid leppisid detsembri alguses toimunud kohtumisel kokku, et Euroopa Komisjonil palutakse analüüsida ja ette valmistada vajalikud muudatused energiatoodete maksustamise alases EL seadusandluses. Tegemist on teemaga, mis tõstatati nii eesistujariigi Soome poolt kui toetati ka Euroopa Komisjoni enda poolt selles septembris avalikustatud analüüsis (lähemalt kirjutasime selle kohta septembrikuu uudiskirjas).

Energiatoodete maksustamise direktiiv, mis ühtlustab aktsiisinorme ning käsitleb maksusoodustusi ja –vabastusi, võeti vastu juba enam kui 15 aastat tagasi, aastal 2003. Vahepeal toimunud arengud nii teaduses kui poliitikas on tekitanud olukorra, kus normistik on ilmselgelt vananenud. Seega on nii liikmesriigid kui Komisjon asunud seisukohale, et direktiiv vajab ülevaatamist.

Kuigi EL nõukogu järeldustes tõstetakse ühelt poolt esile vajadust teha muudatused kliimamuutustega võitlemiseks, mis on olulised nii eesistujariigile Soomele kui paljudele teistele Põhja- ja Lääne-Euroopa riikidele, on silmnähtavalt tegemist kompromisstekstiga, kuhu on ilmselgelt Ida-Euroopa riikide rahustamiseks lisatud ka viiteid sellele, et muudatused peavad arvestama majanduslike mõjude ja EL ettevõtete konkurentsivõimega.

Järelduste tekst (pdf)

Pressiteade EL nõukogu seisukoha kohta




JÄÄTMED

Keskkonnaministeerium avalikustas kavandatud muudatused, et võtta üle EL uue jäätmepaketi nõuded

Keskkonnaministeerium saatis 14. novembril kooskõlastusringile nn jäätmepaketi direktiivide (direktiivid prügilate, jäätmete, pakendite ja pakendijäätmete, patareide ja akude, autoromude ning elektroonikaromude kohta) ülevõtmise eelnõu, mis tooks kaasa olulisi muudatusi mitmesse jäätmete ja pakenditega seotud regulatsioonidesse ning millega muudetaks jäätmeseadust ja pakendiseadust. 

Eelnõu paneb varasemast suuremat rõhku jäätmetekke ennetamisele. 

Eelnõukohased muudatused jäätmeseaduses puudutavad jäätmete liigiti kogumise, laiendatud tootjavastutuse, jäätmetekke vältimise, kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi jäätmekavade ning jäätmete ringlussevõtu tõhustamisega seotud nõudeid ja meetmeid, ning nende eesmärgiks on suurendada jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu. Pakendiseaduse muudatused puudutavad mõisteid ja ringlussevõtu sihtarvusid ning laiendatud tootjavastutust. Mitmed kohustused kehtisid juba varem, kuid neid täiendataks, seades uuemad ja pikemaajalised eesmärgid. 

Eelnõukohase seadusega muudetaks konkreetsemaks jäätmete liigiti kogumisega seotud nõudeid, mille tõhustamisel lasub suur vastutus kohalikel omavalitsustel. Näiteks peaksid KOVid tagama, et biojäätmeid saab nende tekkekohalt liigiti koguda või alternatiivina kodukompostida. Samuti seataks uued sihtarvud olmejäätmete ringlussevõtule – aastaks 2025 tõuseb olmejäätmete ringlussevõtu ja korduskasutamiseks ettevalmistamise sihttase 55%-ni, aastaks 2030 60%-ning aastaks 2035 65%-ni. Samuti seataks piirangud liigiti kogutud olmejäätmete ladestamisele ja põletamisele – aastaks 2030 tuleks vähendada olmejäätmete ladestamist vähemalt 10%-ni tekitatud olmejäätmete üldkogusest (2018. aastal ladestati see 20%). Samuti peaksid eelnõu kohaselt KOVi territooriumil olema kogumiskohad tekkekohal sorditud ehitus- ja lammutusjäätmete (puit, betoon, tellised, plaadid, keraamika, kivid, metall, klaas, plast ja kips) jaoks, et hõlbustada nende sortimist ja liigiti kogumist.  

