KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku avardada üldsuse juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnaasjades

Euroopa Komisjon esitas 14. oktoobril ettepaneku Århusi konventsiooni sätete EL institutsioonide ja organite suhtes kohaldamist reguleeriva määruse (määrus (EÜ) nr 1367/2006) muutmiseks. Muudatuse eesmärk on parandada keskkonnaasjades üldsuse võimalusi haldusorganile kaebuse esitamiseks ja kohtuliku kontrolli taotlemiseks ELi tasandil. Ettepanek käsitleb ELi institutsioonide ja organite haldusaktide ja haldusliku tegevusetuse vaidemenetluse mehhanismi, mis loodi valitsusväliste organisatsioonide (VVO) tarbeks 2006. aastal. Ettepanekuga plaanitakse suurendada VVOde võimalusi vaide esitamiseks.  

Ettepanek on ajendatud Århusi konventsiooni vastavuskomitee järeldustest asjas ACCC/C/2008/328, millest nähtub, et EL ei täida täielikult oma kohustusi, mis tulenevad konventsiooni nõuetest seoses õiguskaitse kättesaadavusega keskkonnaasjades. Täpsemalt leidis komitee, et 1) Århusi määrus peaks hõlmama lisaks üksikaktidele ka üldakte; 2) vaidlustada peaks saama kõiki keskkonnaga seotud haldusakte, mitte üksnes keskkonnaõiguse kohaseid akte; 3) vaidemenetluse mehhanism peaks valitsusväliste organisatsioonide kõrval olema kättesaadav ka teistele üldsuse esindajatele; 4) läbi peaks olema võimalik vaadata ka õiguslikult mittesiduvaid ja välise mõjuta akte.  

Euroopa Komisjoni ettepaneku eesmärgiks on lahendada eeltoodud Århusi konventsiooni vastavuskomitee tõstatatud küsimused. Ettepanekuga kavandatakse valitsusväliste organisatsioonide praegu kättesaadavate võimaluste avardamist vaide esitamiseks.  Kui praegu saab vaide esitada üksnes üksikaktide (aktid, mis on vahetult suunatud konkreetsele isikule või mille puhul on võimalik mõjutatud isikut individuaalselt eristada) suhtes, siis tulevikus saaksid VVOd taotleda ka üldkohaldatavate haldusaktide läbivaatamist.  

Kui praegu saab vaide esitada üksnes üksikaktide suhtes, siis tulevikus saaksid VVOd taotleda ka üldkohaldatavate haldusaktide läbivaatamist.

Samuti on ettepaneku eesmärk muuta viiteid keskkonnaõigusele – kui praegu saab vaide esitada üksnes selliste haldusaktide kohta, mis aitavad kaasa keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisele, siis edaspidi peaks ettepaneku kohaselt olema võimalik esitada vaie kõikide haldusaktide kohta, mis on vastuolus ELi keskkonnaõigusega, olenemata poliitikaeesmärkidest. Lisaks tehakse ettepanek pikendada vaiete ja vastuste esitamise tähtaega, et parandada vaidemenetluse kvaliteeti.

KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Valitsus laiendas keskkonnamõju hindamise eelhinnangu kohustust mitme tegevusvaldkonna võrra

25. septembril jõustus Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ muudatus, millega täiendati tegevusvaldkondade loetelu, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnang. Määruse ajendiks oli varasem EL-i direktiivi 2011/92/EL (KMH direktiivi) puudulik ülevõtmine ja sellest tingitud Euroopa Komisjoni 25. juulil 2019 algatatud rikkumismenetlus. Euroopa Komisjon leidis, et Eesti pole õigesti üle võtnud üldsätteid, mis reguleerivad avalikkuse teavitamist võimalike tulevaste otsuste olemusest ja tähtaegade seadmisest.

Euroopa Komisjon leidis, et Eesti pole õigesti üle võtnud üldsätteid, mis reguleerivad avalikkuse teavitamist võimalike tulevaste otsuste olemusest ja tähtaegade seadmisest.

Samuti leidis komisjon puudujääke piiriülest keskkonnamõju hindamist puudutavate sätete ülevõtmises ja sanktsioonides, mis ei ole ilmselt tõhusad. Peale uute tegevusvaldkondade lisamise Eesti ülejäänud puudujääke seni kõrvaldanud ei ole.

