lühiuudised
- Keskkonnaalased õigused
- Keskkonnamõjude hindamine
- Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll
- Ruumiline planeerimine
- Kliimamuutus ja energeetika
- Välisõhu kaitse
- Looduskaitse
- Vesi
- Maapõu
- Jäätmed
- Ohtlikud ained
- GMOd
- Kalandus
KESKKONNAALASED ÕIGUSED
J&E: keskkonnaotsuste vaidlustamise võimalused on liigselt piiratud
Euroopa keskkonnaõigusega tegelevate valitsusväliste organisatsioonide ühendus Justice & Environment (J&E), mille liige on ka Keskkonnaõiguse Keskus, avaldas möödunud kuul raporti, mille kohaselt on Euroopa riikides kohaldatud Aarhusi konventsiooni ebapiisavalt ja riigiti väga erinevalt. Raportis keskendutakse konventsiooni artiklile 9, mis sätestab juurdepääsu õigusemõistmisele, võimaldades avalikkuse esindajatel (nt. keskkonnaühendustel) vaidlustada riigi- ja kohaliku võimu keskkonnaalaseid otsuseid. Analüüsitud on keskkonnaalase kaebeõiguse suhtes keskseid aspekte nagu kaebeõiguse tingimused (sh. üksikisikute kaebeõigus), keskkonnaalaste õigusaktide kohtuliku kontrolli ulatus ja kohtumenetluse efektiivsus (eriti selle ajaline kestus).
Raportis märgitakse, et üksikisikute kaebeõigus ei ole tagatud Austrias ja Tšehhis. Saksamaal ja Sloveenias on valitsusvälistel organisatsioonidel küll võimalus keskkonnaotsuseid vaidlustada, kuid ainult väga rangetel tingimustel. Eestis on keskkonnaorganisatsioonidele seni antud praktikas küll lai kaebeõigus, ent õigusemõistmisele juurdepääsu takistavaks asjaoluks on kohtukulud – Eestis kehtib nn ‚kaotaja maksab’ printsiip, mille kohaselt võib keskkonnaotsuse vaidlustajal tekkida kohtukaotuse korral kohustus maksta kinni ka vaidlusse kaasatud kolmanda isiku (tavaliselt on selleks ettevõtja, kellele on väljastatud vaidlusalune keskkonnaluba) advokaadikulud. Eesti kohta on koostanud analüüsi Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kärt Vaarmari.
J&E raport sisaldab ka soovitusi Euroopa Liidu institutsioonidele ja kutsub Euroopa Komisjoni ning kohtunikke üles tagama, et Arhusi konventsiooni tõhusamalt rakendataks.
Vt J&E raportit (pdf)
KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE
Avalikud konsultatsioonid seoses muudatustega keskkonnamõjude hindamise süsteemis
Euroopa Komisjon avas 28. juunil konsultatsiooni EL direktiivi 85/337/EMÜ (KMH direktiiv) ülevaatamise kohta. Komisjoni kodulehel avaldatud küsimustiku eesmärgiks on välja selgitada suhtumine KMH direktiivi toimimise ja efektiivsuse kohta, vajadused direktiivi muutmiseks ning võimalikud valikud selleks. Küsimustiku vastuseid kasutab Komisjon edasises otsustusprotsessis koos muude kogutud materjalidega ja läbiviidud uuringutega, mille alusel tehakse lõplik otsus KMH direktiivi ülevaatamise kohta.
KMH direktiivi ülevaatamise ajendiks on 2009.a. avaldatud raport KMH direktiivi rakendamise kohta, millest ilmnevad mitmed direktiivi puudujäägid (kirjutasime sellest lähemalt 2009.a. oktoobrikuu uudiskirjas).
Seisukohti oodatakse kõigilt keskkonnamõju hindamise teemaga seotud kodanikelt, organisatsioonidelt ja huvigruppidelt kuni 24. septembrini 2010.a.
Vt lähemalt Euroopa Komisjoni veebilehelt
Eesti keskkonnaministeerium (KKM) on aga 8. juulil avalikustanud dokumendi „Mõjude hindamine keskkonnale – meetmete muutmise alused (eelnõu)”, milles plaanitakse muudatusi kehtivale keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS). KKM esitab dokumendis oma nägemuse KMH ja KSH probleemide võimalikest parandusmeetmetest, kirjeldades olemasolevaid kitsaskohti ning hinnates parandusmeetmete mõjusid nende lahendamisele. Tegemist on juba 2008.a. algatatud kavaga; KMH/KSH süsteemi muutmise kontseptsiooni koostamise käigus on KKM konsulteerinud paljude ekspertidega ning tellinud uuringuid KMH/KSH praktika kohta (mh koostas Keskkonnaõiguse Keskus KKM tellimusel 2008.a. uuringu teiste riikide KMH/KSH süsteemide kohta).
