k6k Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus



AUGUST 2012

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.

Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin, loobumiseks palume saata teade aadressile k6k@k6k.ee


Hea lugeja!


Augustikuine uudiskiri on suvisest vaikelust hoolimata päris mahukas. Et käimas ning ees on mitme olulise seaduseelnõu koostamised, kajastame alates sellest numbrist ka olulisemaid eelnõusid. Seekordses uudiskirjas leiavad kajastamist uue tööstusheite seaduse eelnõu, samuti räägime veidi looduskaitseseaduse muutmise ja metsaseaduse muutmise eelnõudest, mis kõik toovad kaasa olulisi muudatusi.

Teiseks on uudiskirjas tavapärasest rohkem uudiseid arengukavadest ja nende rakendusplaanidest. Vastu on võetud riiklik merenduspoliitika ja looduskaitse arengukava; kinnitatud on metsanduse arengukava rakendamisplaan; ehitusmaavarade arengukava rakendamisplaan on koostamisel. Laiem teema on, kuidas need kõik omavahel haakuvad ning kas neis kavandatud meetmed on piisavad – ehkki käesolevas uudiskirjas ei ole selle kohta põhjalikumat analüüsi esitatud, on see teema, millele loodame edaspidi rohkem tähelepanu pöörata.


Mõnusat suvelõpu kulgemist!

 



lühiuudised

Üldolulist

  1. Avalikustati EL eesistujariigi Küprose prioriteedid

Ökomärgis

  1. Komisjoni otsus nr 2012/448/EL

Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll

  1. Kooskõlastusringile saadeti tööstusheite seaduse eelnõu

Kliimamuutus ja energeetika

  1. Avaldati EL määrus kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta kolmandaks kauplemisperioodiks
  2. Komisjoni määrus (EL) nr 600/2012
  3. Euroopa Komisjon avalikustas eelnõu sõidukite CO2-heite sihttasemete vähendamiseks
  4. Jõustusid F-gaase puudutavad muudatused välisõhu kaitse seaduses ning uued määrused
  5. Teatud üle 500 m2 pinnaga hoonetele hakatakse nõudma energiamärgist

Looduskaitse

  1. Valitsus kiitis heaks looduskaitse arengukava aastani 2020
  2. Looduskaitseseaduse muudatusega plaanitakse muuta loodusobjektide kaitse alla võtmise korda ja tõhustatakse kallasraja regulatsiooni

Merekaitse

  1. Valitsus kiitis heaks Eesti merenduspoliitika 2012-2020

Maapõu

  1. Valminud on ehitusmaavarade arengukava rakendusplaani eelnõu

Metsandus

  1. Valitsus kiitis heaks metsanduse arengukava rakendusplaani aastateks 2012-2020
  2. Jätkub metsaseaduse muutmise eelnõu menetlus

Jäätmed

  1. Euroopa Komisjon: Eesti on jäätmekäitlust reguleerivaid õigusakte rakendanud puudulikult
  2. Jõustus uus EL direktiiv elektroonikajäätmete kohta
  3. Komisjoni määrus (EL) nr 674/2012
  4. Patarei- ja akujäätmete sihtarve hakatakse arvutama ühtse metoodika järgi

Ohtlikud ained

  1. Komisjoni määrus (EL) nr 618/2012
  2. Komisjoni määrus (EL) nr 640/2012
  3. Jõustus Seveso III direktiiv

Kiirgus

  1. Valitsus kiitis heaks kiirgusohutuse arengukava rakendusplaani 2008-2011 aruande

Kalandus

  1. Euroopa Komisjon esitas eelnõu süvamere kalade ja nende elupaikade tõhusamate kaitsemeetmete kohta

ULDOLULIST

Avalikustati EL eesistujariigi Küprose prioriteedid

Alates 1. juulist kuni 31. detsembrini on EL Nõukogu eesistujariik Küpros. Kõik EL liikmesriigid vastutavad kordamööda kuuekuulise perioodi jooksul nõukogu päevakorra ja kõigi koosolekute juhatamise eest, korraldades seadusandlike ja poliitiliste otsuste vastuvõtmist – nüüd on kord Küprose käes, kes avalikustas 10. juulil ka oma eesistumisperioodi prioriteedid.

Küprose kui eesistujariigi üks põhieesmärkidest on saavutada kokkulepe integreerituma merenduspoliitika osas, samuti on plaanis keskenduda jätkusuutliku arengu edendamisele. Vesi ja kliimamuutused on Küprosel kesksel kohal ka Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte konverentsil (oktoobris 2012) ja ÜRO kliimamuutuste konverentsil (novembris 2012). Küpros kavandab ka ise korraldada eesistujariigina kaks suurt konverentsi – laevanduse tuleviku ja jätkusuutlikkuse (oktoobris 2012) ning veepoliitika (novembris 2012) teemadel. Täiendavalt püütakse saavutada poliitiline kokkulepe maakasutuse, selle muutuste ja metsanduse tulemusena tekkiva heite seire reeglite osas ning keskkonnamõju hindamise direktiivi ja EL veekaitse kava ülevaatamise osas.

Brüsselis tegutsev keskkonnaorganisatsioon Euroopa Keskkonnabüroo (European Environmental Bureau, EEB) on avaldanud soovitusliku nimekirja uue eesistujariigi poolt käsitlemist vajavate teemade kohta. Sinna kuuluvad lisaks eelpool nimetatule ka näiteks bioloogiline mitmekesisus, kliima- ja energiapoliitika, ühine põllumajandus- ja kalanduspoliitika, GMOde ja ohtlike kemikaalide riskianalüüsi režiimi tugevdamine, keskkonnaasjades juurdepääsu edendamine õigusemõistmisele. Huvi korral saab tutvuda ka EEB koostatud analüüsiga Taani eesistumisperioodi tegevuse kohta 2012. a esimesel poolaastal.