KMH eelhinnangu kohustusega valdkondade hulka lisandusid maapealsete tööstusrajatiste rajamine söe, nafta, maagaasi ja maakide ning põlevkivi maapõuest väljavõtmiseks; vähemalt 200 hektari suuruse loodusliku rohumaa muutmine haritavaks maaks; põhjavee kunstlik täiendamine, kui põhjavett moodustatakse 200 000 – 10 000 000 kuupmeetrit aastas; kanalite ja siseveekogude veeteede ehitamisel, välja arvatud siseveekogus sadama või sellise veetee püstitamisel, mis on projekteeritud 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluste jaoks. Kuna nimetatud tegevusvaldkondi sagedasti ei esine, siis ei ole määruse muudatusest oodata märkimisväärseid muutusi praktikas.

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu ja seletuskiri eelnõude infosüsteemis

Vabariigi Valitsuse määrus

KLIIMAMUUTUS

Euroopa Komisjon võttis vastu energialiidu olukorda käsitleva 2020. a aruande ja hinnangud liikmesriikide energia- ja kliimakavadele

Euroopa Komisjon võttis 14. oktoobril vastu EL energialiidu olukorda käsitleva 2020. aasta aruande ja sellele lisatud dokumendid, milles keskendutakse ELi energiapoliitika eri aspektidele. Koos energialiidu aruandega avaldati iga riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 kohta eraldi hinnang. Eesti puhul toob see esile puudusi eelkõige energiatõhususe eesmärkide ambitsioonikuses ning õiglase ülemineku aspektide kajastamises, samuti pole Eestil konkreetset fossiilkütuste toetuste kaotamise kava.  

Selle aasta energialiidu olukorda käsitlev aruanne on esimene pärast Euroopa rohelise kokkuleppe vastuvõtmist 2019. aastal ning selles vaadeldakse energialiidu panust Euroopa pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamisse. Üldiselt suudavad liikmesriigid 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärke täita ja edenevad selles enamasti hästi. Ka on energialiit energiasüsteemidele ja sektori töötajatele COVID-19 pandeemia põhjustatud väljakutsetega seni hästi toime tulnud. Uudsena on tänavusele energialiidu olukorda käsitlevale aruandele lisatud energiatoetuste analüüs. See toob välja selge vajaduse paremate energiatoetusi puudutavate andmete järele ning jõupingutused, mida tuleb teha fossiilkütuste tootmist ja tarbimist soosivate toetuste vähendamiseks.

27 liikmesriigi energia- ja kliimakavade individuaalsel hindamisel analüüsis Euroopa Komisjon iga liikmesriigi võimalusi ja eesmärke praeguste 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks ning andis soovitusi taaste- ja vastupidavuse rahastamisvahendi kasutamiseks. Eesti energia- ja kliimakavaga ning sinna tehtud muudatustega jäi komisjon pigem rahule (vt komisjoni varasema soovituse kohta 2019. a juulikuu uudiskirja). Eesti kliima- ja energiaeesmärkidest on kõige madalama hinnangu saanud energiatõhususe eesmärgid, kus primaarenergia tarbimise eesmärki aastaks 2030  hinnatakse „tagasihoidlikuks“ ning energiatõhususe eesmärki energia lõpptarbimisest aastaks 2030 „väga madalaks“.

Olulisimad vajakajäämised Eesti energia- ja kliimakavas on komisjoni hinnangul õiglase ülemineku aspektides, mida lõplik plaan pole piisavalt arvesse võtnud.

Olulisimad vajakajäämised Eesti energia- ja kliimakavas on komisjoni hinnangul õiglase ülemineku aspektides, mida lõplik plaan pole piisavalt arvesse võtnud –  vaja oleks rohkem informatsiooni süsinikuneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalse, tööhõivet ja oskusi puudutava mõju kohta ning seda eelkõige Ida-Virumaa puhul. Lisaks kutsub komisjon Eestit üles intensiivistama tegevust ja meetmeid energiatoetuste järkjärguliseks kaotamiseks, eriti fossiilkütuste osas. Praegusel juhul ei sisalda riiklik energia- ja kliimakava konkreetset plaani (fossiil)energia toetuste kaotamise osas, ent komisjoni sõnul oleks konkreetne kava vajalik kiirendamaks rohepööret ja keskkonnasõbralikumale majandusele üleminekut.  

