Keskkonnaõiguse uudiskirja toob teieni Keskkonnaõiguse Keskus

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus August 2013
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Aleksandri 8, 51004 Tartu | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Riigikogu menetluses olevad eelnõud

Riigikogu on veel suvepuhkusel, ent enne sügisest istungiperioodi algust on mõistlik üle vaadata, millised eelnõud menetlusjärge ootavad.

Loe lähemalt

KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIÕK): enne kaebuse esitamist EIÕK-le seoses elukeskkonna halvenemisega tuleb vastav kahjunõue esitada siseriiklikule kohtule (29179/06)

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIÕK) tegi 19. märtsil 2013. a otsuse kohtuasjas nr 29179/06, milles käsitles EIÕK-sse kaebuse esitamise võimalusi seoses elukeskkonna halvenemisega. Kohtuasi puudutas Poola elanike Mirosława ja Janusz Pawlaki kaebust müra, õhusaaste ja muude häiringute (nt vibratsioon) tõttu, mis olid tingitud nende kodu kõrvale ebaseaduslikult rajatud ärikeskuse töötamisest. Nimelt lubas kohalik linnavõim planeerida ja rajada ärikeskust alale, mis kohaliku arengukava järgi oli rohealana reserveeritud. Kaebajad vaidlustasid planeeringu ja ehitusloa otsused siseriiklikus kohtus, ent ei palunud hüvitada neile tekitatud kahju. Pärast edutut kohtumenetlust Poolas pöördusid kaebajad Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIK) artikli 8 (era- ja perekonnaelu puutumatus) alusel EIÕK-sse. Nimelt on EIÕK praktikas leitud, et keskkonna saastamine ja hävitamine hõlmavad tihtipeale ka inimõiguste rikkumist läbi artikli 8 rikkumise.

Antud asjas leidis EIÕK, et kaebajad ei kasutanud kõiki õiguskaitsemeetmeid enda õiguste kaitsmiseks. Nimelt võib EIÕK juhtumit läbi vaadata ainult pärast seda, kui kõik siseriiklikud võimalused õiguste kaitseks on ammendatud (EIK artikkel 35 lg 1). Kohtu sõnul ei olnud kaebajad kasutanud võimalust pöörduda kahju hüvitamise nõudega siseriiklikkusse kohtusse. Kaebajate hinnangul ei oleks sellisel nõudel olnud eduväljavaadet (nt 10 aasta jooksul oli toimunud mitmeid muudatusi nii maaomanike kui hoone valdajate seas, mistõttu oleks olnud keeruline leida vastutavat isikut), ent nad ei veennud selles kohut. Seetõttu lükkas EIÕK kaebuse tagasi.

Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus asjas nr 29179/06, Mirosława and Janusz Pawlak v Poland




ÖKOMÄRGIS

Euroopa Komisjoni 26. novembri 2009. aasta otsuse 2010/18/EÜ (millega kehtestatakse puitpõrandakatetele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid) parandus 

Parandus puudutab nõudeid, millele põrandakatted peavad vastama selleks, et neile omistataks (mittekohustuslik) EL ökomärgis kooskõlas EL määrusega nr 66/2010.

Otsuse 2010/18/EÜ konsolideeritud versioon




RUUMILINE PLANEERIMINE

Õiguskantsler: KOV ei saa üldplaneeringus määrata detailplaneeringute kehtivuse tähtaega

10. juulil tegi õiguskantsler Paikuse vallale ametliku soovituse muuta valla üldplaneeringu seletuskirja punkti 4.4, kuna see on vastuolus põhiseaduse ning teiste seadustega. Paikuse valla 2009. a kehtestatud üldplaneeringu seletuskirja punkt 4.4. kohaselt kehtivad vallas kehtestatud detailplaneeringud 7 aastat alates kehtestamisest. Kui selle aja jooksul ei alustata ehitusloa menetlust, kaotab detailplaneering oma kehtivuse.

Õiguskantsler leidis, et üldplaneeringuga detailplaneeringutele kehtivuse tähtaja seadmine on õigusvastane. Selline säte piirab isikute põhiõigust – õigust omandile, mistõttu on piirangu õiguspäraseks seadmiseks vajalik seadusest tulenev volitusnorm. Planeerimisseadus ning kohaliku omavalitsuse korralduse seadus aga sellist volitusnormi ei sisalda. Seetõttu ei ole KOVil õigust piirata üldplaneeringuga detailplaneeringute kehtivusaega. Samas on üksikjuhtumil siiski võimalik varasemaid detailplaneeringuid revideerida, algatades uue detailplaneeringu.

