ÜLDOLULIST
Riigi Teatajas avaldati keskkonnaseadustiku üldosa
seaduse, metsaseaduse ja veeseaduse muudatused, mis aitavad tagada
kallasraja reeglite täitmist. Muudatuste sisu kirjeldasime lähemalt veebruari
uudiskirjas.
KESKKONNAVASTUTUS
Euroopa
Kohus: EL keskkonnavastutuse reeglid kohalduvad juhul, kui saastaja on
tuvastatud (C-534/13)
Euroopa Kohus tegi 4. märtsil
kohtuasjas C‑534/13 otsuse, mille
kohaselt on ELi liikmesriikidel otsustusruum ELi keskkonnavastutuse põhimõtete
rakendamisel juhul, kui saastatud maatükk on omanikku vahetanud. Kohtuotsuse
järgi ei kohaldu juhul, kui ei õnnestu tuvastada põhjuslikku seost
keskkonnakahju ning maa omaniku tegevuse vahel, mitte ELi
direktiiv 2004/35, vaid siseriiklik õigus. Kui saastajat ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Euroopa Kohtu selgituste kohaselt rakendada kinnistuomaniku suhtes siseriiklike õigusnorme
Vaidlusalune juhtum leidis aset
Itaalias, kus keskkonnaministeerium nõudis Toskaanas asuvate maatükkide
omanikelt (kinnisvarabüroo ja elektroonikaseadmete müüja) keskkonnakahju
likvideerimist. Kahju oli aga tekkinud maa eelmise omaniku, pestitsiidide tootja tegevuse
tagajärjel. Kohus ei nõustunud Itaalia keskkonnaministeeriumi väitega, et EL
õigusest tulenevad saastaja maksab ning ettevaatusprintsiip võimaldavad
saastatud maa omanikult nõuda ennetus- ja parandusmeetmete võtmist EL
keskkonnavastutusedirektiivi alusel. Kohus leidis, et EL direktiiv ei kohusta
liikmesriike tegema keskkonnakahju eest vastutavaks maa omanikke juhul, kui
tegelikku saastajat ei tuvastata.
Kohtu hinnangul on EL õigusega siiski
kooskõlas Itaalia siseriiklikud reeglid, mille järgi juhul, kui keskkonnakahju
tekitajat ei ole tuvastatud, võib maatüki omanikult sisse nõuda ainult esmaste
ennetus- ja parandusmeetmete kulud kuni maatüki väärtuse suuruses summas.
Kohtuotsuse
tekst
RUUMILINE PLANEERIMINE
Rakendusseadus
jõustab uue ehitusseadustiku ja uue planeerimisseaduse selle aasta 1. juulist
Riigikogu poolt veebruari lõpus vastuvõetud uue ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse rakendusseadus sätestab, et uued seadused jõustuvad põhiosas
1. juulil 2015. a.
Juba algatatud planeeringud menetleda lõpuni seni kehtinud nõuete
kohaselt. Pooleliolevad
detailplaneeringute menetlused tuleb siiski lõpetada hiljemalt kolme aasta
jooksul; kui detailplaneering uute reeglite järgi kohustuslik ei ole, võib
selle menetluse ka lõpetada.
Rakendusseadus sätestab erireegli planeeringute ülevaatamisele.
Üleriigiline planeering ja maakonnaplaneeringud tuleb üle vaadata enne 1.
jaanuari 2020, seejärel jätkub ülevaatamine vastavalt uutele sätetele
(üleriigilisel planeeringul iga 10
a, maakonnaplaneeringul 7 a järel). Üldplaneeringud
tuleb üle vaadata enne 1. jaanuari 2018, kohalikud omavalitsused (KOVd) peavad
lisaks esitama maavanemale ülevaate üldplaneeringut muutvatest
detaliplaneeringutest koos hinnanguga üldplaneeringu terviklikkusele ja
elluviidavusele. Maavanem võib teha ettepaneku uue üldplaneeringu koostamiseks,
kui kehtivat planeeringut on detailplaneeringutega oluliselt muudetud.