EL energialiidu olukorda käsitlev aruanne

Euroopa Komisjoni pressiteade

Hinnangud riiklikele energia- ja kliimakavadele

Euroopa Parlament nõuab kasvuhoonegaaside heidete vähendamist 60% võrra aastaks 2030

Euroopa Parlament esitas oktoobri alguses oma seisukohad Euroopa kliimaseaduse eelnõu osas. Kavandatava seadusega muudetaks ELi kliimaneutraalsus juriidiliselt siduvaks kohustuseks ning tagataks üksikisikutele ja ettevõtjatele õiguskindlus ja ettearvatavus. Parlament soovib, et 2050. aastaks saavutaks nii EL tervikuna kui iga liikmesriik eraldi kliimaneutraalsuse ning et selle saavutamiseks oleks piisav rahastus. 

Euroopa Komisjon peaks parlamendiliikmete ettepaneku kohaselt esitama hiljemalt 2023. a mai lõpuks konkreetse kava süsinikuneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050 ja tagamaks, et Pariisi kliimakokkuleppes sätestatud temperatuuritõusu kuni 1,5 kraadi ei ületataks. Parlament toetab aastaks 2030 ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamist 60% võrra võrreldes 1990. a tasemega, s.o 20% enam ELi praegusest eesmärgist ning 5% rohkem komisjoni kliimaseaduse eelnõus tehtud ettepanekust.

Liikmesriikidel tuleks lõpetada fossiilkütuste toetuste maksmine hiljemalt 2025. a lõpuks

Lisaks tuleks parlamendi seisukoha kohaselt seada 2040. aastaks vahe-eesmärk, hindamaks ELi liikumist kliimaneutraalsuse suunas sajandi keskpaigaks. Liikmesriikidel tuleks lõpetada fossiilkütuste toetuste maksmine hiljemalt 2025. a lõpuks. Kliimapoliitika elluviimise jälgimise ja hindamise tarbeks soovib parlament luua sõltumatu teadusnõukogu.

 Järgmise sammuna lepivad liikmesriigid kokku oma ühtses seisukohas kliimaseaduse osas, misjärel alustab parlament liikmesriikidega läbirääkimisi. 

Euroopa Parlamendi pressiteade 

Euroopa Komisjon võtab roheleppe osana vastu metaanistrateegia

Euroopa Komisjon esitas Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele 14. oktoobril metaaniheite vähendamise EL-i strateegia, mille põhjal hakatakse kavandama regulatsiooni metaaniheite vähendamiseks. 

Metaan on maailmas suuruselt teine kasvuhoonegaaside heite põhjustaja.

Metaan on maailmas suuruselt teine kasvuhoonegaaside heite põhjustaja. Strateegia üks meetmetest oleks suunata rahvusvahelisi ettevõtteid parandama oma tarneahelas maagaasi lekkekohti, samuti tõhustada heitkoguste mõõtmist ja aruandlust. Komisjon kaalub ka meetmeid prügilates biojäätmete ladestamise vähendamiseks, kuna prügilasse kogutud biojäätmetest paiskub õhku hulganisti metaani. Nimetatud meetmed aitaksid komisjoni sõnutsi saavutada 2030. aastaks seatud kliimaeesmärke, milleks on emissioonide vähendamine 55% võrra. 

Euroopa Komisjoni hinnangul on praegu veel vara, et võtta õiguslikult siduvaid meetmeid. Suurim metaaniheite allikas on intensiivpõllumajanduslik karjakasvatus, kuid strateegia keskendub hoopis metaanilekete parandamise reguleerimisele, mis komisjoni energeetikavoliniku Kadri Simsoni väitel on kõige kiirem ja odavam lahendus. Roheliste fraktsiooni kuuluvad Euroopa Parlamendi liikmed peavad aga kavandatud meetmeid puudulikuks ja rõhutavad, et metaaniheite vähendamiseks on vaja seada konkreetsed eesmärgid.  

Eelduslikult teeb komisjon Euroopa Parlamendile asjaomaste õigusaktide eelnõu ettepanekud 2021. aastal.

Euractive artikkel (ingl k)

Euroopa Komisjoni pressiteade

VÄLISÕHU KAITSE

Atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatused seoses heitkoguste ühikutega kauplemisega

Keskkonnaministeerium algatas atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) muutmise eelnõu, rakendamaks nn jagatud kohustuste määrust (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/842). Määrus näeb ette iga-aastased kasvuhoonegaaside heite piiramise eesmärgid aastateks 2021–2030 transpordi, põllumajanduse, jäätmekäitluse, tööstuslike protsesside ja väikesemahulise energiatootmise sektorites ning lubab liikmesriikidel heitkoguste ühikutega omavahel kaubelda.

