Riigikogu
menetluses olevad metsaseaduse muudatused vajaksid täiendavat läbimõtlemist
10. septembril võttis Riigikogu menetlusse metsaseaduse ja
halduskoostööseaduse muudatuste eelnõu, millega kavandatakse mitmete metsade majandamise
piirangute (nt raielankide suurus, metsateatiste menetlemise kord) olulist
leevendamist. KÕK analüüsis viimase 15
aasta jooksul metsaseaduses tehtud muudatusi ning sai kinnitust, et seadusandja on käsitlenud
metsa eelkõige puiduressursi allikana ning elurikkuse säilitamise vajadusele ei
ole alati piisavalt tähelepanu pööratud. Seda suunda jätkavad meie hinnangul ka uued kavandatavad
muudatused.
Kavandatavate
muudatuste taustast
Metsaseaduse muutmise eelnõu väljatöötamine on kestnud
juba pikemat aega. Eelnõude infosüsteemis avalikustati see juba eelmisel suvel
(vt KÕKi
2012. a augustikuu uudiskirja) ning see sai mõnevõrra muudetud kujul Vabariigi
Valitsuse heakskiidu käesoleva aasta juulis (vt KÕKi 2013. a
juulikuu uudiskirja).
Mitmed meetmed on suunatud kehtiva metsanduse arengukava aastani 2020 täitmisele – need
meetmed on juba arengukavas kas selgelt ette nähtud või seal võimalike
lahendustena välja toodud. Lisaks sellele tuuakse eelnõu seletuskirjas
piirangute leevendamise põhjustena välja raiemahtude vähenemist, tõhustunud
keskkonnajärelevalvet ning ebaseaduslike metsaraiete ja muude rikkumiste arvu
olulist vähenemist.
KÕKi hinnangul on probleemne, et nii metsanduse
arengukava ja selle probleemipüstitus kui eelnõu seletuskiri eelmise kümnendi
lõpu raieandmetele, mil raiemahud olid varasemaga võrreldes oluliselt langenud.
Uusimad
raieandmed näitavad raiemahtude hüppelist kasvu alates 2010. aastast (aastal 2009 oli
koguraie maht 7,4 milj, pärast 2010. a kõigil aastatel üle 10 milj tihumeetri
(tm)). Uute raiemahtude valguses ei pruugi kogu eelnõu probleemipüstitus ning
(suhteliselt pealiskaudne) mõjude hinnang olla enam aktuaalne, mistõttu peab
KÕK tõenäoliseks, et eelnõu vastuvõtmine ilma täiendava mõjude hindamiseta võib
kaasa tuua raiemahtude suurenemise üle metsanduse arengukavas optimaalseks
peetud mahu (12-15 milj tm aastas).
Lubatavad raied ja nende
tingimused
Olulisimad muudatused puudutavad raiete lubatavust
ja nende tingimusi. Kõige
murrangulisemaks võib pidada muudatust, mille kohaselt kaotataks üldjuhul
uuendusraie (ehk lage- ja turberaie) lankidele pindala piirang. Kehtiva õiguse
kohaselt on reeglina uuendusraielangi suuruse piiranguks 7 ha, tundlikumate
metsade puhul kehtivad täiendavad piirangud. Muudatuste kohaselt jääks mõningad
raielangi pindala piirangud tundlikumates metsakasvukohatüüpides edasi kehtima,
ent muudes metsades lubataks raiet teostada kogu metsaeraldise piires,
sõltumata selle suurusest.
Lisaks sellele
kehtestataks eelnõu kohaselt uus raieliik – kujundusraie (tegu oleks vaid
looduskaitselistel eesmärkidel teostatava raiega), muudetaks metsade
küpsusvanuse määramise korda, kaotataks lankide minimaalse liitumisaja nõue
ning tehtaks muid väiksema tähendusega muudatusi.
Uuendusraie lankide
pindala piirangute kaotamise osas toob eelnõu seletuskiri välja, et muudatuse
mõju elurikkusele metsades võib olla nii positiivne kui negatiivne. Positiivne
on mõju siis, kui kasutada raiete ruumilist planeerimist. Samas ei näe eelnõu
ette ühtegi uut meedet, mis võimaldaks metsi ruumiliselt planeerida, kehtivaid
meetmeid ei saa KÕKi hinnangul samuti piisavaks pidada. Seetõttu peame
nimetatud muudatusettepanekut ühekülgseks ning metsa kui ökosüsteemi
vajadustega mittearvestavaks.