Õiguskantsleri soovitus (pdf)




KLIIMAMUUTUS

Riigi Teatajas avaldati kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi muudatused

Riigi Teatajas avaldati ning 1. augustist jõustusid välisõhu kaitse seaduse muudatused, mis peaasjalikult puudutavad muudatusi kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise regulatsioonis seoses 2013. aastast alanud uue kauplemisperioodiga (nt enampakkumisel saastekvootide müümisest saadud tulu kasutamise reeglite täpsustamine). Kajastasime eelnõu sisu lähemalt KÕKi 2013. a maikuu uudiskirjas ja  KÕKi 2013. a jaanuarikuu uudiskirjas.

Eelnõu menetlemisel Riigikogus on keeleliste muudatuste kõrval täpsustatud, milliste keskkonnakaitseliste eesmärkide rahastamiseks vähemalt 50% enampakkumisel saadud tulust kasutatakse – eelnõu täienduste kohaselt hõlmavad taastuvenergeetika tehnoloogilised lahendused, mille väljaarendamiseks vastavat tulu kasutatakse, muuhulgas ka taastuvenergia väikelahendusi (väiketuulikud, päikesepaneelid ja –kollektorid, jne).

VÕKS muutmise seadus Riigi Teatajas


Määrusega muudetakse tasuta eraldatud saastekvootide kasutamise korra rikkumiste tagajärgi 

12. juulil avaldati Riigi Teatajas keskkonnaministri määruse nr 53 „Elektri tootmise eest perioodil 2013–2019 tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kasutamise tingimused ja kord” muudatused. Muudatused puudutavad tasuta eraldatud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute (LHÜ, nn saastekvoodid) kasutamise tingimuste ja korra rikkumise tagajärgi. Muudetav määrus puudutab EL kasvuhoonegaaside kvootidega kauplemise süsteemi alates aastast 2013 ning võtab üle seda reguleeriva EL direktiivi 2009/29/EÜ).

Nõuete rikkuja ei saa edaspidi tasuta saadud LHÜsid tagasi kanda, vaid peab nende väärtuse kinni maksma

 

EL direktiivi ja muudetava määruse kohaselt võib Eesti riik eraldada üleminekuperioodil (2013–2019) elektritootjatele erandkorras tasuta LHÜsid vastutasuks nendepoolsete investeeringute eest, mis vähendavad tulevikus kasvuhoonegaaside heidet. Kajastasime määruse sisu lähemalt KÕKi 2011. a septembrikuu uudiskirjas. Eesti riik esitas LHÜde eraldamise õiguse saamiseks 30. septembriks 2011. a Euroopa Komisjonile investeeringute riikliku kava, mis koostati käitajate esitatud taotlustes toodud investeeringute põhjal (nt Eesti Energia uute põlevkivi ja biomassi koospõletatavate plokkide ehitus Balti ja Eesti Elektrijaamas ning Iru Elektrijaamas). Vastava kava kohta loe lähemalt KÕKi 2013. a märtsikuu uudiskirjast.  

Määruse esialgses versioonis oli ette nähtud, et kui käitaja ei täida tasuta eraldatud LHÜ-de kasutamise tingimusi ega korda, mille tagajärjel ei viida investeeringute kavas toodud investeeringut õigeaegselt ellu, kannab käitaja talle tasuta eraldatud LHÜ-d riigi arvelduskontole tagasi. Samas ei oldud arvestatud asjaoluga, et EL saastekvootide kauplemise süsteemis ei ole nähtud ette võimalust juba loodud ühikut tagasi võtta või kustutada. Seetõttu nähakse määruse muudatustega ette, et sellises olukorras tuleb käitajal hoopis tasuda talle eraldatud LHÜ-de rahaline väärtus ja maksta sellelt intressi. LHÜ-de rahaline väärtus on fikseeritud Vabariigi Valitsuse korralduses nr 99. LHÜ-de rahaline väärtus on 2013.–2014. aastal eraldatud LHÜ eest 14,5 eurot, 2015.–2020. aasta kohta eraldatud LHÜ eest 20 eurot.