Dokumendile saab esitada seisukohti kuni 9. augustini 2010.a. (KKM veebilehe kohaselt 19. augustini).
Vt lähemalt Osalusveebist
Vt KMH/KSH süsteemi muutmise tausta kohta lähemalt ka KKM veebilehelt
Euroopa Kohus: KSH nõue kohaldub ka nitraaditundliku ala tegevuskavale
Euroopa Kohus tegi 17. juunil kohtuasjades C-105/09 ja C-110/09 otsuse, milles leidis, et nitraaditundlike alade tegevuskavad, mis on kehtestatud direktiivi 91/676/EU veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest alusel, on põhimõtteliselt keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks, vastavalt direktiivile 2001/42/EC teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (nn KSH direktiiv). Otsus tehti eelotsustustaotluse põhjal, mida Belgia kohus taotles kohalike keskkonnaühenduste Terre Wallonie ja Inter-Environment Wallonie algatatud kohtuvaidluses. Viidatud organisatsioonid väitsid, et Valloonia valitsus rikkus KSH direktiivi nõudeid, nõudmata nitraaditundliku ala tegevuskavale KSH läbiviimist. KSH nõuaks võimudelt kõigi lämmastiku kasutusega kaasnevate mõjude hindamist, mitte ainult veesaaste mõjude hindamist nagu direktiiv 91/676/EÜ ette näeb. Valloonia valitsus leidis, et veesaaste mõjude hindamisest piisas, kuna KSH direktiiv nitraaditundlike alade tegevuskavadele ei kohaldu. Euroopa Kohus leidis aga, et KSH direktiivi nõuded puudutavad ka selliseid kavasid.
Otsus võib olla oluline ka Eesti seisukohalt, kuna meil koostatakse nitraaditundlike alade tegevuskavad veeseaduse alusel (näiteks viimane vastav tegevuskava, «Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava aastateks 2009–2011» on kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 2009.a. detsembris), ent sellistele kavadele ei ole keskkonnamõjude strateegilist hindamist seni läbi viidud.
Euroopa Kohtu lahendiga tutvumiseks saab seda lahendi numbri (C-105/09ja C-110/09) järgi otsida Euroopa Kohtu lahendite andmebaasist.
Riigikohus ei andnud kaebeõigust KSH algatamata jätmise otsuse vaidlustamiseks
Riigikohus tegi 18. juunil 2010.a. lahendi kohtuasjas nr 3-3-1-101-09, milles leidis, et kohalikul elanikul ei ole detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse vaidlustamiseks kaebeõigust. Vaidlus puudutas plasttorude tehase rajamise detailplaneeringut Keila linnas, mille KSH algatamata jätmise kaalutlusotsuse oli vaidlustanud planeeritava tehase läheduses elav kinnistuomanik.
Kohtu hinnangul ei olnud KSH läbiviimine planeerimismenetluses vajalik ning mõjusid on võimalik hinnata ka järgnevates loamenetlustes. Samuti leidis kohus, et menetlustoimingu vaidlustamise võimalikkus sõltub sellest, kas nimetatud menetlustoiming on kohustuslik ning kas selle sooritamata jätmine toob kaasa ebaõige otsustuse keskkonda mõjutava objekti (tehase) rajamise suhtes.
Lisaks on Riigikohus viidatud lahendis leidnud, et Tallinna ringkonnakohtu järeldus, nagu tuleneks kaebaja kaebeõigus tema õigusest puhtale keskkonnale, ei ole õige. Riigikohtu hinnangul ei saa kehtivast õigusest ja Riigikohtu praktikast järeldada, et õigus puhtale keskkonnale on iseseisvalt kaitstavaks subjektiivseks õiguseks. Sellist õigust ei saa kohtu hinnangul tuletada ka põhiseaduse §-st 5 ja §-st 53, millest esimene nõuab loodusvarade kui rahvusliku rikkuse säästlikku kasutamist ning teine elu- ja looduskeskkonna säästmist ja sellele tekitatud kahju hüvitamist. Riigikohus leiab, et õigus puhtale keskkonnale saab iseseisva subjektiivse õigusena kujuneda siis, kui õiguslikult on fikseeritavad sellist keskkonda iseloomustavad näitajad ja igaühe talumiskohustus keskkonnamõjurite suhtes.
