Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Pille ja Siim.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Mai 2019
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Ettevalmistused uueks üleilmseks elurikkuse kaitse kokkuleppeks on täies hoos

Hiljuti avaldatud ÜRO valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise platvormi (IPBES) raporti kohaselt halveneb elurikkuse ja ökosüsteemide seisund enneolematul kiirusel. Raporti koostajad rõhutavad, et ökosüsteemide halvenevast tervisest sõltuvad otseselt nii inimesed kui ka kõik teised liigid. Protsessi jätkudes on eksistentsiaalselt ohustatud kogu inimühiskonna majandus, elatusvahendid, toiduainetega kindlustatus ning tervis ja elukvaliteet. Raporti tulemusi tuleks arvesse võtta elurikkuse kaitse plaanide koostamisel nii EL-s kui üleilmselt – neil tasanditel on töö uute eesmärkide ja tegevuste seadmiseks parasjagu käimas.

Loe lähemalt


KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Euroopa Kohus selgitas taaskord, milliste otsuste puhul tuleb läbi viia KSH (C-305/18)

Euroopa Kohus tegi mai alguses otsuse, milles selgitas, milliste otsuste puhul tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine ning jäätmekäitluse hierarhia mõju siseriiklikule õigusele. Vaidluse objektiks oli Itaalia valitsuse 2016. a otsus, millega nähti ette riigi jäätmepõletusjaamade võimsuse suurendamist ja uute põletusjaamade rajamist selleks, et katta jäätmekäitlusvõimsuste puudujääki.

Euroopa Kohus rõhutas taaskord, et KSH direktiivi kohaldamisala on pigem lai - vaid otsuse abstraktsus või hilisemate mõju hindamiste kohustus ei vabanda KSH tegemata jätmist.

Kaebuse esitanud keskkonnaühenduste üheks etteheiteks oli, et otsuse ettevalmistamisel ei viidud läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH). Euroopa Kohus leidis, et tegemist oli avaliku võimu poolt koostatud ja vastu võetud otsusega, mis oli siseriikliku õiguse kohaselt nõutav. Otsus oli koostatud jäätmekäitluse valdkonnas ning määratles raamistiku olulise keskkonnamõjuga projektidele lubade andmiseks. Seega pidanuks selle suhtes KSH läbi viima. Kohus rõhutas ka, et hilisemalt konkreetsete põletusjaamade suhtes keskkonnamõju hindamise läbiviimise kohustus ei vabastanud strateegilise otsuse mõju hindamise kohustusest. Samuti ei välistanud mõju hindamise kohustust see, et otsusel oli mõnevõrra abstraktne, programmiline iseloom.

EL õiguses kehtiva nn jäätmehierarhia kohaselt tuleb jäätmetekke osas võtta meetmeid teatud järjekorras – alles siis, kui ühel või teisel põhjusel üht meedet kasutada ei saa, võib kasutada vähem prioriteetset. Hierarhia kohaselt tuleks esmalt üritada jäätmete teket üleüldse vältida, kui see pole võimalik, siis on edasisteks korduskasutuseks ette valmistamine, ringlusse võtmine, muu taaskasutamine (sh energiaks) ning alles viimasena kõrvaldamine (nt prügilasse ladestamine). Kaebajad leidsid, et Itaalia eksis selle põhimõtte vastu, käsitledes jäätmepõletusjaamu suure riikliku tähtsusega rajatiste ja käitistena. Euroopa Kohus sellega siiski ei nõustunud, rõhutades, et jäätmehierarhia kohaldamisel on liikmesriikidel teatav kaalutlusruum. Samuti leidis kohus, et isegi kui jäätmepõletusjaamu endid peetakse prioriteetseteks käitisteks, ei tähenda see, et jäätmete põletamine toiminguna oleks teistest jäätmekäitluse meetmetest prioriteetsem.