Keskkonnaministri määruse nr 53 muudatused Riigi Teatajas

Muudatuste eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis


Määrusega muudetakse kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikutega kauplemise korda

25. juulil avaldati Riigi Teatajas keskkonnaministri määruse nr 55 „Kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikutega kauplemise kord“ muudatused, mille peamiseks eesmärgiks on võtta Eesti õigusesse üle EL direktiivi 2009/29/EÜ artikli 1 punkt 13. EL direktiivi sätte kohaselt ei tohi riik eraldada tasuta lubatud heitkoguse ühikuid (LHÜ, nn saastekvoote) käitajale, kelle lisamisest elektri tootmise eest perioodil 2013–2019 tasuta eraldatavate LHÜde eest tehtavate investeeringute riikliku kavasse Euroopa Komisjon on keeldunud. Samuti ei tohi tasuta saastekvoote eraldada käitajatele, kellel oli küll õigus saada tasuta saastekvoote vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele 2011/278/EL, ent kelle käitise võimsus on pärast 2011. a 30. juunit oluliselt muutunud ning Euroopa Komisjon pole tasuta kvootide jätkuvat eraldamist heaks kiitnud. Eelnõu seletuskirja kohaselt pole Eestis sellist olukorda veel tekkinud.

Muudatused puudutavad eelkõige aruandlust

Teise suurema muudatusena kehtestati tasuta LHÜsid saanud käitajatele kohustus esitada Keskkonnaministeeriumile iga aasta 31. detsembriks kogu teave käitise võimsuse, tootmistaseme ja tegevuse kavandatavaid või ellu viidud muudatuste kohta. See info tuleb esitada ka kasvuhoonegaaside heitkoguse iga-aastases aruandes. Nõue tuleneb Euroopa Komisjoni otsuse 2011/278/EL artikli 24 punktist 1.

Veel ühe olulisema muudatusena tuleb käitajatel hakata esitama seirekava uuel vormil. Kauplemise perioodil 2008–2012 ei eksisteerinud seirekavadele konkreetset vormi. Lisaks tehti määruses mitmeid muid sisulisi muudatusi ja täiendusi (need puudutavad näiteks heitkoguse luba ja kasvuhoonegaaside heitkoguse tõendamist). Muudatused jõustusid 1. augustil 2013. a.

Keskkonnaministri määruse nr 55 „Kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikutega kauplemise kord“ muudatused Riigi Teatajas

Muudatuste eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis




ENERGEETIKA

Koostamisel on uus energiamajanduse arengukava

8. augustil kiitis Vabariigi Valitsus heaks „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ koostamise ettepaneku. Energiamajanduse arengukava kujutab endast strateegilist dokumenti, milles kirjeldatakse Eesti energiapoliitika võimalikke arengusuundi aastani 2030 koos perspektiiviga kuni aastani 2050. Uus arengukava asendaks järgmised hetkel kehtivad dokumendid: Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020; Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018; Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007-2013 ja Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013. Lisaks määratletaks lähtekohad taastuvenergia ja energiasäästu tegevuskavadele ja hoonete renoveerimise kavale.

Arengukavas soovitakse arvestada muutunud olukorraga energiasektoris ning valida Eestile sobivaim energiavarustuse stsenaarium

Arengukava koostamise vajadus tuleneb energiasektoris toimunud globaalsetest muutustest (nt kildagaasi kasutuselevõtt ja sellega seotud teiste fossiilsete kütuste hinnamuutused, globaalsete energiapoliitikate muutumine ning vajadus senisest enam keskenduda energiasäästumeetmete rakendamisele). Samuti ei anna hetkel kehtiv Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 selle lühiajalisuse tõttu (koostamise hetkel 12 aastaks) energiasektorile vajalikku kindlust pikaajaliste ning kapitalimahukate investeeringute planeerimiseks ja elluviimiseks. Arengukavaga soovitakse valida Eestile optimaalseim energiavarustuse stsenaarium. See plaanitakse valida viie peamise hindamiskriteeriumi alusel: mõju energiajulgeolekule, mõju looduskeskkonnale (CO2 jalajälg), mõju inimeste tervisele (tervishoiukulutused ja varasest suremusest tulenev majanduskahju), mõju ressursikasutuse efektiivsusele (kg/EURSKT) ja mõju majanduse energiamahukusele (energiakulutuste osakaal SKT-st).

Vastutavaks ministeeriumiks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), ent arengukava koostamises osalevad ka teised ministeeriumid ning kaasatakse huvitatud avalikkuse esindajaid. Samuti saab avalikkus kaasa rääkida arengukava keskkonnamõju strateegilises hindamises. Arengukava koos rakendusplaaniga plaanitakse MKM poolt Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks esitada 2014. a novembris.