Ehitusvaldkonnas on üheks oluliseks üleminekureegliks, et pooleliolevad
ehitus- ja kasutusloamenetlused lõpetatakse juhul, kui uus seadus luba ei nõua.
Kui nõutav on vastava teatise esitamine, loetakse loataotlused teatisteks.
Ebaseaduslike ehitiste seadustamise osas näeb rakendusseadus ette võimaluse
seadustada need projekteerimistingimustega, v-a juhul, kui vajalik on
üldplaneeringu muutmine. Viimasel juhul saab seadustamise aluseks olla vaid
detailplaneering. Viivituseta jõustuvad reeglid, mis vähendavad KOVide sõnaõigust joonobjektide (nt Rail Baltic) asukohavalikul
Riigikogu poolt lisati esialgsele eelnõule kaks reeglit, mille otseseks
ajendiks võib pidada pooleliolevat Rail Baltic raudteetrassi valikut.
Rakendusseadus sätestab, et alates seaduse jõustumisest ei ole mitut KOV läbiva
joonobjekti (nt raudteetrassi) asukohavalikul vaja arvestada kehtivaid
üldplaneeriguid või leppida KOVidega kokku nende muutmises. Samuti võib KOV
sellise planeeringu kooskõlastamata jätta vaid juhul, kui see on vastuolus
seadusega või määrusega, vastuolu üldplaneeringuga enam kooskõlastamata
jätmisel aluseks olla ei saa. Tõenäoliselt on uute sätete eesmärk vältida
olukorda, kus KOVide vastasseis ei võimalda Rail Baltic asukohavalikut
kehtestada.
Rakendusseaduse
materjalid Riigikogu kodulehel
Riigikohus:
detailplaneeringu avalikustamist tuleb korrata vaid juhul, kui muudetakse selle
olulist osa (3-3-1-71-14)
Riigikohus langetas 12. märtsil otsuse, millega jättis rahuldamata MTÜ
Pirita Selts kaebuse nn Pirita TOPi ala uue planeeringu suhtes. Riigikohtus oli
vaidluse all peamiselt kaks küsimust: kas antud juhul oleks pidanud
detailplaneeringu avalikustamist hilisemate muudatuste tõttu kordama ning kas
mitme avaliku arutelu korraldamine oli õiguspärane.
Riigikohus leidis esmalt, et detailplaneeringu korduv avalikustamine on
vajalik vaid juhul, kui pärast esimest avalikustamist muudetakse selle olulist
osa, mis tagab planeeringu elluviimisel lahenduse tervikliku toimimise. Antud
juhul oli avalikul väljapanekul olnud planeeringus osal planeeringualast
uushoonestuse sihtotstarbeks määratud segatüüpi hooned elamu- ja
ärifunktsiooniga. Kehtestatud planeeringus lubati lisaks alternatiivselt
ehitada kuni 100% ärifunktsiooniga hooneid. Riigikohus leidis, et
alternatiivsete maakasutuse sihtotstarvete määramine on küll vastuolus hea
planeerimistavaga, ent muudatused ei olnud antud juhul olulised, kuna
ehitusmahud jäid üldiselt samaks.
Teiseks sedastas Riigikohus, et mitme avaliku arutelu korraldamine
(hoolimata korraldamise ajastusest) ei anna alust planeeringu õigusvastasusele,
kuna need peaksid just tagama ulatuslikuma kaasmise. Riigikohus toonitas samas,
et sel juhul tuleb tagada nõutav menetluskord.