Tegemist on olulise lahendiga, kuna diskussioon nii detailplaneeringute KSH vajaduse kui õiguse puhtale keskkonnale üle on nii praktikas kui erialakirjanduses kestnud juba pikka aega. Lahendi tegeliku tähenduse hindamine praktikale nõuab põhjalikumat analüüsi. KÕKi hinnangul on aga võimalik, et Riigikohus ei ole antud asjas kohaldanud õigesti keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) sätteid, mis näevad ette aluse KSH algatamiseks kaalutlusotsusena. Võttes seisukoha, et antud asjas ei olnud KSH vajalik, on võimalik, et Riigikohus ületas kohtuliku kontrolli piire, kuna otsus KSH vajalikkuse kohta on kohaliku omavalitsuse, aga mitte kohtu pädevuses – kohus ei saa hinnata kaalutlusotsuse otstarbekus, vaid kontrollida üksnes seda, kas kaalutlusotsuse tegemisel ei rikutud kaalutlusnõudeid (seda seisukohta toetavad Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-54-03, 3-3-1-74-08).
Vt kohtulahendi teksti Riigikohtu kodulehel
SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL
Saavutati kokkulepe uue tööstusheitmete direktiivi osas
Euroopa Nõukogu ja Parlament jõudsid kokkuleppele uue tööstusheitmete direktiivi osas, mille eesmärgiks on õhu, vee ja pinnase kaitse ning tööstuse energiatõhususe parandamine. Kokkuleppe tulemusena peaks valmima uus direktiiv, mis koondab senise saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli (IPPC) direktiivi ja kuus muud saastealast õigusakti. IPPC direktiivi ümberkujundamist on tugevasti kritiseerinud Euroopa Keskkonnabüroo (EEB), kes tõi selles välja mitmeid vastuolusid, mis puudutasid suuri põletusjaamu (Large Combustion Plants, LCP), mis tuli uue direktiivi kohaselt nõuetega kooskõlla viia aastaks 2020 ehk aasta hiljem parlamendi varasematest nõudmistest. Veel üks vastuoluline aspekt puudutab ettepanekuid asendada parima võimaliku tehnika (BAT) nõue rangemate tingimuste kehtestamisega. Kokkulepe vajab jõustumiseks parlamentaarse assamblee täiskogu ja ministrite nõukogu formaalset heakskiitu.
Allikas: European Environmental Law (EEL) Newsletter
Vt ka EEB pressiteadet (ingl k)
RUUMILINE PLANEERIMINE
KÕK: Suurobjektide rajamine Eestis vajab ümberkorraldamist
Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) avalikustas 18. juunil analüüsi olulise mõjuga objektide rajamise korraldusest Eestis. Analüüsi tulemusena leidis KÕK, et täna ei taga kehtivad õigusnormid suurobjektide rajamisel avalikkuse kaasamist ega keskkonnamõjude asjakohast hindamist. Otsustussüsteem suurobjektide rajamiseks on ebaselge ja praktikas hakatakse selliseid olulise mõjuga objekte sageli kavandama detailplaneeringu või projektitasandil, kus ei kaaluta strateegilisi valikud ega alternatiivseid asukohti. Avalikkus ei saa selliste objektide planeerimises tegelikult algetapist alates osaleda, samuti toimub keskkonnamõjude hindamine alles etapis, kus otsustus objekti rajamise kohta on juba langetatud.
KÕK pakub lahendusena välja, et riik peab selgemalt määratlema objektid, mille rajamise otsustamine on avalikes huvides ning mille puhul tuleb objekti asukoha valikul kaaluda maakonnaplaneeringu tasandil erinevaid asukohti. Selliste objektide rajamise vajadus ei saa tuleneda suvaotsustest, vaid peab olema määratletud strateegilistes kavades, mille koostamisel analüüsitakse ka erinevate lahenduste keskkonnamõjusid. Seejuures tuleb tagada ka avalikkusele osalemisvõimalused juba otsustamise algetapis.
Analüüsi eeltööna küsitleti ja intervjueeriti planeerimisvaldkonna eksperte ja ametnikke ning uuriti olulise keskkonnamõjuga ja olulise ruumilise mõjuga objektide rajamise senist praktikat aastatel 2005-2009.