Arengukava koostamise ettepaneku eelnõu ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis

Vabariigi Valitsuse pressiteade


Vedelkütuste nõuete määrust täiendati nõuetega biokütusele

30. juulil avaldati Riigi Teatajas majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 16 „Nõuded vedelkütusele“ muudatused, mille põhiliseks eesmärgiks on sisustada biokütuse mõiste, mida tuleks kasutada vedelkütuste turul kaubeldavate toodete suhtes. Eesmärgiks on võtta Eesti õigusesse üle EL direktiivi 2009/28/EÜ (taastuvenergia direktiiv) mõningad biokütuseid puudutavad sätted, mille osas Euroopa Komisjon algatas 30. mail 2013. a rikkumismenetluse, leides et need ei ole Eesti õigusaktidesse üle võetud.

Ehkki biokütuse mõistet sisustab ka keskkonnaministri määrus nr 45 “Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika“, rakendatakse taastuvenergia direktiivi alusel biokütusele mitmeid teisi nõudeid (näiteks biokütuste tarneahela auditeerimine ning jagatava informatsiooni sisu). Nende nõuete kehtestamine oligi muudatuste peamiseks sisuks. Samuti selgitatakse muudatustega, millist toodet võib lugeda biokütuseks ning milliste toodete puhul ei ole biokütuse mõiste kasutamine asjakohane. Biokütuse suhtes kohaldatavad nõuded kehtivad EL-s toodetud ja EL-i imporditud biokütuse ja lähtematerjalide suhtes. Lisaks defineeritakse mõned seni kasutamata mõisted – tarneahel ja massibilansi süsteem.

Uued nõuded ja mõisted jõustusid 2. augustil.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 16 „Nõuded vedelkütusele“ muudatused Riigi Teatajas

Muudatuste eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis


Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 666/2013, 8. juuli 2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tolmuimejate ökodisaini nõuetega

Uus EL määrus sätestab nõuded, millele tolmuimejad peavad edaspidi vastama, et neid saaks Euroopa Liidus turustada. Peamiseks eesmärgiks on vähendada tolmuimejate elektritarbimist, mis oli 2005. a 18 TWh aastas ning ilma täiendavate nõuete rakendamiseta võiks aastaks 2020 tõusta 34 TWh-ni.




LOODUSKAITSE

Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 750/2013, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel

Määrusega muudeti loetelusid looma- ja taimeliikidest, mille kaitseks on nendega kauplemine kas keelatud või piiratud vastavalt rahvusvahelisele ohustatud liikidega kauplemise konventsioonile (CITES). Muudatused tulenevad 2013. a  märtsis Bangokis vastu võetud muudatustest CITES konventsiooni liidetes.




VESI

Oluliste veemajandusprobleemide ülevaade avalikul väljapanekul

Keskkonnaministeerium (KKM) teatel toimub alates 15. juulist oluliste veemajandusprobleemide ülevaate avalik väljapanek. Tegemist on osaga veemajanduskavade ajakohastamise protsessist – uued veemajanduskavad peavad valmima aastaks 2015. Praegused veemajanduskavad, mis sisaldavad ülevaateid erinevate vesikondade – Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikonna – kohta, on kehtestatud 2010. a aprillis. Vastavalt EL vee raamdirektiivile koostatakse ja kehtestatakse veemajanduskavad iga kuue aasta järel.

Ülevaated on avaliku väljapanekul kuni 14. jaanuarini 2014, selle ajani saavad huvilised oma seisukohti esitada

KKM poolt praegu välja pandud oluliste veemajandusprobleemide ülevaade põhineb KKM teatel eelnevalt tehtud uuringutel vesikonna tunnuste, vesikeskkonnas avalduvate koormuste ja veekasutusega seotud majanduslike aspektide kohta. Ülevaates näidatakse mh ära veekogumid, kus avalduv koormus võib seada ohtu keskkonnaeesmärkide saavutamise aastal 2021.

Ülevaate väljapanek kestab kuni 14. jaanuarini 2014 ning selle käigus on kõigil võimalik dokumentidega tutvuda ja neile seisukohti esitada. Lisaks plaanib KKM korraldada dokumentide arutamiseks 2013. a oktoobris kolm avalikku arutelu.

Välja pandud dokumendid on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi kodulehel.