Kohtuotsuse
tekst
Riigikohus:
muinsuskaitse eritingimuste kooskõlastus peab vastama kaalutlusnõuetele
(3-3-1-82-14)
Riigikohus tegi 3. märtsil otsuse vaidluses, mille sisuks oli Pärnusse
kavandatud kõrghoone detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustele antud
tingimuslik kooskõlastus. Kuna kavandatav hoone asus muinsuskaitseala
kaitsevööndis, tuli selle detailplaneeringu koostamisel kooskõlastada
planeeringu osaks olevad eritingimused Muinsuskaitseametiga (MKA). MKA leidis,
et kavandatav hoonestus oleks liiga kõrge (kuni 70 m), kuna see hakkaks häirima
vaadet Pärnu Eliisabeti kirikule ja seadis omalt poolt kõrguspiiranguks 30 m. Arendaja pöördus
seepeale halduskohtusse, leides et Muinsuskaitseameti lisatingimustega
kooskõlastus oli õigusvastane. Riigikohus leidis, et kaalutlused peavad olema otsuses välja toodud ning MKAl puudub pädevus kaaluda linnaplaneerimise alaseid huve
Kohus leidis, et MKA käitus õiguspäraselt, keeldudes eritingimuste kooskõlastamisest osas, mis
lubaks rajada 70 m
kõrguse hoone. Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks esitatud eritingimustes
ei olnud selgitatud, kas ja kuidas mõjutaks või häiriks kavandatav kuni
70-meetrine kõrghoone vaadet kirikutornile. Kohus leidis, et arvestades
kavandatava hoone kõrgust ja asukohta, ei ole Muinsuskaitse ameti seisukoht
võimalikust häirimisest meelevaldne.
Samas jõudis kohus järeldusele, et 30-meetrise kõrguspiirangu seadmisel
tegi MKA kaalutlusvigu, millest tulenevalt on tingimuse seadmine õigusvastane.
Kohtu hinnangul oli MKA halduspraktika vastuoluline - MKA oli vaid mõni nädal
peale vaidlusalust otsust Pärnu linna uut üldplaneeringut kooskõlastades leidnud, et üksnes
kõrguspiirangu abil muinsuskaitseala vaadeldavuse tagamine ei ole andnud
soovitud tulemusi ning et linnasiluetti võib põhimõtteliselt ka muinsuskaitseala
kaitsevööndi piirkonnas kõrgemate ehitistega liigendada. Samuti leidis kohus,
et MKA antud ütluste kohaselt võib kahtlustada, et amet arvestada linnaplaneerimise
alaste kaalutlustega, ent nende hindamiseks puuduavd MKAl volitused.
Kohus selgitas ka, et kohtuotsuse tagajärjel ei saa lugeda
muinsuskaitse eritingimusi osaliselt kooskõlastatuks, vaid need tuleb tervikuna
uuesti MKA-le kooskõlastamiseks esitada.
Kohtuotsuse tekst
KLIIMAMUUTUS
Keskkonnaministeerium
koostab kliimamuutustega kohanemise strateegiat
Vabariigi Valitsus kiitis 27. veebruaril heaks “Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030” koostamise ettepaneku. Abinõusid
kohanemiseks on vaja kavandada, kuna kliimamuutuste tulemusel tõuseb maismaa ja
mere temperatuur ning muutub sademete hulk ja jaotumine, mis toob omakorda
kaasa keskmise meretaseme tõusu kogu maailmas, rannikuerosiooni ohu ning
raskemad ilmastikuga seotud loodusõnnetused. Veetaseme, -temperatuuri ja -voolu
muutus mõjutab omakorda toiduainetega varustamist, tervishoidu, tööstust ja
transporti ning ökosüsteemi terviklikkust.
Arengukava koostamise eesmärk on tagada valmisolek ja võimekus
kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks (mitte aga mõjude leevendamiseks). See eeldab,
et kogu elanikkond, riigi- ja omavalitsusasutused, erasektor ja ettevõtjad ning
ühiskond laiemalt oleksid kliimamuutustest teadlikud, suudaksid muutustega
kaasnevaid riske õigesti hinnata, nendele asjakohaselt reageerida ja nendega
kohaneda. Seeläbi saaks vältida kliimamuutusega kaasnevaid negatiivseid mõjusid
ja kasutataks maksimaalselt ära positiivseid mõjusid.