Vt KÕKi analüüsi kohta lähemalt: http://www.k6k.ee/k6k/mida-me-teeme/projektid/suurobjektide-rajamise-korralduse-analuus
Valitsus kiitis heaks Transpordi arengukava rakendusplaani perioodiks 2010-2011
Vabariigi Valitsus kiitis 1. juuli istungil heaks Transpordi arengukava 2006-2013 rakendusplaani aastateks 2010–2011.Transpordisektori investeeringute maht rakendusplaani perioodiks on üle 9,7 miljardi krooni, millest enamik suunatakse erinevatesse infrastruktuuriobjektidesse. Näiteks on plaanis jätkata rahvusvaheliste põhimaanteede arendamist (sh Aruvalla-Kose ja Väo-Maardu teelõigud, samuti Tallinna ringtee ning Pärnu ümbersõit). Kavandatakse ka Eesti reisirongiliikluse kaasajastamist, mis hõlmab nii Tallinna-Tapa, Türi-Viljandi ja Tallinna-Paldiski/Riisipere raudteelõike, reisijate ooteplatvorme jm. Transpordi arengukava 2006-2013 on kinnitatud Riigikogu poolt 2007.a. jaanuaris. Rakendusplaanis on märgitud ka kõik arengukava tegevused, mis aastatel 2007–2009 on ellu viidud.
Vt Transpordi arengukava rakendusplaani aastateks 2010-2011
Vt ka Transpordi arengukava 2006-2013
KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA
Uus hoonete energiatõhususe direktiiv laiendab hoonete energiatõhususe nõudeid
8. juulil jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt 19. mail vastu võetud direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta, millega edendatakse EL piires hoonete energiatõhusust, võttes arvesse väliskliimat ja kohalikke tingimusi ning ruumide sisekliima nõudeid ja kulutasuvust.
Direktiiviga nähakse ette hoonete ja hoone osade üldise energiatõhususe arvutamise metoodika ühine üldraamistik, samuti miinimumnõuete rakendamine nii uute kui ka rekonstrueeritavate hoonete ja hoone osade energiatõhususe suhtes ning hoone tehnosüsteemide energiatõhususe suhtes uute tehnosüsteemide puhul. Direktiiv seab ka nõuded riiklikele kavadele liginullenergiahoonete arvu suurendamiseks; hoonetele ja hoone osadele energiamärgise väljastamine; hoonetes paiknevate kütte- ja kliimaseadmete korrapärane ülevaatus; sõltumatud süsteemid energiamärgiste ja ülevaatuse aruannete kontrollimiseks.
Teatud hoonete puhul on liikmesriigil võimalik energiatõhususe miinimumnõudeid mitte kohaldada (kaitse all olevad miljööväärtusega hooned, mille eripära või välimus saaks kahjustatud; religioosseks tegevuseks kasutatavad hooned jm). Alates 31. detsembrist 2018.a. peavad sellised uusehitised, mida kasutavad ja omavad riigiasutused, olema liginullenergiahooned; 31. detsembriks 2020.a. laieneb see nõue kõigile uutele hoonetele. 1. veebruarist 2012 tunnistatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/91/EÜ ehitiste energiatõhususe kohta kehtetuks.
Vt direktiivi teksti Euroopa Liidu Teatajas
Uus direktiiv nõuab energiamõjuga toodetelt ressursside tarbimist kajastavat märgistust
19. juunil 2010.a. jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt 19. mail vastu võetud direktiiv 2010/30/EL energiamõjuga toodete energia- ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses. Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et tarnijad, kes lasevad turule või võtavad kasutusele delegeeritud õigusaktiga hõlmatud tooteid, varustavad need nõuetekohase märgistuse ja tootekirjeldusega. Ühtlustatud nõuded liikmesriikides võimaldavad lõpptarbijatel valida tõhusamaid tooteid.
Direktiivi ei kohaldata kasutatud toodetele ning inimeste ja kaupade veoks ette nähtud transpordivahenditele. Liikmesriigid peavad muuhulgas tagama, et energiatarbimist või -kokkuhoidu käsitlevate märgiste ja tootekirjelduste süsteemi kehtestamisega kaasnevad ka õppe- ja reklaamiotstarbelised teavituskampaaniad, mille eesmärk on edendada energiatõhusust ja julgustada lõpptarbijaid energiat vastutusrikkamalt tarbima. Direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid tuleb EL liikmesriikidel jõustada hiljemalt 20. juuniks 2011. Nõukogu direktiiv 92/75/EMÜ kodumasinate energia ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses tunnistatakse alates 20. juulist 2011.a. kehtetuks.
Vt direktiivi teksti Euroopa Liidu Teatajas
Eesti müüb Austriale veel kasvuhoonegaaside heitkoguseid
Vabariigi Valitsus volitas 16.juuni istungil keskkonnaministrit alla kirjutama lepingule, millega Eesti müüb Austria Vabariigile 1,5 miljonit AAU-d (assigned amount units) ehk Kyoto kliimaprotokolli järgi eraldatud rahvusvaheliste saastekvootide ühikut. Esimene müügikokkulepe Austriaga sõlmiti 2010 a. märtsis 1,4 miljonile AAU-le.