Keskkonnaministeeriumi kodulehe veemajanduskavade teemaline alarubriik ja materjalid

Veemajanduskavade koostamise üldine ajagraafik (pdf)




MAAPÕU

Euroopa Kohus: süsivesinike geoloogilisele luurele, uurimisele ja tootmisele tuleb tagada juurdepääs kõigile EL liikmesriikide huvitatud isikutele (C-569/10)

Euroopa Kohus tegi 27. juunil otsuse kohtuasjas nr C-569/10, milles käsitles ettevõtete diskrimineerimise küsimust süsivesinike (nt fossiilkütuste) geoloogilisele luurele, uurimisele ja tootmisele juurdepääsu tagamisel ning nende teostamisel. Kohtuasi puudutas Euroopa Komisjoni poolt algatatud rikkumismenetlust Poola riigi vastu, kuna leidis, et Poola geoloogiliste tööde ja kaevandamisseadus ei ole kooskõlas EL direktiiviga 94/22/EÜ (süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta). Direktiivi kohaselt tuleb tagada kõigile huvitatud isikutele juurdepääs tegevustele, mis on seotud süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmisega. Selleks tuleb lubade väljaandmisel viia läbi menetlus, milles taotluste esitamise kriteeriumid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa Kohtu otsus mõjutab eelkõige Poola ettevõtetele välja antud kildagaasi uurimise lube, mis on antud ilma riigihankemenetluseta

Kohtu hinnangul olid Poola õigusakti sätted diskrimineerivad. Näiteks oli nende kohaselt nõutud, et ettevõte peab Poolas loa saamiseks omama Poola territooriumil asukohta või tegevuskohta juba enne loa saamist. Kohtu hinnangul on seetõttu raskendatud teises riigis asuval ettevõttel loa saamine, kuna see nõuaks ettevõttelt Poolas suurte investeeringute tegemist olukorras, kus loa saamine ei ole kindel. Lisaks leidis kohus, et EL õigusega ei ole kooskõlas Poola säte, mille kohaselt on viie aasta jooksul ainuõigus geoloogilise teabe kasutamiseks ettevõttel, kes viis maardlas läbi geoloogilise luure ja uurimise. Kolmandaks nõustus kohus Komisjoni arvamusega, et Poola ei väljasta lube hankemenetluses, mis oleks EL direktiivi 94/22/EÜ kohaselt nõutav.

Otsus mõjutab Poola pealinnas Varssavis välja antud 100 kildagaasi uurimise luba, mille alusel võisid ettevõtted omakorda saada loa kildagaasi toota ja kaevandada, ilma et oleks välja kuulutatud riigihange. Seega oli Poola poliitika eesmärk kaitsta uurimisloa omanike huve, andes hilisema tootmise load samuti neile ilma riigihanke korraldamiseta. Euroopa Kohtu otsus annab tagasilöögi Poola senisele kildagaasi tööstuse arengule, ent avab võimaluse arendada kildagaasi tööstust ka ettevõtetele väljaspool Poolat. Varssavi kildagaasi energiastrateegia keskmes ongi kildagaasi tööstuse arendamine, et muutuda Venemaalt gaasi impordi osas sõltumatuks.

Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-569/10 (ingl k)

EurActive uudis Euroopa Kohtu otsuse tagajärgede kohta (ingl k)




JÄÄTMED

EL määruse eelnõu kohaselt karmistataks jäätmevedude kontrolli

11. juulil avaldas Euroopa Komisjon EL määruse eelnõu, millega plaanitakse muuta EL määrust (EÜ) nr  1013/2006 (jäätmesaadetiste määrus). Eelnõu eesmärk on tõkestada inimese tervisele kahjulike ning keskkonda ohustavate ebaseaduslike jäätmete vedusid. Muudatuste ajendiks on asjaolu, et arengumaadesse veetakse ebaseaduslikke jäätmesaadetisi, ehkki ELi jäätmesaadetiste määrusega on ohtlike jäätmete eksport OECD-välistesse riikidesse ja kõrvaldatavate jäätmete eksport väljapoole ELi/EFTA riike keelatud. Arengumaades on ELiga võrreldes leebemad keskkonna- ja tervisealaste eeskirjad ning seetõttu jäätmetöötluse ja -kõrvaldamise kulud oluliselt väiksemad. Euroopa Komisjoni sõnul ei vasta umbes 25% EList Aafrika ja Aasia arengumaadesse veetavatest jäätmesaadetisest rahvusvaheliste õigusaktidega kehtestatud nõuetele, ent sellised jäätmed kahjustavad tõsiselt nii inimeste tervist kui ka keskkonda (mh põhjustavad osoonikihi hõrenemist ja kliima soojenemist), kui neid kaadatakse või neid ei käidelda nõuetekohaselt.