AÕKS muutmise eelnõuga sätestataks heitkoguse ühikutega kauplemise põhimõtted ning kauplemise korraldamise, müügi- ja ostulepingute, kauplemisest saadud vahendite kasutamise tingimused ja kord ning taotleja kohustused. Samuti ajakohastataks seaduses olevad viited heitkogustega kauplemist reguleerivatele Euroopa Komisjoni määrustele. Eelnõuga sisulisi muudatusi kauplemiskorras ei tehtaks, vaid pikendataks kehtivat korda.

Seaduseelnõu eeldatav jõustumise aeg on 1. jaanuar 2021, eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

METSANDUS

Euroopa Parlament: uus ELi metsastrateegia peab tagama ökoloogilise ja majandusliku jätkusuutlikkuse

Senine ELi metsastrateegia lõpeb käesoleval aastal. Lähitulevikus on oodata õigusakte nii Euroopa Liidu metsade kui ka väljastpoolt Euroopa Liitu imporditava puidu kohta.

Lähitulevikus on oodata õigusakte nii Euroopa Liidu metsade kui ka väljastpoolt Euroopa Liitu imporditava puidu kohta.

. Euroopa Parlamendi keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon võttis 16. septembril vastu mittesiduva resolutsiooni ELi rolli kohta maailma metsade kaitsmisel ja taastamisel. Selle kohaselt on vaja metsi jätkusuutlikult majandada, kaitsta elurikkust ja metsade süsiniku sidumise funktsiooni, samuti pidas komisjon vajalikuks tähtsustada metsa tootlikkust ja ökosüsteemi teenuseid – seda nii Euroopa kui ka kogu maailma metsades. Vaja on tõhusaid õigusakte ja olemasolevate õigusaktide jõustamist.  

Järgmise aasta alguses peaks Euroopa Komisjon esitama parlamendile ELi metsastrateegia ettepaneku. ELi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni 8. oktoobri resolutsioonis ,,Euroopa metsastrateegia – edasised sammud“ rõhutavad parlamendiliikmed, et uus kava peab lisaks roheleppe eesmärkide saavutamisele toetama kestlikku metsamajandust, aitama kaasa katastroofide ennetamisele ning tõstma valmisolekut reageerida eriolukordades, näiteks tulekahjude või üleujutuste korral. Kestliku metsamajanduse termini lahtimõtestamisel viidatakse Euroopa metsade kaitset käsitleval ministrite konverentsil 1993. aastal esitatud definitsioonile: kestlik metsamajandamine on metsade kaitse ja majandamine viisil ja mahus, millega säilitatakse elurikkus, tootlikkus, taastumisvõime, elujõulisus ning metsade võimekus täita praegu ja tulevikus ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja ülemaailmsel tasemel, ning millega ei kahjustata teisi ökosüsteeme.

Nimetatud 8. oktoobri resolutsioonis on muu hulgas märgitud, et tulundusmetsad seovad süsinikku paremini kui n-ö majandamata metsad ning et tulundusmetsade majandamine mõjub kliimale kõige paremini. Samuti pooldatakse resolutsioonis puidu põletamist biomassina, milles paljud keskkonnaorganisatsioonid suurt probleemi näevad. Näiteks esitasid 25 keskkonnaorganisatsiooni, sh Keskkonnaõiguse Keskus, oktoobris vastuse Saksamaa plaanile hakata rahaliselt toetama biomassi kasutamist energiaallikana, milles rõhutasid, et biomassi suuremahuline põletamine energiaks ei ole jätkusuutlik, kuna biomassi tootmiseks suurendatakse metsaraie mahtu, sellel on aga rasked tagajärjed metsaökosüsteemile ja elurikkusele.

Euroopa Parlament võttis 22. oktoobril vastu resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi õigusraamistiku kohta ELi põhjustatava ülemaailmse raadamise peatamiseks ja tagasipööramiseks. Soovituse kohaselt panustab Euroopa Liit tarbimise kaudu kogu maailma metsade hävitamisse 10%. Vabatahtlikud püüdlused hävingu peatamiseks ei ole siiani tulemusi toonud, mistõttu leitakse, et EL peab vastu võtma siduvad õigusaktid.