Saadud ühikute eest kannab Austria Vabariik Eesti Vabariigile üle finantsvahendid, mille suurus on sätestatud kokkuleppes ning mida kasutatakse keskkonnasõbralike projektide rahastamiseks vastavalt kokkuleppele. Rahalised vahendid suunatakse projektidesse, mis puudutavad soojuse- ja elektri koostootmisjaamade rajamist, katlamajade moderniseerimist ning soojatrasside renoveerimist üle Eesti. AAU-de ostu-müügi kokkulepe jõustub siis, kui selle kiidavad heaks lisaks Eesti valitsusele ka Austria vastav komisjon ning Austria keskkonnaminister.
Vt Vabariigi Valitsuse 17.06.10 korraldust
Vt ka Vabariigi Valitsuse 4.03.10 korraldust
Vt ka Keskkonnaministeeriumi pressiteadet märtsikuus toimunud müügitehingu kohta
VÄLISÕHU KAITSE
KÕK avalikustas müra ja lõhna probleeme käsitleva õigusliku analüüsi
Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) avalikustas 29. juunil õigusliku analüüsi müra ja lõhnaga seonduvate probleemide kohta. Analüüs tugineb juhtumitele, milles KÕK osutas aastatel 2008–2010 tasuta õigusabi. Käsitletud juhtumite seas olid näiteks Türi linnas vanametalli kogumisega seotud mürajuhtum, Esivere kaevandusega kaasnev müra, Hellenurme sigala ja Saarma pesumaja juhtumid jt.
Analüüsi tulemusena leidsid KÕKi juristid, et kehtivas õiguses on ebaselge, mille alusel toimub müranormide määramine konkreetses kohas, kuna müranormide regulatsioon on kohati vastuoluline ning ebaselge. Lisaks ei pruugi müramõõtmised anda usaldusväärseid tulemusi, kuna neid võib kehtiva regulatsiooni kohaselt teostada vaid müra põhjustaja või tema esindaja teadmisel.
Lõhnaprobleemide puhul on peamiseks probleemiks järelevalve efektiivsus, kuna kaebuste menetlemine käib aeglaselt ja järelevalveasutus ei pruugi pöördumistele reageerida. Juhul, kui ebameeldiv lõhn on tõesti ülemäärane, tuleb koostada lõhna vähendamise tegevuskava, ent praktikas võib selline tegevuskava olla ebaefektiivne, kuna seaduses ei ole kehtestatud nõudeid selle sisule ja vormile ning puudub ka tegevuskava täitmise aruandluse või selle perioodilise ülevaatamise kohustus.
Vt KÕKi analüüsi (pdf)
Loe KÕKi projekti tausta kohta lähemalt ja tutvu juhtumianalüüsidega KÕKi kodulehel
LOODUSKAITSE
Kinnisasja valdajal tuleb loodusobjekti kitsendustest teavitada ka kolmandaid isikuid
17. juulil jõustus Riigikogu poolt 16. juunil vastu võetud looduskaitseseaduse § 24 muutmise seadus, millega kohustatakse kinnisasja valdajat teavitama viivitamatult kaitstaval loodusobjektil kehtivatest kitsendustest kolmandaid isikuid, kes kinnisasja valdaja korraldusel seal viibivad või töid teevad.
Vt samal teemal ka uudiseid KÕKi 2010a. mai-juuni uudiskirjas ja 2010 a. jaanuari uudiskirjas
Vt muudatuse teksti Riigi Teatajas
Ramsari alade hulka lisati ka Haapsalu-Noarootsi ala
Vabariigi Valitsus kiitis 1. juulil heaks Haapsalu-Noarootsi ala esitamise rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse. Ramsari alad on rahvusvahelise tähtsusega märgalad, mida moodustatakse eriti veelindude elupaikade kaitseks. Selleks, et lisada Haapsalu-Noarootsi ala rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirja määrati Silma looduskaitseala, Osmussaare maastikukaitseala ning Nõva-Osmussaare hoiuala Lääne ja Harju maakonnas Ramsari alaks. Olemasolevate kaitsealade piirid ega kaitsekord ei muutunud ning täiendavaid kitsendusi alade kasutamiseks ei rakendata. Ramsari konventsiooni eesmärk on kaitsta maailma märgalasid, kuna nende pindala väheneb ning elupaikade seisund halveneb kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu.
Allikas: Keskkonnaministeerium
Vt. ka Keskkonnaministeeriumi pressiteadet
VESI
Muudeti veeseadust ja kemikaaliseadust
17. juulil jõustusid veeseaduse ja kemikaaliseaduse muudatused, millega sätestatakse senisest täpsemad veekaitse põhimõtted oluliste veeprobleemide lahendamiseks ning vee hea seisundi saavutamiseks. Seaduste muutmise vajadus tuleneb Euroopa Liidu õigusest ja on tingitud nn veepoliitika raamdirektiivi sätete täiendava ülevõtmise kohustusest.