Eelnõu võimaldaks riiklikel järelevalveasutustel nõuda tõendeid jäätmesaadetise seaduslikkuse kohta

ELi jäätmesaadetiste määruse kohaselt tuleb ebaseaduslikud jäätmesaadetised nende avastamise korral tagasi saata. Samas ei sisalda kehtiv jäätmesaadetiste määrus sätteid saadetiste kontrolli kavandamise ega kontrolli teostamise kohta.

Seetõttu näevad kavandatavad muudatused ette jäätmesaadetiste riikliku kontrolli alaste õigusaktide karmistamise. Eelnõuga plaanitakse anda liikmesriikide pädevatele asutustele võimalus nõuda ebaseaduslikus jäätmete väljaveos kahtlustatavalt jäätmevedajalt tõendeid, mis võimaldavad kontrollida saadetiste seaduslikkust. Sellised tõendid võivad olla seotud mh sellega, kas saadetis on määratud taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, milline on konkreetse jäätmekäitlusmeetodi olemus ja milliseid nõudeid kohaldatakse sihtriigi käitlemiskohas.

EL määruse eelnõu jäätmesaadetiste määruse muutmise kohta 

Euroopa Komisjoni pressiteade




OHTLIKUD AINED

Rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni lisa C „Ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo määrus” (RID) 1. jaanuari 2013. a redaktsioon

Riigi Teatajas avaldatud nn COTIF konventsiooni lisa reguleerib ohtlike kaupade vedu raudteel Euroopas, Põhja-Aafrikas ning Lähis-Idas. Lisa uus versioon kehtib alates 2013. a 1. jaanuarist.




GMOD

Euroopa Kohus: liikmesriik ei või muuta EL-s lubatud GMOde kasutamist ja müüki sõltuvaks siseriiklikust loast

Euroopa Kohus on teinud 2013. a maikuus otsuse kohtuasjas C-542/12 seoses geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasvatamise nõuetega, kus rõhutab järjekordselt, et kui GMO-kultuur on saanud turustamiseks EL tasandi loa, ei sõltu selle kasvatamine enam siseriiklikust loast.

GM-kultuuride kasutamiseks ja turustamiseks otsustatakse loa andmine üldjuhul EL tasandil vastavalt EL määrusele 1829/2003. GMO-de kasutamise piirangud või keelud on liikmesriikide poolt lubatud üksnes juhtudel, kui see on EL õiguses otsesõnu sätestatud. Nii annab EL direktiivi 2001/18 art 26a liikmesriikidele õiguse kehtestada meetmeid tava-, mahe- ja GM-põllumajanduse kooseksisteerimiseks (samaaegseks viljelemiseks), eesmärgiga vältida tava- ja mahepõllumajanduskultuuride saastumist GMOdega.

Euroopa Kohus kinnitas veelkord, et liikmesriigid ei saa kooseksisteerimise meetmete nime all kehtestada siseriiklikku loanõuet või keeldu GMO kasvatamiseks

Kõnealuses kohtuasjas süüdistati hr Fidonatot teatud GM-maisiliini (MON 810) kasvatamises ilma siseriiklikus õiguses ettenähtud loata. Itaalia kohus Tribunale di Pordeone esitas eelotsusetaotluses küsimuse, kas EL tasandil turustamisloa saanud GMO kasvatamiseks võib nõuda siseriiklikku luba, ning kas direktiivis 2001/18 antud õigus kooseksisteerimisemeetmete kehtestamiseks hõlmab liikmesriigi õigust olla vastu GMO kasvatamine oma territooriumil, eesmärgiga vältida GMOde ettekavatsemata sattumist muude põllukultuuride hulka. Kohus leidis, et siseriikliku loa nõuet ei saa sellisel juhul kehtestada ning et kooseksisteerimise meetmete kehtestamise õigus ei hõlma liikmesriikide poolt GM-kultuuride kasvatamise piiramist oma territooriumil ja selleks siseriikliku loanõude kehtestamist.

Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-542/12 (prantsuse ja itaalia keeles)

Allikas: ClientEarthi uudiskiri




JAHINDUS

Keskkonnaministri 19. juuli 2013. a määrus nr 56 "Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm"

Riigi Teatajas on avaldatud jahipiirkonna kasutusõiguse loa vormi sisaldav määrus. Jahiseaduse kohaselt võib jahipiirkonna kasutusõiguse saada Eestis registreeritud juriidiline isik või riigiasutus, loa annab Keskkonnaamet.