Detailplaneeringute menetlus alates 1.07.2015

Detailplaneeringute roll

Detailplaneeringute roll on ka uue seaduse kohaselt määrata kindlaks, kuidas võib üht või mitut krunti täpsemalt kasutada, sh kas ja millistel tingimustel on krundile lubatud ehitisi püstitada.

Kuidas detailplaneeringuid koostatakse?

Pärast 1.07.2015. a algatatud detailplaneeringute koostamise meneltus sõltub sellest, kas viiakse läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) või mitte. Kui KSH läbi viiakse, kohaldatakse üldplaneeringu menetlusreegleid. Kui KSHd läbi ei viia, koosneb menetlus järgmistest etappidest:

1.	Planeeringu algatamine
2.	Planeeringu koostamine
3.	Planeeringu vastuvõtmine
4.	Planeeringu avalik väljapanek
5.	Planeeringu avalik arutelu
6.	Planeeringu kehtestamine

 

NB! Tabelis saad erinevate etappide peal klikkides lisaselgitusi, mida konkreetses etapis otsustatakse ja mida sina saad selles etapis ette võtta (pidades seejuures silmas pidada alltoodud selgitusi 1.07.2015. a jõustuvate erisuste kohta).

Erisused võrreldes varasemate reeglitega:

Eskiislahenduse avalik väljapanek ja arutelu

Uus seadus ei sisalda mingeid reegleid detailplaneeringute avalikustamisele enne planeeringu vastuvõtmist. Samas ei ole omavalitsustel keelatud korraldada arutelusid või dokumentide avalikke väljapanekuid ka pärast 1.07.2015. a algatatud detailplaneeringute puhul. Nende tingimused on aga omavalitsuste otsustada. Selleks, et omavalitsused teaksid Sind teavitada, anna neile juba algatamisel märku, et soovid planeeringu menetluses osaleda.

Vastuvõetud planeeringu avalik väljapanek ja arutelu

Pärast 1.07.2015. a algatatud detailplaneeringute avalikust väljapanekust ja arutelust tuleb jätkuvalt teavitada linna või valla veebilehel ja ajalehtedes, samas ei ole enam nõutav teate avaldamine avalikes kohtades.

Avalik arutelu võidakse ära jätta, kui keegi ei avaldanud väljapaneku ajal kirjalikult arvamust või kõik arvamused võeti arvesse.