Vt muudatuste teksti Riigi Teatajas
Vt seaduseelnõu menetlusetappe ja dokumente Riigikogu kodulehel
Samal teemal kirjutasime ka KÕKi 2010.a. aprillikuu uudiskirjas ja mai-juuni uudiskirjas
MAAPÕU
Riigikohus: KOV nõusolek geoloogilise uuringu loa menetluses on kohtulikult vaidlustatav
Riigikohus tegi 10. juunil määruse kohtuasjas nr 3-3-1-38-10, leides, et ettevõttel oli õigus vaidlustada Saue vallavolikogu otsus, millega vald keeldus geoloogilise uuringu loa taotlusele heakskiidu andmisest.
Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus olid eelnevas menetluses leidnud, et nimetatud otsus ei ole kaevatav, kuna lõplik otsustusõigus uuringuloa andmise küsimuses on Vabariigi Valitsusel, mitte kohalikul omavalitsusel (KOV). Riigikohtu hinnangul on KOVi seisukoht siiski siduv selles tähenduses, et ei loa andja ega ka Vabariigi Valitsus ei saa ümber hinnata KOVi seisukohti, sh. hinnata nende õiguspärasust.
Riigikohus viitab lahendis ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi varasemale lahendile kohtuasjas nr 3-4-1-9-09, millest kolleegiumi hinnangul tuleneb, et Vabariigi Valitsus ei teosta mitte kontrolli omavalitsuse vastavate otsuste üle, vaid langetab oma otsuse, kaaludes riikliku huvi olulisust. Kui KOV lähtub nõusoleku andmise üle otsustamisel omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, siis Vabariigi Valitsus hindab seda, kas riigi huvi kaalub üles KOV poolt väljatoodud põhjused loa mitteandmiseks. Seejuures peab Valitsus lähtuma KOV seisukohtadest kui siduvatest, mida ei saa edasise menetluse käigus ümber hinnata. Seetõttu leiab Riigikohus, et KOV nõusoleku andmisest keeldumise otsust saab vaidlustada ning kohtud on jätnud ettevõtja kaebuse läbi vaatamata ekslikult. Riigikohtu määrusega saadetakse haldusasi tagasi Tallinna Halduskohtule lahendamiseks.
Vt. Riigikohtu otsust haldusasjas nr 3-3-1-38-10
Jõustus Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri kaevandusloa tühistamise otsus
Riigikohus otsustas 15. juunil mitte menetleda Keskkonnaministeeriumi ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kassatsioonkaebusi Tallinna Ringkonnakohtu 9.aprilli 2010 otsuse peale, millega tühistati Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri kaevandusloa väljastamise otsus. Seega on ringkonnakohtu otsus jõustunud ja kaevandusluba kohtu poolt tühistatud.
Ringkonnakohtu otsuse kohaselt haldusasjas nr 3-08-2593 tingis otsuse tühistamise avalikustamise nõuete oluline rikkumine. Kõiki kaevandusalale kinnistuid omavaid maaomanikke ei teavitatud menetluse algatamisest ja loa väljaandmisest kirjalikult (teavitamist lehes ja Ametlikes Teadaannetes ei lugenud kohus piisavaks); menetlus kestis kaua ja kaevandusloa eelnõud enne loa väljastamist uuesti ei avalikustatud. Ringkonnakohtu hinnangul võis kaasamisnõuete rikkumine mõjutada asja sisulist otsustamist, kuna kaebajad ja teised isikud ei saanud kasutada neile antud osalemisõigusi. Keskkonnaministeeriumilt mõisteti kaebajate menetluskulude katteks välja 320 280 krooni.
Vt otsust kohtulahendite registrist http://kola.just.ee/ (sisestades otsingusse nt märksõna „Põhja-Kiviõli“)
KÕK avaldas analüüsi kaevanduste rajamisega seotud õiguslikest probleemidest
Keskkonnaõiguse Keskus avaldas 29. juunil analüüsi kaevanduste rajamisega seotud õiguslikest probleemidest. Analüüs tugineb juhtumitele, milles KÕK osutas aastatel 2008–2010 tasuta õigusabi. Kaevandusalaste juhtumite seas olid näiteks Esivere kaevandus, Ess-soo kohaliku kaitseala ja turbakaevanduse konflikt, Larvi turbakaevandus, ehitusmaavarade arengukava jt. KÕKi analüüsis käsitletakse kaevanduste planeerimise ja asukohavaliku küsimusi, avalikkuse osalemisega seotud probleeme kaevandamisloa menetluses, kaevandamisloa tingimuste teemat ning konflikti kaevanduste ja kohalike huvide vahel.