KÕKi hinnangul peitub otsuse tähendus eelkõige selles, et Euroopa Kohus rõhutas taaskord, et KSH direktiivi kohaldamisala on suhteliselt lai. Sellega kinnistas kohus oma varasemat praktikat ning andis liikmesriikidele selge suunise, et kahtluse korral on mõistlik KSH läbi viia.

Kohtulahendi tekst




KLIIMAMUUTUS

EL liikmesriigid ei suutnud kokku leppida selges kliima-alases visioonis

EL liikmesriikide valitsusjuhid arutasid mai alguses Rumeenias Sibius Liidu järgmise 5 aasta strateegilist tegevuskava, mille viiest peatükist on üks pühendatud kliima- ja energiapoliitikale. Läbirääkimiste taustaks oli Euroopa Komisjoni ettepanek seada eesmärgiks jõuda 2050. aastaks süsinikuneutraalsuseni, ehk olukorrani, kus süsiniku sidumise ja heite summa oleks null.

Konkreetsetes sammudes paraku kokkuleppele ei jõutud, vaid seati üldsõnalisi eesmärke nagu „töötamine kliimaneutraalsuse saavutamise nimel“ ja „bioloogilise mitmekesisuse kao vastu võitlemine“. Kui Prantsusmaa, Belgia, Hispaania, Portugal, Rootsi, Taani, Holland ja Luksemburg argumenteerisid oma kirjas hiljemalt 2050. aastaks süsinikuneutraalsuse saavutamise poolt, siis Saksamaad, kes toodab 21% kogu süsinikuheitest EL-is ja samuti Poolat ja Itaaliat (mõlemad 10%-lise osakaaluga ELi CO2 kogusest) selle eesmärgi eest võitlejate hulgas ei olnud. Samal ajal moodustab süsinikuneutraalsuse eest seisjate süsinikuheide vaid ligikaudu 30% kogu ELi CO2 heitest.

Keskkonnaorganisatsioon Friends of the Earth Europe on avaldanud muret, et praegu kavandatavad sammud on isegi 2050. aastaks süsinikuneutraalsuseni jõudmises kokku leppimise korral ebapiisavad selleks, et EL annaks oma õiglase panuse globaalse soojenemise hoidmiseks alla 1,5 kraadi. Selleks, et pikaajalistel plaanidel oleks ka mingi tähendus, peaks nende hinnangul juba praegu alustama fossiilkütustesse tehtavate investeeringute peatamisega, tohutul hulgal energia säästmisega ja aastaks 2030 100% taastuvenergiale üle minema.

Aastateks 2019-2024 loodava EL strateegia viimane versioon võetakse vastu juunis pärast Euroopa Parlamendi valimisi.

8 riigi kliimaalased ettepanekud (inglise keeles)

EL strateegiline tegevuskava 2019-2024


Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2019/631, 17. aprill 2019, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011

EL Teatajas avaldati uus sõiduautode CO2 heidet piirav määrus, lähemalt kirjeldasime selle sisu oma eelmises uudiskirjas.




JÄÄTMED

Jäätmeseaduse muudatustega tahetakse viia elektroonikaromude regulatsioon EL õigusega vastavusse

Vabariigi Valitsus algatas 9. mail jäätmeseaduse ja teiste seaduste muutmise. Eelnõuga viidaks siseriiklik õigus kooskõlla EL-i elektroonikaromude, s.o elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete, ning elektri- ja elektroonikaseadmetes ohtlike ainete kasutamise piiramise regulatsioonidega (direktiivid 2012/19/EL, 2011/65/EL ja 2017/2102), samuti tunnistataks kehtetuks säte, mis viitab kehtetule määrusele ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta (EÜ nr 689/2008).

Eelnõu täpsustab eelkõige seda, milliste seadmete osas laiendatud tootjavastutus kehtib.

Eelnõukohase seadusega täiendataks jäätmeseadust mõistega „elektroonikaromu“ ning täpsustataks termineid „meditsiiniseade“ ning „in vitro diagnostikameditsiiniseade“. See on vajalik selleks, et oleks üheselt selge, millised on nn probleemtooted, mille puhul kehtib laiendatud tootjavastutus, mis hõlmab jäätmekäitluse kulude katmist.