Arengukava koostatakse aastateks 2017–2030, visiooniga aastani 2050 ja
2100. Arengukava koostamise eest vastutab Keskkonnaministeerium, kes on
sõlminud arengukava väljatöötamise juhtimiseks lepingu Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜga.
Arengukava koostamise käigus viiakse 2015. a läbi keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Arengukava on plaanis Vabariigi Valitsusele
heakskiitmiseks esitada hiljemalt 1. juuniks 2016. a.
Vabariigi
Valitsuse korraldus Riigi Teatajas
Arengukava
koostamise ettepaneku materjalid Eelnõude Infosüsteemis
Välisõhu
kaitse seaduse muudatustega rakendub uus kasvuhoonegaasidega kauplemise skeem
Riigikogu võttis vastu 17. veebruaril vastu välisõhu kaitse seaduse
muudatused, mis reguleerivad kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemist riikide
vahel. Uus skeem hakkab toimima turupõhise Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside
heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) kõrval, seades heitkoguste kasvu
piiramise kohustuse sektorites, mis jäävad kauplemise süsteemist välja.
Sellisteks valdkondadeks on nt transport, põllumajandus, jäätmemajandus, kuni
20-megavati nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamine ning lahustite ja
teiste toodete kasutamine. Pikemalt kirjutasime uuest kasvuhoonegaasidega
kauplemise skeemist 2014. a
detsembrikuu
uudiskirjas.
Välisõhu
kaitseseaduse muutmise seaduse tekst Riigi Teatajas
Keskkonnaministeeriumi
pressiteade
Riigi Teatajas avaldatud muudatustega lisati välisõhu kaitse seadusesse
vedela biokütuse mõiste ja täiendati sellega seoses muid sätteid.
LOODUSKAITSE
Vabariigi
Valitsus muutis Natura 2000 võrgustiku alade piire ja kaitse-eesmärke
Vabariigi Valitsus muutis oma 27.
veebruari korraldusega
Euroopa Komisjonile esitatavat Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja. Natura
2000 võrgustiku eesmärk on säilitada ning ka taastada väärtuslikke ja ohustatud
elupaiku ning ohustatud liike kogu ELis. Eesti Natura 2000 alade piisavust
hinnatakse Euroopa Komisjonis, kelle 2014. a alguses valminud uue hinnangu alusel peab Eesti riik esitama
loodusdirektiivi teatud liikide kaitseks täiendavaid alasid. Korraldusega lisati Natura 2000 võrgustikku 413 hektarit kaitsealust maad
Eesti on varem esitanud Natura 2000
võrgustikku 66 linnuala ja 542 loodusala, mis osaliselt kattuvad. Kokku on
alasid 1,483 miljonil hektaril, millest ligikaudu pool on merealal . Nüüd
lisandub neile täiendavalt 413
hektarit, mis on viimastel aastatel siseriikliku kaitse
alla võetud. Seetõttu laienevad näiteks Peipsiveere loodus- ja linnuala, Sirtsi
loodus- ja linnuala ning Lauaru loodusala. Lisaks täiendatakse 13 olemasoleva
Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke seal tuvastatud uute liikide või
elupaigatüüpidega. Muudatused puudutavad mõningaid putukaliike, näiteks
teelehe-mosaiikliblikas ja männipurelane, aga ka soo- ja metsaelupaiku.
Esmakordselt kinnitas Vabariigi Valitsus
Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja 2004. Nimekirja on seni täiendatud kaks
korda – 2009. ja 2010. aastal. Alade
nimekirja muutmisel saab Eesti täita oma loodusdirektiivist tulenevad
kohustused kolme putukaliigi kaitseks määratletud alade osas, kus Euroopa
Komisjon on leidnud vajakajäämisi. Lisaks laienevad vähesel määral toetusvõimalused
põllumajandusmaal, erametsamaal ja poollooduslikel kooslustel.