Analüüsis leitakse, et avalikkus ei saa kaevanduste rajamise strateegilistes otsustes osaleda, kuna arengukavade eelnõude avalikustamise kohustust ei ole ja kaevanduste ruumilist planeerimist praktikas ei toimu. Loamenetlus on avalikkuse jaoks keeruline ja koormav, kuna tihti tuleb korraga osaleda mitmes asjaga seotud menetluses, info ja materjalide kättesaadavus on piiratud ja tähtajad kohati ebamõistlikult lühikesed. Analüüsis on esitatud ka soovitused probleemide lahendamiseks.
Vt KÕKi analüüsi „Kaevanduste rajamise korraldus Eestis: praktikas ilmnenud probleemide õiguslik analüüs” (juuni 2010) (pdf)
JÄÄTMED
Kehtestati uued nõuded kaevandusjäätmete käitlemise osas
19. juulil jõustusid jäätmeseaduse, maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muudatused. Muudatuste kohaselt viiakse jäätmeseadusse ja maapõueseadusse kaevandamisjäätmeid käsitlev regulatsioon. Vajadus muudatuste järele tulenes EL direktiivist 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta.
Jäätmeseadust täiendati menetluse käigus hulga muudatustega – muuhulgas täpsustati ohtlike ainete käitlemisega seotud nõudeid ja sanktsioone nende rikkumise eest; jäätmekäitlusega seotud teenuseid hakatakse tellima edaspidi riigihangete seaduse alusel; maapõueseadusesse lisati katendi definitsioon ja omaniku kaevandamisloa omaniku õigused seda kasutada jm.
Vt muudatuste teksti Riigi Teatajas
Vt sama teemat puudutavat uudist KÕKi aprillikuu uudiskirjast http://www.k6k.ee/uudiskiri/2010/aprill#jaatmed
ja põhjalikumat käsitlust märtsikuu uudiskirjast http://www.k6k.ee/uudiskiri/2010/marts#jaatmed
Kehtestati uued nõuded romusõidukite ja vanarehvide käitlemisele
9. juulil jõustus Vabariigi Valitsuse määrus „Mootorsõidukitest ja nende osadest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“. Määrusega reguleeritakse romusõidukite ja mootorsõidukite osadest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise, ringlussevõtu ning kõrvaldamise nõudeid ja korda. Määruse kohaselt peab mootorsõidukite ja nende osade tootja korraldama vähemalt kord aastas üleriigilise teabekampaania, teavitamaks inimesi sõidukites sisalduvate ohtlike ainete mõjust, nõudest neid muudest jäätmetest eraldi koguda ning romusõidukite ja kasutatud osade tagastamiskohtadest.
Seni reguleeris seda valdkonda Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2004.a. määrus nr 352 „Mootorsõidukite ja nende osade kogumise, tootjale tagastamise, taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded, kord ja sihtarvud ning rakendamise tähtajad”, ent muudatuste suure mahu tõttu kehtestati uus määrus ning tunnistati määrus nr 352 kehtetuks.
Vt määruse teksti Riigi Teatajas
Lisaks jõustus 9. juulil Vabariigi Valitsuse uus määrus „Rehvidest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord“.
Määruse eesmärk on muuta selgemaks rehvidest tekkinud jäätmete ehk vanarehvide kogumise, tootjale tagastamise, taaskasutamise ning kõrvaldamise nõudeid ja korda. Kehtivad tootjavastutuse põhimõtted jäävad samaks. Uudsena sätestatakse, et vanarehvid tuleb koguda lahus muudest jäätmetest. Määruse kohaselt peab tootja rajama vanarehvide kogumispunktid igasse Eesti maakonda, linna, alevisse ning üle 1500 elanikuga alevikku ja teavitama rehvide kasutajaid sellest, kus saab vanarehve tasuta tagastada. Samuti on tootjal kohustus korraldada vähemalt kord aastas teabekampaania, informeerimaks tarbijaid, et vanarehve tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.
Vt määruse teksti Riigi Teatajas
Vt samal teemal ka Keskkonnaministeeriumi pressiteadet
OHTLIKUD AINED
Muudeti biotsiidiseadust
9. juulil jõustusid biotsiidiseaduse muudatused, millega viiakse Eesti õigus kooskõlla direktiiviga 2009/107/EÜ. Direktiivi eesmärgiks on säilitada Euroopas biotsiidide turg, pikendades selleks direktiivis 98/8/EÜ (nn biotsiididirekiiv) ettenähtud üleminekuperioodi 4 aasta võrra, et oleks võimalik täita toimeainete läbivaatamisprogrammi. Eelnõuga täpsustatakse ka kehtiva seaduse reguleerimisala, et see oleks kõigile rakendajatele üheselt arusaadav ning täiendatakse riikliku järelevalvet teostavate asutuste järelevalvepädevust.