Varasemast enam pannakse eelnõukohase seadusega rõhku jäätmetekke vältimise meetmetele, nähes ette, et iga tegevuse juures tuleb lisaks seni kehtinud jäätmetekke vältimise nõuetele maksimaalselt rakendada säästvaid tootmis- ja tarbimismudeleid, vältida kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate toodete jäätmeteks muutumist, vältida ja vähendada toidujäätmete teket ning edendada toidu annetamist ja muul viisil inimtarbimiseks ümberjaotamist. Ühtlasi tuleks kehtestada riigi tasandil jäätmetekke vältimise programm, mille üheks osaks on ka toidujäätmete vältimise eriprogramm.  

Probleemtoote tootjatele, pakendiettevõtjatele, tootjate ühendustele ja taaskasutusorganisatsioonidele kehtestataks eelnõukohase seadusega nõue rakendada enesekontrollisüsteemi ning senise lausalise pakendiauditi asemel keskendutaks probleemsetele ettevõtetele ning probleemtoodetele. Lisaks karmistataks erinevate jäätmerikkumiste trahve, et tagada karistuste proportsionaalsus rikkumiste tõsidusega. Uued maksimaalsed trahvimäärad juriidilisele isikule on vahemikus 100 000 kuni 400 000 eurot.  

Samuti täpsustataks eelnõukohase seadusega, millistele tingimustele vastavuse korral jäätmed lakkavad olemast jäätmed, andes õiguse selle üle otsustada Keskkonnaametile. 

Pärast kooskõlastusringi esitatakse eelnõu Riigikogule.

 

Uudis Keskkonnaministeeriumi veebilehel

Eelnõu materjalid


Probleemtooteregistri määruse muudatused täpsustavad registrisse esitatavate andmete sisu

Valitsuse probleemtooteregistri põhimäärust täiendatakse täpsustades probleemtooteregistris elektri- ja elektroonikaseadmete tootjate ja volitatud esindajate registreerimiseks vajalikke andmeid. Lisaks täpsustatakse, milliseid andmeid esitatakse probleemtooteregistrisse turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete kohta. Määrusest kirjutasime ka märtsikuu uudiskirjas.

Määruse muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2020.

 

Määruse muudatused





KALANDUS

Kalapüügieeskirja muudatustega  täpsustatakse kaaspüügi tingimusi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

Eelnõuga muudetakse kalapüügieeskirjas sätestatud kaaspüügi tingimusi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel avaveevõrgu ja kurnpüünisega kalapüügil.  

Eeskirja muudatuste kohaselt lubatakse edaspidi avaveevõrguga koha ja latika kaaspüük. Koha kaaspüük lubatakse avaveevõrguga, kui võrgu silmasuurus on vähemalt 160 mm. Kaaspüük on püüda keelatud kalaliigi või alamõõdulise kala (juhuslik) püünisesse sattumine ja väljapüük. 

Kurnpüünise kasutamisel suurendatakse koha, latikat ja ahvenat (praegu 1% edaspidi 10%), haugi (praegu 1% edaspidi 5% kogusaagist), peipsi siia, rääbise ja lutsu (praegu 0,1% edaspidi 1% kogusaagist) kaaspüügi koguseid. Kurnpüünisega piiratakse veekogu osa püünisega ümber ja kala kättesaamiseks tõmmatakse püünis kaldale, paati või laeva.  

Kaaspüügi määramise tingimused kehtestatakse Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi soovitusele tuginedes. 