Allikas: Asseri Instituut

Küprose kui eesistujariigi koduleht (ingl k)

EEB soovituslik nimekiri uue eesistujariigi poolt käsitletavate teemade kohta (ingl k, pdf)

EEB analüüs Taani eesistumisperioodi tegevuse kohta (ingl k, pdf)


ÖKOMÄRGIS

Komisjoni otsus nr 2012/448/EL

Komisjoni otsus nr 2012/448/EL, 12. juuli 2012, millega kehtestatakse ajalehepaberile ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid

Otsusega kehtestatakse analoogselt muude toodetega (varem nt süle- ja lauaarvutid, valgustid, koopia- ja joonestuspaber) ka ajalehepaberile ELi ökomärgise andmise kriteeriumid.


SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL

Kooskõlastusringile saadeti tööstusheite seaduse eelnõu

Keskkonnaministeerium saatis 1. augustil kooskõlastusringile uue tööstusheite seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on vähendada tööstusest pärit saastamist. Eelnõuga pannakse paika nõuded ettevõtetele teatud tööstusvaldkondades tegutsemiseks (nt suurtööstused, põletustehased, orgaaniliste lahustite käitlejad (nt keemilised puhastused, autovärvimisega tegelevad käitised) jm). Eelnõu aluseks on Euroopa Liidu direktiiv 2010/75/EL tööstusheite kohta (nn tööstusheite direktiiv), mis koondab endas kuus varasemat valdkondlikku EL direktiivi, et tegeleda tööstusheite küsimustega kompleksselt, mitte üksnes erinevate valdkondade või ainult välisõhu, vee või pinnase seisukohalt.

Ka Eestis reguleerivad tööstusettevõtetele kohalduvaid nõudeid mitmed eriseadused – peamiselt saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli seadus, ent ka välisõhu kaitse seadus, veeseadus ja jäätmeseadus. Uue eelnõuga koondatakse regulatsioon ühte seadusesse. Teatud künnisväärtustest alates on eelnõus nimetatud tegevusvaldkondades tegutsejatel kohustus taotleda keskkonnakompleksluba, ent lisaks kompleksloa taotlemise ja selle alusel tegutsejate kohustustele nähakse eelnõus ette nõuded suurte põletusseadmete, jäätmepõletustehaste ja koospõletustehaste ning orgaaniliste lahustite käitajatele, samuti titaandioksiidi kasutamisele. Kehtestatavad nõuded hõlmavad nii heite piirväärtusi kui kohustusi heite seiramisel ja meetmeid heite vähendamiseks.

Võrreldes kehtiva õigusega on suurimaks muudatuseks uued nõuded parima võimaliku tehnika kasutamiseks keskkonnakompleksloa kohustusega käitiste puhul, samuti neile sisse seatud kontrollisüsteemi nõuded ja avalikkuse suuremad võimalused komplekslubade menetluses osaleda (eelkõige senisest tõhusam loateadete avaldamise süsteem). Eelnõu alusel kehtestatakse heite piirväärtused, mis on tööstusheite direktiivist tulenevalt osalt varasemast rangemad. Seega muutuvad nõuded ettevõtetele rangemaks, tavainimese jaoks on oluline aga tööstusest tulenev saaste vähendamine.

Eelnõu kavandi koostas KÕK, ent edasi tegeleb selle avalikustamise ja täiendamisega Keskkonnaministeerium. Hetkel on THS eelnõu Eelnõude Infosüsteemis ministeeriumidevahelisel kooskõlastusringil, mis kestab kuni 17. augustini. Seejärel eelnõud täiendatakse, enne Riigikokku jõudmist peab see saama ka justiitsministeeriumi kooskõlastuse ning valitsuse heakskiidu. Uus seadus peaks jõustuma juba 7. jaanuarist 2013. a, kuna see tähtaeg on Euroopa Liidu poolt ette nähtud direktiivi 2010/75 ülevõtmiseks. Samas tulenevad eelnõust mitmete nõuete suhtes üleminekutähtajad, mistõttu ettevõtjatel on rangemate nõuete täitmiseks veel aega valmistuda.

Tööstusheite seaduse eelnõu ja seletuskiri Eelnõude infosüsteemis

Temaatilised materjalid Keskkonnaministeeriumi veebilehel

Temaatilised materjalid KÕKi veebilehel


KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA

Avaldati EL määrus kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta kolmandaks kauplemisperioodiks

12. juulil avaldati Euroopa Liidu Teatajas EL määrus nr 601/2012, mis täpsustab EL direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse reegleid. Uus määrus kehtestab kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse reeglid alates 1. jaanuarist 2013. a algavaks kauplemisperioodiks ja sellele järgnevateks kauplemisperioodideks EL kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemis. Aastast 2013 algab EL heitkogustega kauplemise kolmas 8-aastane kauplemisperiood (2013-2020).

Määrusega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Komisjoni otsus 2007/589/EÜ, mis kehtestas kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse suunised teiseks (2008–2012) kauplemisperioodiks. Küll aga kohaldatakse selle sätteid jätkuvalt enne 1. jaanuari 2013. a kogutud heitkoguste ja tegevusandmete seireks, aruandluseks ja tõendamiseks.

Uus EL määrus nr 601/2012 sätestab näiteks seiremeetodid, nõuded seirekavadele, heite arvutamise reeglid ja aastaruande sisu. Määrus jõustus 1. augustil ning seda hakatakse kohaldama alates 1. jaanuarist 2013.

EL määrus nr 601/2012 Euroopa Liidu Teatajas (pdf)

EL direktiiv 2003/87/EÜ kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta Euroopa Liidu Teatajas (pdf)

Euroopa Komisjoni otsus 2007/589/EÜ Euroopa Liidu Teatajas (pdf)


Komisjoni määrus (EL) nr 600/2012

Komisjoni määrus (EL) nr 600/2012, 21. juuni 2012, milles käsitletakse kasvuhoonegaaside heite- ja tonnkilomeetriaruannete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ

Määrus sätestab nõuded kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusprotsessis esitatatavate aruannete tõendajaile ja tõendamistoimingutele kolmandaks, 1. jaanuarist 2013. a algavaks ja järgmisteks kasvuhoonegaaside kauplemisperioodideks.