Metsateatis
Muudatused muudaksid oluliselt ka metsateatist
puudutavat regulatsiooni. Kehtiva õiguse järgi on metsateatis raieloa taotluse
sarnane dokument, mille alusel Keskkonnaamet kontrollib raie lubatavuse eeldusi
ning otsustab raie lubatavuse üle. Eelnõuga plaanitakse see teatud juhtudel muuta vaid raiest teavitavaks
dokumendiks ehk anda metsaomanikele õigus teostada raiet ilma Keskkonnaameti
selge loata. Selline õigus oleks eelnõu kohaselt metsaomanikel, kes on vähemalt
viimase 30 päeva jooksul avalikustanud metsaressursi arvestuse elektroonilises
riiklikus registris metsa inventeerimisandmed. Viimastel oleks õigus esitada
teatis otse elektroonilisse registrisse ning selle alusel 12 kuu jooksul raieid
teha. Muudatus kehtiks vaid metsade osas, mis asuvad väljaspool kaitstavaid
loodusobjekte.
Samuti kaotataks metsateatise esitamise kohustus
teatud juhtudeks, mil see on praegu kohustuslik –metsade uuendamiseks,
pärandkultuuriobjektidest teatamiseks ja valgustusraiete teostamiseks.
KÕKi hinnangul aitab metsateatise regulatsiooni lihtsustamine küll
vähendada Keskkonnameti halduskoormust, ent loakohustuse kaotamisega kaotab
riik ainsa praktilise võimaluse kontrollida raieid enne nende teostamist. See
võib kaasa tuua metsaraiete nõuete varasemast sagedasema rikkumise ja metsi
kahjustada.
Metsauuendusekspertiisi
olemus
Positiivseks võib pidada kavandatud muudatusi seoses
metsauuendusekspertiisi olemusega. Senini ei olnud Keskkonnaametil seadusest
tulenevat õigust teha metsauuendusekspertiise enda initsiatiivil, metsa
uuendamise kohustuse täitmise kontrollimiseks. Eelnõu kohaselt võimaldataks
metsauuendusekspertiise ka järelevalve teostamise eesmärgil. Võib eeldada, et
Keskkonnaamet saab muudatuste vastuvõtmise järel teostada senisest märksa
tõhusamat kontrolli metsade uuendamise üle, mis võiks ka metsaomanikke
motiveerida senisest tõhusamalt oma kohustusi täitma.
Väikemetsaomanikke
puudutavad muudatused
Väikeste metsamaade omanike raietegevuse hoogustamiseks nähakse eelnõus
ette kaks meedet, mis tulenevad otseselt kehtivast metsanduse arengukavast:
- raiete
teostamiseks oleks eelnõu kohaselt füüsilisest isikust metsaomanikel vaja
kehtivaid inventeerimisandmeid juhul, kui kinnistul asub enam kui 5 ha metsa
(kehtivas õiguses on piiriks 2 ha);
- ilma
metsateatist esitamata oleks lubatud raiuda ühelt kinnistult kuni 20 tm puitu,
piiramata seejuures raieintensiivsust (hetkel kehtib täiendav piirang, et ühelt
hektarilt võib raiuda kuni 3 tm).
Muud muudatused
Eelnõusse plaanitakse ka mitmeid muid muudatusi,
mis puudutavad näiteks erametsandustoetusi, nende taotlemist ja taotluste
menetlemist, vääriselupaikasid, kahju hüvitamise määrasid ning raieõiguse
olemasolu ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavaid ning raieõiguse
võõrandamise dokumente. Lisaks
plaanitakse muuta mõningaid mõisteid (nt sõna „raiejäätmed“ plaanitakse
asendada uue mõistega „raidmed“) või võtta kasutusele uued (nt mõiste
„püsimetsana majandamine“, mis eksisteeris 1998. a metsaseaduses).
Kokkuvõte
KÕKi hinnangul on metsaseaduse kavandatavate
muudatustega mitmeid probleeme. Esiteks on muudatused ühekülgsed, olles
suunatud piirangute leevendamisele ja raiemahtude suurendamisele, nägemata ette
tõhusaid meetmeid metsade kui ökosüsteemide kaitseks. Teiseks tuginevad eelnõu ning selle mõjude hinnang vananenud raieandmetele. Seoses
oluliselt suurenenud raiemahtudega oleks kohane eelnõus kavandatud meetmeid
uuesti hinnata, vältimaks raiemahtude suurenemist üle soovitud piiri.
Täpsemalt saab nii hetkel menetletavatest
muudatustest kui varasematest muudatustest, nende põhjustest ning hinnanguist
neile lugeda KÕKi poolt koostatud analüüsist
„Metsamajandamise piirangud“ (analüüs hõlmab aastaid 1998-2013).
Metsaseaduse ja
halduskoostööseaduse muudatuste eelnõu tekst ja seletuskiri Riigikogu kodulehel
|