Ühtlasi täiendataks elektri- ja elektroonikaseadmete turule laskmist käsitlevaid sätteid, mis on seotud seadmetes kasutatavate ohtlike ainete (plii, elavhõbe, kuuevalentne kroom, kaadmium ja alates juulist 2019 ka teatud ftalaadid) ning nende turule laskmise keeldudega. Jäätmeseadusesse lisataks ka terminid kaablid“ ja „elektri- ja elektroonikaseadme varuosa“. Samuti täpsustataks elektri-ja elektroonikaseadmete osade määratlust, hõlmates selle alla ka kaableid ja seadmete remondiks, korduskasutuseks, funktsioonide ajakohastamiseks või võimsuse suurendamiseks mõeldud varuosasid, kuivõrd kehtivas jäätmeseaduses ei ole täpsustatud, et elektri- ja elektroonikaseadmete osad on ka kaablid ja varuosad. Lisaks täiendataks nende elektri- ja elektroonikaseadmete loetelu, millele teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise keeld ei kehti – keelu alt jääksid välja vileorelid, milles kasutatakse heli tekitamiseks pliid. Samuti täpsustataks, millised seadmed on üksnes majandus- ja kutsetegevuse jaoks kättesaadavaks tehtud maanteevälised liikurmasinad, millele piirangud ei kehti.

Edasi asub eelnõu menetlema Riigikogu.

Eelnõu materjalid


Riigikohus: jäätmeveo korraldamine on tegevus, mille üle Konkurentsiamet järelevalvet teha ei saa

Riigikohus tegi 25. aprillil otsuse kohtuasjas nr 3-16-1267, milles analüüsis konkurentsi vaatepunktist olukorda, kus Lääne-Virumaa KOV-id asutasid MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskuse (edaspidi Jäätmekeskus). Keskuse ülesandeks oli jäätmevaldajate üle arvestuse pidamine ja nendega arveldamine. Jäätmeveo teenuse osutamine aga oli antud hankega valitud ettevõttele. Jäätmekeskus oli seega jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks, arveldades ise teenuse tarbijatega. Selline võimalus oli jäätmeseaduses ette nähtud 7. jaanuarini 2015 (JäätS § 66 lg-s 11), enne seda sõlmitud lepingud, nagu ka antud juhul, kehtivad nende kehtivusaja lõpuni.

Riigikohus leidis, et varem kehtinud sätete kohane jäätmeveo korraldamine KOVide või nende loodud ühingu poolt kujutab endast avaliku võimu teostamisega seotud ülesannet.

Selles kohtuasjas oli vaidluse all Jäätmekeskuse poolt jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja nendega arveldamise eest võetud tasu suurus, mida Konkurentsiamet pidas liiga kõrgeks ning tegi Jäätmekeskusele ettekirjutuse lõpetada turgu valitseva seisundi kuritarvitamine. Jäätmekeskus pöördus ettekirjutuse vaidlustamiseks kohtusse.

Esimese astme kohus jättis kaebuse rahuldamata, kuid ringkonnakohus tühistas Konkurentsiameti ettekirjutuse, misjärel pöördus Konkurentsiamet Riigikohtusse. Riigikohus leidis, et Jäätmekeskuse tegevust ei saa lugeda majandustegevuseks, mis kuulub Konkurentsiameti järelevalve alla. Tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast ei peeta majandustegevuseks tegevust, mis on olemuselt, eesmärgilt ja reeglitelt seotud avaliku võimu teostamisega, sh abistavad tegevused avaliku võimu teostamiseks. Halduslepingute alusel jäätmevaldajate üle arvestuse pidamine ja nendega arveldamine, millega tegeleb Jäätmekeskus, on abistavate tegevustena osa jäätmeveo korraldamisest, mitte iseseisev teenus, mille jaoks eksisteeriks eraldi kaubaturg. Et jäätmeveo korraldamine on KOV-i ülesanne ja osa sellest delegeeris KOV Jäätmekeskusele, siis on Jäätmekeskuse osutatud teenuse näol tegemist avaliku võimu teostamisega seotud tegevusega, mitte aga ettevõtlusega konkurentsiseaduse tähenduses. Seega ei kohaldu Jäätmekeskuse tegevusele ka ettevõtja poolt turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keeld ning Konkurentsiametil ei olnud järelevalve teostamiseks õiguslikku alust. Neil põhjustel jättis Riigikohus jõusse ringkonnakohtu otsuse ettekirjutuse tühistamiseks.