Vt muudatuste teksti Riigi Teatajas
Vt ka uudist KÕKi mai-juuni uudiskirjas
GMO
Euroopa Komisjon tunnistas GM-riisi LL Rice 601 erakorralised kontrollmeetmed kehtetuks
Euroopa Komisjon tunnistas 8. juuni 2010. a. otsusega kehtetuks 2006 a. otsusega nr 2006/601/EÜ kehtestatud erakorralised meetmed, millega seati ranged nõuded USAst pärit pikateralisele riisile, et vältida turustamisloata GM-riisi LL Rice 601 levimist EL-s. Meetmete kehtestamise põhjuseks 2006.a. oli asjaolu, et USAst imporditud riisist leiti geenmuundatud LL Rice 601 riisi, mille turustamine Euroopa Liidus oli aga keelatud. 2006.a. kehtestatud meetmete kohaselt võis USA-st pärit riisitooteid turule viia üksnes juhul, kui nendega on kaasas akrediteeritud labori originaalaruanne selle kohta, et partii ei sisalda geneetiliselt muundatud organismi LL Rice 601.
Uue otsuse kohaselt tuleb liikmesriikidel rangete meetmete asemel tagada asjakohasel tasemel pisteline kontroll, et veenduda GM-riisi LL Rice 601 puudumises turul. Kontrollmeetmeid nõrgendati, kuna saastatud riisi leviku tõenäosus EL riikidesse on Euroopa Komisjoni hinnangul vähenenud – USA põllumajandusministeeriumi uurimistulemuste kohaselt oli segunemine riisiga LL Rice 601 piiratud ulatusega; Ühendriikide riisiföderatsioon on võtnud vastu tegevuskava nimetatud riisi kõrvaldamiseks USA ekspordikanalitest ning 2009. a. koristatud riisisaagi kontrollimisel ei leitud LL Rice 601 sisaldavaid partiisid.
Vt Komisjoni otsust Euroopa Liidu Teatajas
GMOde keskkonda viimise seaduse muudatused Riigikogus menetlemisel
Riigikogus läbis esimese lugemise geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse (GMOVS) muutmise seadus. Eelnõu eesmärgiks on viia kehtiv seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega jakehtestada nõuded geneetiliselt muundatud põllukultuuride käitlemiseks ning tava- ja mahepõllumajanduskultuuride samaaegseks viljelemiseks (kooseksisteerimiseks). Muudatuste kohaselt integreeritakse seaduse eesmärkidesse selgemalt ka ettevaatusprintsiibi põhimõtted. Lisaks tehakse ettepanekud geenitehnoloogiakomisjoni töö tõhustamiseks jm.
Vt eelnõu teksti ja seletuskirja Riigikogu kodulehel
KALANDUS
Muudeti harrastuspüügi andmete esitamise nõudeid
21. juunil jõustusid keskkonnaministri määruse «Kalastuskaardi taotlemise ja andmise kord, kalastuskaardi vorm ning püügiõiguse eest tasumist tõendavale dokumendile kantavatele andmetele esitatavad nõuded, harrastuspüügi andmete esitamise kord ja vorm, püügiandmete esitamise tähtaeg ning harrastuspüügiõiguse eest mobiilimaksega tasumise ning tasu maksmise kontrollimise nõuded ja harrastusliku kalapüügiõiguse tasu» muudatused, mis puudutavad kalastuskaardi alusel harrastuspüügi korras püütud kala kohta esitatavaid andmeid.
Vt. muudatusi Riigi Teatajas
Vt. määruse tervikteksti Riigi Teatajas
Ajutiselt keelustati kalapüük kastmõrraga
7. juunil ja 1. juulil jõustusid keskkonnaministri31. märtsi 2010. a määruse nr 9 «Ajutised püügikitsendused Läänemeres 2010. aastal» muudatused, mille kohaselt keelatakse räime ülepüügi vältimiseks kalapüük kastmõrdadega Liivi lahes ja Läänemere rannikumeres. Piirang kehtib 2010. aasta lõpuni.
Vt muudatuste tekste Riigi Teatajas:
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13331963
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13323120
Vt määruse tervikteksti Riigi Teatajas
Vt ka keskkonnaministeeriumi pressiteadet
|