Euroopa Komisjon avalikustas eelnõu sõidukite CO2-heite sihttasemete vähendamiseks

11. juulil avalikustas Euroopa Komisjon määruse eelnõu uute sihttasemete kehtestamiseks, millega vähendataks uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite (kaubikute) süsinikdioksiidi (CO2) heidet aastaks 2020. Eelnõu ajendiks on asjaolu, et sõiduautod ja kaubikud põhjustavad ligikaudu 15% ELi CO2-heitest, kui arvestada ka kütusetoitest tekkivat heidet. Komisjoni hinnangul aitab eelnõu kaasa ELi kasvuhoonegaaside heite üldise vähendamise eesmärgi saavutamisele – võrreldes 1990. aasta tasemega tahetakse neid vähendada 2020. aastaks 20%. Lisaks aitab eelnõu muuta transpordisektori CO2-vabaks, vastavalt ELi kliimamuutuste poliitika ja transpordipoliitika valgele raamatule.

Eelnõu kohaselt muudetakse EL määruseid 443/2009 (sõiduautod) ja 510/2011 (kaubikud), milles on tootjatele kehtestatud siduvad sihttasemed, mille sõiduautod peavad saavutama 2015. aastaks ja kaubikud 2017. aastaks. Eelnõu näeb ette 2020. aastaks uute sõiduautode CO2-heite keskmise koguse vähendamist 95 grammini kilomeetri kohta. 2011. aasta CO2-heite keskmine kogus oli 135,7 grammi ning 2015. aasta kohustuslikuks sihttasemeks on kehtestatud 130 grammi. Kaubikute CO2-heite keskmist kogust vähendatakse 2020. aastaks 147 grammini kilomeetri kohta. 2010. aasta heite keskmine kogus oli 181,4 grammi, ning 2017. aasta kohustuslikuks tasemeks on kehtestatud 175 grammi.

Eelnõu esitatakse Euroopa Parlamendile ja EL Nõukogule arutamiseks, mille tulemusena otsustatakse eelnõu heakskiitmine ja vastuvõtmine.

Euroopa Komisjoni eelnõu tekst (pdf)

Euroopa Komisjoni pressiteade

Euroopa Komisjoni diskussioon eelnõu teemal (ingl k)

Euroopa Komisjoni temaatiline veebileht sõiduautode CO2-heite kohta (ingl k)

Euroopa Komisjoni temaatiline veebileht väikeste tarbesõidukite CO2-heite kohta (ingl k)


Jõustusid F-gaase puudutavad muudatused välisõhu kaitse seaduses ning uued määrused

15. juulil jõustusid välisõhu kaitse seaduse (VÕKS) jt seaduste muudatused, mille tulemusena lisati VÕKSi uued normid fluoritud kasvuhoonegaaside (F-gaaside) käitleja mõiste, käitlemisloa kohustuslikkuse, F-gaase käitlevate töötajate ja ettevõtjate sertifitseerimise F-gaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate vahendite ning käitlemistoimingute registrisse (FOKA) andmete esitamise kohustuslikkuse, F-gaaside kohase aruandluse, trahvisüsteemi jm kohta. 15. juulil jõustusid VÕKSi muudatuste tulemusena sätestatud volitusnormide alusel ka keskkonnaministri kaks määrust, mis puudutavad F-gaase.

VÕKSi muutmise ja määruste kehtestamise vajalikkus oli tingitud mitmete EL õigusaktide ülevõtmisest, mis puudutasid F-gaase või osoonikihti kahandavaid aineid. F-gaasid on osoonikihti kahandavate ainete asendajad – need ei kahanda osoonikihti, ent nende globaalse soojenemise potentsiaal on väga suur. Neid kasutatakse näiteks tööstuslikes jahutusseadmetes, kliimaseadmetes, soojuspumpades, tuletõrjesüsteemides ja tulekustutites.

Esimene määrus sätestab nõuded F-gaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise loa taotlusele ja loa andmiseks. VÕKSi muudatuste kohaselt peavad F-gaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide paigaldamise, hooldamise, teenindamise, lekkekontrolli ja F-gaasi kogumisega tegelevad ettevõtted või isikud esitama hiljemalt selle aasta 1. oktoobriks taotluse käitlemisloa saamiseks. Määruse kohaselt on juba alates 15. juulist võimalik loa taotlust esitada läbi elektrooniliselt e-Keskkonnaametis või paberil vastavalt määruse lisades 1-2 kehtestatud vormidel.

Teine määrus sätestab nõuded FOKA pidamiseks ja sinna andmete esitamiseks. VÕKSi muudatuste kohaselt peab 3 kg või enam F-gaase või osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide omanik esitama alates 1. jaanuarist 2013. a andmed nende kohta ning käitleja andmed käitlemistoimingute (nt seadme hoolduse või lekkekontrolli) kohta uude määruse alusel loodud registrisse (FOKA). Määruse kohaselt on andmete esitamine registrisse võimalik juba alates 15. juulist 2012. a. Muudatuse tulemusena vabastatakse seadme omanik või valdaja seni kehtinud F-gaase või osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmete hoolderaamatu pidamisega seotud kohustustest alates 1. jaanuarist 2013.

Välisõhu kaitse seaduse muudatuste tekst Riigi Teatajas

Välisõhu kaitse seaduse seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis (EIS)

Määruse tekst F-gaase sisaldavate vahendite käitlemisloa nõuete kohta Riigi Teatajas

Määruse seletuskiri F-gaase sisaldavate vahendite käitlemisloa nõuete kohta Eelnõude Infosüsteemis (EIS)

Määruse tekst FOKA kohta Riigi Teatajas

Määruse seletuskiri FOKA kohta Eelnõude Infosüsteemis (EIS)


Teatud üle 500 m2 pinnaga hoonetele hakatakse nõudma energiamärgist

12. juulil võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse, mis kehtestab loetelu suurte rahvahulkade kogunemisega seotud üle 500-ruutmeetrise kasuliku pinnaga sisekliima tagamisega hoonete liikidest, mille puhul on nõutav energiamärgise olemasolu.