Oluline on senise Eesti ja EL
kohtupraktika valguses, et korralduse andmise järel tuleb Eesti riigil tagada
nendel aladel kaitstavate väärtuste säilimine ka enne, kui alad lisatakse
Euroopa Komisjoni poolt üle-euroopalisse nimekirja. Kuna see võib piirata
maakasutust neil aladel, on Riigikohus leidnud, et maaomanikel on õigus sellist
korraldust kohtulikult vaidlustada.
Vabariigi Valitsuse
korralduse tekst Riigi Teatajas
Korralduse
eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis
Riigikohus: lõhejõgede paisutamise keeld ei kehti avarii
tagajärgede kõrvaldamise korral (3-3-1-74-14)
Riigikohus tegi 4.märtsil otsuse haldusasjas
nr 3-3-1-74-14,
kus vaidluse all oli looduskaitseseaduse
(LKS) § 51 rakendamine purunenud paisu taastamisel. LKS § 51 lg 1 keelab
lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud
veekogul olemasolevate paisude rekonstrueerimise ulatuses, mis tõstab veetaset.
Käesoleval juhul taotles arendaja vee erikasutusluba Nõmmeveski
hüdroelektrijaama (HEJ) taastamiseks. HEJ asus Valgejõel, kus kohalduvad LKS §
51 reeglid.
Taotluse läbivaatamata jätmisele järgnenud
esimese kohtuvaidluse ajal toimus avarii, paisu konstruktsioon purunes ning
paisutus jõel sisuliselt lõppes. Esimeses kohtuvaidluse tulemusena oli
Keskkonnaamet (KeA) kohustatud varem poolelijäänud menetlust jätkama. Seekord
leidis KeA, et saab tulenevalt LKS § 51 lõigest
1 rahuldada loataotluse vaid osaliselt, st paisu remondiks ilma
avariijärgset veetaset muutmata. Arendaja vaidlustas selle otsuse, leides, et osaline rahuldamine oli õigusvastane ja lähtuda oleks
tulnud avarii-eelsest veetasemest.
Riigikohus leidis, et loataotluse osaline
rahuldamine oli õigusvastane olukorras, kui taotleja oli selgelt mõista andnud,
et ainult paisu osaliseks renoveerimiseks antav luba ei vasta tema tahtele.
Selles olukorras pidanuks Riigikohtu hinnangul loa andmise alternatiivina
kaaluma loa andmata jätmist, kuna osalise loa andmisega kaasnesid mitte vaid
õigused, aga ka kohustused.
Kohus
asus ka seisukohale, et LKS § 51 lg 1 ei kohaldu sellel erilisel juhtumil, kus
kaebaja peab paisu rekonstrueerimist vajalikuks avarii tagajärgede likvideerimiseks.
Kohtu hinnangul tuleb seetõttu vee erikasutusloa taotluse uuel lahendamisel
lähtuda muudest õigusnormidest. Loa andmisest keeldumise aluseks võib olla VeeS
§ 9 lg 10 p
1, mille kohaselt keeldutakse vee erikasutusloa andmisest, kui see ohustab
otseselt keskkonda, arvestades mh asjaoluga, et tegu on Natura alaga ning
Eestil on nn vee raamdirektiivist kohustus parandada pinnavee seisundit. Uue otsuse tegemisel
tuleb kaaluda keskkonnale tekkiva võimaliku kahju olulisust võrreldes muude
asjaoludega, sh taotleja õiguste ja huvidega.
Kohtuotsus
JÄÄTMED
Riigi Teatajas avaldati jäätmeseaduse muutmise
seadus, millega anti Keskkonnainspektsioonile vanametalli kontrollmüügi
õigus. Täpsemalt kajastasime muudatusi veebruari uudiskirjas.