Valitsuse istungite päevakord

Kalapüügieeskirja muudatused





JAHINDUS

Riigikohus: jahiseltsile küttimise keelanud maaomanikul on oma maal siiski õigus väikeulukeid küttida (3-17-1268)

Riigikohus selgitas oma 13. detsembri lahendis, millised on maaomaniku õigused omal maal väikeulukite ja metssigade jahti pidada ning võimalused seda õigust lepinguga kellelegi teisele anda. Antud kohtuasjas vaidlustas jahimehest maaomanik MTÜ Sõrve Sääre Jahiseltsi otsuse, millega jahiselts keeldus talle väikeulukite ja metssea küttimiseks jahilubade väljastamisest, seda vaatamata sellele, et kaebaja ja maaomanike vahel oli jahi pidamise lubamiseks sõlmitud kokkulepped. Jahiselts keeldus lubade väljastamisest põhjusel, et maaomanikud ei olnud jahiseltsil lubanud nende kinnistutel jahti pidada. 

Riigikohus asus seisukohale, et jahiseltsi keeldumine oli õigusvastane. Riigikohus selgitas, et jahiuluki vabaks elamiseks ja jahipidamiseks sobiv maa jagatakse jahiseaduse kohaselt jahipiirkondadeks. Suurulukijahi korraldamiseks moodustatakse jahipiirkonnad ning nende osas väljastab Keskkonnaamet jahiseltsile jahipiirkonna kasutusloa, mis annab jahiseltsile õiguse jahipiirkonnas jahi korraldamiseks. Jahipidamiseks tuleb jahiseltsil sõlmida maaomanikega lepingud, kuid päikesetõusust päikeseloojanguni võib jahti pidada ka kinnistutel, mille omanikega lepingut sõlmitud ei ole. Keelatud on jahi pidamine neil kinnistutel, kus maaomanik on jahi pidamise keelanud (nt ala piiranud või vastavalt tähistanud). Samuti võib maaomanik seada tingimusi jahi pidamiseks või lubada jahipidamist ka tarastatud kinnistutel ja öisel ajal. 

Seevastu väikeulukite küttimiseks jahipiirkondi ei moodustata ning õigus väikeulukijahti korraldada on maaomanikul endal, mitte jahiseltsil. Seejuures otsustab maaomanik, kui palju väikeulukeid võib tema maal küttida, millisele jahitunnistust omavale isikule võib kinnistul jahipidamiseks jahiloa anda ja kui kaua jahiluba kehtib. Jahiseltsil on aga kohustus anda väikeuluki jahiluba tasuta maaomanikule endale või tema poolt määratud isikule.  

Vastupidiselt jahiseltsi ning esimese ja teise astme kohtute seisukohale, et maaomanikul ei ole õigust ise omal maal jahti pidada või sõlmida selleks lepingut kellegi teisega, kui ta on seal keelanud jahiseltsil väikeulukite jahi korraldamise, märkis Riigikohus, et maaomanikul on õigus keelata omal maal jahiseltsi korraldatav jahipidamine ning samal ajal korraldada seal ise väikeulukijahti. Jahiselts saab väikeulukite küttimismahu otsustada vaid juhul, kui maaomanik ei ole sellele piiranguid seadnud. Ka suuruluki metssea küttimiseks tuleb sigade Aafrika katku tõrjumise eesmärgil määratud piirkonnas anda maaomanikule tasuta jahiluba, isegi kui maaomanik on seal keelanud jahipidamise jahiseltsile.

 

Otsuse tekst




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS


Keskkonnaõiguse Keskuse koolitused 2020

Keskkonnaõiguse Keskus korraldab 2020. aasta alguses kolm koolitust, mis on mõeldud eeskätt kohaliku omavalitsuse juristidele ning keskkonna- ja planeeringuspetsialistidele. Kõikidele koolitustele saab juba registreeruda:

Loe edasi »


KÕKi praktikant Triin Jäädmaa: KÕKis leidsin end nagu Alice Imedemaal

Praktika KÕKis oli minu juuraõpingute plaanis nagu kirss tordil. Juba praktika alguses avastasin kuivõrd olulise vahe loob juurast ja töötegemisest rõõmu tundmiseks see, kui tegeleda tõsiselt huvitava valdkonnaga ja olla ümbritsetud tugeva missioonitundega lõbusatest inimestest.

Loe edasi »