Sisekliima tagamisega hoone on hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat. Sellistele hoonetele, mis on seotud suurte rahvahulkade kogunemisega ning on üle 500-ruutmeetrised, tuleb uue määruse kohaselt väljastada energiamärgis ehk dokument, mis kajastab energiatarbimist, näidates energiatarbimise kulu hoone kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile, valgustusele, ning võimaldab võrrelda seda teiste samaväärsete hoonete energiatarbimisega. Sellisteks hooneteks on näiteks ühiselamud, toitlustus-, büroo- ja majutushooned. Vastav kohustus tuleneb EL direktiivist 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta.

Seni kehtis energiamärgise olemasolu nõue analoogsete hoonete puhul alates 1000-ruutmeetrisest kasulikust pinnast. Künnise alandamise tulemusena rakendub energiamärgise olemasolu ja väljapanemise kohustus lisaks umbes 2000 energiamärgiseta hoonele. Määrus jõustub 9. jaanuaril 2013. a.

Määruse tekst Riigi Teatajas

Määruse seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis (EIS)


LOODUSKAITSE

Valitsus kiitis heaks looduskaitse arengukava aastani 2020

Vabariigi Valitsus kiitis 26. juulil heaks looduskaitse arengukava aastani 2020, mis paneb paika loodushoiuga seotud valdkondade olulisemad arengusuunad. Arengukavas määratletakse looduskaitse valdkondade peamised probleemid ning pannakse paika konkreetsed sihid, milleni tuleks aastaks 2020 jõuda, samuti määratletakse üldised meetmed nende sihtideni jõudmiseks. Arengukavas käsitletakse loodushariduse ja –teavitusega seotud olukorda ja eesmärke, olulisel kohal on liikide ja elupaikade kaitse ja maastike mitmekesisuse tagamine, ent puudutatakse ka loodusvarade kasutamise küsimusi ja muud inimtegevuse mõju. Eesmärgid on mõistagi suunatud praeguse olukorra paranemisele – sooviks on, et inimesed käituksid keskkonnateadlikumalt, liigid ja elupaigad oleksid paremini kaitstud ja nende seisund paremini teada, et loodusvarade ja muu inimtegevuse mõju oleks väiksem ja looduskaitse vajadustega arvestataks juba selliste tegevuste (nt tuulepargid, transpordiinfrastruktuur jmt) planeerimisel.

Arengukavas käsitletud meetmed on enamjaolt finantsilised ning organisatsioonilised – paljudes valdkondades nähakse toetusmeetmete suurendamise vajadust, samuti on olulisele kohale seatud teavitus- ja hariduslikud tegevused. Õiguslikke meetmeid mainitakse vähe, ehkki mõningaid arenguid võib ridade vahelt välja lugeda (nt merealade ruumilise planeerimise vajadus, turba kui taastumatu loodusvara kaevandamismahtude täpsustamine jm). Mitmete teemade osas on märgitud, et need „vajavad täiendavat analüüsimist“, mis võib tähendada tulevikus vastava õigusliku regulatsiooni muutmist. Sellisteks teemadeks on:

  • seniste kaitsekordade piisavuse hindamine kaitstavatel loodusobjektidel;
  • EL loodusdirektiivi alusel kaitstavate elupaigatüüpide kaitsemeetmete tõhusus;
  • rohevõrgustiku käsitlus ja toimimine;
  • keskkonnaalast infot sisaldavate andmebaaside toimimine ja liidestamise vajadus (välja on toodud, et keskkonnalubade ja erinevate keskkonda puudutavate otsuste kättesaadavust internetis on vaja lihtsustada)
  • looduskaitselistest piirangutest tuleneva maamaksu vähendamise kompenseerimise süsteem;
  • loomaliikide tekitatud kahju ennetamise ja hüvitamise süsteem.

See, milline on meetmete  rakendamise lähiaastate prioriteetsus, peaks selguma aga juba edaspidi koostatavast arengukava rakendusplaanist.

Arengukava heakskiitmise otsus Riigi Teatajas

Looduskaitse arengukava 2012-2020 Keskkonnaministeeriumi kodulehel (pdf)


Looduskaitseseaduse muudatusega plaanitakse muuta loodusobjektide kaitse alla võtmise korda ja tõhustatakse kallasraja regulatsiooni

Keskkonnaministeerium on ette valmistanud looduskaitseseaduse muutmise eelnõu, millega täiendatakse loodusobjektide kaitse alla võtmise menetlust ning tõhustatakse kallasraja regulatsiooni, samuti täpsustatakse kaitsekohustuse teatisega seonduvat; uue teemana lisatakse seadusesse hülgetoodetega kauplemist käsitlev regulatsioon.

Loodusobjektide kaitse alla võtmise menetluse sätted muudetakse eelnõuga täpsemaks ja selgemaks, teisalt teeb see kaitse alla võtmise ettepanekute vormistamise praegusest keerulisemaks (kaitse alla võtmise ettepanekule tuleb lisada ka kaart loodusobjekti asukoha ja piiriga, millele on kantud loodusväärtused, mille kaitse alla võtmist taotletakse) ning laiendab võimalusi kaitse alla võtmisest keelduda (kaitse alla võtmisest võib keelduda, kui see ei ole võimalik või otstarbekas). Suuremaid vaidlusi eelnõu sisu üle on tekitanud see, millist laadi õigusaktiga toimub kaitseala või hoiuala kaitse alla võtmine – kas otsuse või määrusega (sellest sõltub, kui intensiivselt osalisi menetlusse kaasatakse ja millised on vaidlustamise võimalused). Keskkonnaministeeriumi koostatud eelnõus on küsimus lahendatud jätkuvalt selliselt, et kaitseala või hoiuala kaitse alla võtmine toimuks Vabariigi Valitsuse määrusega. Samas on Riigikohus juba möödunud aasta maikuus leidnud, et selline regulatsioon on vastuolus põhiseadusega, ning tunnistanud LKS § 10 lõike 1 varasema analoogse sõnastuse kehtetuks (oleme Riigikohtu otsusest põhjalikumalt kirjutanud 2011. a juunikuu uudiskirjas). Kuna justiitsministeerium ei ole oma märkustes eelnõule ka eelnõus pakutud lahendusega nõus olnud, on oodata selle muutmist.