OHTLIKUD AINED
Riigi Teatajas avaldati biotsiidiseaduse ja
riigilõivuseaduse muutmise seadus. Täpsemalt kajastasime muudatusi veebruari
uudiskirjas.
GMOD
EL
direktiiv annab liikmesriikidele GMO-de kasvatamise piiramisel rohkem
paindlikkust
EL
Nõukogu andis 2. märtsil lõpliku heakskiidu EL
direktiivile 2015/412, millega muudetakse direktiivi
2001/18/EÜ
seoses liikmesriikide võimalusega piirata või keelata oma territooriumil
geneetiliselt muundatud organismide (GMOd) kasvatamist. Direktiivi menetlemist
kajastasime 2014. a
juuli,
novembri
ja detsembri
uudiskirjades. Muudatuste kohaselt saavad liikmesriigid välistada GMOde kasvatamise oma territooriumil nii enne EL-tasandi loa andmist kui pärast seda
Muudatuste
kohaselt saavad liikmesriigid senisest enam ise otsustada geneetiliselt muundatud kultuuride
kasvatamise lubamise üle oma territooriumil. Esiteks saab liikmesriik
uuendusena lubade andmise menetluse ajal taotleda direktiivi
geograafilise kohaldamisala muutmist. Lisaks saab liikmesriik pärast GMOle ELs kasvatamise loa andmist keelata või
piirata kultuuri kasvatamist tulenevalt oma keskkonna- või põllumajanduspoliitika
eesmärkidest, või muudel mõjuvatel põhjustel, nagu ruumiline planeerimine,
maakasutus, sotsiaal-majanduslikud mõjud jm. Samuti on liikmesriigil lubatud
oma (keelduv) otsus hiljem läbi vaadata ning esitada taotlus, et GMOde
kasvatamiseks antud luba kehtiks nende territooriumil (või selle osal). Ühtlasi
nähakse direktiiviga ette kohustus GMOsid kasvatavatele liikmesriikidele
meetmete võtmiseks, et vältida võimalikku üle piiri levimist
naaberliikmesriikidesse, kus selliste GMOde kasvatamine on keelatud.
Senise
regulatsiooni kohaselt said liikmesriigid ajutiselt keelata GMOde kasutamise
oma territooriumil või seda piirata üksnes juhul, kui neil olid uued tõendid
selle kohta, et konkreetne organism ohustab inimeste tervist või keskkonda, või
hädaolukorras. Direktiiv jõustub 20. päeval peale Euroopa Liidu Teatajas
avaldamist.
Direktiivi 2015/412 tekst Euroopa Liidu
Teatajas
(pdf)
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
Lugejad on keskkonnaõiguse uudiskirjaga jätkuvalt rahul
2015. aasta lugejaküsitluse tulemused näitasid, et keskkonnaõiguse igakuise uudiskirja lugejad on jätkuvalt uudiskirjaga rahul. Küsitlusele vastas kokku 52 uudiskirja lugejat, kellest valdav osa on rahul nii uudiskirja sisulise poole kui ka edastamise viisi ja uudiskirja ilmumissagedusega. Täname kõiki vastajaid! Loe edasi »
Osalusvõimaluste teabeõhtud
märtsis: Linnamäe ja Raikküla
KÕKi juristid jätkavad infopäevade korraldamisega kohalikele kogukondadele. Loe edasi »
Kutsume ametnikke
planeerimisteemalisele koolituseleKÕK kutsub kohalike omavalitsuste ametnikke ja volikogude liikmeid koolitustele, kus tutvustatakse juulis jõustuvat uut planeerimisseadust ja muudatusi planeeringute keskkonnamõjude hindamises. Koolitused toimuvadTartus 31.03, Tallinnas 1.04, Jõhvis 8.04 ja Pärnus 15.04.
Loe edasi »
|