Samas märkis Riigikohus, et Konkurentsiameti järelevalveõiguse puudumine ei tähenda seda, et jäätmeveo teenustasude suurust ei saaks kohtu poolt kontrollida. Igal jäätmevaldajal on õigus pöörduda halduskohtusse, kui ta leiab, et talle pandud kohustuse suurus on ebaproportsionaalne.

Riigikohtu otsus




OHTLIKUD AINED

EL Üldkohus ei tühistanud Euroopa Komisjoni otsust, millega lubati tervist ohustavat DEHP-d sisaldavate jäätmete taaskasutust

Euroopa Kohus tegi 4. aprillil otsuse kohtuasjas, milles keskkonnaõiguse organisatsioon ClientEarth vaidlustas Euroopa Komisjoni otsuse tunnistada bis(2-ethylhexyl)ftalaadi e DEHP kasutus lubatuks toodetes, mis sisaldavad teatud tüüpi taaskasutatud plasti – pehmet polüvinüülkloriidi e PVC-d.

Kohus leidis, et Komisjon ei pidanud vaiet läbi vaadates tegema sügavat analüüsi DEHP asendada võivate ainete ja tehnoloogiate olemasolu kohta.

DEHP on aine, mida kasutatakse plastifikaatorina (materjali plastilisuse tagajana) PVC-s. Samas on Euroopa Kemikaaliameti andmetel tegu ainega, mis võib kahjustada viljakust või veel sündimata last ning on väga mürgine vee-elustikule. Seetõttu on DEHP kemikaalide registreerimist ja käitlemist reguleeriva REACH määruse (EÜ nr 1907/2006) lisas keelatud ainete nimekirjas. Kolm jäätmete taaskasutamisega tegelevat ettevõtet esitasid 2013. aastal Euroopa Komisjonile taotluse aine lubamiseks taaskasutatud PVC-s ning 2016. aastal nende taotlus rahuldati. ClientEarth taotles Euroopa Komisjonilt otsuse üle vaatamist vaide korras, millest komisjon keeldus. Seejärel esitas ClientEarth kaebuse Euroopa Kohtule, paludes tühistada nii komisjoni otsus lubada DEHP kasutus taaskasutatud PVC-s kui ka vaide osas tehtud otsus.

Euroopa Kohus ei rahuldanud kumbagi ClientEarth’i taotlust. Euroopa Kohus leidis, et tal ei ole pädevust anda juhiseid Euroopa Komisjoni tehtud aine kasutamise autoriseerimise otsuse tühistamiseks. Vaideotsuse osas leidis kohus, et mõned ClientEarth’i Euroopa Kohtule esitatud argumendid erinesid vaides esitatust, mistõttu ei saanud kohus neid käsitleda. Ka ei nõustunud kohus ClientEarthiga selles, et vaide menetlemisel tehtud alternatiivide analüüs peaks sisuliselt olema DEHP-i asendada võivate ainete ja tehnoloogiate analüüs. Seega kohus DEHP autoriseerimise otsuse vaidemenetluses eksimusi ei leidnud.

ClientEarth’i hinnangul on kohtuotsus vastuolus REACH määruse eesmärgiga tagada kõrge inimese tervise ja keskkonnakaitse tase ning organisatsioon kaalub järgmisi võimalikke samme.

Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas T‑108/17




KALANDUS

Kalapüügieeskirja muudatused reguleerivad püügivahendite kasutamist

Aprillis võttis valitsus vastu kalapüügieeskirja muudatused, millega reguleeritakse püügivahendite kasutamist ning kalaproovide võtmise korda.

Muudeti püügimõrra definitsiooni. Edaspidi lubatakse merel kalapüügiks kasutada mõrdu, millel on rohkem kui üks kariaed (teravate tagasikeeratud nurkadega mõrraosa, mis suunab kalad edasi mõrra kaela poole) ja mille mõrrakere on osaliselt pealt avatud. Kalurite hinnangul on nn pealt lahtiseid mõrdu kergem käsitseda ja need on ka materjali poolest kuluefektiivsemad. Kahe kariaiaga mõrdade kasutamine võib oluliselt vähendada veetaimestiku sattumist mõrrakeresse, mistõttu püsivad mõrrad kauem puhtana ja on püügil kergemini käsitsetavad. Samuti on täheldatud selliste mõrdade puhul hüljeste tehtud kahjude vähenemist. Enam kui ühe kariaiaga ning osaliselt avatud mõrdu lubatakse lisaks praegu Võrtsjärvel kehtivale erandile kasutada vaid merel, kuna sisevetes suurendaks see lubamatult püügikoormust. Samuti ei ole sisevetes veetaimestiku liikumine mõrrakeresse nii massiline probleem, kui see on merel.

Muudatus aitab kalapüügivahendeid modifitseerida, mis eelnõu koostajate hinnangul omakorda arendab positiivselt rannapüüki ning vähendab vaidlusi järelevalve ja kalurite vahel.

Teine muudatus puudutab kalaliikide osakaalu määramiseks vajalike kalaproovide võtmise korda traalnooda (kotitaoline laevalt veetav kurnpüünis) saagis. Seni pidi   olenemata püütud kogusest võtma 10 proovi, iga proovi kogus on 10 kilogrammi. Edaspidi tuleb võtta viiekilogrammiseid proove vastavalt kalasaagi kogusele. Näiteks 10-tonnise saagi kohta tuleb võtta neli viiekilost proovi, saagi suurenemise korral suureneb ka proovide kogus. Muudatus peaks lihtsustama proovi võtmist ja vähendab oluliselt nii kalurite kui keskkonnainspektorite töökoormust.

Lisaks kehtestati eeskirjas ka jugade ja joastike nimekiri, millest kuni 100 meetrit allavoolu on kalapüük keelatud. Nimekirjas on kuus sellist veekogu, sh näiteks Jägala ja Keila juga.

Määrus jõustus üldises korras. Sätted, mis on on otstarbekas kehtestada uuest püügihooajast, jõustuvad 1. jaanuaril 2020.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Eelnõu materjalid Eelnõude infosüsteemis




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

KUTSE avalikule loengule 28.05: "Õiglane üleminek taastuvenergiale - Eesti järgmine suur hüpe"

Kutsume osalema õiglasele üleminekule pühendatud loengul 28. mail algusega kell 18:30 Tallinna Ülikoolis ruumis A121 (Astra maja, Narva mnt 29)!


Loe edasi »


Kadi-Kaisa Kaljuveer: õlitehased sulgevad Eesti fossiilkütuste lõksu

Tuleb suunata kogu energia sellesse, et loobuksime põlevkivienergeetikast hiljemalt aastaks 2030, kirjutab meie kliimavaldkonna huvikaitse ekspert Kadi-Kaisa Kaljuveer.

Loe edasi »


Analüüs: märgalaviljeluse võimalused ja väljakutsed Eestis

Kaasaegse majandustegevuse vormina on märgalaviljelus nii Eestis kui ka mujal maailmas üsna uus nähtus. Viimaste sajandite jooksul on turbaalade ja märgalade majandamine olnud peamiselt rajatud alade kuivendamisele, et neid saaks kasutada samamoodi kui tavapäraseid põllumajanduslikke maaalasid.


Loe edasi »