Kallasraja regulatsiooni täpsustatakse selliselt, et edaspidi tekib kinnistuomanikul põhjendatud vajaduse korral kallasraja tõkestamise võimalus (NB! see ei tähenda sulgemise võimalust – tõkestamise korral tuleb tagada kallasrajal liikujatele tõkkest üle- või läbipääs). Samuti täiendatakse LKS järelevalve sätteid selliselt, et järelevalve teostajal on võimalik edaspidi lisaks ettekirjutuste tegemisele ka sunnivahendeid rakendada. See tähendab, et näiteks kallasraja sulgemise puhul ei saa Keskkonnainspektsioon mitte ainult ettekirjutust teha ja sulgejat ühekordselt trahvida (nagu kehtivas õiguses), vaid saab esiteks määrata kinnistuomanikule sunniraha kuni 32 000 eurot või ise kallasrajalt läbipääsemiseks miskit ette võtta ning sellele tehtud kulud kinnistuomanikult sisse nõuda (asendustäitmine).

Eelnõu esitati ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile juba aprillis, praeguseks on see saanud oma kommentaarid ka justiitsministeeriumilt. Kuna justiitsministeerium ei olnud eelnõu kõigi sätetega nõus, on enne eelnõu edasist menetlemist oodata siiski veel selle sisulist muutmist. Edasi peab eelnõu saama heakskiidu valitsuselt, millele järgneb selle menetlus Riigikogus.

Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis


MEREKAITSE

Valitsus kiitis heaks Eesti merenduspoliitika 2012-2020

Vabariigi Valitsus kiitis 2. augustil heaks riikliku arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“. Arengukava eesmärgiks on edendada Eesti merendust, toetada merendusega seotud ettevõtluse arengut, parandada laevaliikluse ja muude merega seotud tegevuste ohutust ning kaitsta mere- ja rannakeskkonda ja merega seotud kultuuripärandit. Arengukavas kirjeldatakse Eesti merenduse hetkeolukorda, nähakse ette visioon ning määratletakse prioriteetsed suunad selleni jõudmiseks. Peamine tähelepanu on suunatud merenduse majanduslikele aspektidele, ent puudutatakse ka keskkonnateemat.

Merenduspoliitikas väljendatud visiooni kohaselt on Eesti merendussektor kõrge lisandväärtusega, atraktiivne ja jätkusuutlik majandussektor, mis tagab merekeskkonna säilimise ning aitab kaasa rannaäärse elukeskkonna ning eluviisi arengule.

Arengukavas esitatud prioriteetidest ja eesmärkidest puudutab keskkonda eelkõige eesmärk, et merekeskkonna seisund on paranenud (mereala keskkonnaseisund peab aastaks 2020 olema hea), selleks on meetmetena ette nähtud avaliku sektori võimekuse suurendamine – tegevusteks merekeskkonna seisundi hindamine ja seire, õlireostustõrjealase suutlikkuse suurendamine (nii ennetamise kui tagajärgede likvideerimise osas) (meede 6.1) - ning laevade ja sadamatega seotud keskkonnakoormuse vähendamine (jäätmete kogumise tõhustamine, keskkonnasõbralikumate kütuste kasutamine jm) (meede 6.2). Lisaks on ette nähtud, et merealadele peavad olema hiljemalt aastaks 2020 koostatud ruumilised planeeringud (meede 7.2).

Arengukava heakskiitmise otsus Riigi Teatajas

Arengukava eelnõu Eelnõude Infosüsteemis


MAAPÕU

Valminud on ehitusmaavarade arengukava rakendusplaani eelnõu

Keskkonnaministeerium on esitanud 24. juulil Eelnõude Infosüsteemis rahandusministeeriumile ja riigikantseleile kooskõlastamiseks ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011-2020 rakendusplaani.

Ehitusmaavarade arengukava on Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud möödunud aasta 15. märtsil, vt KÕKi uudiskirja selleteemalist uudist. Rakendusplaanis nähakse ette arengukavas paika pandud tegevuste finantseerimise maht järgmistel aastatel, arengukavaga võrreldes ei ole tegevusi/meetmeid sisuliselt täpsustatud.

Järgmiste aastate olulisemad õiguslikud arengud puudutavad maapõuealase seadusandluse täpsustamist – plaanis on ehitusmaavarade kaevandamist ja kasutamist käsitleva õiguskeskkonna analüüs, õigusaktide muutmine ja täiendamine (aastaks 2020); maapõueseaduse ja planeerimisseaduse muutmine maavara kaitse tagamiseks planeeringute kaudu (aastaks 2014); maapõueseaduse ja kaevandamisseaduse muutmine, et kõrvaldada vastuolud ja seadused ühtlustada (aastaks 2014). Samas ei ole rakendusplaanis nende tegevuste elluviimiseks eraldi finantse kavandatud. Suuremad summad on kavandatud ehitusmaavarade vajaduste hinnangu koostamiseks (280 000 eurot), avaliku arvamuse väljaselgitamiseks ehitusmaavarade kaevandamise osas (33 000 eurot) ning keskkonnatasude tõhususe analüüsi koostamiseks (45 000 eurot), samas suurusjärgus on summasid plaanitud ka kaevandamisega rikutud ja mahajäetud karjääride revisjoni ja korrastamise jaoks.

Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011-2020 rakendusplaani eelnõu


METSANDUS

Valitsus kiitis heaks metsanduse arengukava rakendusplaani aastateks 2012-2020

Vabariigi Valitsus kiitis 19. juulil heaks Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 rakendusplaani aastateks 2012-2020.