Raport ELi rolli kohta maailma metsade kaitsmisel ja taastamisel 

Euroopa Parlamendi 8.10.2020. a resolutsioon Euroopa metsastrateegia kohta

Keskkonnaministeerium teeb ettepaneku kaaluda metsanduse arengukava pikendamist

Keskkonnaminister Rene Kokk tutvustas septembris Riigikogu keskkonnakomisjonile võimalust, kuidas edasi minna olukorras, kus metsanduse arengukava aastateks 2021-2030 (MAK2030) tähtajaks valmis ei saa. Praegune metsanduse arengukava kehtib kuni 2020. aastani, kuid uue kümnendi metsanduse arengukava vastuvõtmine on lükkunud 2021. a teise poolde. Keskkonnaminister tegi ettepaneku pikendada kehtivat metsanduse arengukava kuni uue valmimiseni. Teine variant oleks edasi minna lühiajaliselt ilma arengukavata, tuginedes olemasolevatele seadustele.  

Metsanduse järgmise kümnendi arengukava edasilükkumise põhjuseks on keskkonnamõju strateegilise hinnangu (KSH) puudumine. KSH tegija leidmine on luhtunud juba neljal korral ning seda vaatamata hanke poolitamisele. Nüüd kuulutab Keskkonnaministeerium välja rahvusvahelise hanke, kuhu Eesti tegijate kõrval oodatakse pakkuma ka teisi.  

Keskkonnaministeeriumi sõnul ei näe metsanduse praeguse, 2020. aasta lõpuni kehtiva arengukava pikendamise eelnõu kavas ette sisulisi muudatusi, sest tõenäoliselt eeldaks see ka uut mõjude hindamist. Pikendamise eelnõu saadab Keskkonnaministeerium lähiajal teistele ministeeriumidele ja huvirühmadele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Seejärel arutab arengukava pikendamise vajadust ja võimalusi koos laekunud seisukohtadega metsandusnõukogu. Pärast seda esitab minister eelnõu koos kogutud taustamaterjaliga valitsusele ning kui valitsus eelnõu toetab, saadab ta selle otsustamiseks Riigikogule.

Teine variant oleks edasi minna lühiajaliselt ilma arengukavata, tuginedes olemasolevatele seadustele.

Praeguse arengukava pikendamata jätmise asemel võiks kuni uue arengukava valmimiseni edasi minna ilma kehtiva arengukavata, tuginedes olemasolevatele seadustele. Ka sellisel juhul tuleb lähtuda metsa jätkusuutliku majandamise printsiibist ning muudest kohustustest ja piirangutest, mida seavad metsandusele mitmed seadused, sh metsaseadus, looduskaitseseadus, planeerimisseadus, muinsuskaitseseadus jm. Lõpliku otsuse, kas kehtivat arengukava pikendada või minna edasi lühiajaliselt ilma arengukavata, teeb Riigikogu.

Praeguste plaanide kohaselt peaks MAK2030 jõustuma 2022. aastal.

 KeM pressiteade

OHTLIKUD AINED

Euroopa Komisjon võttis vastu uue kemikaalistrateegia

Euroopa Komisjon võttis 14. oktoobril vastu ELi kemikaalistrateegia, millega plaanitakse keelata eriti kahjulike kemikaalide kasutamine n-ö vaikimisi, seadustades need üksnes juhtumipõhiselt, kui need on ühiskonna jaoks hädavajalikud. Tegemist on esimese ohtlike kemikaalide valdkonda põhjalikult käsitleva strateegilise dokumendiga 2006. aastast alates, mil EL võttis vastu REACH määruse (määrus (EÜ) nr 1907/2006). Strateegia on oluline samm liikumisel EL nullsaaste eesmärgi poole, et saavutada mürgivaba keskkond, mis on üks Euroopa rohelises kokkuleppes väljakuulutatud eesmärkidest.  

Uudne on kemikaalistrateegias eelkõige selle preventiivne lähenemine, läbi mille püütakse takistada eriti ohtlike ainete jõudmist EL turule, ilma et nende mõjud oleks täielikult hinnatud. Varasemalt on ohtlikud ained EL turult eemaldatud alles siis, kui on kindlaks tehtud nende kahjulik mõju. Nüüd plaanitakse keelata eriti kahjulike kemikaalide kasutamine tarbekaupades n-ö vaikimisi. Sellisteks tarbekaupadeks on näiteks mänguasjad, lapsehooldusvahendid, kosmeetikatooted, puhastusained, toiduga kokkupuutuvad materjalid ja tekstiilid. Eriti kahjulike kemikaalide hulka kuuluvad mh endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid, immuunsüsteemi ja hingamiselundkonda mõjutavad kemikaalid ning püsivad ained, nagu per- ja polüfluoritud alküülühendid (PFAS).