Metsanduse arengukava on Riigikogu poolt kinnitatud juba 2011. a veebruaris, vt KÕKi uudiskirja vastavateemalist uudist. Rakendusplaanis nähakse ette arengukavas paika pandud tegevuste finantseerimise maht järgmistel aastatel, arengukavaga võrreldes ei ole tegevusi/meetmeid sisuliselt täpsustatud.

Järgmiste aastate olulisemad õiguslikud muudatused puudutavad arengukava ja rakendusplaani kohaselt eelkõige seoseid looduskaitsega. Plaanitud meetmetega püütakse looduskaitsest tulenevaid piiranguid muuta paindlikumaks – plaanis on ette näha kaitsealuste objektide piiranguvööndis senisest paindlikumad võimalused metsa majandamiseks, samuti võimaldada kuivendussüsteemide taastamist ja rekonstrueerimist kohtades, kus see ei ohusta kaitstavate alade loodusväärtuste säilimist, võimaldada surnud puidu ja puidujäätmete jätmist raielankidele jm. Samuti on plaanis vääriselupaiga mõiste ülevaatamine (sh pindala ja paiknemine) ja kaitsekontseptsiooni muutmine, et tagada „vabatahtliku keskkonnakaitse kuluefektiivsus“ (selle mõiste tähendus ei ilmne paraku ei arengukavast ega rakendusplaanist).

Rakendusplaani heakskiitmise otsus Riigi Teatajas

Rakendusplaan Keskkonnaministeeriumi veebilehel (pdf)

Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 (pdf)


Jätkub metsaseaduse muutmise eelnõu menetlus

Suvel on ministeeriumidevahelisel kooskõlastusringil käinud metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis praeguseks on saadetud kooskõlastamiseks justiitsministeeriumile. Eelnõuga tehakse metsaseaduses hulgaliselt muudatusi, millest paljudega soovitakse lihtsalt kõrvaldada kehtiva seaduse sõnastuslikke ebatäpsusi, ent mitmed on ka sisuliselt olulised. Muudatuste näol on tegemist metsanduse arengukavas ettenähtud meetmete (millest räägib veidi ka eelmine uudis) realiseerimisega. Muudatused on eelnõu seletuskirja kohaselt suunatud „metsamaa tootmispotentsiaali jätkusuutlikumale kasutamisele“ ning nende ajendiks on esitatud asjaolu, et Eestis raiutakse puitu alla 2/3 optimaalsest raiemahust. Seega on muudatused suunatud raiemahtude suurendamisele (eelnõus kasutatakse küll väljendit „püsiv puiduvoog“).

Kuna muudatused on mahukad ja valdkonnaspetsiifilised, ei ole siinkohal võimalik neist ammendavat ülevaadet anda. Keskkonnakaitselisest aspektist väärivad märkimist plaanid kaotada piirangud lageraielankide laiusele ning asendada metsateatise kohustus teatud juhtudel metsaregistrisse raieplaani esitamisega (juhul, kui on koostatud metsamajandamiskava). Elu tehakse lihtsamaks väikeomanikel, kellel lubatakse mh edaspidi raiuda metsast aastas kuni 20 tihumeetrit puitu ilma metsateatiseta. Eelnõu seletuskirjas leitakse, et kuna keskkonnajärelevalve metsades on tõhustunud, rikkumiste arv vähenenud ning metsade seisundi kohta on parem ülevaade, siis on nõuete leevendamine võimalik. 

Justiitsministeeriumile  on eelnõu suhtes arvamuse avaldamiseks antud aega 6. septembrini; kooskõlastusringide läbimise järel peab eelnõu saama veel valitsuse heakskiidu ning läbima Riigikogu menetluse.

Metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu Eelnõude Infosüsteemis


JÄÄTMED

Euroopa Komisjon: Eesti on jäätmekäitlust reguleerivaid õigusakte rakendanud puudulikult

Augusti alguses avalikustati Euroopa Komisjoni aruanne EL liikmesriikide olmejäätmekäitluse kohta. Aruandes reastati 18 kriteeriumi järgi 27 liikmesriiki, Eesti jagas Slovakkiaga 18.–19. kohta. Komisjoni hinnangul näitab see, et Eesti on jäätmekäitlust reguleerivaid õigusakte rakendanud puudulikult.

Aruandes tuuakse välja Eesti probleemid seoses jäätmetekke vältimise meetmete, olmejäätmete taaskasutuse, kõrvaldamise ja ringlussevõtu ning jäätmekogumisteenustega. Samuti tuuakse välja mitmeid puudusi nii seoses üleriigilise kui kohalike jäätmekavade sisuga – näiteks jäätmetekke vältimise, olmejäätmete tekke ja käitlemise prognooside puudumise osas, samuti Eestile heidetakse ette, et kavades ei ole olmejäätmete tekke ja käitlemise andmed esitatud piisavalt detailselt. Aruandes on tasemelt keskmiseks hinnatud rikkumiste ja kohtuasjade arvu. Samas on Eestis tegutsevad tavajäätmete prügilad kooskõlas prügila direktiivi nõuetega.

Järgnevalt koostab Komisjon selle aruande alusel tegevuskavad kümne kõige mahajäänuma liikmesriigi, sh Eesti jaoks. Neid arutatakse riikide valitsustega kahepoolsetel seminaridel sel sügisel. Tegevuskavadega levitatakse parimaid tavasid ja neis esitatakse individuaalselt väljatöötatud soovitused, kuidas parandada jäätmekäitlust, kasutades selleks õiguslikke, halduslikke ja majanduslikke hoobasid ning ELi struktuurifonde. Keskkonnaministeeriumil on hea võimalus pöörata Komisjoni viidatud puuduste kõrvaldamisele tähelepanu juba käimasoleva uue riikliku jäätmekava (2014-2020) koostamise käigus.

Euroopa Komisjoni pressiteade

Euroopa Komisjoni aruanne (ingl k, pdf)


Jõustus uus EL direktiiv elektroonikajäätmete kohta

13. augustil jõustus uus EL direktiiv 2012/19/EL elektroonikajäätmete kohta, mis sätestab elektroonikajäätmete (elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete, elektroonikaromude) kogumise ja töötlemise täiustatud eeskirjad. Tegemist on hetkel kehtiva elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiivi (EL direktiiv 2002/96/EÜ) uuestisõnastamisega, millesse Euroopa Parlament ja Nõukogu on teinud endapoolsed muudatused ning uue direktiivina vastu võtnud. Kehtiv direktiiv näeb ette kogumissüsteemide loomist, mille tulemusena tarbijad saavad oma elektroonikaseadmete jäätmed tasuta ära anda. Eesmärk on vältida kahju inimeste tervisele ja keskkonnale, mida võiksid põhjustada sellistes jäätmetes sisalduvad ained, ning suurendada nende toodete ja materjalide ringlussevõttu ja taaskasutust.

Uus direktiiv annab liikmesriikidele tõhusamad vahendid jäätmete ebaseadusliku ekspordiga võitlemiseks – kasutatud seadmete eksportijaid kohustatakse katsetama, kas seadmed töötavad või mitte ning esitama dokumendid kahtlaste saadetiste kohta. Euroopa Komisjoni hinnangul takistab see edaspidi ELi jäätmekäitluseeskirjadest möödahiilimist, maskeerides jäätmed kasutatud seadmeteks ja seega lubatud saadetiseks. Uue direktiiviga ühtlustatakse ka riikide registreerimis- ja aruandmiskohustusi, mh nõudeid liikmesriikide elektroonikajäätmetootjate registritele. Uue direktiivi eesmärk on koguda eraldi 85% tekkivatest elektroonikajäätmetest ehk ligikaudu 10 miljonit tonni aastal 2020, s.o 20 kg elaniku kohta. Praegune ELi kogumiseesmärk on 4 kg selliseid jäätmeid elaniku kohta ehk ligikaudu 2 miljonit tonni aastas, kuid igal aastal tekib ELis neid jäätmeid ligikaudu 10 miljonit tonni.

EL liikmesriigid peavad uue direktiivi siseriiklikku õigusesse üle võtma 14. veebruariks 2014. Pärast 2016. aastat tuleb koguda riigis müüdud elektri- ja elektroonikaseadmete kogusest kokku 45%. Pärast 2018. aastat laiendatakse direktiivi reguleerimisala kõikidele elektri- ja elektroonikaseadmetele. Pärast 2019. aastat tõstetakse kogumiseesmärk 65%-ni müüdud elektri- ja elektroonikaseadmetest või siis 85%-ni kõigist sellistest jäätmetest.

Euroopa Komisjoni pressiteade

EL direktiivi 2012/19/EL tekst Euroopa Liidu Teatajas


Komisjoni määrus (EL) nr 674/2012

Komisjoni määrus (EL) nr 674/2012, 23. juuli 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1418/2007, mis käsitleb teatavate jäätmete väljavedu taaskasutamise eesmärgil teatavatesse OECD-välistesse riikidesse

Määrusega muudetakse teatud OECD-välistesse riikidesse taaskasutamiseks veetavate jäätmeliikide loetelu.


Patarei- ja akujäätmete sihtarve hakatakse arvutama ühtse metoodika järgi

2. augustil võttis keskkonnaminister vastu patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumise määruse muudatused. Määruse muutmine on tingitud patarei ja aku jäätmeid käsitleva EL direktiivi 2006/66/EÜ lõplikust ülevõtmisest ja EL määrusest (EL) nr 493/2012 lähtuvalt. Muudetud määrusesse lisati uue nõudena jäätmekäitlejatele kohustus arvutada ringlussevõtu sihtarvud vastavalt EL määruses nr 493/2012 sätestatud metoodikale ja esitada probleemtooteregistrile andmed eelmise kalendriaasta sihtarvude saavutamise kohta. Ringlussevõtu sihtarvud näitavad, kui palju aasta jooksul turule lastud patareisid ja akusid tuleb jäätmetena koguda ning ringlusse võtta.

Määruse muudatuste kohaselt tuleb jäätmekäitlejal 2015. aastal esitada esimene aruanne 2014. aasta kohta. Täiendavalt täpsustatakse, et ringlussevõtu sihtarv arvutatakse vastavalt EL määruses toodud metoodikale ning et sihtarvude saavutamise hindamisel loetakse jäätmed tegelikult ringlusse võetuks alles siis, kui need on üle antud lõppkäitlejale, kes valmistab neist uue toote. Seni puudus ühtne sihtarvude arvutamise metoodika.

Määrus sisaldab ka muid muudatusi, nt muudetakse mõningaid mõisteid, samuti ei ole muudatuste kohaselt turustaja enam kohustatud oma müügikohas vastu võtma oluliselt saastunud või lekkivat mootorsõiduki patareid või akut. Sel juhul tuleb see patarei või aku viia lähimasse jäätmekäitluskohta, et saastunud või lekkiva patarei või aku vastuvõtmisel, hoidmisel ja edasisele käitlemisele suunamisel vältida keskkonna saastamist või ohtu inimese tervisele. Määrus jõustus 10. augustil.

Määruse muudatuste tekst Riigi Teatajas

Muudetud määruse terviktekst Riigi Teatajas

Määruse muutmise seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis (EIS)

EL direktiiv 2006/66/EÜ Euroopa Liidu Teatajas (ingl k, pdf)

EL määrus nr 493/2012 Euroopa Liidu Teatajas (ingl k, pdf)


OHTLIKUD AINED

Komisjoni määrus (EL) nr 618/2012

Komisjoni määrus (EL) nr 618/2012, 10. juuli 2012, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist

Määrusega ajakohastatakse teatud ohtlike ainete ühtset klassifikatsiooni ning lisatakse uute ainete klassifikatsioon.