Kemikaalistrateegias tunnistatakse, et kemikaalidel on oluline roll inimeste heaolu tagamisel ning Euroopa majanduse ja ühiskonna rohe- ja digipöördes. 2018. aastal oli Euroopa kemikaalide tootmises (16,9% müügist) maailmas teisel kohal. Keemiatööstus on ELis suuruselt neljas tööstusharu, kus töötab ligikaudu 1,2 miljonit inimest. 59% toodetud kemikaalidest tarnitakse otse teistele sektoritele, sealhulgas tervishoiu- ja ehitussektorile ning auto-, elektroonika- ja tekstiilitööstusele. Prognooside kohaselt kahekordistub kemikaalide tootmine maailmas 2030. aastaks ning tõenäoliselt suureneb ka juba niigi laialt levinud kemikaalide kasutamine, sealhulgas tarbekaupades, mistõttu on oluline tõhustada regulatsiooni.  

Euroopa Komisjoni pressiteade   

Euractive artikkel (ingl k)

KALANDUS

Kalapüük Läänemerel: EL liikmesriigid leppisid kokku 2021. aasta püügi piirnormides

EL liikmesriigid jõudsid 20. oktoobril kokkuleppele järgmise aasta kalapüügivõimaluste osas Läänemerel. Kalavarude taastamise eesmärgil lepiti kokku püügivõimaluste jätkuvas vähendamises. Kokkuleppega pikendati Läänemere idaosa tursa püügikeeldu ja eraldati selleks vaid kaaspüügi kvoot, mis on tunduvalt väiksem möödunud aastaga võrreldes. Lubatud kogupüüki vähendati kõige rohkem Läänemere lääne- ja keskosa räime osas. Mõõdukalt suurendati aga räime lubatud kogupüüki Riia lahes, samuti Läänemere lääneosa tursa, atlandi merilesta, kilu ja lõhe lubatud kogupüüki Läänemere avaosas. Lõhe lubatud kogupüüki Soome lahes seevastu vähendati. 

EL nõukogu pressiteade

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Valmisid kohalikke kogukondi ja omavalitsusi metsaotsustes abistavad juhendid

Eestimaa Looduse Fond (ELF) avalikustas 30. septembril juhendid, mis aitavad kohalikul tasandil paremaid metsaotsuseid teha. Kogukondadele pakub juhend nõu teadlikuks ja sisukaks kaasa rääkimiseks. Omavalitsustele mõeldud juhend aitab langetada eri huve tasakaalustavaid ja õiguslikult asjakohaseid planeerimisotsuseid. 

Loe edasi »

Triin Jäädmaa: võõraste viibimist eramaal ei saa täielikult keelata

Nõndanimetatud Ihaste metsavaidlus kohalike elanike ning maaomaniku vahel on viinud selleni, et viimane on alustanud tara ehitamist ümber ala, mida kohalik elanikkond seni aktiivselt kasutanud on. Siin tuleb mängu igaüheõigus, ent samal ajal maaomaniku õigus enda maale - nende kahe vahel tasakaalu leidmine on paras pähkel ning igakordse kaalumise küsimus. 

Loe edasi »

Baltimaade ühendused kutsuvad peaministreid üles ELi kliimaambitsiooni suurendama

12. oktoobril pöördusid üle 50 ühenduse kolmest Balti riigist oma peaministrite poole seoses läheneva Euroopa Ülemkogu istungiga käimasoleva nädala lõpus, kutsudes neid üles toetama Euroopa Liidu kliimaeesmärgi tõstmist 2030. aastaks vähemalt 65 protsendini. 

Loe edasi »

KÕK kutsub järelkuulama seminari juurdepääsust õigusemõistmisele keskkonnaasjus

15.-16. oktoobril toimunud e-seminaril tutvustati parimaid praktikaid, takistusi ja võimalikke lahendusi seoses juurdepääsuga õiguse mõistmisele keskkonnaasjus Eestis, Hispaanias, Prantsusmaal ja Saksamaal. Eestist andis ülevaate Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kadi-Kaisa Kaljuveer. 

Loe edasi »