Komisjoni määrus (EL) nr 640/2012

Komisjoni määrus (EL) nr 640/2012, 6. juuli 2012, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil määrust (EÜ) nr 440/2008, millega kehtestatakse katsemeetodid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)

Määruses selgitatakse alternatiivseid katsemeetodeid, et vähendada katsetes kasutatavate loomade arvu.


Jõustus Seveso III direktiiv

13. augustil jõustus juulis vastu võetud uus EL direktiiv 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta (nn Seveso III). Nn Seveso-direktiivid on peamisteks EL õigusaktideks, mis kohustavad ettevõtjaid võtma ettevaatusabinõusid suurõnnetuste vältimiseks, nt koostama ohutusaruande, teavitama pädevaid asutusi ja kohalikke elanikke ohutusmeetmetest ning õnnetuse korral käitumise juhistest jms. Kajastasime Seveso III direktiivi sisu lähemalt ka KÕKi 2012. a aprillikuu uudiskirjas.

Uues direktiivis nähakse ette ELi riikide kodanike parem teavitamine nende naabruses asuvate tööstusettevõtetega seotud suurõnnetuse ohust. Muus osas on uue direktiivi näol tegemist nn Seveso II direktiiv tehnilise ajakohastamisega. Seveso II direktiiv tunnistatakse uue direktiiviga kehtetuks. Direktiiviga kohustatakse liikmesriike koostama hädaolukorra lahendamise kavad selliseid tööstuskäitiseid ümbritsevate alade jaoks, milles on väga suures koguses ohtlikke aineid.

Liikmesriigid peavad hakkama uusi eeskirju kohaldama alates 1. juunist 2015.

Euroopa Komisjoni pressiteade

EL direktiiv 2012/18/EL tekst (Seveso III) Euroopa Liidu Teatajas (pdf)

EL direktiiv 96/82/EÜ tekst (Seveso II) (tunnistatakse kehtetuks) Euroopa Liidu Teatajas (pdf)

KÕKi 2012. a aprillikuu uudiskirja uudis Seveso III direktiivi teemal


KIIRGUS

Valitsus kiitis heaks kiirgusohutuse arengukava rakendusplaani 2008-2011 aruande

2. augustil kiitis Vabariigi Valitsus heaks aruande „Kiirgusohutuse riikliku arengukava (KORAK) 2008–2017“ rakendusplaani 2008–2011 täitmise kohta. Arengukavas määratakse kiirguskaitse arengu eesmärgid aastani 2017 ning nende saavutamiseks kavandatavad meetmed ja tegevussuunad. Rakendusplaan täpsustab KORAKi eesmärkide elluviimiseks vajalikke meetmeid, nende tulemusi ja vajaminevaid ressursse. Aruandes hinnatakse rakendusplaani alusel KORAK eesmärkide saavutamist ja tulemuslikkust.

Aruande kohaselt on suurimad arengud aastatel 2008-2011 toimunud kiirgushädaolukordadele reageerimiseks valmisoleku tagamisel. Vastu on võetud hädaolukorra seadus, kinnitatud kiirgushädaolukorra lahendamise plaan, täpsustatud asutuste ülesanded hädaolukorra lahendamisel ning viidud läbi mitu õppust. Täiendavalt on kiirgusseaduses arengukava eesmärkidest lähtuvalt tehtud mitmeid muudatusi kiirgushädaolukordade, radioaktiivsete jäätmete käitlemise paremaks reguleerimiseks ja finantstagatiste süsteemi loomiseks, samuti on lihtsustunud kiirgustegevuslubade väljaandmine ja paranenud koostöö kiirgusalase järelvalve korraldamises. Aruande kohaselt on põhjalikke täiendusi nii õigusaktidesse kui strateegilistesse dokumentidesse oodata alates 2016. aastast, mil tuleb üle võtta hetkel veel eelnõu kujul olev EL direktiiv, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks kiirgusega kokkupuutest tulenevate ohtude eest, ning mis muuhulgas käsitleb ka radooni.

„Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008–2017“ rakendusplaani 2008–2011 aruande tekst  Vabariigi Valitsuse kodulehel (pdf)

Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008–2017 tekst Vabariigi Valitsuse kodulehel (pdf)


KALANDUS

Euroopa Komisjon esitas eelnõu süvamere kalade ja nende elupaikade tõhusamate kaitsemeetmete kohta

Euroopa Komisjon on koostanud eelnõu uue EL määruse kehtestamiseks, millega tõhustataks Kirde-Atlandi süvamere kalade ja nende elupaikade kaitsemeetmeid. Komisjoni teatel on süvamere ökosüsteemid ja neis elutsevad liigid ohustatud eelkõige inimtegevuse tõttu.

Määruse eelnõuga soovitakse tõhustada litsentsisüsteemi ning järkjärguliselt lõpetada selliste püügivahendite (põhjatraalid ja ankurdatud ujuvvõrgud) kasutamine, mis tekitavad ohustatud süvamere ökosüsteemile suurt kahju. Põhjatraalimisel lihtsalt veetakse püügivahendit mööda ookeanipõhja, mis tähendabki sellele ette jäänud paikade kahjustamist ning nn soovimatu püügi (kaaspüügi) suurt osakaalu (massist 20-40% või rohkemgi). Komisjon teeb ettepaneku lõpetada aegamööda selliste püügivahenditega püüdmiseks litsentside väljaandmise ning minna üle selektiivsematele püügivõtetele.

Süvamereliike püütakse Atlandi ookeanis väljaspool mandrilavade peamisi püügipiirkondi kuni 4000 m sügavuses, nende liikide elupaigad on suuresti teadmata. Minevikus on süvamerepüük olnud suures osas reguleerimata ning see on Komisjoni teatel kalavarudele selgelt negatiivset mõju avaldanud. Alates 2003. aastast kehtestab EL piiranguid püütava kalakoguse, püügiloaga laevade arvu ning süvamere püügiks lubatud merepäevade (st püügikoormus) arvu suhtes).

Allikas: Euroopa Komisjon

Komisjoni määruse eelnõu (pdf, ingl k)